Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Kiirus Aeg maha". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
korter, külla, pärandus, vanaonu, sust, vahepeal, tsau, eelmine, elad, elan, pidin, milli, kuhugi, kellegil, peatuda, ootamatult, tellivad, kakaod, tegelenud, kuulnud, puhata, reisida, pipragaas, tagasihoidlik, noormees, igavam, rutiin, hommikul, tänavale, korteris, ?kellegiga, kinos, klubis, mäletad, tünn, vererõhk, muide, mobla, ?tsau, meenub"piip-piip". Ütlesin vaikselt susistades Stiiv-Maikelile: "Maksa ta arve ja too ta kohvrid!" tuli tasane vastus "Kust ma selle raha võtan?" Vastasin talle: "Minu rahakotist!!" Stiiv-Maikel asus kiirelt otsima mu rahakotist viiesajast ja sajast ja siis veel seitset kümnelist ka. Ta jooksis välja takso juurde. Ma küsisin oma boss Johnilt: "Miks te ise oma arvet ei maksa?" "Mul pole raha ära vahetatud ja kindlasti tahad sa ka küsida, miks maksis sõit nii palju. Noh ma siis vastan, ma pidin veel korra Läti piiri ääres ära käima ja ...." "Sellest pole midagi peaasi, et te tulla saite!" ütlesin kähku ja närviliselt. "Nüüd aga asume lauda!" ütlesin kõigile. Stiiv-Maikel tuli sisse, suurte kohvrite sisse mattunud. Tema hääl kostis summutatult: "Aidake mind, palun!" Helen ja Stiiven tormasid ta juurde ja tõstsid kohvrid maha. Mina ja John läksime elutuppa laua äärde. Me rääkisime tööst ja rahast. Siis, kui Stiiven, Helen ja mu jonnakas
suurema elamise peale. Sa oled päris kaua töötanud seal firmas juba ning varsti on ka ehk ametikõrgendust oodata. Me peame siis küll veidike koonerdama hakkama, sest see on kõrgema hinnaga, kuid mõtle kui tore oleks seal elada!" hüüdis naine üsnagi erutatult. "Hehh...see veel puudus. Me niigi elame kokkuhoidlikult ja sinna kolimine käiks meile üle jõu. Sina istud jah, päevad läbi kodus ning unistad aina paremast elust. Mina, aga elan reaalsuses ja pean tööd rügama selle nimel, et meil midagi laual süüa oleks ning riided seljas. Peale selle pole mingisugust ametikõrgendust siin oodata, veab kui ei koondata veel," ütles mees vihastunult ja tõusis püsti, aga just siis helises mobiil. Andres vabandas, ütles, et tööasjad ning läks teise tuppa rääkima. "Nohh...kas sa rääkisid juba?" küsis naine telefonis lausa ründavalt.
.." Ta oli kade Sassi peale, kes Mareti endale sai. KARLA: "Mina ei mölise, ma räägin, kuidas asi on! Kas see siis vale on, et Maret oleks pidanud õigupoolest minule tulema, lapsest peale mängisime juba koos, iga päev ajasime juttu ja läksime koos kooli ja puha! Pärast kui suuremaks kasvasime, siis käisime pidudel kah koos ja kõik teadsid, et meie kord kokku läheme. Aga siis läks Maret instituuti, ja mina ju ei saanud temaga koos linna õppima minna, mul oli isa surnud, ma pidin maja pidama! Kus sa pääsed maja juurest, maja ja maa hoiavad sind kinni nagu tangidega, sest kes see külvab ja lõikab, kui sina linnas lillutad! Ja ei saanudki mina kuhugi, aga sest polnud veel midagi, sest Maret käis ikka nädalavahetustel kodus ja ma ikka nägin teda siis ja vahel käis ta meil isegi abiks, sest mul ema oli ka siis juba haige ja ära minemas. Ikka nägime, ja ükskord Maret ütles, et kuule, Karla, mina sõidan nüüd koos teiste tudengitega matkama, ma lähen Kamshatkale
ROLAND: Elul ei ole viga midagi. Kes (Võtab mantlitaskust lapiku konjakipudeli.) praegu viitsivad rabada, need elavad ilusasti OSVALD (Laurale): Vaata, seal on mõned ära. Kas teil on midagi kuiva jala otsa pitsid. panna? Põrand on pisut külm. Näiteks meie ROLAND: Te olete kenasti sina peal juba. – lõpetasime kaks aastat tagasi kooli ära, (Ulatab Osvaldile käe.) Roland. elasime mõlemad ühikas, praegu on korter, OSVALD: Osvald. Pool pudelit on juba mööbel, auto – mis sa veel tahad! Kõik ise, läinud! keegi pole aidanud. Ja auto ei ole mingi vana LAURA: Võitlesime pisut külmaga. Milline risu. see kole tass on? Kõik on ilusad. Ma võtan LAURA: Kusjuures mina ei teeni peaaegu selle. Nii, palun... palun... pitsid kõigile, jah? midagi. OSVALD: Jah. (Rolandile) Kalla välja
OSVALD: Ahaa, on kolmas ka, see on küll kole, võtan selle endale. Külalistele antakse ikka paremad asjad. Tee peab vähe tõmbama. Istume siis laua taha. (kõik istuvad laua taha. Paus.) Kuidas siis on? Kuidas elu läheb? ROLAND: Elul ei ole viga midagi. Kes praegu viitsivad rabada, need elavad ilusasti ära. Kas teil on midagi kuiva jala otsa panna? Põrand on vähe külm. Näiteks meie - lõpetasime kaks aastat tagasi kooli ära, elasime mõlemad ühikas, praegu on korter, mööbel, auto - mis sa veel tahad! Kõik ise, keegi pole aidanud. Ja auto ei ole mingi vana risu. LAURA: Kusjuures mina ei teeni peaaegu midagi. OSVALD: Ah soo. ROLAND: Viis aastat vana "Mazda" OSVALD: (Laurale) Millega sa tegeled? 12 13 ROLAND: See on juba uus keremudel. LAURA: Tõlgin natuke. ROLAND: Ma olen väga rahul OSVALD: Mis keelest? LAURA: Inglise-prantsuse.
Ann, tule kohe tagasi... Kuuled mind? Tule tagasi... Ann... VÕÕRAS HÄÄL Türa, mida sa lõugad seal? Felix ehmatab ja sulgeb ukse. FELIX Või, et mina ei saa hakkama... Kohe näed, kui soojaks läheb. Felix jõuab kööki ja gaasiboiler plahvatab. NELJAS Päev hiljem restoranis. Lauas istuvad Ann ja Kareen. KAREEN Joo, see rahustab. Ann joob ja teeb nägusid. Varsti hakkab mõjuma. ANN Ma tahaks praegu ühe sigareti teha. KAREEN Unusta ära. Ann joob veel ja hingab rahulikult sisse-välja. KAREEN Felix? ANN Elus. KAREEN On mõnel alles õnne. ANN Ei teagi, oli see õnn või mis... Ann teeb klaasile lõpu peale. 12 KAREEN Oled sa valmis? Ann raputab pead ja puhkeb nutma
Kuid jh homme pean minema Sofia juurde talle pildid tagastama.Mingi nõme mutt, ehmatab meid poolsurnuks. *** Nii olengi jälle Männi pargis. Jõudsin pool tundi varem. Seekord ei tule minu juurde Sofia vaid mingi teine tüdruk. "Tere, kas sa tulid siia Sofia Kase palvel?" "Jh , kes te olete?" "Katriin Pahk,ma olen Sofia kasutütar. Ärge uskuge teda, ta on hull naine." "Eh jh tore tutvuda ega jh ma ei usu teda.Isegi mu ema tunnistas seda et tal pole armukest." "Muide ma elan Sõle tänaval , kuulsin et sa ka.Me võik mõnipäev kokku saada ning välja minna ?" "Jh ikka!" Nii lõppeski mu väikene külaskäik Männi parki. Kuna arst lubas mul minna kodusele ravile siis läksingi otsejoones koju. Ukse ees nägi vedelamas ilusas punases paberis kingipakki. Avades oli seal sees ... 12 Järkub... Cry// Kristel Kiisk 13 Ukse ees nägi vedelemas ilusas punases paberis kingipakki
Raamat räägib Lelet Hallati elust ning sellest kuidas ta hakkama saab. Lelet oli täiesti tavaline noor tüdruk. Ta elas koos oma ema, ning vanema õe ja vennaga. Isa oli neil surnud. Lelet oli salaja armunud kooli kõige popimasse poissi, Alexisse. Päris nunnu nimi, eks. Kui Lelet ühel päeval koolist koju läks, oli ta emal talle uudis. Ta kavatses uuesti abielluda ning tema tulevane mees pidi sel õhtul koos oma pojaga neile külla minema. Juhuse tahtel osutuks aga tema salajane armastatu tema uueks vennaks. Ma vist sureks maha, kui mul selline asi juhtuks. Kogemata sai Lelet aga teada, et Alex vihkab oma uut perekonda. Lelet vihastab ning ütleb emale, et kavatseb Tartusse vanaemajuurde elama minna. Mina teeks täpselt sammuti. Ema on küll kurb, kui laseb sel juhtuda. Lelet veetis vanaema juures kuus aastat. Jõudis kätte aeg, mil Lelet sai täisealiseks. Oi, kuidas ma tahaksin ka juba kaheksateist olla. Juhtumisi oli
7.etendus AADU(tuleb kurikaga) : Isa, isa, mis siin on ? Ma löön ! Kes see kurjategija oli ? Ma kuulsin alla koplisse kära. MADIS : Lase pealegi olla ! Mul oli siin Metsa Priiduga natuke jagelemist ees. Tead isegi, mis mees ta on. Ja sina tahad veel selle mehe tütart minu miniaks teha ! Ära väsitas kuriloom ! Ma lähen joon külma õlut natuke peale.(ära) AADU : (Rahva poole pöördudes) Oh taevake, mis saab mu pruudist niiviisi? Nii lõpeb ka viimne lootus ! Mis ma veel elan või olen. Ei lähe mul söök ega jook enam sisse. Elsat näen unes ja ilmsi -(ohates) aga ta jääb Metsale ! AABRAM : Tervist ! AADU : Kulla onu! Katsu mind nüüd aidata ! Ma annan sulle eluks ajaks prii leiva. AABRAM : Ei ole tarvis ! Aga ma ajan asja tooni ! Aga nüüd pean ma sind su sõnast kinni. Sa pead kõik tegema, mis ma nõuan. Kas pead oma sõna ? AADU : Pean küll ! Kulla onu, ma pean oma sõna ! AABRAM : Väga hea
Malle: Hooldasin oma tädi mitu aastat ja siis tuli soov amet ära õppida. Läksin Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli. Seal on ka kutseõppe osakond, kus saab õppida hooldustöötajaks. Ja nüüd on kutse käes! Ülemõde: Praktiline kogemus piirdub siis ainult tädi eest hoolitsemisega? Malle: Oh ei! Töötasin õppimise ajal juba hooldustöötajana Iru Hooldekodus. Mitte küll täiskohaga, mul oli pool kohta. Elan Tabasalus, Harku vallas, ja mul kulub palju aega bussisõitude peale. Ülemõde: Arusaadav. Merimetsa haigla on ju teie elukohale üsna lähedal. Malle: Mul on Iru Hooldekodust ka soovituskiri. Seal hinnati minu tööd väga. Ülemõde: Olen seda lugenud. Tean, et olete töökas, abivalmis ja väga kannatlik eakate ja haigetega suhtlemisel. See ongi meie töös väga tähtis. Haige inimene,
detsembril 1933 ja on maetud Tallinna Metsakalmistule. Vilde teoseid on välja antud suuretiraazilistes kordustrükkides. Mitmed teosed on jõudnud kinolinale, paljud tõlgitud naaberrahvaste ja teistessegi Euroopa keeltesse. Kirjaniku viimases elukohas Tallinnas Kadriorus asub memoriaalmuuseum. ,,Pisuhänd" Eduard Vilde LAURA. Ma võiksin sulle midagi anda - midagi otse elust - - ilusa väikese episoodi - SANDER. Mis see siis on? LAURA. Ma pidin saama mõne päeva eest surma - SANDER. Naa, see poleks mitte iseäranis ilus olnud! LAURA. Ei, aga kuidas mind päästeti. SANDER. Sa kõneled ikka tõtt? Sellest pole sa meile veel sõnagi lausunud. LAURA. Ei. (Viivitamisi.) On asju, mida tahaks omale hoida. Nagu sina enda loomisrõõmu. SANDER. Soo, soo. LAURA. Aga kui see sinule ehk kuidagi kõlbaks - nii vahele paigutada - väikeseks vinjetiks - ja kui sul omapärast kuju vaja oleks - - ma ei tea ju midagi - - SANDER
Ja muidugi eriti nendes kohtades, kus välja ilmusid Andres ja Pearu, siis oli küll selline tunne, et ma olengi sattunud sellesse aega, kui need 2 riiukukke Vargamäel maid jagasid. Kõik oli Nüganenile omaselt mänguline. Muusikalises kujunduses kasutati Internatsionaali selle kõige erinevamates vormides. Kord lauldi seda acapella, siis erinevate muusikaliste saadete tausta, kas siis tuli muusika lindi pealt või kellegi elavas esituses. Samuti olid erinevad laulu rütmid, vahepeal oli isegi polkastiilis Internatsionaal, ja lauldi põhiliselt eesti või vene keeles, aga vist oli prantsuse keeles ka. Lavastuse läbivaks kujundiks olid mänguplatsile tekitatud liiprid, millel liikuvatel alustel põhiline tegevus käis. Enamasti kujutasid need liikuvad alused rongi või mingit protsessiooni, kuid ühes kohas oli ühe alusega tehtud väga huvitav kujund, nii et sellele alusele kogunesid kõik selle stseeni vahetus läheduses surma saanud tegelased. Seal oli üks
21 MEES Ei ole mingit rahu. TEINE MEES Sina, kurat, tuled mulle ütlema rahu, koli välja mu majast, vana sitt! NIKOLAI tulistab Vait! Rahu, vanamees, su tütar on väga rahul sellega, mis hõrgutisi me talle pakume. MEES Mida sa pakud? NIKOLAI Tahad teada? Ähvardab relvaga Kuul tuleb juurde ja takistab. NIKOLAI Miks, Kuul? KUUL Pane relv ära. Rahvas ei taha ähvardamist. NIKOLAI Kurat, sa elad! KUUL Ei, ma olen ta vend. NIKOLAI Selge. Sm Kuul. Nii, kuhu me jäime? MEES Sina, kurat, tuled mulle ütlema rahu, koli välja mu majast, vana sitt! NIKOLAI Su tütar on väga rahul sellega, mida me talle pakume. MEES Mida sa pakud? NIKOLAI Madonna-Miralda Juedas. Tulge siia! LUMI Jeedas. Noh, kas hakkame tantsima või? Madonna lööb jalaga hella kohta MADONNA Sa ei oska minu tantse. LUMI Küll ma õpin. NIKOLAI Küll sa õpid. Nii, vanamees, vahi nüüd! Kas tead, mis on rahva võim? MEES
tahaksin, sest et liisu alt lahti olen. Kas sina üksi mind tahad ära põlata? Ei usu! MAIE (püsti tõustes): Nüüd saab küllalt. Sa ei anna enne rahu, siis pean ma selge sõnaga seletama. Kõik on tõsi, Enn: sa oled jõukas mees, sinu isa oli valla-ametis, mõni teine, kehvem, seisaks hea meelega sinu paigal. Aga Maie etteheited sa ütled, et sa kümme teist saaksid minu Ennule asemel? Ütle, miks sa siis nüüd 25-aastaselt veel üksi elad oma talus? Miks sa Saare Tiiult viinad tagasi tõid? Miks Aluste Ann sind vastu ei võtnud? Miks Veske Aadu sinu kosilase kõva sõnaga koju saatis? Ma tahan sulle tunnistada, kust see tuleb (viib Ennu kättpidi ettepoole): SELLEST PUUDUVAST PÖIDLAST SEE TULEB, 10 Enn, mitte kuskilt mujalt. Selle peale vaatavad kõik, ükski ei suuda aru saada, kuidas just liisuvõtmine - ülemineval liisuvõtmise ajal sulle see õnnetus raskemaks
.. Ühe asja. - Aga kus ta on? - Veel ei tea, hakkan otsima. - Jumal, kui huvitav. Aga Teie...Kuule, meie sinuga, minu meelest, oleme üheealised. Lähme üle ,,Sinale". Kui vana sa oled? - Laseme käia! Mul on 17, aga sul? - Aga mul 20. Nii tahaks küsida, ka sa tead, kust sed asja otsida? - Veel mitte. - Võib-olla aidata sind? Ma olen praegu koolivaheajal, palju vaba aega. - Tänan, ebamugav. - Ah, mis ebamugav!? Mul on endal huvitav. - Aga teie... see tähendab, sina, ammu elad Moskvas? - Ma siin ei ela, ma siin õpin MGU-s. - Mis see on? - See on Moskva riiklik ülikool. - Millises fakulteedis? - Ajaloo. Ma tegelen ajaloo ja kultuurisidemetega Eesti ja Venemaa vahel. - Vaja ju! Nagu venelased ütlevad: Kus hundist räägid seal hunt on! - Täpselt. Ma olen väga kasulik inimene sulle. - Imestama panev, - mõtles andres, millseid üllatusi mõnikord meile kingib elu. Kuidas nii võib juhtuda
peaeesmärk, et Vargamäest saaks suur ja uhke talu ning et ta saaks jätta selle oma lastele. Suure töö rügamise kõrvalt unustas ta veeta aega koos oma naise Krõõdaga. Kui Krõõt suremas oli, alles siis hakkas Andres mõtlema, kui oluline on Krõõt tegelikult tema jaoks. ,,Tee tüdrukuks see poiss [] ainult lase mu Krõõt elada. Ja tänasest päevast saadik tahan ma tema koormat kergendada [] Ma ei löö enam toaukse piitade külge kõrget lauda sigade takistuseks, ennem elan kas või sigadega ühes toas, et aga Krõõdal poleks vaja ämbreid üle selle laua rükkida." (160) 3. Kas selles teoses oli midagi, mis sind vihastas? (Kui jah, siis mis?) Miks? Vastus: Olgugi, et Andrest kujutati teoses selle parema peremehena, sest talle vastandus vingerpusse mängiv naaber Pearu, siis mind nii mõnigi kord vihastas teoses kohati Andrese tegelaskuju. Ma alguses hindasin seda omadust Andreses, et ta armastas enda töö ja vaevaga Vargamägi korda teha. Kui esimesed
"Mida teie siin teete?" küsib külastaja. "Lennujaama mängime!" vastavad hullud. "Aga kus peaarst on?" "Tema saatsime juba esimese lennuga alla." 10."Kuidas te oma mõlemad kõrvad nii ära olete põletanud?" "Vaadake, doktor, asi oli nii. Kui ma eile triikisin, helises parajasti telefon. Hajameelsusest surusin ma telefonitoru asemel triikraua vastu kõrva ja nii see juhtuski. "Aga teine kõrv, kuidas see põletada sai?" "Aga ma pidin ju helistama, et arst välja kutsuda!" 11.Psühiaater küsib patsiendilt: "Millal tekkis teil mõte, et olete koer?" "Juba kutsikana," vastab patsient. 3.Telefonikõne: "Halloo, on see politsei? Ma helistan hullumajast. Meil põgenes üks patsient." "Missugune ta välja näeb?" Ta on mustade sassi juustega kiilaspea." "Kuidas see võimalik on?" "Ma ju ütlesin teile, et ta pole normaalne." Kaks blondiini olid võtme autosse jätnud ning ei saa ust lahti
Kuidas elad eestimaa laps? Tere Isa ! Kirjutan sulle praegu sest igatsen sind, pole ammu sind näinud ja tahan lihtsalt öelda kuidas mul läheb. Kuidas ma siis elan kui eestimaa laps? Peaksin vist ütlema, et mul läheb hästi ja kõik on kõige paremas korras aga me mõlemad teaksime, et see tegelikult ei ole nii. Lihtsalt üks väide, mis tekitab hea tunde sest kõik on ju korras! Kõik ei ole korras, ma ikka igatsen sind, kus sa ka ei oleks, soovin, et oleksid siin minu juures kuid tean, et see ei saa nii olla. Tean põhjusi, miks sa lahkusid ja saan neist aru aga see ei peata mind unistamast. Kuid samuti mõistan et ka sinu juures elada
jääserval nahka pista. Teist niisuguste elukommetega laululindu meil, jah, ei ole. Vette sukeldub vesipapp igasuguse ilmaga, ka kõige käredama külmaga ja seepärast on tema ka jääpura. Küllap on see nimi tulnud jääpurikast. Vesipapp laulab kogu talveaja, aga hoogsamaks ja valjemaks muutub laul ilusatel märtsipäevadel. Laulab vidistades ja veidi kriginal ja läbi veevulina võib see kuulda olla umbes nagu kauge põldlõokese või ka punarinna laulmine. Märtsi lõpul ja aprillis, kui sulad veevoolu maruliseks muudavad, lendavad vesipapid meilt ära kodujõgedele pesitsema. Mõned üksikud paarid on Eestisse kah pesa teinud -- veskitammide alla samblast ja sõnajalgadest kerakujulise kindluse kaitseks külma ja rõskuse vastu. Umbes nii nagu inimesed löövad seinad ja katused vahel üle tõrvapapiga. FRED JÜSSI MÕTTEID ELUST,INIMESTEST,LOODUSEST
VI - Nelipüha oli esimene suur püha uues kodus, selle puhuks pandi kased ukse juurde - Plaanivad ehitada uusi kambreid, naine unistab vahest inimeste ja loomade vahel, unistavad ilusast õuest - Kõik lähevad pühapuhul kirikusse, ka karja-Eedi tahtis, kuid tal polnud midagi jalga panna, siiski kutsusid perenaine ja mees teda vankriga kaasa sõitma kirikuni - Eedil lubati saia võiga süüa ja noore märaga ratsutada - Nelipüha viimasel pühal tulid Eesperele külla ümberkaudsed pered, neile anti süüa ja juua - Lauldi, tantsiti, katsuti rammu - Kõige tugevamaks arvati Pearu sulast Kaarlit, kellega hakati rammu katsuma, taheti sõrmkooku vedada, keegi ei julgenud või tahtnud Kaarli vastu rammu katsuda, lõpuks ilmus Rava Kustas, kes oli nõus, tuuseldasid mööda õue, Kaarel jäi võitjaks - Järgmisena läks Kaarliga võitlema Andres, Andres võitis, Kaarel tahtis peale seda mitu korda veel proovida, kuid ikka võitis Andres
Ta tundis enne naise surma, et oli olnud tänamatu, kui neile alguses tütreid sündis: "Tee tüdrukuks see poiss ja ka kõik teised poisid, keda sa mulle oled mõelnud anda, ainult lase mu Krõõt elada. Ja tänasest päevast saadik tahan ma tema koormat kergendada, kui ta kannab ilmale sinu väe ja võimuga tüdrukuks tehtud poissa, keda mina ise sigitanud. Ma ei löö enam toaukse piitade külge kõrget lauda sigade takistuseks, ennem elan kas või sigadega ühes toas, et aga Krõõdal poleks vaja ämbreid üle selle laua rükkida." Peale Krõõda surma läks elu edasi, Vargamäele asus perenaiseks Sauna- Mari. Andres suhtus Marisse alguses hästi, kuid nende suhted ei edenenud eriti, sest Mari oli Andresele suurte süümepiinade tõttu üles tunnistanud lorilaulu-loo ning seejärel lausus Andres: "Sa teed neid asju nõnda, nagu oleks sa ikka alles Sauna- Mari
IDEEKAART Mati Unt ,,Sügisball" Tähtsamad tegelased Eero On Mustamäel ühes paneelmajas elav luuletaja, kes elas üksi ( oli küll abiellus, kuid naine pettis ). Tema sooviks on leida lõpuks oma luuletustele lugeja, kes mõistaks tema luulet. Ta käis väga harva sõpradega väljas, enamasti meeldis talle üksi kodus olla. Laura Peetri ema, kellele ei läinud oma poja olukord ja tegemised üldse korda, armastas vaadata õhtuti televiisorist seebikaid ja süüa sokolaadikomfeke. Oli üsna ükskõikne inimene. August Kask üksluise eluga vanapoiss ja juuksur, tal ei olnud tihti kellegiga suhelda, ning lõpuks kirjutas ka raamatu mille nimeks sai ,,Mees ja naine" Maurer arhitekt kes oli pidevalt ümbritsetud omaenese naisest, tundis ennast ikka üksikuna. Ta isegi vahel käitus nii nagu poleks naist olemaski. Ta küll mõtles pidevalt inimkonna heaolu peale, aga jättis hooletusse oma naise, kes tundis ennast tänu sellele jälle omakorda üksinda. Theo Shveitser
Tõde ja õigus 1. Iseloomusta Mäe Andrest ja Oru Pearut. Leia n äiteid nende nii headest kui halbadest iseloomuomadustest. V õrdle neid ka kui peremehi. Mäe Andres oli vaikne ning tõsine töömees. Ta oli pika meelega ja kannatlik. Hinges oli Andres hea mees, kuid tema viga seisnes selles, et ta ei osanud oma tundeid välja näidata. Raamatu alguses ta toetas oma naist rasketel hetkedel, aga mida raskemaks elu läks, seda rohkem ta oma töömehe maailma kapseldus. Oru Pearu oli ka hinges hea mees, kuid ta oli väga kange iseloomuga. Ta tahtis, et talle alati õigus jääks. Samas püüdis ta elus kergemalt hakkama saada. Talle meeldis kõrtsus praalimas käia ja ta ei kannatanud kui talle tema arvamustes õigust ei jäänud. Peremeestena hoolisid mehed mõlemad oma talukohtadest.Teose algul oli Andrese talukoht teise peremehepoolt unarusse jäätud ja kõik oli ligadi logadi, aga meest see ei h
«Ai, ai, kust mina seda teadsin, et ta noorhärra 23 sõber on,» kogeles kubjas, «ma arvasin, mõni hulgus . . . hein Pauerunt . . . ai, ai, noorhärra, ega ma nõnda ei öelnud, andke andeks, pai junkur!» Kubjas vingerdas pai noorhärra piitsa all. «Käsi minema, lurjus!» käskis Oodo ja andis minejale veel hoobi tagantjärele. «Oled sina ka rüütli poeg?» küsis ta pärast seda Jaanuselt. «Ma olen vaba mehe poeg,», vastas Jaanus uhkusega. «Kas sa elad ka niisuguses lossis kui meie?» päris Emmi. «Kas teil on ka aed ja hoov?» «Meie ei ela niisuguses lossis kui teie, aga meil on oma maja.» «Ja aed kah?» «Aed on kah.» «Kas teil hobuseid ja sulaseid ka on?» päris Oodo. «Jah on. Head hobused ja tublid sulased. Aga kubjast ei ole.» Parajasti astusid rüütel Raupen ja Tambet lossiuksest välja trepile. Lapsi silmates hüüdis rüütel: «Ae, kust te selle seltsilise võtsite? Kes see on?»
Või jättis hoopiski külmaks? Arutle miks. Vastus: Minule meeldis antud teos. See oli juba vormi poolest erinev eelnevatest teostest, mida ma lugenud olen. Teos on kirjutatud läbi kuue erineva tegelase ning nende kaudu sai teada, kuidas elati ühes ja samas kohas. Hea oli seda teost lugeda, sest laused olid lihtsad ning tegevuses polnud ülepingutatud ulmeliste sündmustega või liigsete draamadega. Ainuke häiriv asjaolu minu jaoks oli see, et mul jäi teadmistest väheseks ning ma pidin otsima ise lisa informatsiooni näiteks Le Corbusieri või William Somerset Maughami kohta. Minu arust oli äärmiselt põnev lugeda seda, kuidas nende kuue inimese elud omavahel põimusid, teadmata kui lähedal nad tegelikult teineteisele elasid. 2. Mis selles teoses pani sind kaasa mõtlema? Miks? Vastus: Mind pani mõtlema see, et mulle meeldib see, et ma ei ela enam linnas. ,,Maurer mäletas vanu
Mis perekond?!?! Kui ta arvab, et see nõid on minu ema, ja et mu isa on selle olevusega abielus, siis palun väga vabandust aga mina siia perekonda ei kuulu. Minu päris emast rääkides tean ma seda, et ta sõitis Egiptusesse aga tagasi ei tulnud. Ma vähemalt loodan, et temaga on kõik hästi. Nagu kirjadest välja suudan lugeda on küll kõik hästi ja super luks, aga ei tea kas tegelikult ikka kõik vastab tõele. Ja kus on minu kõik kalli ema pildid? See kast, kus ma elan, on täis võõra naise pilte, kes naeratab iga foto peal nagu kõik oleks korras. Aga tegelikult? Tegelikult ei ole. See nõiaella teeskleb teiste ees, et ta armastab mind nagu lihane ema, ja et me oleme enamat kui parimad sõbrad. Kuid tegelikult ta vihkab mind nagu viimane saatan. Ta arvab , et ma olen üks kõige jubedam pubekas ja et kõik mida ma teen on täiesti vale ning õige on kõik siis, kui mul ei ole vabadust ja kui ma olen lihtsalt kellegile sunniviisiline ori
Peedu isa: Peedu ,ega sa veel ei maga ? Ma tulin sulle head ööd soovima, Peedu : Ei ,ma ei maga veel.Uni ei taha mitte kuidagi tulla.(Väike paus.Ohkab) Tead isa,ma tahaksin kangesti endale väikest venda. Peedu isa: Miks sa nüüd äkki väikest venda tahad? Peedu: Aga sellepärast, et siis ma saaksin temaga kogu aeg mängida, päris hommikust õhtuni. Peedu isa : Vaata Peeduke,see ei ole nii lihtne kui sa arvad. Peedu : Aga isa,ise sa ju ütlesid ,et kui inimene kangesti midagi tahab,siis lõpuks saavutab seda. Peedu isa : Mina sinuga vaielda ei jaksa.Jää nüüd ilusti maga. Peedu : (Ohkab )head ööd ! Peedu isa: Ilusaid unenägusid! (Isa lahkub peedu juurest ning läheb elutuppa.Samal ajal paneb Peedu silmad kinni ja uinub.Elutoas istuvad vanaisa,vanaema ja ema) Ema : Mis see Peedu jälle rääkis ? Ammuks ta igatses kassipoega.,nüüd juba väikest venda.Ega ikka kõike ei saa, mida laps tahab! Isa: Ei tea jah ,mis tema väikeses peas küll toimub. Vanaema: Küll tänapäev
Marina.......................................................................................................................................17 Merepidu...................................................................................................................................18 Metsalilled.................................................................................................................................18 Millest sa elad ja hingad?..........................................................................................................19 Muinaslugu muusikas...............................................................................................................20 Must kohv.................................................................................................................................20 Mustamäe valss............................................................................................
Ekstaas Teema seisneb selles et keegi on koguaeg joovastuses elu ilust ja olust. Meeldib elu ilu. Elab nii suurkujuliselt nagu oleks elu kohe läbi. Tunneb rõõmu nagu oleks koguaeg viimne hetk. Sina ütled Räägib armastusest. Suhte puudustest ja tunnetest. Räägib kui raske on üksteisest lahti lasta. 3. Leia mõlema soneti sõnum. Mõtesta need lahti ning selgita kumbagi vähemalt 3-4 lausega. Ekstaas Teema sõnum on see, et tunne elust rõõmu nii kaua kuni elad. Kui ise oled elust ekstaasis ja oled positiivne, siis on ka elu sulle ilus ja armuline. Sina ütled Sonetti sõnum räägib sellest, et kui raske on olla eemal oma armastatust. Ja räägib kui raske on lahti lasta inimesest keda armastad. 4. Iseloomusta Underi ühe soneti sõna- ja kujundikasutust. Ekstaas Riimid on muidu ilusad ja on tore lugeda või kuulata. Aga minu jaoks on väga raske aru saada tekstist kus on mingid suvalised sõnad ritta seatud. Mitu korda lugedes sain aru. Muidu
on väga oluline osa kõigele, nii inimestele kui ka kogu universumile. Vesi on 72% maakerast ning see on temale, kui haigust põdevale tüdrukule väga oluline. Sofia teab, et see on ohtlik, kuid ta soovib näha seda igal kujul. On vaikne õhtupoolik, kuid Sofia tunneb, et midagi on valesti. Uudistes lubatakse meeletult suurt äikesetormi ning on oodata ka tornaadot või tsunaamit. Sofia kodu asub täpselt mäe nõlval ning see muudab teda rahulikuks. Sofia mõtleb, et helistab Steve , et teda külla kutsuda, sest siis oleks ikkagi lõbusam ning poleks nii hirmus. Ta helistab Steve’le : “ Tere! Kas sa minu juurde tahaksid tulla, mu emal on pikk tööpäev ning Carlal on vaba päev? Oleks tore, kui vaataks koos mõnda filmi ja naudiks õhtupoolikut.” Steve: “ Teeme nii, ma ostan kaasa midagi head ning siis saudime seda tormist õhtupoolikut… Ma pole kuigi populaarne, seega mul poleks kodus mittemidagi peale hakata.” Sofia: “ Ära midagi kaasa osta, mul on kodus
peremees pidi ta uppumissurmast päästma. Peale seda ei julgenud Mari teda tükk aega norida. Kraav hakkas valmis saama ning otsustati, et tamm lõhutakse mõlema naabri ja sulase juuresolekul. Paraku ei pidanud Pearu oma sõna ning Andres ja sulane said vaadata vaid kraavis voolavat veenire. Andres lasi sulasel oma maale uut kraavi kaevata. Pearu tegi hobustega sama tembu, mis sigadega. Naabrite vahel tekkis taas suur tüli. Joobnuna tuli Pearu Andresele külla ja sõimas teda.Ainult Krõõda ,,heledat jaalt" ta kiitis. XII Andres asus kambreid juurde ehitama. Seetõttu oli Maril ja Jussi niitmisega rohkem tööd. Mari noris Jussi kallal nagu alati. Ta laulis: ,, Jussike, Jussike, Vargasoo ussike! Nipinapi kaelake, Limpalampa jalake!" Jussi mõõt sai täis ning ta tahtis end kuuse oksa külge üles puua. Maril õnnestus ta siiski ümber veenda ning otsustati isegi abilelluda. Esialgu ei rääkinud nad sellest plaanist kellelegi. XIII
Hugo Treffneri gümnaasium Anton Hansen Tammsaare August Gailit Õpimapp Koostaja: Liina Viksi 11C klass Juuni 2009 2 Sisukord Hugo Treffneri gümnaasium.......................................................................................................1 Anton Hansen Tammsaare.......................................................................................................... 1 August Gailit...............................................................................................................................1 Õpimapp......................................................................................................................................1 Sisukord...................................................................................................................................... 3 Anton Hansen Tammsaare..................................................................
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Sotsiaaltöö õppetool ST12 KÕ2 Piret Sarv Mina õppijana Eneseanalüüs Juhendaja: Anu Leuska, MA Mõdriku 2013 Minu kui õppija eneseks saamine on seotud paljude küsimustega, minust endast. Neid kordi on olnud üpris palju, kui olen endalt pidanud küsima, miks ma olen õppija. Ei ole ma enam ju kahekümne aastane, vaid enam. Tihti kõmiseb kõrvus üks ja seesama sõna; "Miks, miks, miks?". Mida rohkem ma sellele mõtlen, seda rohkem ma olen veendunud, et see lugu räägib minust kui õppijast. Tõenäoliselt ei tule see lugu eriti pikk, kuna mulle ei meeldi sõnu ,,pliiatsist v
annaabi.ee 
