Muidugi polnud keisrivõim sellest huvitatud, sest see piiraks keisrite võimu. Ilmaliku ja vaimuliku võimu tülid lõpetas wormsi konkordaat heinrich 5 ja calixtus 2 vahel 1122. selle järgi pidi piiskopid ja abtid valima vaimulikkond kirikuõiguses kehtestatud korra alusel ja vaimuliku võimu ametitunnused andis neile paavst või peapiiskop. Suurima ilmaliku mõju, mis õhelgi paavstil kunagi on olnud, saavutas innocentius 3 ( paavst 1198-1216) Ketserlus. Ketseriteks nimetati nimesi, kelle usulised tõekspidamised ei ühtinud katoliku kiriku üldtunnustatud õpetusega. Ketserid tekkisid koos ristiusu kiriku tekkega. Inkvisitsioon. Inkvisitsioon oli katoliku vaimulike kohtupidamine ketserite üle eesmärgiga neid ümber veenda ja vajadusel karistada. Kui ketser jäi endale kindlaks ja ei lasknud ennast ümber veenda võis teda oodata surmanuhtlus, kuid sageli kaotasid nad kogu oma vara või said eluaegse vangistuse.
leppima põrguga. Kirikutel olid oma õpetused, mille järgi pidid inimesed käituma. Kõikidele inimestele kehtisid kiriklikud õpetused võrdselt. Kirik arvestas ka talupoegadeg põllutöödega, pannes kirikupühad neile vähen töörohketele päevadele. Mida rohkem aega edasi läks, seda uhkemaks muutusid kirikud, sellega tänati Jumalat ja väljendati oma usku. Neid inimesi, kes kiriku õpetust ei täitnud ja Jumalasse ei uskunud nimetati ketseriteks. Kui mõni ketser avastati, püüti teda ümber veenda. Kui see ei õnnestunud, visati inimene kirikust välja. See tavaliselt toimis, sest keegi ei tahtnud põleda põrgus. Selleks, et kirikusse tagasi saada pidi patukahetseja rüüs armu paluma. Näiteks Saksa kuningas Heinrich visati kirikust välja ja selleks, et sinna tagasi saada, pidi ta seisma paljajalu patukahetseja rüüs ilma kuninglike märkideta ja lakkamatult armu paluma. Lõplikuim karistus oli saada põletatud tuleriidal
Robert Parmakson 7C Keskajal oli kirik kõige tähtsam organisatsioon Euroopas. Arvan et ilma kirikuta ei oleks Euroopas kunst ja teadus nii kõrgel tasemel. Keskaja talupoeg uskus vähem jumalasse kui linnaelanik, kuna talupoja elu sõltus loodusest. Linnas oli kirikute mõju suurem, kuna seal polnud vanad rahvauskumused kasutusel ja seal oli suurem hulk kirikuid ja kloostreid. Gildidel ja tsufntidel olid oma kaitsepühakud. Ketseriteks nimetati saatana poolt eksiteele viidud kristlasi, neid leidus nii talupoegade, linnaelanike kui ka aadlike ja vaimulike seas. Neid kiusati taga, kuna kirikute juhtidele ei meeldinud eriarvamused nende usust. 13. sajandil moodustati eriline amet inkvisitsioon, ketserite karistamiseks. Kui ketserid ei loobunud eriarvamusest, põletati nad tuleriidal. Kiriku peamine eesmärk oli ühendada Euroopa riike, mis koosnesid piiskopkondadest. Regulaarselt peeti jumalateenistusi, kus rahvale õpetati
usklikele edasi andma Jumala armu. Keskne koht sakramendide seas kuulub ristimisele ja armulauale. Mida taotlesid Gregorius VII reformid? Kiriku sees tekkis uuendusliikumine, mille eesmärgiks oli vabastada kirik ilmaliku võimu alt ning vähendada vaimulike ilmalikke huve, keelates eelkõige simoonia ja perekonnaelu. Taotleti ka distsipliini tugevdamist ja jumalateenistuse tähtsuse tõstmist. Mis on ketserlus? Ketseriteks nimetati inimesi, kelle usulised tõeks pidamised ei ühtinud katoliku kiriku üldtunnustatud õpetustega. Millised olid inkvisitsiooni peaeesmärgid? Inkvisitsioon-oli katoliku vaimulike kohtupidamine ketserite üle eesmärgiga neid ümber veenda ja vajadusel karistada. Millised on Benedictuse reegli peamised põhimõtted? Selle järgi pidi munkade elu jagunema töö ja palve vahel. Mungaks saamisele eelnes noviitsiaeg ning pühitsemisel tuli anda vaesuse, kasinuse ja kuulekuse vanne
usk jumalasse. · Kuulsaimad pühakud olid Apostlid, Peetrus, Paulus, Benediktus, Franciscus ja Dominicus. · Arvati, et pühakutega seotud esemed, reliikviad, omavad jumalikku väge. · Neid hoiti kloostrites ja kirikutes. · Tähtsamate reliikviate juurde võeti ette palverännakuid. http://en.wikipedia.org/wiki/File:St._Yves.JPG Ketserid · Keskajal leidus ka usuvoole, mis olid kriitilised kiriku suhtes. · Selle usu kandjaid kutsuti katariteks ehk ketseriteks. · Väga populaarsed olid nende vaated Lõuna-Prantsusmaal. · Katoliku kirikule ei meeldinud ketserite väljaütlemised. · Ketserite vastu peeti mitu ristisõda. · Ketserlusega võitlemiseks loodi spetsiaalne kohus-inkvisitsion.
kiriku võimu vähenemisele . Ristisõjad 1095. aasta Clermont'i kirikukogul kutsus paavst kõiki kirstlasi üles muhamedlasi Püha Maalt välja ajama . Selle üleskutsega sai alguse pikk ja verine ristisõdade kett. Kokku oli ristisõdu kaheksa. Sõdade eesmärke ei suudetud siiski saavutada ja Püha Maa ning Jerusalemm jäid muhamedlaste valdustesse. Eesmärk saavutada ülemaailmne paavstiriik kukkus läbi. Sellega langes ka kiriku autoriteet. Vastasseis väärnähtustele Ketseriteks nimetati inimesi kelle usulised tõekspidamised ei ühtinud katoliku kiriku üldtunnustatud õpetusega. Ketserlikud liikumised olid kirkiutele väga kahjulikud, sest sel viivil ketserite vaated levisid. Neid peeti ühiskonna õõnestajateks. Inkvisitsioon on teisi sõnu ketserite ülepeetav kohus, kus neid üritati ümber veenda ja vajadusel ka karistada. Karistusi oli leebemaid näiteks vara konfiskeerimine või
raehärrad, kes olid enamasti jõukamad linnakodanikud. Hansa Liit – Läänemere ääres kujunenud tugev kaubalinnade organisatsioon. 9. Piiskop – Katoliku kiriku ülemvaimulik, kirikupea. Paavst – Rooma piiskop, kirikupea. Paavstid pidasid end Püha Peetruse järglasteks. Klooster - Rajatised, kus elasid ilmalikust elust eralduda soovijad ehk mungad. Tähtsad usu-, haridus- ja kultuurikeskused. Ketser – Katoliku kiriku poolt kuulutati teisitimõtlejad ketseriteks. Neid sunniti oma vaadetest lahti ütlema või vastasel korral määrati talle karistus.
REFORMATSIOON JA VASTUREFORMATSIOON 1. Millised kaks kristlikku kirikut olid keskaegses Euroopas? Katoliku-ja õigeusu kirik. 2. 1054-kirikulõhe 3. Millega seoses hakkas vähenema Rooma paavsti ilmalik võim? Kuningate võimu tugevnemisega. Ennem toetati kirikule. 4. Keda nimetati ketseriteks? Neid, kes kritiseerisid kirikut. 5.Milliste vahenditega kogus katoliku kirik endale rikkusi? Inimeste pattude pealt(induligentsid), annetused. 6. Kes oli Martin Luther hariduselt? Usuteaduse doktor. 7. Millisesse seisusesse Luther kuulus? Vaimulikku. 8. Milline katoliku kiriku tegevus ajendas Lutherit protestima? Induligentside müük. 9. Millega algatas Luther usupuhastusliikumise? Avaldas oma seisukohad tessidena. 10. Miks levisid Lutheri seisukohad kiiresti üle Saksamaa?
,,Keskaja inimene" Keskaja iminene sõltus väga palju kirikust. Kõiki teod olid, kas jumala meelepärased ehk kiriku poolt heaks tunnistatud, või paganlikud ehk kiriku vastased. Inimesed, kes olid teisiti mõltejadneid kutsuti ketseriteks, tänapäeval dissidentideks. Ning nad tavaliselt hukati. Hukkamis viis oli tuleriidal põletamine. Sellest järeldub, et keskaja inimene oli kiriku suur austaja. Keskajal jagunes ühiskond kolmeks: Vaimulikud pidid kõikide eest palvetama, feodaalide ülesanne oli kõiki kaitsta ja talupojad pidid kõiki ülal pidama. Keskajal valitses Lääne-Euroopas naturaalmajandus. Enamik talupoegi olid sunnismaised pärisorjad. Erinevalt orjast müüdi neid koos maa ja perega
1. MIS ON RISTISÕDA? Lääne Kristlaste sõjakäigud Lähis-itta kristlaste püha linna Jeruusalemma, selle vabastamiseks või kaitseks. Sõjakäigul oli paavsti õnnistus kogu ettevõtmisele ja kõigile osavõtjatele antud indulgents (patukaristuse kustutus). End märgistasid ristiga ja said paavsti õnnistuse ja indulgentsi ka teiste piirkondade lahingusse läinud rüütlid (need kes sõdisid 11.-12. sal. Hispaanias moslemitega, 13 saj. Lõuna-Prantsusmaal ketseriteks kuulutatud kataritega või Baltikumis kohalike rahvastega). 2. RISTISÕJA PÕHJUSED Türklased olid vallutanud Jeruusalemma. Üheks mõjuvaks põhjuseks oli veel Bütsantsi keisri Alexius I abipalve paavstile, mille too täitis ning Esimese ristisõja välja kuulutas.Sõjameeste üleküllus Euroopas, sõduritel oli kalduvusendale ise sõjalist tegevust otsida. I ristisõda 1096-1099 Eesmärk- Moslemite väljatõrjumine Jeruusalemmast ja Pühalt maalt.
Keskaeg 1. Meduim aevum- vaheaeg. 2. Skolastika- mõtteteadus, kuulutasid igavest jumalatõde. 3. Ketserid- kõik, kes mõtlesid teistmoodi, kuulutati ketseriteks ja hukati. 4. Keskaja kunst-linnade kunst 5. Keskaja eepos- kangelased ja nende vägiteod( vanimad eeposed Euroopas-Iiri saagad ja Sakasa kangelaslaulud, Keldi eeposed) 6. Raamatumaal-( prooviti ühele pildile võimalikult palju mahutada) 7. Vitraasimaal- (oluline kirikukujunduses) 8. Rüütlikirjandus · Rüütelkond on kõige mõjukam seisus 12. Saj. · Kurtuaasne kultuur- õukonna kombestik
pole konkreetset osutust, kuidas nende tegusid tõlgendada. Islam peab Aadamat ja Noad prohvetiteks ning peab ka teiste rahvaste seadusandjaid Kong Fuzi, Hiawatha) prohvetiteks, kui nad ei kuuluta iseennast jumalaks. Judaism on ajalooliselt aktsepteerinud, et igal rahval on oma jumal, kellest nende oma on lihtsalt kõige vägevam. Paljud kristluse suunad kuni 20. sajandini on pidanud mõningaid või kõiki usundeid lihtsalt ebajumalakummardajateks, paganateks, ketseriteks, jumalateotajateks või lihtsalt eksinuteks. Seega on õigem öelda, et Aabraham ei ole mitte religiooni rajaja, vaid esimene tegelane 1. Moosese raamatus, 1) kes ei ole selgelt jumalikku päritolu, nagu Aadam ja Eeva väidetavalt olid, 2) kes kolme suurema monoteistlikku usundi järgi mängis suurt rolli nende ühise tsivilisatsiooni kujunemises, 3) keda ei peeta kõikide maa peal elavate inimeste esiisaks (nagu
995 sai Norra kuningaks kristlane Olaf Tryggvason 1008 ristiti Rootsi kuningas Olaf Skötkonung 1054 läksid lõplikult lahku roomakatoliku ja kreekakatoliku (õigeusu) kirikud 1096-1099 esimene ristisõda 1145-1149 teine ristisõda 1189-1192 kolmas ristisõda 1198-1227 Balti ristisõda 1202-1204 neljas ristisõda 1209-1229 ristisõda katarite (ketserlik liikumine Lõuna-Prantsusmaal) vastu 1213-1221 viies ristisõda 1215 kuulutati Peter Waldo ideede järgijad ketseriteks 1228-1229 kuues ristisõda 1248-1250 Soome ristisõda 1248-1254 seitsmes ristisõda 1251 ristiti Leedu valitseja Mindaugas, kes aga 1261 uuesti ristiusust loobus 1270 kaheksas ristisõda 1271-1272 üheksas ristisõda 1291 Akko (Akre) piiramine ja vallutamine muslimite poolt 1300 hukati ketserina Gherardo Segarelli 1307 hukati ketserluse eest Fra Dolcino ja ta armuke Margherita Boninsegna 1387 ristiti lõpuks Leedu 1415 hukati Jan Hus, tšehhi teoloog, esimene katoliku kiriku reformaator
piiblisündmustikku kujude, maalide ja vitraazide abil kui harida rahvast. Kindel on ka see, et keegi poleks tahtnud loobuda sellest võimust, mida tõi endaga kaasa kirikuga seotud olemine. On ju teada ajaloost, kui väga pingutati just selle nimel, et hoida inimesi enda kontrolli all nii, et nad ei hakkaks ise mõtlema. Inimeste iseteadvuse ärkamisest oligi kannustatud see, et valgustusajastul (ja juba enne seda) hakati ketseriteks tembeldama inimesi, kes seadsid kahtluse alla selle, et jumal on kõige tähtsam ja väitsid, et hoopis inimene on see, keda peaks esikohale seadma. Sellega löödi kiriku jalgealune kõikuma. Keskajal oli vaja osavalt ära kasutada inimeste kalduvust pooldada kõike, mis on esteetiliselt ilus ning kirik sai sellega osavalt hakkama. Kokkuvõtteks võib öelda, et kunst oli keskajal selleks, et mõjutada inimesi, kes ei teadnud midagi ega olnud haritud
seisukohtadest. Kiriku juhid ei saanud arvamuste paljususega leppida. Nende meelest sai olla vaid üks õige õpetus- see, mida katoliku kirik on postlite kaudu otse Kristuselt pärinud ja läbi sajandite piiskopilt piiskopile edasi andnud. Kõik võimalikke teisitimõtlejad ning kiriku kritiseerijaid peeti valeõpetajateks ja saatana käsilasteks, kes on saadetud ristirahva hulgas segadust külvama. Seesuguseid saatana poolt eksiteele viidud kristlasi hakati nimetama ketseriteks. Religiooni tähtsusest keskajal ja kirikupühad Keskaja inimese elus oli usul väga tähtis koht. Keskaega on nimetatud lausa usu ajaks. Kiriku ettekirjutused mõjutasid kõigi inimeste tööd ja puhkust, toitumist, abielu ja üldse kogu elukorraldust. Samas aitas usk inimesel oma hirmude ja elu probleemidega toime tulla. See kujundas maailmast arusaamise viise ja kogu maailmapilti. Keskajal kirik määras kindlaks töö- ja puhkepäevad. Puhkepäevad
sealsele krahvile. Luterlus · Luterlus on kristlik konfessioon, mis on alguse saanud Martin Lutheri tegevusest protestantliku reformatsiooni algatajana. · Luterlased ise on oma kirikut nimetanud ja nimetavad õigupoolest evangeelseks, kristlikuks või apostellikuks · Nimetus "luterlased" (ladina keeles Lutherani) pärineb algselt katoliiklastelt ning seda tarvitati selleks, et kuulutada protestandid ketseriteks. Alles hiljem hakati end ise selle sõnaga nimetama, et eristuda nii teistest. · Luterlased peavad end autentse kristluse ja vanakirikliku traditsiooni esindajateks: "Meil ei ole ei õpetuse ega usutalituste osas heaks kiidetud mitte ühtki asja, mis oleks vastuolus pühakirja või katoolse kristliku kirikuga." (Augsburgi Usutunnistus)
tuntuimad teosed ,,Summa Theologiae"(teoloogia summa) ,,Summa contra gentiles"(summa paganate vastu) põhiliselt käsitleb teostes kiriku ilmutuste ja usu ning inimmõistuse vahekorda kasutas aristotelese loogikat Ketserlus ketseriteks nimetati inimesi, kelle usulised tõekspidamised ei ühtinud katoliku kiriku ületunnustatud õpetustega tekkisid koos kristliku kiriku tekkega nende karistamine muutus eriti aktuaalseks 12.-13. saj, mil tekkis mitu uut ketserlikku liikumist alguse said need enamik linnadest eriliselt vahemere piirkonnas, kus linnaline areng oli kiirem ning kristlikest ideaalidest kaugenemine seoses jõukusega suurem
KS seadustas et 10% sissetulekust pidi annetama kirikule. Kirikul oli ka maad, mida renditi. Maa sai annetuste/pärandite kaugu. Tähtsad olid sakramendid õnnistavad toimingud, mille abil on võimalik osa saada Jumala õnnistusest 1. ristimine 2. leer 3. armulaud 4. pihtimine 5. viimane võidmine 6. kiriklik laulatus 7. vaimulike ametisse pühitsemine kirik ühendas ristiusklikke ja ütles, milline on õige uks, kõrvalekaldujaid kuulutati ketseriteks. Vaimulikud mood. 1. seisuse, keskajal oli kirik oluline kult. kaitsja ja säilitaja. Vaimulikud olid kirjaoskajad enamasti. Kloostrid jagasid haridust enne linnade teket. Seal õp. Enamasti tulevased vaimulikud. Arh andis eeskuju kogu muule arh. Olid kõrgemaid linnas. Aitasid säilitada ka antiikkultuuri pärandit, sest kloostrid kirj. Ümber antiikteoseid, aga muidugi filtreeris. 7561870 kirikuriik.
kuningate kõrval oluline riigivalitsemise element. 8.Paavst Gregorius VII elu ja tegevus- Ta oli munk. Ta oli nõuandjaks mitmele eelnevale paavstile ning paistis silma erakorrdse fandaismi ja energiaga. Ta andis välja reformid mida hakati kutsuma Gregoriose reformiks. Reformid pidi hõlmama kogu kirikut alates paavstikuurjast ja kõpetades kogudusega. Paavstuluse reformiga taheti tugevndada paavsti vaimulikku võimu Euroopas ja Itaalias. 9.Kristlik teadus, ketserlus, inkvisitsioon Ketseriteks nimetati inimesi, kelle usulised tõekspidamised ei ühtinud katoliku kiriku üldtunnustatud õpetustega. Ketserlikud liikumised tekkisid koos ristikusu tekkega. Neid karistati. Inkvisitsioon oli katolike vaimulike kohtupidamine ketserite üle eesmärgiga neid ümber veenda ja vajadusel karistada. 10.Paavstivõimu nõrgenemine hiliskeskajal, kirikukogud - Hiliskeskajal hakkas kiriku mõju vähenema. Osalt
vähendada nende ilmalikke huve nt perekonnaelu. Muutuste eestvõitleja oli paavts Gregorius VII. Investituuritüli paavstivõimu ja ilmaliku võimu vastuolud peegeldusid investituuritülis. Tüli põhjustas nõudmine, et saksa-rooma keiser loobuks vaimulikust investituurist, st vaimulikele nende vaimuliku võimu ametitunnuste jagamise õigusest (piiskopi ametitunnus sõrmus ja sau) keisrivõim polnud sellest huvitatud. Ketserlus ketseriteks nim inimesi kelle usulised tõekspidamised ei ühti katoliku kiriku õpetusega. Neid peetikirikkona õõnestajateks. Eriti tuntud on lõuna-prantsusmaal kõrgkeskajal levinud katarite liikumine. Inkvesitsioon See oli katoliku vaimulike kohtumidamine ketserite üle eesmärgiga neid ümber veenda ja vajadusel karistada. Inkvisitsioonikohus kujunes välja 13.saj I poolel ning selle tegevust kontrollis paavst. Hiliskeskaegne kirik Vaimulikud ordud
Cuius regio, eius religio sententsi loojaks loetakse Greifswaldi Ülikoolis töötanud juristi Joachim Stephan´t. 1555. Aastal sõlmitud Augsburgi rahu esimene ja kõige olulisem põhimõte cuius regio, eius religio saavutas usulise ühtsuse ühe riigi territooriumil. Aktsepteeritavaks muutus kaks usutunnistust: katoliiklus ja Augsburgi Usk ehk luterlus. Kõik muud usutunnistused ei olnud lubatud ja keelatud usutunnistuse järgijad kuulutati kõik ketseriteks. Cuius regio, eius religio põhimõte läks vastuollu varem valitsenud katoliikliku õpetusega, kus seisis, et kuningad peavad alluma Paavstile. Sellise alluvussuhte abil arvati kinnistatavat tugevat koostööd ilmaliku ja jumaliku institutsioonide vahel ning vähendada poliitilisi võitlusi. Seega cuius regio, eius religio põhimõtte sissetoomine rahulepingusse tähendas kirikliku võimu taandamist riikliku valitseja kohalt. Edaspidi kehtis põhimõte, et valitseja usk on tema
Linnades õitseb ilmalik kultuur, mis on vastukaaluks vaimulikule. Keskaegsed ülikoolid tänapäevaste aluseks. 13. Sajand keskaja apogee ehk keskaja õitsengu tipp. Gootistiil areneb 12-14.saj. põhjamaades kauem. 3. Hiliskeskaeg 15-16 sajand. Tsivilisatsioon mandub. Maailmavaate muutused aitab kaasa tehnika ja teaduse areng. Avastatakse uued maad, Ameerika. Teadlased leiavad, et maa tiirleb ümber päikese, mitte vastupidi. Katoliiklased põletatakse tuleriidal nim. ketseriteks. Nt Jordano Bruno, Galileo Galilei ei pea piinamist vastu, taganeb oma mõtetest. Feodaalne killustatus kuninga võim muutub tugevamaks. Kuningas tugevdab võimu. §2. Ida-Rooma riik ehk Bütsants (395-1453) Riik tekkis 395. Aastal, Rooma jagunes Lääne ja Ida-Rooma riigiks. Ida-Rooma territoorium hõlmas Balkani poolsaart, Krimmi lõunaosa, Väike-Aasiat, osa Kaukaasiast, Süüriat, Palestiinat, Egiptust, Kürenaikat Põhja-Aafrikas ning Vahemere idaosa saari
3 Suurima ilmaliku mõju saavutas paavst Innocentius III (1198-1216). Vasallisuhete kaudu õnnestus tal muuta suur osa Euroopat paavstivõimust otseselt sõltuvaks. 1215.a. otsustati, et iga katoliiklane peab vähemalt üks kord aastas käima armulaual ja pihil, kes seda ei teinud kuulutati ketseriks. Ketserlus Ketseriteks nimetatakse inimesi, kelle usulised tõekspidamised ei ühtinud katoliku kiriku üldtunnustatud õpetusega. Ketserite karistamine muutus eriti aktuaalseks 12.-13. saj. seoses Lõuna-Prantsusmaal levinud nn. katarite liikumisega (eitasid katoliku kiriku hierarhiat ja taunisid vaimulike lõtvu elukombeid). Et ketserid ei saaks õigustada oma vaateid piibli abil, keelas paavst 1231.a. ilmikutele piibli lugemise – see jäi vaimulike eesõiguseks. Piibli tõlkimist
Absolutismi teoreetik Jean Bodin eelistas monarhiat, kus kõik seadused pidid lähtuma ainult valitseja tahtest. Absolutsimi Prantsusmaal iseloomustab Louis XVI ,,Riik see olen mina!". Absolutistliku riigikorraoluliseks toeks sai alaline sõjavägi ja rangelt kontrollitud rahvuskirik. Oluline absolutismi rajaja Prantsusmaal oli Louis Xlll ajal töötanud peaminister kardinal Richelieu. Tema üks püüdlusi oli kaotada usuline lõhe. Prantsusmaa protestandid ehk hugenotid kuulutati ketseriteks ning nende kindluslinn La Rochelle piirati kuningaväe poolt sisse. 1629 anti välja armuedikt, kus hugenotid säilitasid usuvabaduse aga nende poliitilised eriõigused tühistati. Samuti pidas Richelieu oluliseks kõrgaadli võimu piiramist. Provintse saadeti valitsema kuningale alluvad ametnikud, vandenõulaste maad konfiskeeriti ja nende kindlustused hävitati. Louis XVI valitsusajal saavutas absolutismi oma tipu. Kuningas lootis, et hugenotid loobuvad
Allakäigule avaldasid mõju 6. saj. keskpaiku ikaldus ja katk. Need nõrgendasid Bütsantsi riiki. Saabusid uued sissetungijad 6. saj. Itaalia vallutasid langobardid, kes domineerisid Itaalias 774. a-ni. Langobardid kui ebakultuursed inimesed hävitasid antiiktsiv. Lõplikult. Samal ajal tungisid Balkanile slaavlased, kes tungisid kuni Kreeka lõunaosani. Euroopat laostas ka araablaste sissetung 7. saj. II poolel. Araablasi peeti ketseriteks ja uskmatuteks. Araablased vallutasid Pärsia riigi, Põhja-Aafrika, Hispaania, Levanti. Araablaste vallutatud alad islamiseerusid ja arabiseerusid. Araablaste rünnak oli viimane hoop antiiktsivilisatsioonile. Araabia mereröövlid tegelesid piraatlusega Vahemerel. Toimus Vahemere lõhenemine: islamiusuline lõunarannik ja kristlik põhjarannik. Toimus kristliku maailma lõhenemine: Bütsantsi ei peetud enam Rooma keisririigi järglaseks, Lääne-Euroopa ei kuuletunud enam talle.
nimega rubeola ja morbilli ('väike katk'). Leetriviiruse sarnasus koerte katku ja veiste katkuga põhjustavate viirustega on pannud aluse arvamusele, et esimest korda nakatusid inimesed leetritesse kokkupuutel kodustatud koerte või veistega. Keskaega iseloomustab religiooni võimutsemine, mis mõjus pidurdavalt kultuuri, teaduse ja kunsti õitsengule. Usuteenrid keelasid laipade lahkamise ja operatsioonide tegemise. Keelust üleastujad tembeldati ketseriteks või nõidadeks ja hukati tuleriidal. Selle tagajärjel sattus kirurgia habemeajajate kätte ja muutus käsitööks. Teistpidi olid usuteenrid kõige rohkem haritud inimesed ühiskonnas ning muuhulgas suutsid nad inimesi meditsiiniliselt aidata. Antiik- ja keskajal oli bioloogiliste teadmiste tase väga madal. Uskliku inimese jaoks lahendatakse elu tekkimise küsimus lihtsalt: see on jumala looming, s.t. ime.
Lõuna-Prantsusmaa katarite abil Jeruusalemm ehk püha maa- põhiline suund. Tulemused Lääne-kirik laiendas oma piire(viimased paganarahvad ristiusustati) Lähis-Itta suunduvad retked ebaõnnestusid-konfrontatsioon Ida- ja Lääne-Kiriku vahel ja ristiusu ja islami vahel süvenes. Ristisõdade mõjul suurenes kõigis kultuuride võõravaenulikku. Euroopas ei piirnenud sallimatus vaid moslemite ja paganatega, vaid laienes ka vähemustele(ketseriteks kuulutatutele) ja juutidele. Ristisõjad Jeruusalemmas ja Konstatinoopolis tutvustasid Euroopat täiesti uue maailmaga (kohtusid kolm suurt kultuuri- läänekristlik, Bütsantsi ja islami kultuur) Keskaegne kolonisatsioon laiendas Lääne-Euroopa piire. Elavnes kaubandus ja käsitöö KRISTLIKUD KUNINGRIIGID Kristlike riikide kaitseks loodi vaimulikud rüütliordud (nn sõdivate munkade ordud) 1) Johanniitide ordu 2) Templiordu
vaimulikele nende vaimuliku võimu ametitunnuste jagamise õigusest. 1076ndal aastal kutsus keiser Heinrich IV kokku Saksa piiskopid, kes teatasid, et nad loobuvad paavstile kuuletumast. Paavst Gregorius VII kuulutas keisri tagandatuks ja heitis ta kirikust välja.Tülid lõpetas järgmise keisri ja paavsti 1122aastal sõlmitud Wormsi kokkulepe. Piiskopid said vaimuliku võimu ametitunnused paavstilt ja ilmaliku võimu tunnused keisrilt. Ketserid ja inkvisitsioon Ketseriteks nimetati inimesi, kelle usulised tõekspidamised ei ühtinud katoliku kiriku õpetusega. Lõuna-Prantsusmaal tekkis katarite liikumine. Nad eitasid katoliku kiriku hierarhia ja kritiseerisid vaimulike elukombeid. Katoliku vaimulike kohtupidamine ketserite üle eesmärgiga neid ümber veenda ja vajadusel karistada oli inkvisitsioon. Inkvisitsiooni kohus kujunes 13ndal sajandil ja selle tegevust kontrollis paavst. Endale kindlaks jäänud ketserid anti surmanuhtluse täideviimiseks
12. saj. Lõpust Liege'ist (Belgia), termin "begiin" võeti kasutusele 1230. aastatel, tema tähendus on tänapäeval ebaselge. Begiinid olid linnade kõrg- ja keskklassi naised, kes tundsid vajadust vaimsele pühendatusele ja omasid sotsiaalseid huvisid. Nad tegelesid haigete põetmise, vaestehoolekande ja muuga. ametlik kirik suhtus begiinidesse kahtlusga, pidades neid nende müstikasse kalduvate huvide tõttu ketseriteks. Tavalistest nunnaordudest erines begiinide ordu sellega, et iga begiin võis soovi korral ordust lahkuda ning abielluda. Begiinide ordul oli ka väiksearvuline ja vähetähtis meesharu, keda nimetati begardideks. Kollegiaatkirikud on kirikud, kus kaanonite kolleegium ( mittekloosterlik ja ilmikvaimulike kogukond) igapäevaselt linnapea või dekaani kodus jumalateenistust läbi viib. Oma valitsemise ja religioossete tavade poolest meenutavad kollegiaatkirikud
Tsistertslaste kõrvale tekkisid ka kerjusmungaordud. Esmalt rajas Franciscus frantsisklaste ordu. Frantsiskaani mungad kandsid halli ja nad pidid käima paljajalu ning teenima elatist kerjates. Dominiiklaste ordu asutas hispaania aadlik Dominicus. Nad kandsid musta rüüd ja nende eesmärgiks sai jutluste ja õpetuse abil katoliku usu tugevdamine. Oli ka neid inimesi, kes polnud paavstivõimuga rahul. Neid hakati nimetama ketseriteks ja nende arvates polnud kirik oma rikkusega Jumalale meelepärane. Tõeline, jumalale meelepärane inimene pidi olema vaene, nagu olid Jeesuse jüngrid. Sellise suhtumisega ei saanud rahul olla katoliku kirik ja ta püüdis ketsereid ümber veenda. Moodustati isegi ketserite vastu võitlemiseks eriline kohus inkvisitsioon. See pidi välja selgitama ketserid ja veenma neid oma vaadetest lahti ütlema, või kui see ei õnnestunud pidi määrama kohese karistuse. Tavaliseks
Flandriaga, liitis alasid domeeni. Oli algul Richard Lõvisüdame liitlane. 1189-1191 osales III ristisõjas, lahkus seal enne Richard Lõvisüdant.1202 kuulutas Inglise kuninga John Maata reeturvasalliks (John maata abiellus ühe oma vasalli kihlatuga) ja vallutas tema läänid Prantsusmaal. Niiviisi suurendas ta domeeni kahekordseks. 1209 algas ristisõda albilaste (usulahk Lõuna-Prantsusmaal) vastu, selle käigus allutati ka ketseriteks kuulutatud templirüütlid. Iiristisõjas-JohnMaatareeturiks-vallutastalääni-suurendasdomeeni-vs.albilasedja templirüütlid Bouvines' lahing 1214 Prantsuse kuningas Philippe II Auguste võitis Inglismaa, Flandria, Boulogne ja Saksa- Rooma ühendväed kindlustades nii Prantsusmaa tugevuse. Selle lahingu tulemusena kaotas keiser Otto IV oma võimu Saksamaal ja suri järgmine aasta. Prantsuse riigiaparaadi tsentraliseerimine. Asendas õukonna aadlikud keskklassist nõuandjatega
Nõudis äärmist askeetlikku usulist rangust vastandina kat kiriku pahedele ja korruptsioonile. Kalvinistlikke kirikuid leiab prantsusmaal ja Sveitsis. Ettemääratuse idee, katoliikluses selle vastu vaba tahe. Kat kuigi in on eksinud, jätab Jumal talle võimaluse valida ja patust vabaneda. Hugenotid e prantsuse protestandid. Pärtliöö lahing 1572 kat ja protestantide vahel. Taustaks renessanssi järgnevale kulgemisele. Kat maades algas ka kirikuelu karmistamine. Protestante loeti ketseriteks. Siiski tõukas see kat ka reformidele. Katoliiklik vastureformatsioon, inkvisitsiooni hoogustumine. Kriitilise ühk olukorra tulemusena, hakkab renessanssi vaim hääbuma ja minnakse üle järgmistele tüüpidele. Shakespeare ja Cervantes kas renessanss või barokk? Renessanssilt üleminek barokile v klassitsismile. Selle taustal Eur humanistide looming. Kõne all kirjanikud, kes olid ka filosoofilised, loovuslikud. Mitte need, kes lihtsalt antiiki edasi kandsid.
valitsemisaastal taas Itaaliasse. 1500 vallutati Milano. Hertsog Sforza suri prantslaste vangistuses. Järgmisel aastal vallutasid prantslased ka Napoli. Paraku loobus Fernando II Katoliiklane varem sõlmitud kokkuleppest Mõlema Sitsiilia kuningriik jagada. Prantslastel tuli taas taanduda ning tunnustada Hispaania ülemvõimu Lõuna-Itaalias. Kui Itaalia lõunaosas olukord stabiliseerus, jäi Põhja-Itaalias kõik lahtiseks. Paavst Julius II kuulutas prantslased ketseriteks ning moodustas uue ühisrinde prantslaste väljatõrjumiseks kogu Itaaliast. Oma panuse andsid sveitslased, kes 1512 vallutasid Milano. Prantslaste sõjakäik Itaaliasse oli taas luhtunud. 1515 uueks Prantsusmaa kuningaks saanud François I [151547] alustas valitsemist nagu kaks eelkäijatki sõjakäiguga Milano alla. Et sveitslased olid ligipääsetavamad kurud blokeerinud, viis kuningas väe muularadu pidi enam kui 2000 meetri kõrguselt üle Alpide. 13.14. septembril 1515
Inimesed pihivad ja puhastavad seeläbi oma südametunnistust, et siis pärast rahuliku südamega sama pattu teha. Sama palju, kui on erinevaid inimtüüpe, on ka jumalal erinevaid tõlgendusi. Need varieeruvad kõrgemast kosmilisest mõistusest kuni inimesetaolise, pika valge habeme ja sandaale kandva tegelaseni, kes jälgib iga indiviidi igat sammu. Individuaalne ettekujutus Jumalast erineb isegi kõnealuse religiooni piires. Mõned religioonid lähevad isegi nii kaugele, et nimetavad ketseriteks kõiki, kes ei kuulu täpselt nende sekti, kuigi nende uskude põhimõtteline õpetus ja ettekujutus Jumala olemusest on enamasti sama. Näiteks katoliiklased usuvad, et protestandid on määratud põrgusse lihtsalt selle pärast, et nad ei kuulu katoliku kirikusse. Samamoodi arvavad paljud killustunud kristlikud usulahud nagu näiteks evangelistid või viimsepäevapühilased, et katoliiklased on paganad, kuna kummardavad pilte ja kujusid (Kristus on kujutatud viisil, mis jätab mulje tema
annaabi.ee 
