Sissejuhatus ,,Sefiirist lossi" autorist ei ole ma praegu veel midagi kuulnud. Mina arven, et ta on üpriski noor, sest on tänapäeva noorte probleemidega hästi kursis. Selle referaadi käigus soovin temast rohkem teada saada. Ketlin Priilinn Ketlin Priilind, päris nimega Ketlin Rauk sündis 31. märtsil 1982. aastal. Praegu on ta eesti kirjanik, tõlkija ning ka vabakutseline ajakirjanik. Abiellus ta 2010. aastal. (http://et.wikipedia.org/wiki/Ketlin_Priilinn) Pärit on Ketlin Tallinna lähedalt Lehola külast. Ta on ainuke autor, kes esineb oma enda ristinime all. Ta unistas kirjanikuks saamisest juba lapsena. (http://www.epl.ee/news/kultuur/ketlin-priilinn-minu-kiiks-on-see-et-armastan- onnelikke-loppe.d?id=51103691) Põhiline hobi tal on lugemine, sest arvab ,,see kes ei loe, ei saa olla ka kirjanik." Kõige rohkem meelldib talle kirjutada oma kodus või Pierre Chocolateries( restoran Tallinnas).( http://www.hot.ee/ketlinpriilinn/) Haridus
„LIBLIKASONAAT“ Ketlin Priilinn http://pr.pohjarannik.ee/?p=1041 http://liblikasonaat.weebly.com/index .html SISUKORD 1. Autorist 2. „Liblikasonaat“ 2.1 Tegelased 2.2 Kavapunktid 3. Kasutatud allikad AUTORIST Kodanikunimi: Ketlin Rauk Kirjanikunimi: Ketlin Priilinn Sündinud: 31.märts 1982, Viljandi Eesti kirjanik Tõlkija, vabakutseline ajakirjanik Kirjutab: lastele, noortele, täiskasvanutele 20 teost +1 „LIBLIKASONAAT“ Tegevuskoht: Tallinn Ilmus: 2010 Kirjastus: Tänapäev 2010 – ära märgitud kirjastus Tänapäeva romaanivõistlusel TEGELASED Peategelased: Enola, Olavi, Renee Kõrvaltegelased: Enola ja Olavi lapsed (Krislin, Roland, Samuel), Olavi vanaema Ada, Renee õde
...........................................................................................................12 1.1.4.1.Kerli Altmart.......................................................................................................13 1.1.5. Kristel Kriisa ,,Neetud" LIIGNE PIDUTSEMINE (alkohol, narkootikumid)......13 1.1.5.1 Kristel Kriisa........................................................................................................15 1.1.6. Ketlin Priilinn ,,Sefiirist loss" SOOLINE IDENTITEET JA SEKSUAALNE ENESEMÄÄRATLUS........................................................................................................15 1.1.6.1. Ketlin Priiilinn....................................................................................................16 1.1.7. Margit Sarapik ,,Vaarao leidmine" KUIDAS JÄÄDA ISEENDAKS KOOLIS?. 17 1.1.7.1. Margit Sarapik........................................................................
• Irene Vari: Iiris (2005) Ulme, fantasy ja muu fantaasiakirjandus 1.Klassikaline fantasy: • J.R.R. Tolkien: Sõrmuste isand; • J.K. Rowling: Harry Potteri-sari; • C. S. Lewis: Narnia lood; • Terry Pratchetti teosed; 2.Vampiirilood: • S. Meyer: Videviku-saaga; • Marion Andra: Algolagnia (2009) 3.Lood vaimolenditest, haldjatest jms: • L. Livingstone: Imekummaline; • S. Holt: Neelatud (1.osa), Pööripäev (2. osa); • Ketlin Priilinn: Hirm pole tähtis (2008); • Kersti Kivirüüt: Okultismiklubi (2009); • Marion Andra: Pimend (2008); • Grete Kutsar: Nukud ja õunad (2009) 4.Muinasjuttude ja mütoloogiate töötlused: J. Harris: Ruunimärgid 5. ulme ja sci-fi: • P. Pullmani triloogia “Tema tumedad ained”; • S. Collins: Näljamängud jpt Kerge lugemine, meelelahutus, huumor 1.Tüdrukutele • Louise Rennison: Poisid, stringid ja ogar kass (2003)
..................................................................7 3.2 Raamatud........................................................................................................................7 3.2.1 ,,Petra lood"......................................................................................................7 3.2.2 ,,Nõianeiu Nöbinina"........................................................................................8 5. Tunnustused..................................................................................................................................9 Kokkuvõte.......................................................................................................................................10 Kasutatud kirjandus........................................................................................................................11
.....................................................................1 Referaat....................................................................................................................................... 1 SISUKORD.................................................................................................................................2 SISEJUHATUS...........................................................................................................................3 1. EESTI LASTEKIRJANDUSE KESKUS...............................................................................4 2. ENO RAUD............................................................................................................................ 5 3. SIPSIK .....................................................................................................................................................7 4. NAKSITRALLID...................................................................................................
4 Lasteluulekogu "Härra Padakonn" (2008) sisaldab kuut humoorikat lühipoeemi, mille kirjutamise idee sündis 2001. aasta varakevadel koos muusiku ja animaatori Kaspar Jancisega uut multifilmisarja kavandades. Multifilmisari jäi sündimata, kuid kuus lühipoeemi veidi kummalisest, kuid üdini helgest ja heatahtlikust härra Padakonnast said kirjutatud. "Härra Padakonn" oli nii Kultuurkapitali lastekirjanduse preemia kui ka Tallinna Ülikooli kirjanduspreemia nominent. Nüüd on Wimbergil ilmunud uus, särtsakas lasteluulekogu ,,Rokenroll", mille kohta ta ise ütleb nii: ,,Rokenroll meeldib mulle väga. See on muusika, mis särtsub energiast. Rokkar ise on aga aus ja vaba, läheb, millal tahab ja ütleb, mida tahab. Minu meelest on sel kõigel luuletamisega väga palju ühist. Luule, olgu suurtele või väikestele, peab samamoodi olema särtsu täis nagu rokenroll
.................. 61 KOKKUVÕTE ........................................................................................................... 64 SUMMARY................................................................................................................ 67 KASUTATUD KIRJANDUS..................................................................................... 69 LISA 1. Algupärase- ja tõlkeilukirjanduse vahekord ................................................. 73 LISA 2. Algupärase lastekirjanduse statistikat ........................................................... 74 2 SISSEJUHATUS Käesolev töö teeb katse vaadelda suundumusi eesti lastekirjanduses 21. sajandil. Keskse autorina uurin Heiki Vilepit, tema tulekut eesti lastekirjandusse ja ta loomingu eripära. Heiki Vilepi valisin bakalaureusetöö objektiks tema loomingus avalduvate
Ahmadulina, Gevork Emini, Leena Laulajaineni, Pia Perkiö ja paljude teiste poeetide loomingut. Tungla lasteraamatuid on samuti tõlgitud mitmetesse keeltesse, sealhulgas armeenia, inglise, soome ja vene keelde. [4] Keeleoskused: vene keel (valdab vabalt) itaalia keel (kõne- ja kirjakeel) soome keel (valdab vabalt) saksa keel (tõlgib sõnastiku abil) inglise keel (kõne- ja kirjakeel) Tunnustused Leelo Tungal on pälvinud Virumaa lasteraamatu preemia (1986), Anton Hansen Tammsaare nimelise kirjanduspreemia (1992), Eduard Vilde nimelise kirjandusauhinna (1993), Eesti Kultuurkapitali lastekirjanduse aastapreemia (1997), Julius Oro nimelise lastekirjanduse preemia (1999), auhinnalisi kohti Nukitsa konkursil (1992, 1994, 2006), kolmel korral Karl Eduard Söödi lasteluule auhinna (1995, 2000, 2007), Muhvi auhinna lastekirjanduse populariseerimise eest ja
multitalente, sest nende arvamused ja väljaütlemised lähevad korda ning ollakse eeskujuks paljudele. Multitalendid rikastavad meie ühiskonda ja seda heas mõttes. 3 1. MIHKEL RAUD Mihkel Raud sündis 1969. aasta 18. jaanuaril Tallinnas. Mihkli ema on tuntud lasteajakirjanik Aino Pervik, sama ka isa Eno Raud. Tal on lisaks veel üks õde ja vend. Ema, Aino Pervik sündis 1932. aastal Rakveres ning on tuntud eesti kirjanik, luuletaja ja tõlkija. Tema tuntuimad lasteraamatud on ,,Arabella mereröövli tütar" ja ,,Kunksmoor". 2012 aastal sai Aino Pervik ,,Eesti kultuurikapitali aastapreemia" tunnustuse osaliseks. (http://et.wikipedia.org/wiki/Aino_Pervik, http://www.elk.ee/?profile=688) Aino Pervik. Foto: Postimees/Scanpix Isa, Eno Raud on eesti lastekirjanduse tunnustatumaid, viljakamaid ja tõlgitumaid autoreid. Enolt on ilmunud üle 50 lasteraamatu. Tuntumad neist ,,Naksitrallid"-e
aastat: Aidi Valliku "Kuidas elad Ann?", Mare Sabolotny "Kirjaklambritest vöö" ja Ene Sepa "Medaljon" ning tegi nende raamatute peategelaste põhjal järeldusi tüdrukute kujutamisest kirjanduses. Võrdluseks reaalsusega, otsis uurimistöö autor artikleid, mis kajastaksid samasuguseid probleeme, nagu on kujutatud teostes. Uurimistöö autor valis just need raamatud, kuna need on saanud väga positiivset vastukaja ja on võitnud kirjandusvõistlusi: "Kirjaklambritest vöö" saavutas Eesti Lastekirjanduse Teabekeskuse ja kirjastuse Tänapäev 2006. aasta noorsooromaanivõistlusel 2. koha. Võistluse korraldamist toetas ka Eesti Vabariigi Kultuuriministeerium. "Kuidas elad, Ann?" võitis Eesti Lastekirjanduse Teabekeskuse ja kirjastuse Tänapäev 2000. aasta noorsooromaanivõistlusel peapreemia. Ene Sepa "Medaljon" saavutas Eesti Lastekirjanduse Teabekeskuse ja kirjastuse Tänapäev 2008. aasta noorsooromaanivõistlusel 3. koha. 1. ÜLDISELOOMUSTUS 1.1. Väärtushinnangud
Leevikesed nagu õunad härmas okste vahel olid... leevikesed enne lõunat lapse põsil tuppa tulid! q Külmalind Juta Kaidla Olen leevike, lumiste aedade lind. Mul hallikad tiivad ja punane rind. Kartsin kanget põhjapakast - tulin talveks teie juurde. Siin ma lendan ringiratast - näitan oma punast kuube. Põõsa alt saan tuulevarju, nokin külmavõetud marju. Mind mu pesapaik Põhjalas ootama jäi, kuni lõunamaa sõpru siin vaatamas käin. Leevikesest lastekirjanduse kogumikes: 1. Leevike, Inge Trikkel, lk. 264. Ema, palun loe mulle! Tallinn: Ilo 2001 2. Kiisuke, leevike ja Eevike, J. Oro, lk. 177. Memme, palun loe mulle! Tallinn: Ilo 2001 3. Külmalind, Juta Kaidla, lk. 98. Taadu, palun loe mulle! Tallinn: Ilo 2001 6 TIHASED RASVATIHANE. Tihase ilmumine koduõue ennustas külmade algust üle kogu Eesti. Seatap- pudel oli tihane laudaräästas ja vaatas rasvasaamist pealt
juulil 1928 Tallinnas vasesepp Hiiobi perekonnas, ema töötas õmblejana. Tema ema pidas haridust väga tähtsaks, kuna polnud seda ise saanud. Koolis käima hakkas ta 1936. aastal Tallinnas, õppis vahepeal Tapal, kuhu isa oli tööle asunud, ja aastal 1943-1947 Tallinna 4. Keskkoolis. Keskkooli lõpetas ta kuldmedaliga. 1947-1952 õppis Ellen Niit Tartu Ülikooli keeleteaduskonnas eesti keelt ja kirjandust. Samal ajal käis kuulamas ka soome-ugri keelte loenguid, kust sai alguse ka tema tõlkija amet. 1952-1955 õppis ta Tartu Ülikooli aspirantuuris eesti lastekirjanduse alal. Kirjanike Liitu võeti E. Niit vastu 1954. aastal. Oma kirjanikunime kannab ta alates 1949. aastast, mil abiellus kursusekaaslasega- tulevase kirjandusteadlase Heldur Niiduga. Aastal 1958 abiellus kirjanik Jaan Krossiga. 1956- 1961 töötas E. Niit Tallinna Kirjanike Liidu luulekonsultandina ning aastatel 1961-1963 töötas ta ETV mittekoosseisulise toimetajana
16 ,,Wõimlemise ehk gümnastika õpetus kooliõpetajatele, koolidele ja iseharjutamiseks", Tartu 1904 ,,Elu-pudemed" (lühiproosa), Tartu 1909 ,,Sõja päiwilt" (lühiproosa), Tartu 1910 ,,Lastejutud", Tartu 1911; 2. trükk Tartu 1925 ,,Sõjamehe sõnastik", Tallinn 1914 ,,Jalgsemaa Kitse-eide muinasjutud ja teisi jutte". Koostanud, redigeerinud ja järelsõna: Ants Järv. Sari Eesti lastekirjanduse varamust, ER, Tallinn 1979; kordustrükk: ER 2008 ,,Tondi-Tônu"; ,,Kivialused" ,,Hundil on need hullud jutud: eesti lastekirjanduse antoloogia", 3. köide, koostaja Andres Jaaksoo. Steamark, Tallinn 1998, lk 1038 Ansomardi mälestuskivi. Asub Pitkade talus, Jalgsema järve kõrval, keskusest umbes 700m kaugusel Võhmuta poole. Vastava tekstiga graniitrahn vendade admiral Johan Pitka ja tema vanema venna kirjanik Peäro August Pitka- Ansomardi kodutalu õuele Jalgsema külas püstitati 23
.....................20 3.2 ,,Käopoja tänu''...................................................................................................20 3.3 Tasa ja targu kuuekümneseks ...........................................................................21 3.4 Ja parandab vead................................................................................................22 3.5 Minu arvamus Harri Jõgisalu loomingust..........................................................22 4. TUNNUSTUSED.....................................................................................................23 KOKKUVÕTE.............................................................................................................24 ALLIKAD....................................................................................................................25 Avaldamata allikad...............................................................................................25 Avaldatud allikad
· "Kalevipoeg" (1997, BNS) · "Vanamehed seitsmendalt. Jalutuskäik vikerkaarel" (1997; Loomingu Raamatukogu ) · "Pagari piparkook" (1999, Kupar) · "Liblikas" (1999 ja 2007 Tuum) · "Sirli, Siim ja saladused" (1999, Varrak ja 2002); läti keeles "Sirli, Sms un noslpumi" (Liels un mazs 2009); vene keeles ", " (KPD 2008) · "Rahva oma kaitse" (koos Mart Juurega) (2000, Tänapäev) · "Rehepapp ehk November" (2000, Varrak; soome keeles Otava 2002 "Riihiukko", tõlkija Kaisu Lahikainen; norra keeles "Trollskap i november", Pax forlag, Oslo 2004, tõlkija Turid Farbregd); läti keeles "Rijkuris jeb Novembris", tõlkija Zane Balode (Lauku Avze 2009); vene keeles ", ", tõlkija Tatjana Verhoustinskaja (Aleksandra 2008) · "Sibulad ja sokolaad" (näidendid; 2002; avaldanud koos Tõnu Ojaga) · "Papagoide päevad" (näidendite kogumik; 2002) · "Lotte reis lõunamaale" (2002, Varrak)
ning laudade toomine, retk maailma otsa, võitlused vaenlastega ning Sarviku aheldamine, lõpplahendus. 8. Lasteajakirjanduse tekkest Eestis, Soomes, Rootsis, Venemaal ja Saksamaal jm. Eesti - Eesti lk tekkis 19 saj keskpaigal rahvuskirjanduse üldise arengu käigus. Kuid religioosse, moraliseeriva ja õpteliku lastekirjanduse algeid leidub juba 17 - 18 saj. Esimene juturaamat lastele oli Arveliuse “Üks kaunis Jutto- ja Öppetusse-Ramat” (1782).Pärast Kreutzwaldi muinasjutukogumit “Eestirahwa Ennemuistsed jutud”(1866) ilmumist, elavnes muinasjuttude (mj) tõlkimine. 20. saj alguses 4 soodustas LK arengut esimene eesti lasteajakiri “lasteleht” (1901-19409. Lutsu “Kevade” I-III on siiani
Esitage ka raamatunäiteid iga teema kohta. Loomalood ja taluteema: Häälega raamatud: „Taluhääled“, „Vihmametsa hääled“, „Tere tulemast, pardike!“ „Väike hääleraamat. Pardipojad“. Üllatustega (äraarvamisega) raamatud: sari „Kes ma olen“ („Kiisud ja kutsud“, „Loomalapsed“, „Taluloomad“). Igapäevaelu: Leelo Tungal „Tragi tüdruk Kata“ Eleonore Thuillier „Ruttu riidesse! Taluteema: ,,Talus!”. Mis teeb keeruliseks lastekirjanduse mõiste määratlemise? *Teiste mõistate määratletus (kes on laps? Mis on kirjandus?) *kõik ilukirjanduslikud jooned (eepika, lüürika, draama) *kõik, mida laps loeb, ei ole ilukirjandus (reklaamid) Mille poolest erineb lastekirjandus täiskasvanukirjandusest? Lastekirjanduse puhul peab arvestama lugeja vanusega, sooga ning ideed peavad olema lihtsas vormis edasi antud. Arvestama peab ka lapse tähelepanuga. Täiskasvanukirjanduse puhul seda tegema ei pea.
LÄÄNE- VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool Kaubandusökonoomika õppekava Hanna Kuldsaar NAISKLIENDI TARBIMISHARJUMUSTE MUUTUSED RÕIVA- JA ILUTOODETE KATEGOORIAS Lõputöö Juhendaja: Eva Vahtramäe MA Mõdriku 2012 SUMMARY Final paper is composed on Changes of consuming habits in category of clothes and beauty products among female customers. Paper is presented on 54 pages and it includes one extra. The paper has been appearenced with three charts and 16 graphs. Beauty has became the keyword of our society and, therefore, everybody tries to change their appearance close to perfection. Over the years the societal pressure on women has enourmosly increased. Research is necessary because the last ten years people have more and wider options. People increasingly give special attention t
Uurimistöö alused e. UT 18.09.2015, reede referaat - teiste inimeste mõtete edasiandmine refereerituna uurimsutöö - lisad referaadile lisaks ka enda osa NB! Uurimustöö ei ole referaat! Uurimistöö on mingi teema tutvustamine ja millegi uurimine. Uurimistöö aitab välja selgitada mingite nähtuste,objektide sisu ja toimimist ning annab ka väikese panuse üldiste küsimuste lahendamisele. Uurimistöö eesmärk, kasulikud oskused: Uute teadmiste saamine Aja planeerimine Info kogumise oskus Teadmiste kasutamine ja arendamine Kriitline lugemine ja info selekteerimine (Ettevalmistus kõrgkooliks) NB! Uurimistöö teema valitakse 11.klassi sügisel ning peab olema valmis 11.klassi lõpuks. Millest alustada? Teema valik (mis mind üldse huvitab?) Materjalide valik ja läbitöötamine
Võru Kesklinna Gümnaasium 20. ja 21. sajandi kuulsamad Eesti heliloojad Koostaja: Mehis Sokk Klass: 12.a Juhendaja: Signe Rõõmus Võru 2011 Sisukord Veljo Tormis............................................................................................................................... 3 Rein Rannap................................................................................................................................5 Arvo Pärt ....................................................................................................................................7 Mihkel kerem............................................................................................................................ 11 Raimo Kangro.................................................................................
TARTU ÜLIKOOL AVATUD ÜLIKOOL ÕIGUSTEADUSKOND ÕIGUSE AJALOO ÕPPETOOL ... I aasta OMANDIÕIGUS SELLE SISU, MÕISTE, PIIRANGUD, KAASOMAND JA OMANDIKAITSE Referaat Rooma eraõiguse alustes Juhendaja mag.iur. H. SiimetsGross 2008 SISUKORD Sissejuhatus ................................................................................................................................ 3 1. Ülevaade Rooma õiguse tähtsamatest allikatest .............................................................. 5 1.1. XII tahvli seadus .......................................................................................................5 1.2. Gaiuse Institutsioonid ..............................................................
Tallinna Ülikool Eesti Keele ja Kultuuri Instituut Eesti keel võõrkeelena ja eesti kultuur Oksana Seliverstova Surm ja matused eestlastel ja Eestis elavatel venelastel Death and funeral ceremonies of the Estonian people and Russians are living in Estonia Bakalaureusetöö Juhendaja: PhD Marju Torp-Kõivupuu Tallinn 2009 SISUKORD: Sissejuhatus..................................................................................................................................... 3 1. Surm kui bioloogiline ja filosoofiline kategooria ................................................................... 5 2. Matmiskombestik.......................................................
· "Õlle kõrvale" (1996, AS Vaho) · "Jumala Lood" · "Kalevipoeg" (1997, BNS) · "Vanamehed seitsmendalt. Jalutuskäik vikerkaarel" (1997; Loomingu Raamatukogu ) · "Pagari piparkook" (1999, Kupar) · "Liblikas" (1999 ja 2007 Tuum) · "Sirli, Siim ja saladused" (1999, Varrak ja 2002) · "Rahva oma kaitse" (koos Mart Juurega) (2000, Tänapäev) · "Rehepapp, ehk, November" (2000, Varrak; soome keeles Otava 2002 "Riihiukko", tõlkija Kaisu Lahikainen; norra keeles "Trollskap i november", Pax forlag, Oslo 2004, tõlkija Turid Farbregd) · "Sibulad ja sokolaad" (näidendid; 2002; avaldanud koos Tõnu Ojaga) · "Papagoide päevad" (näidendite kogumik; 2002) · "Lotte reis lõunamaale" (2002, Varrak) · "Romeo ja Julia" (2003; soome keeles Absurdia 2004 Romeo ja Julia, tõlkija Mika Keränen) · "Vargamäe vanad ja noored" (2003) · "Limpa ja mereröövlid" (2004)
Sissejuhatus Kergejõustik on üks vanemaid ja harrastatavamaid spordialasid.Kergejõustik hõlmab jookse, sportlikku käimist, hüppeid, heiteid ja mitmevõistlusi. Suurvõistluste kavva kuulub üle 40 ala. Enamik võistlusi peetakse spordiväljakul või staadionil. Pikamaajookse (näiteks maratonijooks) ja käimisvõistlusi korraldatakse harilikult maanteel ja tänavail, krossivõistlusi pargis või metsaradadel. 1. AJALUGU Kergejõustiku alguseks peetakse Vana-Kreeka olümpiamänge (esimesed olümpiamängud peeti pärimuse järgi 776 eKr). Võisteldi ainult staadionijooksus (dromos ehk stadiodromos; pikkus Olümpias 192,27 m, Ateenas, Epidauroses,Delfis ja mujal 150190 m). Hiljem lisandusid pikemad jooksud (diaulos, hippios, dolichos), pentatlon ehk viievõistlus (kettaheide, kaugushüpe, odavise, staadionijooks ja maadlus) ning relvisjooks.Briti saartelt sai aastasadu hiljem alguse tänapäeva kergejõustik. 19. sajandi keskel alustati ala viljelemist Suurbritannia õppeas
mängudel parimat kullasanssi just 10 km vabatehnikasõidus. Torino olümpial võitles ta haigusega ja pidi leppima vaid ühe hõbedaga. Tema suusahooaeg enne Vancouveri olümpiat oli aga olnud väga edukas. Poolatar Justyna Kowalczyk (27. aastane), kelle hooldemehed on eestlased Are Mets ning Peep Koidu, oli tugev hooaja MK-sarjas ja ka Vancouverile eelnenud aastal Libereci MM-il (Eesti Päevalehe koduleheküljelt: http://www.epl.ee/artikkel/487962). 3. AUTASUD, TUNNUSTUSED JA TIITLID 2006. aastal, pärast Torino olümpiamänge omistas Rahvusvaheline Olümpiakomitee Kristinale Sportstari aunimetuse. Autasu üleandmisgala toimus ROKi peakorteris Lausanne'is ning seda kandis üle Eurospordi telekanal. (Vikipeedia: http://et.wikipedia.org/wiki/- Kristina_%C5%-A0migun-V%C3%A4hi) 2006. aasta 14. märtsil andis tolleaegne Vabariigi President Arnold Rüütel Kristinale üle
13 mujal palju kõlapinda leidnud, kuid ajakirja autorite meelest seda vääriksid. Näiteks rajas Carl Sarap kirjastuse Odamees, mis andis välja Siuru rühmituse teoseid, ning oli enne Teist maailmasõda Eestis olulise tähtsusega fotokunstnik. Siiski teavad Carl Sarapist tänapäeva Eestis vähesed. Unustuste hõlma on vajunud ka kirjanik ja tõlkija Rein Sepp, kes on eestindanud mitmeid Euroopa rahvaste eeposi, nagu näiteks ,,Vanema Edda", ,,Niebelungide laulu" ja ,,Beowulfi". Temast ilmus kaks artiklit erinevatelt autoritelt ajakirja numbris 3/2011. Mälestuslugude ülesandeks ja nende autorite taotluseks pole vaid kultuuritegelaste rolli meenutamine, vaid ka nende kui eestlaste saatuste kajastamine. Märkimisväärne osa neist inimestest on olnud kas küüditatud, represseeritud või osalenud võõrvõimude vastases võitluses
Gustav Adolfi Gümnaasium Sandra-Louisa Valdek Edgar Savisaar Referaat juhendaja: Sirje Promet Tallinn 2010 Edgar Savisaar Sisukord: 1.1 Üldiselt 1.2 Vanemad ja sünd 1.3 Karjääri algusaastad 1.4 Tegevus poliitikuna 1.5 Hariduskäik 1.6 Ametikohad 1.7 Hinnangud 1.8 Tunnustused ja tiitlid 1.9 Ühiskondlik tegevus 1.10 Publikatsioonid 2.1 Isiklikku 2.3 Kirjandus isiku kohta 2.4 Kasutatud kirjandus 1.1 Edgar Savisaar (sündinud 31. mail 1950 Harku vallas) on Eesti poliitik, kes asutas 1988. aastal Rahvarinde, ta oli taasiseseisvumisaja peaminister 19901992 ja Keskerakonna esimees. Ta on olnud Eesti Vabariigi siseminister ning majandus- ja kommunikatsiooniminister ja alates 5. aprillist 2007. aastast on ta Tallinna linnapea
......................................................................................................13 4.1. Erika Salumäe ...............................................................................................................13 4.1.1. Sportlikud saavutused ............................................................................................14 4.1.2. Poliitikukarjäär.......................................................................................................14 4.1.3. Tunnustused ...........................................................................................................14 4.1.4 Praegune elu............................................................................................................14 4.2. Erki Nool.......................................................................................................................15 4.2.1 Sportlikud saavutused .............................................................................................15 4
Tartu Emajõe Kool ÕPILASUURIMUSE JA PRAKTILISE TÖÖ KOOSTAMISE JA VORMISTAMISE JUHEND Tartu 2015 Sisukord SISSEJUHATUS................................................................................................................................ 4 1. UURIMUSTÖÖ KOOSTAMINE .............................................................................................. 5 1.1. Uurimustöö olemus ................................................................................................................. 5 1.2. Teema valik ja eesmärgipüstitus ............................................................................................. 5 1.2.1. Hüpoteesi või uurimisküsimuse sõnastamine................................................................... 7 1.3. Kirjandusega tutvumine .......................................................................................................... 8 1.4. Töö kava koo
PÕLVA ÜHISGÜMNAASIUM KEIDI VAIKMA 10 c klass VANA-ROOMA Uurimustöö Juhendaja: Õp. Piret Tänav Põlva 2008 Sissejuhatus Oma uurimustöös hakkan uurima täpsemalt Vana-Rooma keisrite panust kultuuri, poliitikasse ning ühiskonnaellu. Uurin nende iseloomu ning samuti isiksusi. Põhiline tegevus toimub ajal eKr. Töö on ülesehitatud interneti ja raamatute materjalil, mis olid üsna kättesaadavad kuid mitte väga kergelt. Uurimustöö on jaotatud kolme ossa: Vana-Rooma tutvustus, Varase keisririigi ajajärk ning Hiline keisririik, mis omakorda jagunevad veel teemadesse. Uuritud on ka natuke seda, kui palju teavad noored Vana-Rooma keisritest. Samuti on minu eesmärk rohkem laiendada enda teadmisi Vana-Rooma suhtes. 2 1. Vana-Rooma tutvustus Vana-Rooma ajalugu moodustab ühe osa antiiksete orjandu
2007 Pjotr Verhovenski Fjodor Dostojevski Sortsid 2008 Pasha Popov Jaan Undusk Boulgakoff 2008 Carlos Bueno Jordi Galceran Gönholmi meetod 2008 Ybbes=kirjanik; komissar; Putanelli Bogusùaw Shaeffer Loojang 2009 Cosme McMoon Peter Quilter Hiilgav! 2010 Semjon Pantelejevits Jepihhodov Anton Tsehhov Kirsiaed 2010 osatäitja Siim Nurklik Kas ma olen nüüd elus 2011 Antonio William Shakespeare Võlanõudjad ROLLID MUJAL JA TUNNUSTUSED ROLLID VANEMUISES · Felix Humble (Charlotte Jones "Mesimees", 2002) · Vile (Katja Krohn "Suur kuri hunt", 2005) · Denis Diderot (Eric Emmanuel Schmitt "Vabamõtleja", 2006) · Ruts Bauman (Andrus Kivirähk "Teatriparadiis", 2006) ROLLID MUJAL · Mees "Ürgmees" (Komöödiateater, 2004) · Eduard Wiiralt "Põrguvärk" (MTÜ R.A.A.M, 2005) · Isa "Isa" etendus koos Alo Kõrvega (Komöödia, 2010) MUUD ROLLID
XXX XXXGÜMNAASIUM XXX klass XXX XXX(Nimi) EESTI KORVPALL JA PARIMAD KORVPALLURID LÄBI AEGADE Uurimus Juhendaja: XXX XXX XXX(linn) 2009 1 SISSEJUHATUS. p................................................................................................. 3 1. EESTI KORVPALL ............................................................. 4 1.1. Eesti korvpalli sünd ........................................................ 4 1.2. Kohaliku liiga teke ............................................................................ 5 1.3. Korvpalli populaarsuse kasv Eestis ............................................ 7 1.4. Rasked aja Eesti korvpallis ........................................................... 9 1.5. Tänapäevase korvpallis
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
