Vaatlus viidi läbi erinevatel õhtutel kella 6-8 vahel , sest sellel ajal oli terviserajal kõige rohkem inimesi. Vaatluse käigus kasutati eelnevalt koostatud vaatlusprotokolli,kus olid märgitud inimeste sugu , umbkaudne vanus , kas üksi või kaaslas(t)ega ,kas sportides kuulati muusikat,kuupäev, vaatluse algus- ja lõpu kellaaeg.Tegevused olid protokollis etteantud.Teguvusteks olid : 1. Rulluisutamine 2. Jalgrattasõit 3. Jooksmine 4. Kepikõnd 5. Kiirkõnd 6. Jalutamine 7. Rullsuusatamine 8. Muu sportlik tegevus Andmete analüüsimine teostati Microsoft Office Excel`s, kus keskenduti vanuse ja soo erinevustele ning tegevustele,mida harrastati rajal. Millised on inimeste sportimise eelistused Jaansoni terviserajal 2. TULEMUSED Uuringust selgus,et kõige rohkem oli vaatluse käigus Jaansoni rajal näha sportimas mehi- 56% ,naiste osakaal oli 44%
Spagaat Janetta Lukk, 10KU 2018 Spagaat • Ehk kääriste on isteasend, kus jalad on teineteise suhtes paralleelselt ja vastassuunas välja sirutatud. • Spagaate on kahte tüüpi: • Harkspagaat • Parema või vasaku jala spagaat. Oluline • Enne soojendust ja venitust on vajalik, et keha oleks soe: • Nt. Jooksmine, kiirkõnd, kerge aeroobne trenn,hark hüpped • Venitust tehes, ei tohi teha järske liigutusi • Spagaadi harjutamise vahel ei tohi jääda pikki pause • Soojendus on oluline nii vigastuste vältimiseks kui ka sooritusvõime parandamiseks Soojendus • Jalavibutused • Väljaasted • Istes üks jalg põlvest kõverdatud ning teine välja sirutatud, keha painutus ettepoole • Plié venitus • Kükid • Tavaline, sumo • Selili käärvibutused Näited • Sumo kükid
vastus streptokokk infektsioonile. „Osteoartroosi korral on kehakaal suure tähtsusega, ülekaal on riskifaktoriks enamasti kandvate liigeste (puus, põlv) puhul. Kuna kehakaalu mõjutavad liikumine ja toitumine, siis on tervislikult toitudes ja rohkelt liikudes võimalik seda haigust kontrolli all hoida,” Kui liigesed veel paistes pole, tuleb liikuda. Sörkjooks ei sobi, eriti kui seda järsku ja ilma eelneva ettevalmistuseta tegema hakata. Sobivad kiirkõnd, jalgrattasõit, võimlemine ja ujumine. Vältima peab raskuste tassimist.Liigestele ei tohi panna suurt koormust, sealhulgas keha enda raskust. Meelde tasub jätta üks lihtne selga säästev reegel: kõiki raskusi tuleb maast tõsta sirge, mitte kumera seljaga. Lily-Ann Rand
2)Heited, tõuked, visked Odavise- M 800g, N 600g (3 katset) Kettaheide- M 2kg, N 1kg (3 katset) Kuulitõuge- M 7,257kg, N 4kg (3 katset) Vasaraheide- M 7, 257kg, N 4kg (3 katset) 3) Hüpped Kaugushüpe- Kolmikhüpe- Kõrgushüpe- Teivashüpe- 4) Jooksud Tõkkejooks- M 110m ja 400m, N 100m ja 400m Takistusjooks- 3000m 28 kuiva ja 7 veetakistust Teatejooks- teatepulk 50g, 4x100m ... 4x400m Pikamaajooks- 3000m, 5000m, 10 000m Keskmaajooks- 800m 5) Sportlik käimine (kiirkõnd) Eesti olümpiavõitjad Gerd Kanter kettaheide Johannes Kotkas - Kreeka-Rooma maadlus Osvald Käpp- maadlus Viljar Loor- võrkpall Ants Antson- Kiiruisutamine Alfred Neuland- tõstmine Erki Nool- Kümnevõistlus Kristjan Palusalu- Kreeka-Rooma maadlus (2) Aavo Pikkuus- jalgrattasõit Eduard Pütsep- kärbeskaal maadlus Mart Riisman- veepallur Erika Salumäe- Trekisõit (2) Tiit Sokk- korvpall Ivar Stukolkin- ujumine Kristina smigun-Vähi- murdmaasuusatamine (2) Jaan Talts- tõstmine
Ei vaadeldud lapsi vanuses kuni 14 eluaastat,kes olid vanematega kaasas või lihtsalt niisama rajal aega veetsid.Vaatlus toimus Pärnus Jüri Jaansoni terviserajal . Vaatlust viidi läbi 10 tunni jooksul, erinevatel kuupäevadel ja kellaaegadel. Valimis osales 153 inimest. Vaatlus viidi läbi erinevatel õhtutel kella 68 vahel , sest sellel ajal oli terviserajal kõige rohkem inimesi. Tegevused rajal Rulluisutamine Jalgrattasõit Jooksmine Kepikõnd Kiirkõnd Jalutamine Rullsuusatamine Muu sportlik tegevus Tulemused Uuringust selgus,et kõige rohkem oli vaatluse käigus Jaansoni rajal näha sportimas mehi 56% ,naiste osakaal oli 44% .Vaatlusest järeldus,et mehed tegelevad spordiga naistest rohkem. Tulemused Meeste ja naiste keskmised vanused olid peaaegu võrdsed : meessoost sportijate keskmine vanus oli 43,1 ja naissoost sportijate keskmine vanus oli 42,6. Tulemused Vaadeldud 90 mehest enamus eelistas sportida rajal
Millised on inimese luustiku ülesanded? *toestab ümbritsevaid pahmeid kudesid *on lihastele kinnituskohaks *kaitseb siseelundeid ja närvisüsteemi, pea ja seljaaju *võimaldab inimesel liikuda Kuidas vältida luude hõrenemist? Luude hõrenemist ehk oseporoosi saab ennetada ennekõige elustiili muutes. Soovitatavad harjutused on ujumine, aiatöö, jalutamine ja golf. Ennetamisel aitab paremini jooksmine, aeroobika, tennis, raskustegatrenn, kiirkõnd ja tantsimine. Toidulaual peaks olema rikkalikult kaltsiumi ja vitamiini D-d. Süüa suurel hulgal juurvilju, nad parandavad luude motobolismi. Mis on liiges? Millest koosneb ? Liiges on luudevaheline liikub ühendus. Eristatakse kera-, plokk-, ja silinderliigeseid. Liiges koosneb kolmest osast: Luudest, kõhretest ja kõõlustest. Kuidas liigeseid jaotatakse ? *Plokkliigestes saavad luud liikuda vaid ühes tasapinnas edasi-tagasi. (põlveliiges, küünarvarreliiges).
Jakob Westholmi Gümnaasium Vastupidavus Katriin Saar Juhendaja: Elen Viikmann 2015 Vastupidavus spordis Vastupidavus on võime säilitada vajalikku töö intensiivsuse taset pika aja vältel, olles tähtis nendel spordialadel, kus töö kestus on üle ühe minuti, näiteks kiirkõnd, pikamaa jooks, rattasõit, aeroobika, sõudmine, suusatamine, ujumine, korvpall, jalgpall, triatlon. Hea vastupidavuse tase on organismile hea tervise ja töövõime üks tähtsamaid eeldusi, samuti aitab pikendada meie eluiga. Vastupidavustreening arendab ka tahtejõudu ja tugevdab psüühikat. Vastupidavust jaotatakse, kas tavaliseks (üldiseks) ning ka spetsiaalseks ehk erialaseks. Üldine vastupidavus on keha poolt võime teha möödukat tööd lihastega.
süsivesikud 45–65%, proteiinid 10–30%, rasvad 25–30%. Kehaline aktiivsus Kehalise aktiivsus on igasugune skeletilihaste poolt teostatav liikumine, mille tulemusena kulutatakse energiat. Kehalist aktiivsust iseloomustab sagedus, kestus, intensiivsus ning tegevuse liik. Madal füüsilise aktiivsuse tase ohustab laste tervist, põhjustades ülekaalulisuse ja sellega seotud terviseprobleemide levimuse tõusu. Ülekaaluliste laste puhul on soovituslikeks spordialadeks kiirkõnd, liikurrajal kõndimine, rulluisutamine, matkamine, pallimängud, tennis, võitluskunstid, suusatamine, hüppenööriga hüppamine, ujumine, tantsimine, kullimäng. Rasvunud laste puhul tuleks alustada ujumisest, rattasõidust, ringtreeningust (jõutreening) või intervall-kõndimisest. Füüsiline aktiivsus ilma toitumist muutmata ei oma kaalu langetamisel väga head efekti ning kõige paremad tulemused on saavutatud füüsilise
teisalt aga raske kuna vesi on takistus. Suure koormusega liikumisviisid nagu jooksmine, võib aga inimese keha hoopis koormata juhul kui ei ole spordiga kaua tegeletud. Sellisel juhul koormatakse raskelt südant, vereringet ja tugi-ja liikumiselundkoda, eriti vee siis, kui tegu on ülekaalulise inimesega, ei ole tähtis kas rohkemal või vähemal määral. Seepärast soovitaksingi sellisele inimesele hoopis kiirkõndi. Alguses võib tunduda, et kiirkõnd ei aita midagi, kuid kõik sõltub läbitavast distantsist ja ajast. Rasvapõletus algab aga alates tunnist ajast järjepidevast treeningust. Peale- ja enne seda peaks aga tegema korraliku venituse ja soojenduse, ka enne kõndi, kuna ülekaalulisele inimesele on ka kõnd piisavalt raske treening, et hiljem lihased valutaksid, ja et vältida liigse piimhappe tekkimist lihastes, siis on vahel venitus ja soojemad kui lõpuks treening ise. Seda võib
1. Vastupidavus…………………………..2 2. Vastupidavuse arendamine………….…3 3. Kiirus………………………………..…4 4. Kiiruse arendamine………………….…7 5. Lisad…………………………………...8 Vastupidavus 1 Vastupidavus on võime säilitada vajalikku töö intensiivsuse taset pika aja vältel, olles tähtis nendel spordialadel, kus töö kestus on üle ühe minuti, näiteks kiirkõnd, pikamaa jooks, rattasõit, aeroobika, sõudmine, suusatamine, ujumine, korvpall, jalgpall, triatlon. Peamine kasu vastupidavuse arendamisest enamusel sportlastel seisneb väsimusele vastuseisu võimekuse omandamises, mis tekib intensiivsete treeningute ja võistluse käigus. Sportlik tulemus sõltub 70% ulatuses indiviidi pärilikust lihaste koostisest. Teiseks faktoriks, mis mõjutab vastupidavusnäitajaid, on psühholoogiline häälestatus: motivatsioon, tahtejõud ja võidu soov.
Kestvustreening peaks olema korrapärane ja sage rahuliku pulsiga rasvapõletustreening. Õige pulsisagedus on 60-75% maksimaalsest ( 220 - vanus) ehk selline, millega suudad veel rahulikult rääkida, samas kergelt higistades. Kui Sinu kehamassiindeks on üle 25 (kehakaal (kg) : pikkus (m2)), ei sobi treeninguteks jooks, stepperil käimine, stepp-, latiino-, hi-low- aeroobika, sest liigne kehakaal lõhub liigeseid! Sobivad kiirkõnd, kepikõnd, ujumine, vesiaeroobika, algajate body- aeroobika. Lihastreening eesmärk on tuua esile talje, treenida õlavööd, et õlad oleks proportsioonis puusadega. Tähelepanu tuleks pöörata taljeümbermõõtu mõjutavatele harjutustele. Jõuharjutuste seeriad on suhteliselt pikad 20-25 harjutust, puhkepausid 0-30 sek., harjutuste koormus aga suhteliselt väike, et korduste arvu suudaks teha 20- 25 korda
See aitab treenida süstemaatiliselt. Eesmärk 12 Tervisesportlase treening peab olema ka rahvasportlasel.Eesmärk peab olema väärt seda, mida sa tahad treenida. ·Harjutada tuleb vastavalt võimetele. Kõik peab olema jõukohane. Ei tohi üle pingutada. Kaalu langetamine Parim viis kaalu langetamiseks on kiirkõnd .Kiirkõnni puhul liigute te 7-9,5 km/h läbides 10-13,6 minutiga 1,6 km . On oluline et suudaksite säilitda tempo sest see on treeningu intensviisusega määratleva tähsusega ning aitab optimeerida keha rasvade põletamist .Kui treenite 60-70 protsendi juures oma maksimaalset pulsisagetust hakkab keha vajaliku energi saamiseks ja lihaste kasvatamiseks kasutama rasvavarusid,kiirdendaes ka põhiainevahetust, nii et kulutate kaloreid kogu päeva jooksul . Rasva põletustsoon
8. Viimane tugevam toitumine mitte hiljem kui 2 tundi enne treeningut 9. Jälgige täpselt jooksuaega ja pauside kestvust 10. Joostes õige tempoga hakkab organism lõhustama rasvu, mis jätkub ka hiljem töö juures ja kodus. Jooksutreeninguga alustage aeglaselt, nii kohaneb organism koormusega. Alustades võiks treeningu kestvus olla 15...30 min, hiljem võite juba jooksumaad pikendada. Alustada võib ka nii - 2 - 3 min kõndides, siis kiirkõnd, edasi sörkjooks, organism vajab ju eelsoojenduseks 10 -15 minutit. Eriti oluline on korralik soojendusfaas külma ilmaga joostes. Optimaalse treeningpulsi saate arvutada järgmise valemi alusel Puhkepulss + (220 - 3/4vanus - puhkepulss) x K K - algajad - 0,6
8. Viimane tugevam toitumine mitte hiljem kui 2 tundi enne treeningut 9. Jälgige täpselt jooksuaega ja pauside kestvust 10. Joostes õige tempoga hakkab organism lõhustama rasvu, mis jätkub ka hiljem töö juures ja kodus. Jooksutreeninguga alustage aeglaselt, nii kohaneb organism koormusega. Alustades võiks treeningu kestvus olla 15...30 min, hiljem võite juba jooksumaad pikendada. Alustada võib ka nii - 2 - 3 min kõndides, siis kiirkõnd, edasi sörkjooks, organism vajab ju eelsoojenduseks 10 -15 minutit. Eriti oluline on korralik soojendusfaas külma ilmaga joostes. Optimaalse treeningpulsi saate arvutada järgmise valemi alusel: Puhkepulss + (220 - 3/4vanus - puhkepulss) x K K - algajad - 0,6 K - keskmine treenitus - 0,65 K - edasijõudnud - 0,7 5 Jooksmisel peab kindlasti tugevasti välja hingama
· Arturs Irbe NHL väravavaht TUNTUIMAD · Ernestes Gulbis tennis SPORTLASED · Maris Strombergs BMX kuld 2008 · Martins Rubenis kelgutamine 2006 pronks · Viktors Scerbatihs tõsta pronks 2008 · Igors Vihrovs võimleja kuld 2000 · Aigars Fadejevs kiirkõnd hõbe 2000 WALTER ZAPP · Baltisaksa leiutaja 1905 - 2003 · Mikrokaamera CHRISTIAN · baltisaksa zooloog, HEINRICH PANDER · embrüoloog 1794 - 1865 · paleontoloog · arst ABRAHAM KUNZE · 18.saj · Apteeker · Läti palsam 14) LÄTI AKTUAALSUSED JA POLIITIKA SAEIMA · Läti parlanent
annaabi.ee 
