lugemis/kirjutamisauk, mille kaudu oli väga kerge kesta sees paiknevat magnetketast vigastada (nt. seda kogemata puudutades, tolmu kogunemisel). 3 ½ -tollised kettad on paigutatud kõvasse plastikkesta, nende käsitsemine on seetõttu mugavam ja ohutum- pole võimalik kogemata puudutada sõrmega ketta tööpinda, samuti murda või painutada ketast. Need kettad mahutavad kas 720 KB (DD) või 1,44 MB (HD) infot. (3 ½ HD ketastel on olemas HD tunnusava) Võimalikud on ka teised formaadid, (nt. 2,88 MB 3 ½ kettal-Toshiba's Enhanced Disk Drive (ED Drive)) kuid need ei ole nii üldtunnustatud. Kettaseade on harilikult varustatud signaallambikesega, mis põleb, kui toimub töö kettaga. Mitmed disketi valmistajad kasutavad oma disketipindade katmiseks teflonit, vähendamaks hõõrdumist kettapinna ja lugemispea vahel. Idee on hea, kuid võib kiirendada lugemispea määrdumist.
tugevasti vastu ketast. 5. Tööriista tuleb teritamisel katkestamatult ja küllaldaselt jahutada veega. Tilkhaaval jahutamine, samuti ka tugevasti kuumenenud rista vette kastmine on lubamatu. Kui pole võimalik tagada pidevat jahutust, siis on parem teritada kuivalt. 6. Kiirlõiketerasest tööriistade eelteritust tuleb toimetada keskmiselt kõvadel korundketastel teralisusega F40-F36, lõppteritust aga samasugustel ketastel teralisusega F30-F24. 7. Ei tohi teritada ketastel, milledelt on kõrvaldatud kaitsekilp. 8. Teritamise ajal tuleb tingimata kanda kaitseprille. Kiirlõike terasest treiterade teritamine ja lihvimine. Terituskäial teritamine pole väga hõlpus, sest temal puudub rakis treitera ülesseadmiseks, mistõttu õigete nurkade ja tahkude saamine sõltub täiesti töölise oskusest ja vilumusest. Peale selle on käsitsi teritamisel raske tagada treitera pidevat jahutamist. Tugevasti
Parameetrid : graafikastandard, GPU kiirus , lahutusvõime, Värvisügavus, värskendussagedus. Ühendusviis, videomälu suurus. Videostandard SVGA (super) , DVI värisügavus ( 8 bit, 16, 24, 32 ) PCI aeglane AGP Kiire advanced graphics port 2x, 4x, 8x PCI-E x2 või 2.0 - kiireim. 16x Videomälu (mb) 1mb 1GB , 2GB ATI- Radeon nVidia VIA Võrgukaart- iseloomustad kiirusstandard 10/100/1000mbps KETTASEADMED ül on salvestada, säilitada andmeid, näiteks asub ketastel arvutis olev tarkvata, neile saab salv oma töid ja muid faile. Ketastel asuv säilib ka siis, kui arvuti on väljalülitatud. IDE- odavamad, töökindlamatud SCSI SATA enimkasutatud. Mida kiiremini pöörleb seda kiiremini on võimeline lugema andmeid. CD seadmed on mõeldud cd plaatide lugemiseks CD, DVD; BLUERAY ; HDDVD Sisendseadmed : Scänner, Mikrofon, puutetundlik monitor, klaviatuur, hiir.
Teiselt poolt on aga andmepöördus lintide puhul palju aeglasem kui ketaste puhul, sest vajaliku koha leidmiseks lindil tuleb kogu lint algusest peale kuni vajaliku kohani läbi kerida, kettal aga saab lugemis-kirjutamispea kiiresti paigutada vajaliku raja kohale. Kuna lindid on aeglased, siis kasutatakse neid üldiselt andmete pikaajaliseks säilitamiseks ja varukoopiate tegemiseks. Regulaarselt kasutatavaid andmeid hoitakse ketastel. (url= http://vallaste.ee/index.htm?Type=UserId&otsing=2773) 3.Disketiseade (inglise keeles floppy disk drive, FDD) on andmesalvestusseade, mis võimaldab salvestada andmeid pehmest materjalist valmistatud ja tavaliselt kandilisse plastkesta vormindatud diskettidele. Seoses USB mälupulkade ning CD-ROM-ide ja DVD-ROM-ide laia levikuga on viimasel ajal diskettide kasutamine muutunud harvemaks. 1969 leiutas IBM is töötav Alan Shugart magnetandmekandjal 200 mm flopi
njuutonmeeter) - mida suurem on jõud - mida pikem on jõu õlg Kangi tasakaalu reegliks nimetatakse tasakaalu kirjeldavat seostF1 d1 = F2 D2 LIHTMEHHANISMID JA ENERGIA JÄÄVUSE SEADUS Lihtmehhanismi abil saab muuta ülekantava jõu suurust, kehtib mehaanilise energia jäävuse seadus. Võites jõus, kaotatakse teepikkuses. Tali koosneb kahest plokist, ühte plokki nim. liikumatuks plokiks, teist liikuvaks plokiks. Plokk kujutab endast ühte või mitut ühisele teljele asetatud ketast. Ketastel on soon nööri jaoks, plokki saab toele kinnitada, liikumatu plokk on toele kinnitunud jäigalt, liikuva ploki külge kinnitatakse tõstetav koormis. VÕIMSUS Võimsus füüsikaline suurus, mis võrdub tehtud töö ja selle tegemiseks kulunud ajavahemiku jagatisega. VÕIMSUS = TEHTUD TÖÖ/TÖÖ TEGEMISEKS KULUNUD AEG N= A/t N üks vatt (1 W) 1 W = 1 J/ 1 s Võimsus on üks vatt, kui töö üks dzaul tehakse ühe sekundi jooksul. 1 kW = 1000 W 1 MW = 1 000 000 W KASUTEGUR
basic input/output system) versioonidega. Kui sillus ei ole kettale õigesti paigaldatud, eksisteerib võimalus, et arvuti süsteemis ei tunta ketast ära. 9 Haapsalu Kutsehariduskeskus Peeter Zolotov Arvutid ja arvutivõrgud 10 SATA (inglise keeles Serial Advanced Technology Attachment) ketastel puudub kogu ülema/alama seadistus kuna süsteem tunneb iga ketast justkui oleks see ühendatud eraldi pistikupessa (inglise keeles port). SATA ketastel kasutatakse silluseid, et anda süsteemile signaal kas ketas töötab tavaolukorras või töötab ketas piiratud kiirusega, tavaliselt 1,5 Gbps kiirusega. SCSI (inglise keeles Small Computer System Interface) kõvaketastel kasutatakse silluseid määramaks SCSI ID,
elektromagnetiliselt puutuma vastu mõlemal pool ketast. Hõõrdumine põhjustab ketta ja kinnitatud ratas aeglustust või peatumist. Pidurid (nii ketas ja trummel) soojenevad hõõrdumise tõttu, kuid kui pidurid muutuvad liiga kuumaks, ei toimi need kuna pidurivedelik läheb keema. Seetõttu ei tohiks olla piduri kettad õhemad kui on ette nähtud. Õhematel piduriketastel on soojusmahutavus väiksem kui normaalpaksusega või paksematel ketastel. Sellepäras tulebki kontrollida piduriketta paksust. Ketaspidur koosneb: · Piduriketas · Pidurisupport · Piduriklotsid Pidurdades autot 90km tunnikiiruselt tõuseb
kuidas nendega võidelda. Loomulikult tekib arvutiviirusi ikka juurde, aga siiski saab siin ülevaate enamlevinutest ja praegu levivatest viirustest. Meeldivat lugemist! 4 Arvutiviirused Mis on arvutiviirus? a) See on parasiitprogramm, mis siseneb arvutisse ilma kasutaja loata, teeb seal kõike, mida tahab ja sellest ei tea mitte keegi. Need tegevused võivad olla täiesti kahjutud, mille tulemusena väheneb vaba mälu maht ketastel, halvenevad graafika- ja heliefektid jne., kahjulikud, mis võivad viia tõsiste tõrgeteni arvuti töös ja väga kahjulikud, mille tööalgoritmi on lisatud kindlad protseduurid, mis võivad viia programmide kaotuseni, hävitada andmed, kustutada arvuti tööks vajaliku informatsiooni, kuid mitte kunagi kasulikud. b) Arvutiviiruseks nimetatakse programmi, mis on suuteline tegema endast koopiaid (mitte
(Wikipedia) 1.2.1 Kõvaketas ehk HDD Programmide ja failide hoidmiseks kasutatav hermeetilisse kesta monteeritud magnetketas. Kuna kõvakettad on ajamiga kokku ehitatud, siis kõvakettast rääkides mõeldakse selle all ketast koos ajamiga. Tegelikult on ühes ajamis samal teljel mitu ketast, mille mõlemad pooled on tööpinnad. Iga pinna jaoks on oma magnetpea andmete lugemiseks ja kirjutamiseks. Kõik magnetpead on kinnitatud ühe käpa külge ja liiguvad koos. Kõigil ketastel on ühepalju radu ja sama numbriga rajad eri ketastel moodustavad silindri. (vallaste.ee) Andmed loetakse ja kirjutatakse kodeerituna. (kollis.pri.ee) Kõvakettal säilitatakse arvuti tarkvara, arvutisse installeeritud programmid ja failid. Arbuti normaalseks tööks peaks kõvakettal olema vähemalt 100 MB vaba ruumi. (scribd.com) Tüüpiline lauaarvuti kõvaketas mahutab 120 GB ning edastavad andmeid kiirusega 20-100 MB/s. Sülearvuti kõvakettad on väiksemad ning aeglasemad ega edasta
20 kg sinine 2,5 kg must 15 kg kollane 2 kg metall 10 kg roheline 1 kg metall 0,5 kg metall - suuremate ketaste läbimõõt 450 mm (15; 20; 25 kg) - - 450 mm-sed kettad peavad olema kaetud kummi või plastikuga ja värvitud püsivärviga vähemalt küljepinnalt - 10 kg ja kergemad võivad olla üleni metallist - kõikidel ketastel peab olema selgelt märgitud nende kaal Lukud. Ketaste vardale kinnitamiseks peab kangil olema kaks lukku, mõlemad 2,5 kg raskused. NB! Kangile tuleb asetata raskemad kettad sissepoole ja väiksemad järjekorras väljapoole. Kettad peavad olema kinnitatud kangile lukkudega. 3.2 Tõstepõrand. Tõstepõrand on ruudukujuline, küljepikkusega 4 m, mis võib olla valmistatud puust, plastikust või
esinedes pääseda serveris ligi rünnatava salajastele andmetele. Isegi kui teie arvutil on parim võimalik viirustõrje, tulemüür ja muud turvalahendused, võib ikkagi juhtuda, et arvutis olevad andmed lähevad kaotsi või saavad kahjustatud kas siis ütleb kõvaketas üles või tassib varas arvuti lihtsalt minema. Sel puhul on kasulik omada andmete või failide koopiat kas siis CD-ketastel, võrgukettal või mõnel muul viisil. Veebilehitseja ehk brauser on selline tarkvararakendus, mille abil saab lokaalses arvutis vaadata/kuulata internetis (või ka kohtvõrgus) paiknevatel veebilehtedel olevat teksti, pilte, videot, heli- ja teisi faile ning muud informatsiooni. Need on pahavara kuulsaimad esindajad. Esimene viirus, The Creeper, liikus interneti eelkäijas ARPANET-is juba 1970. aastatel. Esimene laia maailma lahtilastud viirus Elk Corner kirjutati 1982.aastal
tuhandeid takisteid, kondensaatoreid, dioode, transistore ja elektrilisi ühendusi. Protsessoris toimuvad arvutustehted ja muud operatsioonid. Andmeid säilitatakse põhimälus tillukeste magnetsüdamike olekuna või pooljuhtlülitustes olevate elektrilaengutena. Välismälu moodustavad magnetlint-mäluseadmed, milles andmed on jäädvustatud magnetlindile umbes nagu magnetofonis, ning ketasmäluseadmed, kus andmed säilivad magnetkelmega kaetud ketastel. Sisendseadmete kaudu sisestatakse andmeid näiteks mulgustatud kaartidelt ning väljundseadmed esitavad arvutustulemused tabelitena, joonistena või muul viisil. Arvuti talitlust juhib programm, töökiirus on sadu tuhandeid ja isegi kümneid miljoneid tehteid sekundis. Et mikroelektroonika võimaldab valmistada keerukaid elektronlülitusi tillukestena, siis saab ehitada väikesi arvuteid. Miniarvuteid kasutatakse teaduslaboratooriumides, tööstusettevõtteis ning konstrueerimisbüroodes
väiksem ning halvimal juhul esineb tõrjeprogrammide poolt väheseid viiruse jälgede tuvastamisi. Faililaiendid ja viirused Viirused on suunatud erinevatele failidele ja meediumitele, näiteks: · Binaarsed käivitatavad failid (nagu COM ja EXE failid MS-DOS'is, kaasaskantavad käivitatavad failid Microsoft Windowsis, Mach-O formaat OSX'is ja ELF failid Linux'is). · Sketsiooni alglaadekirjed floppy ketastel ja kõvaketastel. Kõvaketaste peabuutsektorid. - Üldotstarbelised skript-failid nagu batch failid MS-DOS'is ning ka Microsoft Windowsis, VBScript failid ning kest-skript (shell script) failid Unix'i platvormides. · Programmipõhised skriptfailid (nagu Telix-skriptid). · Süsteemipõhised automaatse käivitamise failid (nagu Autorun.inf fail Windows'i opsüsteemis, mida vajatakse tarkvara automaatseks jooksutamiseks USB- andmekandjatelt).
kantud ferromagneetiku kihis kindlaviisilise magneetumise. Info jäädvustub lindile domeenide magnetvälja kindla paigutusena. Heli taasesitamisel tekitab helipeast mööduva magnetlindi väli taasesituspea mähises voolu. a - salvestuspea b - taasesituspea Magnetkettad Arvuti magnetketastel on töötavaks aineks metallide segu, eelkõige koobalti ja kroomi segu. Tavaliselt on ketastel ka kaitsekiht. Arvutis on info esitatud kahend- süsteemis, bittide jadana (0101100 jne.) Magnetketastel paiknevad domeenid reeglina risti ketta tasandiga Videosalvestus VHS Videolindi laius 12,7 mm Lindi liikumise kiirus 23,39 mm/s Videopea kiirus lindi suhtes 4,85 m/s Salvestusriba laius 0,049 mm, mis on võrreldav juuksekarva läbimõõduga. Videolintididel kasutatakse ülipeeni kroomdioksiidi pigmente. Näiteks lindil BASF EQ mahub lindi ühele
objektidesse/ressurssidesse. Seejuures säilitavad koopiad võime edasiseks paljunemiseks. Nad on mõeldud häirima arvuti tööd, rikkuma kettale salvestatud andmeid, tekitama teie arvutile juurdepääsu teistele kasutajatele/häkkeritele, koguma paroole ja saatma neid edasi ning tegema muud sarnast. Samuti halvavad viirused arvutivõrgu tööd, tekitades üleliigset liiklust võrgus. Nende tegevused võivad olla: 1)täiesti kahjutud, mille tulemusena väheneb vaba mälu maht ketastel, halvenevad graafika- ja heliefektid jne. 2)kahjulikud, mis võivad viia tõsiste tõrgeteni arvuti töös 3)väga kahjulikud, mille tööalgoritmi on lisatud kindlad protseduurid, mis võivad viia programmide kaotuseni, hävitada andmed, kustutada arvuti tööks vajaliku informatsiooni 4)mitte kunagi kasulikud Peamised arvuti viirusega nakatumise tunnused on järgmised: 1) Mõningate programmide töö aeglustumine.
Flopiketas ehk diskett ehk pehmeketas on mõeldud andmete säilitamiseks ja transporti-miseks. Flopiketta kasutamiseks on arvutikorpuses flopikettaseade. Viimasel ajal kasutatakse põhiliselt 3½-tollise läbimõõduga diskette, mille mahutavas on 1.44 MB, vanemates arvutites saab veel kasutada ka 5¼-tolliseid kettaid, mille maht on 1.2 MB. Oluline on teada, et flopikettaid tuleb kaitsta tolmu ja magnetväljade eest, muidu riskite oma andmetest ilmajäämisega! CD-ketastel (laserplaatidel) liigub tänapäeval enamus programme, entsüklopeediaid, andmebaase jm. CD-ketaste lugemiseks peab arvutil olema CD-ROM seade. Ühele laserkettale mahub sama palju infot nagu keskmisele kõvakettale, umbes 600 MB. Lugemine CD-lt on kiirem kui flopidelt. Esimesed CD-ROM seadmed suutsid lugeda 150 KB sekundis. 2x kiirusega seadmed lugesid juba 300 KB sekundis. Uued Aptiva arvutid varustatakse näiteks juba 16x kiirusega CD-seadmega. Laserkettalt lugemise kiirus on võrreldav
Kõvaketta soetamisel peaks tähele panema, et suure pöörete arvuga (nt 7,200 rpm ja 10,000 rpm) kõvakettad teevad küllaltki koledat häält ja võivad häirida töötegemist, samas kui aeglasemad kettad pöörlemiskiirusega 4,500 rpm ja 5,400 rpm on piisavalt vaiksed, et neid ka lauapeal olevas arvutis välja kannatada. Samuti võiks uurida, kui suur on kõvaketta vahemälu (cache)- arvestusega, mida rohkem seda parem. Tavaliselt on see 128kb, 256kb või 512kb. Mõndadel SCSI ketastel ka 1 MB. Kui suurt kõvaketast osta? Neil, kes soovitavad võimalikult palju kõvaketast osta on aga üks tõsisealtvõetav argument. Nimelt - vajalikke programme tuleb aina juurde ning nende mahud järjest suurenevad. Kui neli-viis aastat tagasi piisas täiesti 500 MB kõvakettast ning sellest poole täitsid kõik-võimalikud programmid, siis praegu on kõvaketta optimaalne suurus ca 6 GB (12 korda rohkem), ning sellest jälle pool tuleb reserveerida programmidele. Niisiis, müüjad
see on tänapäeval, meil ei eksisteeriks. Kindlasti harjumatu oleks mõelda, et paneme oma arvuti käima ja võimalik mingit programmi käima laadida pole kuna puudub andmekandja. Sel juhul oleks lihtsalt võimatu kasutata arvutit nagu me teeme seda tänapäeval. Õnneks on meil kasutada erinevad seadmed info salvestamiseks ja selle mitmekordseks kasutamiseks. Meie kasutada on hetke seisuga kaht sorti andmekandjaid. Mina paigutaks need kahte kategooriasse: magnet ketastel baseeruvad (Hard Disk Drive) ja välkmälul baseeruvad (nt. Flash memory, Solid State Drive jne.). Viimased on siis vähemlevinud kuid koguvad populaarsust, seda tänu oma suurematele kirjutamis ja lugemiskiirustele ning vastupidavusele välistingimustele. Hetkeseisuga võib öelda, et andmekandja kui osa personaalarvutist, on sama tähtis näiteks kui protsessor või muutmälu. 3
5.2 Andmete lugemine Toimub ainult laserikiire abil, ilma magneti osavõtuta. Selleks kasutatakse Kerri efekti, mis seisneb polarisatsioonitüübi muutumises valguse peegeldumisel magnetiseeritud alalt. Lugemiseks suunatakse punktile nõrgem laserkiir, mis peegeldub kettalt tagasi. Peegeldunud kiire polaarsus sõltub loetava punkti magneetumusest ja näitab vastava biti väärtust. 5.3 Kasutusala ja kasutusmugavus Andmete säilitamine MO-ketastel on mugav. Kettalt lugemine on praktiliselt sama kiire kui kõvaketta korral, kirjutamine umbes kolm- neli korda aeglasem. MO-kettaga saab andmeid vahetada ka erinevat tüüpi arvutite, näiteks PC ja Mac'i vahel. Magnetoptilised kettad on oma olemuselt töökindlamad tavalistest kettaseadmetest: seadme rike ei too siin tavaliselt kaasa andmete või andmekandja kahjustamist. 6. CD-ROM CD-ROM (Compact Disk- Read Only Memory) 6.1 Ajalugu CD plaat leiutati 1980
hüdrauliliselt, pneumaatiliselt või elektromagnetiliselt puutuma vastu mõlemal pool ketast. Hõõrdumine põhjustab ketta ja kinnitatud ratas aeglustust või peatumist. Pidurid (nii ketas ja trummel) soojenevad hõõrdumise tõttu, kuid kui pidurid muutuvad liiga kuumaks, ei toimi need kuna pidurivedelik läheb keema. Seetõttu ei tohiks olla piduri kettad õhemad kui on ette nähtud. Õhematel piduriketastel on soojusmahutavus väiksem kui normaalpaksusega või paksematel ketastel. Sellepäras tulebki kontrollida piduriketta paksust. Ketaspidur koosneb: · Piduriketas · Pidurisupport · Piduriklotsid Pidurdades autot 90km tunnikiiruselt tõuseb
olla liituda ka teiste taoliste võrkudega. Nii tekkisid tänini pruugitavad BITNET, Minitel, DecNet, ja FidoNet, aga ka ARPANet ehk praeguse Interneti eelkäija. Alles viimastel aastatel on Internet hakanud ülejäänud võrke tasapisi välja suretama või endaga liitma. Teise suure tõuke arvutivõrkude arengule andis personaalarvutite teke ja plahvatuslik levik 80tel aastatel. Kuna ühel suurarvutil oli reeglina palju kasutajaid, siis sai suurt hulka andmeid ja programme hoida selle arvuti ketastel, mis rahuldas ka enamikke tarbijaid. Väga harva tekkis olukord, kus andmeid oli vaja siirdada lisaks veel kusagilt mujalt. Kui selline vajadus ka tekkis, teisaldati andmed ühest arvutist teise magnetlintide, magnetketaste, perfokaartide või perfolintide abil, nagu praegugi siirdatakse infot arvutite vahel, mis pole Internetti ega mõnda muusse võrku ühendatud. Personaalarvutid muutsid seda olukorda kardinaalselt. Nad olid küll töölaual ja kasutaja
● 8- ja 16-bitiste protsessorite aeg möödas, kasutatakse 32- ja 64-bitiseid protsessoreid. ● Kõigepealt on kirjas tootja nimi (Intel, AMD, Cyric), seejärel protsessori tüübi ja/või põlvkonna tähis ning tavaliselt ka taktsagedus. Arvuti mälu võib jaotada kaheks: ● Sisemälu – mäluseade, millele protsessoril on juurdepääs ilma sisend- väljundkanaliteta. ● Välismälu – paikneb kõikvõimalikel ketastel (kõvaketas, USB-mälupulk, CD jne) Sisemälu ● Püsimälu ehk registermälu (Read Only Memory – ROM) on ainult lugemiseks. Ta talletab teabe, mis on talle sisse ehitatud. Andmete sisestamine neisse, toimub kas valmistamise käigus (nn. maskprogrammeeritav püsimälu) või vastavaid lisaseadmeid ja –protseduure rakendades kasutaja enda poolt. ● Põhimälu e. töömälu e. muutmälu e
Lämmastiku asemel võib anda ka virtsa või külvata sinna veeläbilaskvus. Tõuseb aga umbrohtumus , seega vajalik Rihvelketasrull. Kettad malmist või terasest, vahekettad liblikõielised nt mesikas. Sissekünd 23-25 cm ?. uldhävitav umbrohutõrje. saavad liikuda ristsuunas. Erinevalt liigendatud ketastel Põhumajandus otsekülvil. Otsekülv Esiteks tööaja kokkuhoid ning vähem erinevad nimed (Crosskill, Cambridge jms. ). Tänu eenditele Kuna otsekülvil mulda ei harita , siis põhk jääb põllule, tööoperatsioone, kõik tehakse ühe korraga. Külv + väetis. sõbastab mulda, vähendades nii veekadu mullast
FAT32-e toetab ka Windows 98/Me ja Windows 2000/XP. Windows 95 originaal väljalaskel, ning kõigil NT-del puudub FAT32 tugi. Peamine põhjus FAT32 loomise taga oli püüd kasutada kettaruumi efektiivsemalt. Nimelt, ketta mahutavuse kasvades pidi FAT16 failisüsteem kasutama üha suuremaid klastreid[9] (kuna klastrite koguarv oli piiratud), mis muutis kettakasutuse äärmiselt ebaefektiivseks. FAT32 kasutab väiksemaid klastreid (4 kB klastrid kuni 8 GB ketastel), sest võimalik klastrite arv on oluliselt suurem. Kuigi võiks eeldada, et FAT32 kasutab 32-bitist adresseerimist, pole see tegelikkuses päris nii. Kasutusel on vaid esimesed 28 bitti igast 32-bitisest kandest ning 4 bitti on reserveeritud. Seega on kokku 268 435 456 adresseeritud klastrit, millest osad on reserveeritud. Klastrid on suurustega 1 sektor (512 baiti) kuni 64 sektorit (32 kB), lubades kuni 2 TB ketast.
Kui standardse flopiketta maht on 1,4 MB, siis kõvaketaste maht kasvab järjest. Kuna kõvakettad on ajamiga kokku ehitatud, siis kõvakettast rääkides mõeldakse selle all ketast koos ajamiga. Tegelikult on ühes ajamis samal teljel mitu ketast, mille mõlemad pooled on tööpinnad. Iga pinna jaoks on oma magnetpea andmete lugemiseks ja kirjutamiseks. Kõik magnetpead on kinnitatud ühe käpa külge ja liiguvad koos. Kõigil ketastel on ühepalju radu ja sama numbriga rajad eri ketastel moodustavad silindri. Sisend/väljundseadmed (välisseadmed) vastutavad arvuti ja välismaailma infovahetuse ja andmete sisestamise / väljastamise eest. Nad peavad ka teisendama informatsiooni sellistesse formaatidesse, mis oleks arusaadav nii protsessorile kui välismaailmale. Tüüpilisteks sisendseadmete näideteks onklaviatuurid ja hiired, väljundseadmeteks on aga monitorid, printerid javaljuhääldid. Lisaks on olemas ka seadmeid, mis võivad
kerkisid ülesse mitmed uued nõudmised operatsioonisüsteemidele. Kuna multiprogrammeerimine nõudis mitme töö samaaegset mälushoidmist, tekkis vajadus mäluhalduse ja kaitse järele. Kuna töid võis olla rohkem kui kiiret mälu, siis osutus vajalikuks peatunud tööde saalimine(swapping) kõvakettale. Probleem lahendati virtuaalmälu abil, mis lõi võimaluse, kus tehtavad tööd ei ole täielikult mälus. Vajati interaktiivset failisüsteemi. Kuna failisüsteemid asetsesid ketastel, siis vajati ka kettahaldust. Ajajaotussüsteemi eripära, protsessori planeerimine, vajas mehhanisme erinevate protsesside vahel. Vajalikuks osutus ka protsesside vahelise töö organiseerimine ja nn. Ummikute lahendamine. Ajajaotussüsteemid on levinumad operatsioonisüsteemid kaasajal. Neljas generatsioon (1980-tänapäev) Personaalarvutid LSI(Large Scale Integration) arenguga kiibid sisaldasid tuhandeid transistore cm2-l silikonil
Lehekülgedeks jagamine: lahutatakse porgammis kasutatavad virtuaalaadressid füüsilistest aadressitest. Programmi täitmise ajal virtuaal -> füüsiline, lk nr füüsiliseks + koos nihkega lk sees füüsiline aadress. Segmenteerimine: virtuaalne aadressiruum jagatakse segmentideks. Toimub tarkvaraliselt. Segmendid on eri suurusega ja laetakse sinna kus on ruumi. Keerukam ja aeganõudvam kui lkdeks jagamine. Optilised mäluseadmed Optilistel ketastel on magnetketate ees märgatavad eelised. Ei ole vaja karta magnetpeade purunemist, ega väliskeskkonna kahjuliku mõju. Vähem tundlikud temp. Suhtes. CD-ROM andmete säilitamiseks. Kihid: polükarbonaat, valgustpeegeldav õhuke kaitsekiht, markeering. CD-R ühekordselt kirjutatav optiline ketas, aga aluse ja metallikihi vahel on valgustundlikust org. ainest andmekiht. CD-RW ümberkirjutatav ketas. Andmekihi pind koosneb keemilistest
suvalisel ajahetkel nagu ketasseadmetel, vaid peab ootama, kuni lint on jõudnud ennast kerida soovitud kohani. HiFD - High Floppy Disk HiFD on Sony disketiseade, mis suudab lugeda 200 MB- seid 3‰" diskette. Jaz seadme maksimaalne pidev andmeedastuskiirus on 6,73 MB/s; pöörlemiskiirus 5400 RPM; ketta vormindamise aeg 30 min; talub kukkumist 3 meetri kõrguselt; andmed säilivad 10 aastat; keskmine tõrketa tööaeg 250 000 tundi. Magnetoptilised kettad Andmete säilitamine MO-ketastel on mugav. Kettalt lugemine on praktiliselt sama kiire kui kõvaketta puhul, kirjutamine umbes kolm-neli korda aeglasem. MO-kettal on lihtne viia andmeid ühest kohast teise. Kui väiksemate andmehulkade viimiseks ühest arvutist teise kasutatakse tavaliselt disketti, siis suuremahuliste andmete jaoks jäävad disketid väikseks. Magnetoptilised kettad on oma olemuselt töökindlamad tavalistest kettaseadmetest. MO-kettad taluvad palju paremini magnetvälju kui tavalised magnetkandjad
oli spetsiaalne lugemis/kirjutamisauk, mille kaudu oli väga kerge kesta sees paiknevat magnetketast vigastada (nt. seda kogemata puudutades, tolmu kogunemisel). 3 ½ -tollised kettad on paigutatud kõvasse plastikkesta, nende käsitsemine on seetõttu mugavam ja ohutum- pole võimalik kogemata puudutada sõrmega ketta tööpinda, samuti murda või painutada ketast. Need kettad mahutavad kas 720 KB (DD) või 1,44 MB (HD) infot. (3 ½ HD ketastel on olemas HD tunnusava) Võimalikud on ka teised formaadid, (nt. 2,88 MB 3 ½ kettal-Toshiba's Enhanced Disk Drive (ED Drive)) kuid need ei ole nii üldtunnustatud. Kettaseade on harilikult varustatud signaallambikesega, mis põleb, kui toimub töö kettaga. Mitmed disketi valmistajad kasutavad oma disketipindade katmiseks teflonit, vähendamaks hõõrdumist kettapinna ja lugemispea vahel. Idee on hea, kuid võib kiirendada lugemispea määrdumist.
seda, kui programmi, mis on võimeline ,,nakatama" teisi programme nende modifitseerimise teel, eesmärgiga juurutada neisse oma koopiad. 2.7 1986. aasta Toimus esimene globaalne viirusepideemia IBM ühilduvatel arvutitel. Peaaegu hetkeliselt levis üle kogu maailma 360-kilobaidiste diskettide alglaadimissektoreid nakatav viirus Brain. Viirus nakatas buutsektoreid ja muutis kettasildi fraasiks ,,(c) Brain". Samas ei rikkunud viirus ketastel olevat informatsiooni. Braini eduka levimise tagas ennekõike arvutikasutajate ettevalmistamatus kohtumiseks arvutiviirustega. Sellel ajal ei olnud antiviirusprogrammid veel levinud ning kuna arvutiviiruseid oli väga vähe, siis ei järginud kasutajad ka turvalisuse põhireegleid. Efekti võimendatus oligi põhjustatud arvutiviiruste üldisest vähesest tuntusest ja uuritusest. Braini loojateks olid vennad Basit ja Amjad Farooq Alvi Pakistanist, kes jätsid
kerkisid ülesse mitmed uued nõudmised operatsioonisüsteemidele. Kuna multiprogrammeerimine nõudis mitme töö samaaegset mälushoidmist, tekkis vajadus mäluhalduse ja kaitse järele. Kuna töid võis olla rohkem kui kiiret mälu, siis osutus vajalikuks peatunud tööde saalimine(swapping) kõvakettale. Probleem lahendati virtuaalmälu abil, mis lõi võimaluse, kus tehtavad tööd ei ole täielikult mälus. Vajati interaktiivset failisüsteemi. Kuna failisüsteemid asetsesid ketastel, siis vajati ka kettahaldust. Ajajaotussüsteemi eripära, protsessori planeerimine, vajas mehhanisme erinevate protsesside vahel. Vajalikuks osutus ka protsesside vahelise töö organiseerimine 16 ja nn. Ummikute lahendamine. Ajajaotussüsteemid on levinumad operatsioonisüsteemid kaasajal. Neljas generatsioon (1980-tänapäev) Personaalarvutid
kerkisid ülesse mitmed uued nõudmised operatsioonisüsteemidele. Kuna multiprogrammeerimine nõudis mitme töö samaaegset mälushoidmist, tekkis vajadus mäluhalduse ja kaitse järele. Kuna töid võis olla rohkem kui kiiret mälu, siis osutus vajalikuks peatunud tööde saalimine(swapping) kõvakettale. Probleem lahendati virtuaalmälu abil, mis lõi võimaluse, kus tehtavad tööd ei ole täielikult mälus. Vajati interaktiivset failisüsteemi. Kuna failisüsteemid asetsesid ketastel, siis vajati ka kettahaldust. Ajajaotussüsteemi eripära, protsessori planeerimine, vajas mehhanisme erinevate protsesside vahel. Vajalikuks osutus ka protsesside vahelise töö organiseerimine ja nn. Ummikute lahendamine. Ajajaotussüsteemid on levinumad operatsioonisüsteemid kaasajal. Neljas generatsioon (1980-tänapäev) Personaalarvutid LSI(Large Scale Integration) arenguga kiibid sisaldasid tuhandeid transistore cm2-l silikonil
Enamik DAT-ajameid kasutab CD-audio standardile vastavat diskreetimissagedust 44,1 KHz või diskreetimissagedust 48 KHz. CD - 120 mm diameetriga läbipaistev polükarbonaatketas, mille ülemisele küljele on pressitud spiraalne soon ning piki soont jookseb salvestatud informatsioonile vastav reljeef. Dvd - digivideoketas, digitaalne universaalketas, DVD-ketas Uuemat tüüpi laserketas, mille diameeter on samuti 120 mm nagu tavalistel CD-del ja CD-ROM ketastel. Erinevalt tavalistest laserketastest saab DVD-ketta puhul salvestada ketta mõlemale poolele ja neil võib kummalgi poolel olla kaks kihti, mistõttu neile saab salvestada palju rohkem informatsiooni. Ühepoolne ühekihiline DVD mahutab 4,7 GB (gigabaiti) digitaalset informatsiooni, mis on piisav täispikkusega mängufilmi jaoks. ZIP - Vahetatav 3,5-tolline ketas mahtuvusega 100MB, 250MB või 750MB firmalt Iomega. Viimased tulid välja 2002.a
kiht väljast sissepoole. Seda sellepärast, et vältida lugemispea liigutamisest ja ketta pöörlemiskiiruse muutmisest tulenevaid asjatuid pause filmides. Kahepoolsete ketaste miinuseks on ajamite keerukus ning kallidus, ka on kahepoolsed kettad õrnemad, kuna andmed on mõlemal plaadipoolel ning kaitsekihid õhemad. Kettad on ka visuaalselt erinevad. Need, mille mõlemal poolel on inffi (10 ja 18), omavad avause ümber värvilist riba, millel kirjas diski nimi ja pisut muudki. Kahepoolsetel ketastel tuleb kasutada halvasti nähtavaid holograafilisi märgiseid, et mitte segada ülemiselt poolelt andmete lugemist. Kettad, millel info vaid ühel küljel (5 ja 9) omavad tavaliselt teisel poolel kas värvitud või muul moel teostatud etiketi, just nagu tavaline muusikaline CD. Ardo Laur CD ja DVD võrdlus CD DVD Diameeter 120 mm 120 mm, 80 mm
30° = const. OE = EB O y A _________________________________________________________________________________ Variant 24. Leida liigendi O reaktsioonikomponendid ja nööriharude tõmbed kui nöör ketastel ei libise 2 O m1 = 2 kg m2 = 8 kg m3 = 6 kg R2 = 24 cm r2 = 16 cm
Lisada võiks ka seda, et viima- sel ajal turustatud disketid on vabrikus juba vormindatud. Selle tunnuseks on disketikarbil olev märge nt. IBM Formatted. Radade arv e. kirjutus-lugemispeaga moodustatud kontsentriliste ringide arv magnetkettal (3½- tollistel ketastel on see 80). Kui paigutada diskett seadmele, siis plekist või plastmassist kaitse lükatakse eemale ja magnet lukustab disketi keskel asuva metallplaadi. Kettaseadme spindel lükatakse ketta keskel olevasse auku ja seejärel vastav otsik asetub täisnurksesse positsioneerimise auku. Alalisvoolumootor paneb spindli pöörlema
pöördub op.süsteem kõigepealt A-ajami poole, leiab sealt buudiviirusega nakatatud ketta, laeb viiruse arvutisse ja kõvaketta kasutamine muutub võimatuks · Makroviirused. Need kuuluvad enimlevinud viiruste hulka, kuid ei tee harilikult eriti suurt kahju. Makroviirused nakatavad Microsoft Word'i ja kõiki selle programmi abil loodud dokumente. Levivad nii e-posti teel kui dokumentide transportimisel ketastel ja mälupulkadel. Alates 1987. aastast, kui viirus tungis USA Kaitseministeeriumi arvutivõrku ARPANET ja paljude USA ülikoolide võrkudesse, on hakatud aktiivselt tegelema viirusetõrjega. Saadaval on mitmed viirusetõrje programmid (Norton Antivirus, F-Prot, Panda Antivirus, Kasperski, Avast! Antivirus jt.). Need programmid kontrollivad regulaarselt teie arvutit tuntud viiruste osas ja kui avastavad nakkuse, siis likvideerivad selle. Kindlaim kaitse viiruste vastu
Magnetoptiline (MO) Magnet-optiline salvestus on vastupidavam põrutustele ja kõrgele temperatuurile. Ketta materjali kuumutamisel saab nõrga magnetväljaga muuta materjali omadusi nii, et ta hakkab sõltuvalt magnetiseerumise suunas peegeldama erineva polaarsusega valgust. Seega kirjutamine toimub magnet välja toimel ja lugemine optiliste vahenditega. 44 Magnetoptiliste ketaste eelised: -Andmete säilitamine MO-ketastel on mugav. Kettalt lugemine on praktiliselt sama kiire kui kõvaketta korral, kirjutamine umbes kolm-neli korda aeglasem. -MO-kettal on hõlbus viia andmeid ühest kohast teise. Kui väiksemate andmehulkade viimiseks ühest arvutist teise kasutatakse tavaliselt disketti, siis suuremahuliste andmete jaoks jäävad disketid väikeseks -Magnetoptilised kettad on oma olemuselt töökindlamad tavalistest kettaseadmetest.
o DVD o Magnetoptiline (MO) Magnet-optiline salvestus on vastupidavam põrutustele ja kõrgele temperatuurile. Ketta materjali kuumutamisel saab nõrga magnetväljaga muuta materjali omadusi nii, et ta hakkab sõltuvalt magnetiseerumise suunas peegeldama erineva polaarsusega valgust. Seega kirjutamine toimub magnet välja toimel ja lugemine optiliste vahenditega. 44 Magnetoptiliste ketaste eelised: -Andmete säilitamine MO-ketastel on mugav. Kettalt lugemine on praktiliselt sama kiire kui kõvaketta korral, kirjutamine umbes kolm-neli korda aeglasem. -MO-kettal on hõlbus viia andmeid ühest kohast teise. Kui väiksemate andmehulkade viimiseks ühest arvutist teise kasutatakse tavaliselt disketti, siis suuremahuliste andmete jaoks jäävad disketid väikeseks -Magnetoptilised kettad on oma olemuselt töökindlamad tavalistest kettaseadmetest.
DVD Magnetoptiline (MO) Magnet-optiline salvestus on vastupidavam põrutustele ja kõrgele temperatuurile. Ketta materjali kuumutamisel saab nõrga magnetväljaga muuta materjali omadusi nii, et ta hakkab sõltuvalt magnetiseerumise suunas peegeldama erineva polaarsusega valgust. Seega kirjutamine toimub magnet välja toimel ja lugemine optiliste vahenditega. Magnetoptiliste ketaste eelised: -Andmete säilitamine MO-ketastel on mugav. Kettalt lugemine on praktiliselt sama kiire kui kõvaketta korral, kirjutamine umbes kolm-neli korda aeglasem. -MO-kettal on hõlbus viia andmeid ühest kohast teise. Kui väiksemate andmehulkade viimiseks ühest arvutist teise kasutatakse tavaliselt disketti, siis suuremahuliste andmete jaoks jäävad disketid väikeseks -Magnetoptilised kettad on oma olemuselt töökindlamad tavalistest kettaseadmetest. MO- kettad taluvad palju paremini magnetvälju kui tavalised magnetkandjad
(MTBF) 250 000 tundi. Caleb UHD144 - See uus seade lubab salvestada spetsiaalsele disketile 144 MB, olles samal ajal ühilduv ka vanade 1,44 MB ja 720 KB 3,5" diskettidega. Samsung Pro-FD - See seade on ühilduv ka vanade 3.5-tolliste (1.44Mb and 720Kb) ketastega ning mahutab spetsiaalketastel 123 megabaiti. magnet-optiline ketas Väikese intensiivsusega magnetväli muudab biti ala polaarsust. Lugemisel peegelduva kiire polaarsus kannab infot. MO-ketaste eelised : · Andmete säilitamine MO-ketastel on mugav. Kettalt lugemine on praktiliselt sama kiire kui kõvaketta korral, kirjutamine umbes kolm- neli korda aeglasem. · MO-kettal on hõlbus viia andmeid ühest kohast teise. Kui väiksemate andmehulkade viimiseks ühest arvutist teise kasutatakse tavaliselt disketti, siis suuremahuliste andmete jaoks jäävad disketid väikeseks · Magnetoptilised kettad on oma olemuselt töökindlamad tavalistest kettaseadmetest
annaabi.ee 
