Kokkuvõtlikult võime rääkida järgmistest kiiruse liikidest: reaktsiooni- ehk reageerimiskiirus, stardikiirendus, maksimaalne kiirus ja kiiruslik vastupidavus. Selleks et kiirusvõimet efektiivselt arendada, on vaja kõigepealt teada, millest sõltub kiirus kui liigutuslik ehk kehaline võime. Kõige üldistatumalt: · närviprotsesside liikuvusest ja koordinatsioonist, · lihaskiudude tüübist ja nende protsendist lihases, · maksimaalse ja kiirusliku jõu tasemest, · energiavarudest lihases ning nende mobilisatsiooni tempost, · lihaste elastsusest ja viskoossusest, · tahtepingutusest, · tehnika täiuslikkusest. Kahtlemata on kiirusvõimete kompleksse täiustamise kõige efektiivsemaks vahendiks võistlusharjutuse sooritamine maksimaalse või sellele lähedase kiirusega. Selline moodus esitab aga organismile äärmiselt suuri nõudeid, eeldab head tehnilist, funktsionaalset ja mobilisatsioonilist (kokkuvõtvat) valmisolekut.
maksimaalsest, lõikude pikkus kuni 80 m. Oluline on treeningu sooritamine taastunud seisundis. Ärritajate vaheldus seisneb kiiruse, sammupikkuse, sammusageduse varieerimises. See aitab kaasa pingutuse doseerimise oskusele, paremale lihastunnetusele ning “kiiruse barjääri” vältimisele. Maksimaalse kiiruse harjutuste toime hindamisel ei ole pulsisagedus informatiivne, sest pingutus on lühi ajaline ja põhineb kreatiinfosfaadi mehhanismil. Maksimaalse kiiruse ja kiirusliku vastupidavuse arendamisel on olulised: harjutuste intensiivsus, harjutuste kestus, harjutuste arv, puhkepausi kestus, tegevus puhkepausi ajal, pingutuse doseerimise oskus, hea lõdvestus. 4. Laktaatse kiirusliku vastupidavuse harjutuste kestus on 10 sekundit kuni 2 minutit (levinum kestus 25–60 sek), soorituse kiirus 96–100% maksimumist maksimaalsete ja 90–95% submaksimaalsete harjutuste puhul. Taastumispauside pikkus võib olla 3–10 min, isegi kuni 30 min. Harjutuste
Noore kergejõustiklase treeningplaan Aastane ettevalmistus noorte maailmameistrivõistlusteks 1. ETTEVALMISTUSPERIOOD 2. VÕISTLUSPERIOOD 3. ÜLEMINEKUPERIOOD I - ETTEVALMISTUSPERIOOD Üldettevalmistusetapp: · Jooksu- ja jõuvastupidavuse arendamine (5-7 nädalat, oktoober- november) · Kiiruse, kiirusliku jõu arendamine (detsember) Spetsiaalettevalmistusetapp · Kestus 15 nädalat. Jaanuar märts · Jooksu- ja jõuvastupidavuse arendamine. · 18.märts kuni 3.aprill treeninglaager Portugalis II - VÕISTLUSPERIOOD Võistluseelne etapp · Kestus 18 nädalat. Aprill juuni. Põhivõistlusetapp · Kestus 8 nädalat. Juuni august III - ÜLEMINEKUPERIOOD Üleminekuetapp · Kestus 4-5 nädalat. September I - ETTEVALMISTUSPERIOOD
Mida tugevamad on jalad, seda pehmem on jooks, vähem põrutab ja lõhub liigeseid. Jalgade jõu suurenemise arvel toimub jooksu kiiruse edasi arendamine lisaks vastupidavusele. Väga tähtis on teha tasakaalustatud treeningut - et tõuseksid ühtlaselt jõud, jõuvastupidavus, kiirus, kiiruslik vastupidavus, vastupidavus, püsivastupidavus. Väga tähtis on harjutuste sooritamise järjekord. Midagi pole vaja teha rohkem või vähem. Pikamaajooksja teeb sprinti ja kiirusliku vastupidavuse treeningut sellepärast, et jalgade jõudu ja jooksu kiirust suurendada. Palava ilmaga treenides intensiivselt või võisteldes tihti, tekib tahes tahtmata organismis vedeliku puudus - laguained ei välju täielikult organismist, lihased väsivad. Et vabaneda laguainetest, tuleks hommikul vara kui on jahedam teha aeg-ajalt pikem aeglasem tühjendusjooks - ka püsivastupidavuse suurendamiseks, et sitkus ei kahaneks.
heterokronism (eriaegsus). Adaptatsiooniprotsesside faasilisus. Organismi jooksev kohanemisreserv. Adaptatsiooni tüübid – „sprinter“, „staier“, „segatüüp“ ja nende arvestamine treeningus. 1.4. Kiirusvõimed ja nende arendamise metoodika (2 tundi) Kiiruse elementaar- ja komplekssed vormid. Spetsiifilised kiirustöö režiimid – atsükliline, standardkiirendus, tsükliline, vahelduv. Reaktsioonikiiruse, stardikiirenduse, maksimaalse kiiruse ja kiirusliku vastupidavuse arendamise metoodika. Seitsmeastmeline kiirustreeningu mudel. Kiirus- ja jõuvõimete omavahelised seosed. Kiirustreeningu spetsiifilisus. Plüomeetriliste harjutuste osatähtsus kiirustreeningus. Kiirusvõimete testimine. 1.5. Jõuvõimed ja nende arendamise metoodika (2 tundi) Lihastöö režiimid – ekstsentriline, kontsentriline, isomeetriline, isokineetiline. Lihasvastupidavuse, jõuvastupidavuse, baasjõu, maksimaalse jõu, kiire jõu ja
Peale üldettevalmistusperioodi järgneb jooksu- ja jõuvastupidavuse arendamine mille kestvus on 6-7 nädalat. Sellel perioodil suureneb treeningmaht. Eesmärgiks on kiirjooksja jooksu- ja jõuvastupidavuse arendamine.Treeningute põhiosa moodustavad mäkkejooksud ja jooksud raskustega. Sellel perioodil lisanduvad juurde jooksud lõikudel alla 80m 96-100% samuti ka madalstardid ja stardiharjutused. Treeningute harjutused jäävad samaks, ainult nende maht suureneb. Kiirjooksja kiirusliku jõu arendamine kestab 5-6 nädalat. Treeningute põhiosa moodustavad madalstardid ja stardiharjutused. Sellel perioodil lisanduvad jooksud lõikudel 100-300m 91-100%. Treeningutel suureneb jooks lõikudel alla 80m 96- 100% kuid väheneb jooks lõikudel 100-300m alla 91% ning krossijooks. Ülejäänud treeningu osa jääb samaks. Kiirjooksja võistlusteks ettevalmistusperiood kestab 3 nädalat. Sellel perioodil saavutab treeningmaht oma maksimumi ja mingil määral suureneb ka intensiivsus
kestus 20 min-1h arendamise meetoditeks on ühtlus-, vaheldus- ja ekstensiivne intervallmeetod Maksimaalse vastupidavuse arendamiseks suunatud harjutused aitavad tõsta maksimaalse O2 tarbimise taset pulsisagedus 185-190 lööki/min vere laktaadi tase 8-10 mmol/l kestus kuni 10 min arendamise meetod on ekstensiivne intervallmeetod, vähemal määral intensiivne intervallmeetod Laktaatse kiirusliku vastupidavus harjutuste kestus on 10 sek kuni 2min kiirus 96-100% maksimumist maksimaalsete ja 90-95%submaksimaalsete harjutuste puhul taastumispauside pikkus võib olla 3-10min vere laktaadi tase submaksimaalsete harjutuste puhul 15-19 mmol/l ja maksimaalsete harjutuste puhul 20-25 mmol/l suunatud laktaadi maksimaalsele tootmisele, aga ka kohanemisele kõrge happelisuse tasemega
*käte ja ülakeha töövõime üldine arendamine *väga tähtis on taastumine ja puhkepäevad *jõuvastupidavuse ja kiirusjõu treenimine *võimsuse arendamine *kontrolltreeningud Periood kestab augustist kuni oktoobrini. Tähelepanu pööratakse jõu arendamisele. Pannakse paika eesmärgid, mis soovitakse antud hooajal saavutada. Erialane ettevalmistav periood: *erialane treening 90% ulatuses *jooks, venitus, jõutaseme säilitamine *vastupidavuse ja tehnika arendamine *kiirusliku iseloomuga harjutused *nii lühi kui ka pikkaajalised treeningud *valmisolek võistlusteks Periood kestab novembrist kuni detsembri alguseni. Rõhku pannakse võistlusteks valmisolekule, tuleb säilitada ka suurtel kiirustele ja koormustel hea tehnika ning oskus lõdvestuda. Treeningmeetodidest kasutatakse võistluste sarnast treeningut, raskeid radasid. Nädalane treeningplaan põhiettevalmistaval perioodil: Esmaspäev : H jooks 1h 30 minutit + venitus Õ-jooks 20 minutit +jõuharjutused
t. varieerides suuri koormusi väikeste ja keskmistega kasutatakse eelneva tegevuse järelmõju. Näiteks: 80 % koormusega raskuse kasutamisele järgneb seeria harjutusi 20 40 % koormusega, kusjuures harjutuste sooritamise kiirus (tempo) tõuseb eelnevaga võrreldes 40 50 %. Väikese vastupanuga harjutusi (kuni 20 % max) on soovitav vaheldada samuti atsükliliste ühekordsete harjutustega (ca 40 % max) vahekorras 5 : 1. Kiirusliku jõu juurdekasv avaldub erinevatel spordialadel või harjutuste sooritamisel liigutuste kiiruse kasvus. · Jõuvastupidavuse arendamise heaks näiteks on sõudmine. 2000 m. distantsil tuleb sõudjal 6 7 min. vältel sooritada 230 250 tõmmet, rakendades iga tõmbe puhul keskmiselt 40 60 kg. jõudu. Jõuvastupidavuse treeningefekti määravad: o vastupanu suurus o harjutuste sooritamise tempo o töö kestvus ja iseloom o treeningutevaheline puhkepaus
1. KIIRJOOKSU ÜLDISELOOMUSTUS ...................................................................... 5 1.1. Kiirjooksu määratlus ............................................................................................. 5 1.2. Reaktsioonikiiruse arendamine ............................................................................. 7 1.3. Stardikiirenduse arendamine ................................................................................ 7 1.4. Maksimaalse kiiruse ja kiirusliku vastupidavuse arendamine .............................. 8 1.5. Kehalised võimed ja kiirusvõimete testimine ..................................................... 11 2. TREENINGMETOODIKA ...................................................................................... 12 3. TULEMUSED ........................................................................................................... 16 JÄRELDUSED JA KOKKUVÕTE .....................................................................
Vananemisega seotud lihaste massi kahanemine ning sellest tingitud jõunäitajate vähenemine on suuresti lihaste vähema kasutamise tagajärg.Lihase maksimaalne jõud hakkab 60. eluaastates järsku vähenema: 30-ndate ja 70-ndate eluaastate vahel on jõunäitajate erinevus 30-40 %. Lisaks muutustele lihastes väheneb närvisüsteemi poolt teostatav lihaste innervatsioon, maksimaalne tahtlik aktivatsioon. Võrreldes maksimaalse jõu näitajatega vähenevad vananemisel oluliselt kiiremini kiirusliku jõu näitajad. Aastate lisandudes väheneb jooksukiirus, hüppevõime, aeglustub reaktsioon kiiret jõu rakendamist nõudvates situatsioonides. Näiteks 60 aastasel inimesel on võrreldes samasoolise 20 aastase indiviidiga kiiruslik jõud säilinud vaid 25-40%, liigutuste kiirusest on säilinud vaid 10-40%. Vanuse tõustes langeb lihase ainevahetuses aeroobsete ensüümide aktiivsus ja väheneb nende kogus, see aga kutsub omakorda esile
Mida tugevamad on jalad, seda pehmem on jooks, vähem põrutab ja lõhub liigeseid. Jalgade jõu suurenemise arvel toimub jooksu kiiruse edasi arendamine lisaks vastupidavusele. Väga tähtis on teha tasakaalustatud treeningut - et tõuseksid ühtlaselt jõud, jõuvastupidavus, kiirus, kiiruslik vastupidavus, vastupidavus, püsivastupidavus. Väga tähtis on harjutuste sooritamise järjekord. Midagi pole vaja teha rohkem või vähem. Pikamaajooksja teeb sprinti ja kiirusliku vastupidavuse treeningut sellepärast, et jalgade jõudu ja jooksu kiirust suurendada. Palava ilmaga treenides intensiivselt või võisteldes tihti, tekib tahes tahtmata organismis vedeliku puudus - laguained ei välju täielikult organismist, lihased väsivad. 2 Et vabaneda laguainetest, tuleks hommikul vara kui on jahedam teha aeg-ajalt pikem aeglasem tühjendusjooks-ka püsivastupidavuse suurendamiseks,et sitkus ei kahaneks.
· Ainevahetuse laguproduktide mõju: - raku arengut suunavale geneetilisele aparaadile kiirendab antud struktuuride taastootmine; - kiirendab keemilisi protsesse katalüüsivate fermentide sünteesi; - kiirendavad androgeensete hormoonide mõjul toimuvaid ehituslikke muutusi organismis. NB! Tekivad kindlates süsteemides, tagades just selle kindla valgusünteesi. Kestusadaptatsioonil tekkivad muutused sõltuvad: · Põhitreeningu iseloomust - Kiirustreening - Kiirusliku vastupidavuse treening - Vastupidavustreening · Vajaminevate aminohapete olemasolust organismis >Aminohapped (valkude algosad) jagunevad: - asendatavad aminohapped (= sünteesitakse organismis) - asendamatud aminohapped (= toiduga saadavad) · Õigest toitumisest (sh treeningu ajal) 2. SUPERKOMPENSATSIOON = valkude osavõtul teostuv ainevahetus. Jaguneb: - Assimilatsioon organismile vajalike ainete omastamine ja süntees;
Spordiala valikul tuleks eelkõige lähtuda inimese eeldustest ühel või teisel alal edu saavutada. Kõigi inimeste kehalised võimed ei arene ühtemoodi ka täiesti sarnaste treeningute puhul. Väga suurt rolli mängib lihaskiudude eripära, mis on suures osas pärilik. Eristatakse kolme põhilist lihaskiudude tüüpi: · Valged kiired kiud: kui neid on palju, siis on eeldusi kiiruse ja jõu arendamiseks. · Punased kiired kiud: kui neid on palju, siis on eeldusi kiirusliku vastupidavust nõudvatel aladel läbilöömiseks. · Punased aeglased kiud: kui neid on palju, siis on eeldusi saavutada edu vastupidavust nõudvatel aladel. Seega ei ole usinal harjutajal meeleheiteks põhjust, kui ta ühel alal pole olnud edukas. Valides spordiala, milleks tema kehalised võimed kõige paremini sobivad, pole edu saavutamine välistatud. Kui valitud spordiala on sobiv, on õigesti korraldatud treeninguga areng järjepidev.
puhul on anaeroobse läve pulss erinev. Mida rohkem lihasjõudu sooritatav tegevus nõuab ja mida vähem me oma keharaskust kandma peame, seda madalama pulsi juures saabub anaeroobne lävi. Seepärast tuleb organismis jooksmisega sarnaste muutuste esilekutsumiseks maanteerattal sõita u 10 lööki ja ujuda u 20 lööki madalama pulsiga. Anaeroobne treening Anaeroobse läve ümbruses toimuvad treeningud klassifitseeritakse kiirusliku vastupidavuse treeninguteks. Kiirusvastupidavuse treenimiseks kasutatakse kordus ja intervallmeetodeid. Kordusmeetod: pingutus pulsiga anaeroobse läve ümber 10 min, teha 4 kordust, taastumispaus korduste vahel kestab kuni pulss taastub alla 120 (väga madalate pulsilävede korral lasta pulsil taastuda allapoole Tervise ehk taastumise pulsitsooni); Intervallmeetod: pingutus pulsiga anaeroobse läve ümber 5 min, teha 4 kordust, taastumispaus korduste
Kuna võrkpallur kasutab mängus väga palju erinevaid hüppeid, siis on nende treenimiseks ka parim variant kasutada kõiksugu erinevad hüppeviise. Plahvatusliku jõu treenimiseks peaks lisaraskus jääma 20-50%-ni, treeningu maht olema kiire ja väike. Pingutus maksimaalne ning puhkepausid suhteliselt pikad. Parimad treeningmeetodid oleksid kordusmeetod, kontrastimeetod ja püramiidtreening. Jõuvastupidavuse eesmärgiks on baasi loomine maksimaalse ja kiirusliku jõu arendamiseks, väiksemate lihaste tugevdamine ja ülekoormusvigastuste ennetamine. Lisaraskuse protsent on samuti 20-50, treeningu math suur ning pingutus keskmine. Korduste arv on suur ning puhkepausid olulisemalt lühemad kui plahvatusliku jõutreeningu puhul. Parimateks treeningmeetoditeks on ringtreening ja kordusmeetod (Kais, 2012). Uuringud on tõestanud, et võistkonnad, kes tegelevad regulaarselt jõutreeningutega terve
Võrreldes võimlemishüppega tagas liigutuste ökonoomsus, sooritamise lihtsus ja kindel maandumine jalgadele sellele hüppeviisile laialdase populaarsuse. Kuid liivaga täidetud maandumiskasti puudumine pidurdas kauaks uute, veel täiuslikumate hüppeviiside kasutuselevõtmist. Alates 186.????aastast levib kõrgushüpe laialdasel Euroopas ja Ameerikas. Paranevad sportlaste tulemused. Progressi ei taga mitte ainult hüppajate kiirusliku jõu kasv, vaid ka täiustuv lati ületamise tehnika. Kui esimesed 30 aastat paranesid tulemused peamiselt äratõuke täiustamise arvel, siis järgneval 30 aastal toimus kõrgushüppe areng peamiselt lati ületamise tehnika täiustamise arvel. Eelmise sajandi lõpul võtsid USA kõrgkoolide hüppajad kasutusele uued ökonoomsemad hüppeviisid. Idaosariikides kasutati nn välisjalga, mida kaua nimetati ka idastiiliks ja meil idaameerika hüppeviisiks
Põhilisemad harjutused, mida kasutatakse on: põlvetõstejooks, sääretõstejooks, sammhüpped, pöiajooks. Lihasjõu plahvatusliku rakenduse arendamiseks on kasulikud löögilise iseloomuga liigutused (nt. trossiga üle ploki kinnitatud raskuse järsk tõmme; 5-8 tõmmet ühes seerias). Reaktsiooni-, lähtekiirenduse ja maksimaalse kiiruse harjutuste kasutamisel on põhiline silmas pidada treeningumeetodit, milleks on kordusmeetod, laktaatse kiirusliku vastupidavuse arendamisel võib peale kordusmeetodi kasutada ka intensiivset intervallmeetodit. Ettevalmistavad harjutused painduvuse arendamiseks pikamaajooksjale Staatilise tasakaalu arendamiseks kasutatakse järgmisi metoodilisi võtteid: · asendi pikendatud hoidmine, · nägemisanalüsaatori ajutine väljalülitamine, · tugipinna vähendamine, · ebapüsiva tugipinna kasutamine, · lisaliigutuste sooritamine, · vastutegevuse sisseviimine.
Jõutreening: - Tõkkeastumised (kasutada mansette, kangiketast) treeningul 300-400 tõket - Harjutused topispallidega, kangiketastega, kummidega - Harjutused tõstekangiga (rebimine, rinnalevõtmine, erinevad harjutused jalgadega) eelkõige omandada korrektsed tehnilised võtted - Harjutused erinevatele lihasrühmadele jõumasinatel Pallimäng: - Jalgpall liivas - Võrkpall - Akrobaatika Kiiruse, kiirusliku jõu arendamine (detsember) Vahendid: Jooks: - Jooks erineva pikkusega lõikudel - Jooks rütmimuutustega, erineva sammupikkusega - Jooks abivahendeid kasutades (kumm, speedy, mansetid) - Madalstardid (elektrooniline ajavõtt, video) Hüpped: - Kordushüpped (paigalt kolmik, viisik) - Hüpped kiirusele, paigalt kümnik ajale - Nn ,,jooks ühel jalal" Jõutreening: - Nn ,,harjutused sagedusele" - Topispalli visked üles, kuulivise ette
- KNS funktsionaalne labiilsus - Lihaskontraktsioonide võimsus ja nende poolt arendatavate biomehhaanilise rakenduse otstarbekohasus Hea tulemuse saavutamiseks on vaja: Töös olevate motoorsete ühikute optimaalne (mitte maksimaalne) ulatus, mis on vajalik suure kontraktsioonikiirus saavutamiseks ja küllaldase kontraktsioonitugevuse säilitamiseks. Hea ja liikuv kooskõla antagonistlike lihasrühmade talitluse vahel, mis tagaks ühe lihasrühma kiirusliku jõu rakenduse maksimumi ja samal ajal tema antagonisti maksimaalse lõdvestuse. Lihase kiire tegevusse lülitumine ja lihaskontraktsiooniks vajaliku energia kiire vabanemine, mis omakorda sõltub: o atsetüülkoliini sünteesi kiirusest närvilõpmetes o Na ja K kontsentratsiooni vahest raku sees ja väljas ning nende liikumisest ATP-d lõhustava fermendi - adenosiintrifosfaadi aktiivsusest
Võimsuse puhul võib eristada võimsuse üleminekut nullseisust maksimumi, mis on sisuliselt jõu rakendumise kiirendus (oluline näiteks odaviskes, kuulitõukes, paigalt stardis jmt). Selleks et kiirusvõimet efektiivsemalt arendada, on meil vaja teada, millest sõltub kiirus kui liigutuslik ehk kehaline võime. See sõltub: närviprotsesside liikuvusest lihaskiudude tüübist ja nende protsendist lihases maksimaalse ja kiirusliku jõu tasemest energiavarudest lihases lihaste elastsusest tahtepingutusest tehnika täiuslikkusest. Kahtlemata on kiirusvõimete kompleksse täiustamise kõige efektiivsemaks vahendiks võistlusharjutuse sooritamine maksimaalse või sellele lähedase kiirusega. Selline moodus esitab aga organismile äärmiselt suuri nõudeid ja head valmisolekut. Seepärast on vaja esmalt
sõltub: · Anatoomilistest füsioloogilistest faktoritest (kaal, pikkus, jalasuurus, lihasmass, lihasseisund, lihaskiudude vahekord). · koordinatsioonist · motivatsioonist Töö kestuse suurenedes väheneb nii plahvatusliku kui ka maksimaalse jõu osa. Plahvatusliku jõu arendamine on võimalik vaid plahvatuslike meetodite ja harjutustega. Selle jõu arendamine peaks toimuma paralleelselt maksimaalse ja kiirusliku jõuga. Oluline on treeningmeetodite kombinatsioon, kus tähtsad on nii jõud kui ka õige tehnika. Plahvatusliku jõu arendamise vahendite järjestus võiks olla järgmine: 1. hüppeharjutused 2. harjutused kangiga ja hüppeharjutused 3. harjutused kangiga, raskus 30-90% maksimumist 4. harjutused kangiga ja sügavushüpped 5. hüppeharjutused sangpommiga ja tavalised hüppeharjutused 6
Selleks et efektiivselt teha intensiivset lõigutreeningut, peab ka 800 m jooksja arendama aeroobset baasvastupidavust ning aeroobse treeningu kogumaht aastas küündib 70 protsendini. Et intensiivne glükolüütiline treening ei lõhuks vajalikku aeroobset baasi, oleks vaja: 1) viia aeroobne vastupidavus baastreeningu ajal võimalikult kõrgeks, 2) võistlusetapil teha küllaldaselt säilitavat aeroobset treeningut, 3) võistlusetapil peaks kiirusliku vastupidavuse treening olema moodukalt tõusev. Koos aeroobse baasi loomisega on vaja vastupidavusaladel pöörata suurt tähelepanu spetsiifi lisele jõutreeningule.Eel kõige aitab aeroobse ja anaeroobse läve kiiruste tõusule kaasa aeglaste lihaskiudude jõutaseme tõstmine (lihasvastupidavus). Siit tuleneb ka vastupidavustreeningu üks kõige olulisem põhimote: mida kõrgemalt baasvastupidavuse
arendamine vastupidavuse vastupidavuse arendamine arendamine Kiirus Anaeroobse Erialase kiiruse Erialase kiiruse, osavuse, - vastupidavuse arendamine läbi stardikiirenduse ja kiirusliku arendamine alaktaatse ja laktaatse vastupidavuse arendamine kiiruse ning kiirusliku vastupidavuse Allikas: Modifitseeritud Jürimäe, Mäestu 2011 järgi Iga treeningetapp jaotatakse mesotsükliteks ning iga mesotsükkel omakorda mikrotsükliteks (vt joonis 5). Selline treeningu periodiseering võimaldab treeningtegevust eesmärgi järgi süstematiseerida ning tuleks võtta treeningplaanide koostamise aluseks
Plahvatuslik jõud sõltub: · Anatoomilistest füsioloogilistest faktoritest (kaal, pikkus, jalasuurus, lihasmass, lihasseisund, lihaskiudude vahekord). · koordinatsioonist · motivatsioonist Töö kestuse suurenedes väheneb nii plahvatusliku kui ka maksimaalse jõu osa. Plahvatusliku jõu arendamine on võimalik vaid plahvatuslike meetodite ja harjutustega. Selle jõu arendamine peaks toimuma paralleelselt maksimaalse ja kiirusliku jõuga. Oluline on treeningmeetodite kombinatsioon, kus tähtsad on nii jõud kui ka õige tehnika. Plahvatusliku jõu arendamise vahendite järjestus võiks olla järgmine: 1. hüppeharjutused 2. harjutused kangiga ja hüppeharjutused 3. harjutused kangiga, raskus 30-90% maksimumist 4. harjutused kangiga ja sügavushüpped 5. hüppeharjutused sangpommiga ja tavalised hüppeharjutused 6
See loob tingimused hapnikuvõlaga, mis on aluseks erialase vastupidavuse arendamisele. 5 2. Järgnevalt tuleks arendada üldist vastupidavust ja selle järele erialast vastupidavust. Bioloogiadoktor A.Viru rõhutab kiiruse arendamise vajalikust juba 10-14 aastaselt.(Viru 1960: 58) Tema arvates puberteediealistel noortel on eeldused kiiruse arendamiseks, kuid puuduvad eeldused kiirusliku vastupidavuse arendamiseks. Ta märgib, et algajatel noortel, kellel puudub jooksualane ettevalmistus ei tohiks alustada sprinditreeninguga, kuna see on liialt koormav. Noortele on sprinditreening alles siis jõukohane, kui sellele on eelnenud aeglane mänguvormis läbiviidud jooksutreening. Noorte vastupidavuse treeningule tuleb tuleb läheneda erakordse ettevaatlikkusega. Täiskasvanute sportlaste suurt treeningukoormust ei või mingil juhul rakendada noore, alles kasvava organism juures
Protsesse Kesknärvisüsteemis iseloomustavad selle erutus ja pidurdus, lk 253-278 Kordamisküsimused 1. Püüdke sisuliselt põhjendada tegureid, millest sõltub kiirus kui kehaline võime. Kiirus on võime sooritada liigutust või liikumist lühikese ajaga. Kõige üldistatumalt sõltub see: närviprotsesside liikuvusest ja koordinatsioonist; lihaskiudude tüübist ja nende protsendist lihases; maksimaalse ja kiirusliku jõu tasemest; energiavarudest lihases ja nende mobiliseerimise tempost; lihaste elastsusest ja viskoossusest; tahtepingutusest; tehnika täiuslikkusest. 2. Mida tähendab mõiste „baastreening“, mis loob eeldused kiirusvõimete efektiivseks arendamiseks? Baastreening-arendatakse põhilisi liigutuslikke võimeid, et kindlustada soliidne baas järgnevaks treeninguks. See sisaldab programme lihas jõu, lihasvastupidavuse, koordinatsiooni, aeroobse ja anaeroobse vastupidavuse ja
rakendamisega. Seepärast tundub olulisem terviklike liigutuslike tegevuste kiirus, mitte kiiruse avaldumise elementaarsete vormide (reaktsioonikiirus, üksikliigutuse kiirus, liigutuste sagedus) tase. Kiiruse elementaarsed vormid on aga suhteliselt iseseisvad ja kiirusvõimete ülekanne küllaltki piiratud. Näiteks võib küll omada head reaktsiooni ehk reageerimiskiirust, kuid madalat liigutuste sagedust. Hea stardikiirendus ei pruugi tagada kiirusliku vastupidavuse kõrget taset ja vastupidi. Et kiirustreening oleks efektiivne, peab konkretiseerima ka arendatava kiiruse liigid: 91 SPORDIPEDAGOOGIKA NB! 1) reaktsioonikiirus, 2) lähtekiirendus, 3) maksimaalne kiirus, 4) kiiruslik vastupidavus.
annaabi.ee 
