Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

Keskmine kiviaeg - sarnased materjalid

rauaaeg, mesoliitikum, noorema, rooma, tarberiistad, pulli, pakkusid, evases, rved, hklid, jaht, asulakohad, metsad, kivimitest, matmiskommete, evani, savin, neoliitikumi, nooremat, meelel, asulakoht, idaranniku
thumbnail
6
sxw

Keskmine kiviaeg Eestis

aastatuhande esimesel poolel pKr. Tarandkalme on kivikalme, mis sisaldab ühte või mitut madala kivimüüriga piiratud piklikku nelinurkset põhja-lõunasuunalist tarandit. Tarandkalme pikkus on kuni 60m ja sinna maeti mitu inimest koos ehetega, enamasti põletusmatusena. Aestid ­ aastal 98 pKr Tacituse poolt kirja pandud rahvus. Tänapäeval arvatakse, et selle all mõeldi balti hõimusid. Pole ka välistatud, et nende hulka loeti ka eestlaste esivanemaid. Fennid ­ Eestlasi arvati rooma allikates põhiliselt soomlasi tähistanud fennide hulka. Linnamägi ­ Mägi- ja neemiklinnused olid kõige levinumad linnusetüübid, mida tuntakse rahvasuus linnamägedena. Kohtab neid Eesti mandril, v.a Lääne- Eesti Maalinn ­ Ringvall-linnuseid iseloomustab kogu linnuseõue rajatud kõrge kunstlik vall. Kõige võimsamate vallidega ringvall-linnuseid püstitati Saaremaal ja Lääne-Eestis, kus neid tuntakse ka maalinnadena.

Ajalugu
129 allalaadimist
thumbnail
2
rtf

Mesokiitium eks keskmine kiviaeg

Mõnes piirkonnas oli pleistotseeni lõpus põlluharimine juba alanud, nii et mesoliitikumist ei saagi rääkida. Mesoliitikum on seega ajavahemik pärast pleistotseeni lõppu ning enne tüüpilisi neoliitilisi kultuure. Iseseisev ajastu oli see eriti Euroopas, kus ta kestis paleoliitikumi lõpust ja põlluharimise algusest Ees-Aasias kuni põlluharimise alguseni Euroopas, mis oli seal ühtlasi neoliitikumi algus. Kesk-Euroopa lõunaosas lõppes mesoliitikum umbes 8000 eKr ja Kesk-Euroopa põhjaosas umbes 4500 eKr. Mõnel maal peetakse neoliitikumi alguseks keraamika ilmumist. Mesoliitikumi ajal taandus viimase jääaja jää ning kliima soojenes. Jääaegsed tundrad asendusid metsadega. Soojalembeste liikide järkjärgulise sisserände tulemusel sai boreaalsest männi-kase- segametsast algul sarapuumets ja lõpuks atlantiline tammesegamets. Asustuspiir nihkus põhja poole. Põhjapoolsetel aladel asustus mesoliitikumis alles tekkis.

Ajalugu
11 allalaadimist
thumbnail
35
ppt

Kiviaeg

Kiviaeg Tartu Kommertsgümnaasium Martti Voogla 10.a Muinasaja periodiseerimine · Vanem kiviaeg ehk paleoliitikum · Keskmine kiviaeg ehk mesoliitikum · Noorem kiviaeg ehk neoliitikum Vanem kiviaeg ehk Paleoliitikum · Algas inimeste kujunemisega · Lõppes Põhja-Euroopas viimase jääajaga · Andmed Eesti kohta sellest ajast puuduvad · Tuntumad muistsed leiud Prantsusmaalt ja Püreneest · Kõrge koopaelanike kultuur luust ja tulekivist tarberiistadega Paleoliitikumis (vanemas kiviajas) · Nikerdamisoskused · Tegeldi korilusega · Vähese küttimisega

Ajalugu
55 allalaadimist
thumbnail
4
docx

Kiviaeg

Kiviaeg kokkuvõte Keskmine kiviaeg ehk mesoliitikum 1967. aastal avastati Pärnu jõe ääres Sindi lähedal Pulli külas kruusaaugus ligi 3m paksuse liivakihi all õhuke tume viirg, mis sisaldas söetükke, loomaluid ning kivist ja luust tööriistu. Enne Pulli avastamist teati vanima muistisena Kunda Lammasmäge, kuhu oli elama asutud mõnevõrra hiljem. Ühelaadsed muistised, mis peegeldavad omaaegsete elanike tegevusalade ja eluviisi sarnasust, on arhieoloogid ühendanud teatud arhieoloogilise kultuuri alla. Kõik Eesti mesoliitikumi asulad kuuluvad nn Kunda kultuuri. Asulakohad Kunda kultuuri elanikud rajasid asulad veekogude lähedusse, kus oli soodne kalastada, küttida veelinde ja vee äärde jooma tulnud metsloomi

Ajalugu
3 allalaadimist
thumbnail
28
pdf

Kiviaeg

juba kui vanimast Eestis). Pulli asula avastasid geoloogid 1967. aastal. Kiviaegne kultuurkiht oli mattunud mitmemeetrise liivakihi alla ­ liivakihid olid tekkinud siis, kui koht ujutati hiljem jõe poolt uuesti üle. Kultuurkiht oli vaid 5-15 cm paksune. Asula paiknes umbes kohal, kus tollane Pärnu jõgi suubus Joldiamerre. See koht oligi kuival seoses madalama veetasemega Joldiamere staadiumis. Kaevamised viidi Pulli asulas läbi 1968-73, 1975-76. Leiti mõned lõkkekohad, neist üks kividega. Saadi üsna rohkesti leiumaterjali. Pullist leitud kiviriistad olid väikesed (nagu mesoliitikumile üldiselt iseloomulik). Osa neist oli valmistatud kvaliteetsest musta värvi tulekivist, 3 mida Eestis looduslikult ei leidu. Seda leidub Lõuna-Leedus ja Valgevenes: järelikult Sindi asulas olnud inimesed kas pärinesid sealt või

Ajalugu
34 allalaadimist
thumbnail
5
docx

Muinasaeg ja selle tähtsamad perioodid

Ajaliselt moodustab muinasaeg valdava Eesti ajaloost. Muinasaja periodiseerimine: Arheoloogid on periodiseerimise aluseks võtnud peamiste töö- ja tarberiistade materjalid. Sellest lähtudes eraldatakse kivi,-pronksi,-rauaaeg, need omakorda jaotatakse ka alaperioodideks ehk vanem,- keskmine,- ja noorem kiviaeg . Vanem kiviaeg ehk paleoliitikum algas inimese kujunemisega ja lõppes Põhja-Euroopas viimase jääajaga. ( Eestis siis inimesi ei olnud ) Keskmine kiviaeg ehk mesoliitikum on meil dateeritud ajavahemikku u 9000- u 5000 aastat eKr. Noorema kiviaja ehk neoliitikumi ( u 5000- u 1800 aastat eKr ) alguse tunnuseks Eestis loetakse savinõude kasutuselevõttu, paljudes teistes maades aga üleminekut viljelusmajandusele. Eesti pronksiajas eristatakse vanemat ( u 1800- u 1100 eKr ) ja nooremat pronksiaega ( u 1100- u 500 eKr) Rauaaega jagatakse Eestis vastavalt esemetüüpide , matmiskommete ja tegevusalade

Ajalugu
11 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Eesti kiviaeg,rauaaeg,pronksiaeg

Vanem kiviaeg(paleoliitikum) algas inimese kujunemisega ja lõppes P-Euroopas viimase jääajaga. Sellest ajast ei teata Eestis midagi. Keskmine kiviaeg( mesoliitikum)u 9000 ­ 5000 a eKr. Noorema kiviaja( neoliitikum) u 5000 ­ 1800 a eKr alguse tunnuseks Eestis loetakse savinõude kasutuselevõttu. Eesti pronksiajas eristatakse vanemat (1800-1100) ja nooremat pronksiaega (u 1100 ­ u 500 eKr) Vanem rauaaeg: Eelrooma rauaaeg( 500 eKr- 50 pKr) ja Rooma rauaaeg( 50- 450 pKr). Noorem rauaaeg: viikingiaeg( 800- 1050) ja hilisrauaaeg( 1050-1200). · Muinasaeg( 8000 eKr-1208 pKr). Muinasaeg lõppes muistse vabadusvõitlusega(1208-1227) · Eesti keskaeg( 13 saj. II pool- 17 saj algus). Selle lõpetas sõdade periood, mille tagajärjel oläks tänapäeva Eesti ala Rootsi kungriigi kooseisu( 1558- 1629[sõdade periood])

Ajalugu
46 allalaadimist
thumbnail
3
docx

Muinasaeg, kiviaeg, pronksiaeg ja vanem rauaaeg

MUINASAEG Kiviaeg Kõige vanem teadaolev inimeste elupaik Eestis on praegu IX aastatuhande algusest eKR pärinev Pulli asulakoht. Arheoloogid on ühendanud teatud ühelaadsed muistsed arheoloogilise kultuuri alla, näiteks Kunda kultuuri alla kuuluvad kõik Eesti mesoliitikumi asulad ja ka Pulli. Kivimitest oli kõige parem tulekivi, kuid Eestis kasutati ka kvartsi. Tööriistade valmistamiseks kasutati moondekivimeid, millest tehti ka niinimetatud kivikirveid. Kasutati ka luid ja sarvi erinevate tööriistade valmistamiseks, need olid Kunda kultuurile iseloomulikud. Veekogude ääes pakkusid luudest ja sarvedest tehtud tööriistad kalastamise võimalusi. Kuid tähtsal kohal oli ka jaht. Samuti toituti loodusannidest, milleks olid juurikad, marjad ja palju muud

Ajalugu
57 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Eesti muinasaeg - rauaaeg, kiviaeg

Jääaeg 11-13000a tagasi. Muinasaega uurib arheoloogia. irmuisted-savipotid,kirved. kinnismuisted ­ linnused, hiied. Kiviaeg 8at keskpaik eKR ­ 2 at keskpaik eKr. Vanem kiviaeg ­ paleoliitikum, keskmine ka ­ mesoliitikum 9000-5000, noorem ka ­ neoliitikum 5000-1800, pronksiaeg 1800-500, vanem pa 1800-1100, noorem pa 1100-500, rauaaeg 500ekr-1227pKr, eelrooma 500ekr-50 pKr, rooma rauaaeg. 50- 350, viikingiaeg 800-1050, hilisrauaeg 1050-1200. Keskaeg 13saj algus ­ 16saj keskpaik, uusaeg 16saj keskpaik-20saj algus- varauusaeg(pärisorjuse kaotamisest kuni iseseisvumiseni) Uusim aeg ­ 20saj algus-.... eesti ajalugu periodiseeritakse aegade järgi, mille aluseks on eesti ala riiklik kuuluvus. Kiviaeg eestis: 9at algult EKR pulli asula ­ vanim leitud asulakoht eestis(meseoliitikum), kiviajal valitsenud

Ajalugu
302 allalaadimist
thumbnail
7
docx

Muinasaeg - kiviaeg, pronksiaeg, rauaaeg

Kuna lohukivid paiknevad piirkondades, kus tegemist põllujäänustega, siis oletus, et neil seos põlluharimise/viljakuse kultusega. Pronksiajal arenes rannikupiirkond kiiremini kui sisemaa, sest pronksi saadi kaubavahetusega seal rohkem; seal mullakiht õhem ja tolleaegsete tööriistadega seda parem harida. Rauaaeg Jaguneb vanemaks (500 eKr-450 pKr), keskmiseks (450-800) ja nooremaks (800-1200) rauaajaks. Jagunevad veel omakorda alaperioodideks. Vanem rauaaeg saab alguse siis, kui Eesti aladelt on leitud raudesemeid ­ tööriistad, relvad. Need sissetoodud, kohalikud tulevad ajaarvamise vahetusel. Sütt põletati miiliaukudes ­ maapinna sisse kaevatud kanal, pandi puid täis, pealt kaeti mätastega, puud pandi põlema ja ei põlenud mitte tuhaks vaid söestusid. Selle abil saadud sütt kasutati rauasulatusahjudes. 7 kg soorauamaagile läks 0,7 kg puusütt, sellest sai paar kg rauda. Rauda kasutasid kohalikud sepad tööriistade valmistamiseks

Ajalugu
31 allalaadimist
thumbnail
3
docx

Püügimajanduslik kiviaeg Eesti ajal

Pt 3 Püügimajanduslik kiviaeg Eesti ajal Paleoliitikum (2,6 mln aastat tagasi - 9700 eKr) - püügimajanduse ajajärk (küttimine, kalapüük, korilus), tööriistade kasutusvõtt Mesoliitikum (9700 eKr - 5000 (Eestis 4000 eKr) eKr) [Kunda kultuur] Elasid Läänemere idapiirkonnal (veegkogude kaldad ja rannikualad) Kultuuripiirkondade kujunemine Asustusalade rahvaarv kasvas Mesoliitikumi inimesed elasid väikestes kogukondades ning hankisid toitu suurelt alalt Elupaikade vahetus Elamud erineva kuju, suuruse ja ehitusviisiga Püügimajandus Laibamatus

Ajalugu
15 allalaadimist
thumbnail
6
docx

Muinasaeg Eestis - põhjalik kokkuvõte

Jääeg: päikese kiirguse nõrgenemine, Maa pooluste asukoha muutus, mitmesugused protsessid atmosfääris ja teised loodusnähtused. Vanem kiviaeg: paleoliitikum ­ algab inimese kujunemisega, lõpeb P-Euroopas viimase jääajaga. Keskmine kiviaeg: mesoliitikum ­ 9000-5000 eKr Noorem kiviaeg: neoliitikum ­ 5000-1800 eKr, Eestis alguse tunnuseks savinõude kasutuselevõtt. Paljudes teistes maades üleminek viljelusmajand. Rauaaeg: vanem rauaaegu: eelrooma (500eKr-50pKr), rooma(50-450pKr) Noorem rauaaeg: viikingiaeg(800-1050), hilisrauaaeg (1050-1200) KESKMINE KIVIAEG EHK MESOLIITIKUM (9000-5000eKr) IX aastatuhande algusest eKr pärinev Pulli asulakoht on kõige vanem praegu teadaolev inimeste elupaik Eestis.

Ajalugu
109 allalaadimist
thumbnail
10
odt

10.klassi ajalugu õpikus 1.-6. peatükk

2. KESKMINE KIVIAEG EHK MESOLIITIKUM (9000-5000eKr) IX aastatuhande algusest eKr pärinev Pulli asulakoht on kõige vanem praegu teadaolev inimeste elupaik Eestis .Kunda lammasmägi sinna elama asutud mõnevõrra hiljem.Kõigi Eesti mesoliitikumi asulad kuuluvad Kunda kultuuri alla, sest ühelaadsed muistised, mis peegeldavad omaaegsete elanike tegevusalade ja eluviisi sarnasust, on arheoloogid ühendatud teatud arheoloogilise kultuuri alla.Kunda kultuur levis Lõuna-Soomest Leedu lõunaosani. ASULAKOHAD veekogude läheduses, soodne kalastada, küttida veelinde,

Ajalugu
42 allalaadimist
thumbnail
4
odt

AJALOO KORDAMINE : MUINASAEG EESTIS

Jää taandus u. 11 000 a eKr, suurt osa Eestist kattis Balti jääpaisjärv, kliima oli siis karm, tärkas tundrale iseloomulik taimkate, uitasid põhjapõdrad, polaarrebased jms. Esiajaks ehk muinasajaks nim. ajajärku esimeste inimeste saabumisest kuni ristisõdade alguseni Baltimaadel 12. saj. löpul. Sellele järgnes Eesti ajalooline aeg ehk periood keskaja algusest tänapäevani. Muinasaja periodiseering : Kiviaeg : 1) vanem kiviaeg ehk paleoliitikum 2) keskmine ehk mesoliitikum (u 9000-5000 a eKr) 3) noorem ehk neoliitikum (u 5000-1800 a eKr) Pronksiaeg : 1) vanem pronksiaeg (u 1800-1100 a eKr) 2) noorem pronksiaeg (u 1100-500 a eKr) Rauaaeg : 1) vanem rauaaeg 1.1) eel-rooma rauaaeg (u 500-50 a eKr) 1.2) rooma rauaaeg ( u 50 eKr-450 a pKr) 2) keskmine rauaaeg (u 450-800 a pKr) 3) noorem rauaaeg 3.1) viikingi aeg (u 800-1050 a pKr) 3.2) hilisrauaaeg (u 1050-1200 a pKr)

Ajalugu
26 allalaadimist
thumbnail
4
docx

Eestimaa ajaloo algus püügimajanduslik kiviaeg seminaritöö 10 klass

Eestimaa ajaloo algus , seminaritöö 10 klass 1. Miks on Eesti inimasustus võrreldes üldise inimkonna vanusega väga lühike? - Sest Eesti oli osa Euroopast mida tabas jääaeg. 2. Millise taimestikuga oli pärast jääaega algselt kaetud Eestimaa? - Algselt oli Eesti kaetud tundra taimestikuga. 3. Mille põhjal saame teadmisi muinasaja kohta? - Teadmisi muinasaja kohta saame inimeste rajatud või mahajäätu põhjal. Asulakohad, linnused, kalmistud, ohverdamiskohad, töö- ja tarberiistad jne. 4.Kuidas eraldavad muinasaega arheoloogid? - Kiviaeg - Pronksiaeg - Rauaaeg 5. Kuidas jaguneb kiviaeg alaperioodideks? - Paleoliitikum ehk vanem kiviaeg - Mesoliitikum ehk keskmine kiviaeg - Neoliitikum ehk noorem kiviaeg 6. Kuidas jaguneb alaperioodideks rauaaeg? - Varane rauaaeg - Keskmine rauaaeg - Noorem rauaaeg NIMI…………………………………. Klass…………….

Ajalugu
5 allalaadimist
thumbnail
20
doc

Ajaloo eksami punktid

Neoliitiline revolutsioon. Arengujärgud: Paleoliitikum ehk vanem kiviaeg: algas 2,5 miljonit aastat tagasi. Majandus hankiv või anastav (korilus, küttimine). 200 000 aastat tagasi homo sapiensi kujunemine, liiguti Aafrikast Euraasiasse. Kunsti sünd. Mesoliitikum ehk keskmine kiviaeg: algas 12 000 eKr viimase jääaja lõpuga. Ilmus inimese abiline koer, kasutati vibu ja nooli. Majandus hankiv, eluviis rändav. Vanim teadaolev asulakoht Eestis: Pulli (9000 eKr) Neoliitikum ehk noorem kiviaeg: alguseks loetakse keraamika/savinõude kasutuselevõttu. Käsitööoskuste hüppeline areng ­ keraamika, kivi lihvimine/puurimine, riide kudumine. Toimus neoliitiline revolutsioon ­ üleminek hankivast majandusest viljelusmajandusele. Antropogeneesi põhijärgud: Homo habilis ­ ilmus 2,5 milj. aastat tagasi (vanem kiviaeg), tegeldi koriluse ja küttimisega. Kasutati viskeoda küttimisel. Homo erectus ­ ilmus 2 milj

Ajalugu
35 allalaadimist
thumbnail
50
docx

Ajaloo üleminekueksam 10.klass

(rahvad). Suurem osa indoeurooplasi e itaalikuid, neist olulisemad latiinid. Põlisrahvaks olid etruskid, kelle päritolu ei ole teada. Poolsaare lõuna osas ja Sitsiilias asusid kreeklaste kolooniad, tuues kaasa oma müüdid, jumalad, tähestiku ja linnriikliku valitsemise jne. Rooma linna rajamine ja kuningate aeg Roomas Itaalia keskosas Latiniumi maakonnas elamatest itaalikute hulka kuuluvatest latiinidest koondusid aja jooksul suurematesse linnataolistesse asulatese, millest üks oli Rooma. Latiini e ladina keelest sai hiljem Rooma riigi ametlik keel. 7. Saj võeti kasutusele tähestik. Legendi järgi valitses linna seitse kuningat (8- 6 saj), kellest kolm viimast olid etruskid. Küngastevahelisse orgu, kus kuningad valitsesid, rajati turu- ja koosolekuplats foorum. Järsunõlvalise Kapitooliumi künkale aga kindlus. Müüriga piirati linn 4. saj eKr. Kuningas kinnitati ametisse rahvakoosolekul ja ta valitses koos vanemate nõukogu e senatiga. Viimane Rooma kuningas

Ajalugu
8 allalaadimist
thumbnail
32
odt

10. klassi ajaloo eksamiks kordamine.

Kirjalikud allikad puuduvad, uuritakse esemeliste allikate põhjal. Ajalooline aeg- ajaloo hiliseim ja lühim ajajärk, mida uuritakse eelkõige kirjalike allikate põhjal. Ajalooallikate liigid- suulised, kirjalikud, esemelised Arheoloogia- teadusharu, mis uurib inimkonna ajalugu eelkõige ainelise pärandi põhjal, teostades selleks arheoloogilisi väljakaevamisi. Etnoloogia- teadusharu mis uurib rahvaste kombeid ja ellusuhtumist nii tänapäeval, kui ka minevikus. Rooma religioon Rooma panteon. Riik ja religioon. Ristiusu sünd, levik ja tõus riigiusuks: Jeesus, Peetrus, Constantinus Suur, Theodosius Suur. Rooma panteon- Panteon ehk jumalkond, mille tipus oli Jupiter (taeva-, pikse- ja tormijumal) Riik ja religioon- Religioon sarnanes kreeklaste ja etruskidega. Kreeklastelt oli pärit enamus jumalaid, kes olid roomlastelt uued nimed saanud (Zeus oliJupite; Hera oli Juno; Aphrotite oli Venus)

Ajalugu
24 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Muinasaeg Eestis

teist keelt kõnelenud rahvastega. Mõningaid teateid muinasajast eestimaal pakuvad ka naabermaade kirjalikud ajalooallikad. Vanem kiviaeg e paleoliitikum algas inimese kujunemisega ja lõppes Euroopas viimase jääajaga. Keskmine kiviaeg e mesoliitikum u 9000 ­ 5000 a eKr. Noorem kiviaeg e neoliitikum u 5000 ­ 1800a eKr, algas savinõude kasutusele võtuga. Vanem pronksiaeg u 1800 ­ 1100a eKr, noorem pronksiaeg 1100500 eKr. Eelrooma rauaaeg u 500 eKr50 pKr, rooma rauaaeg 50 ­ 450pKr, viikingiaeg u 8001050, hilisrauaaeg 10501200 pKr. Keskmine kiviaeg. IX aastatuhande algusest eKr pärinev Pulli asula on kõige vanem teada olev inimeste elukoht Eestis. Ühelaadsed muistised, mis peegeldavad omaaegsete elanike tegevusalade ja eluviisi sarnasust, on ühendatud teatud arheoloogilise kultuuri alla. Eesti mesoliitikumi asulad, ka Pulli, kuuluvad Kunda kultuuri, mis levis Läänemere idaranniku maadel alates LõunaSoomest kuni Leedu lõunaosani

Ajalugu
92 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Kiviaja periodiseering

2.KIVIAEG Keskmine kiviaeg ehk mesoliitikum (u 9000-5000 eKr) IX aastatuhandest eKr pärinev Pulli asulakoht on vanim teadaolev inimeste elupaik Eestis Enne seda teati vanimana Kunda Lammasmäge Praegu on teada mitmeid Kundaga samaaegset ja nooremaid asulakohti, mille leiud sarnanevad põhiosas Lammasmäelt avastatutega Muistised, mis peegeldavad omaaegsete elanike tegevusalade ja eluviisi sarnasust, on arheoloogid ühendanud teatud arheoloogilise kultuuri alla Kõik Eesti mesoliitikumi asulad kuuluvad nn Kunda kultuuri

Ajalugu
11 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Muinasaeg (Eesti)

Muinasaeg Keskmine kiviaeg e mesoliitikum (9000-5000eKr). Esimene teadaolev elupail Eestis oli IX aastatuhande algusest eKr pärinev Pulli asula ja kõik asulakohad kuuluvad Kunda kultuuri, mis on levinud Läänemere idaranniku maadel alates Lõuna-soomest kuni Leedu lõunaosani. Asulakohad rajati veekogude lähedusse, kus oli soodne kalastada, küttida veelinde ja vee äärde jooma tulnud metsloomi. Paremad liiklemisvõimalused. Elati 15-30 liikmeliste kogukondadena, mis koosnesid 2-4 perest. Kiviaja töö- ja tarberiistad olid valmistatud kivist, luust, sarvest, puust. Kivimitest oli

Ajalugu
65 allalaadimist
thumbnail
24
doc

Eesti ajalugu

8-9 (esiaeg, muinasaeg, muistis, arheoloogia, dendrokronoloogiline skaala, numismaatika, etnoloogia, rahvaluule, kroonikad) *esiaeg, muinasaeg- Ajajärku esimeste inimeste saabumisest kuni muistse vabaduse kaotamiseni 19.saj alguses p.Kr. Nimetatakse esiajaks ehk muinasajaks. *muistis- ehk muinasjäänused. Nt: omaaegsed asulakohad, linnused, kalmistud, ohverdamispaigad, jäljed põldudest, metallitöötlemiskohad, aga ka muinasajal valmistatud töö-ja tarberiistad, relvad ja ehted. *arheoloogia- muinasteadus. Uurivad muinasaega ja teostavad muististel arheoloogilisi kaevamisi. *dendrokronoloogiline skaala- pikaajalistel mõõtmiste ja võrdluste baasil koostatud puude kasvuringide paksuste muutusi kajastav skaala ehk dendrokronoloogiline skaala. *numismaatika-münditeadus. Numismaatikud tegelevad aaretes ja kaevamistel päevavalgele tulnud müntidega.

Ajalugu
153 allalaadimist
thumbnail
5
docx

Ajaloo kokkuvõte 1-6

Muinasaeg-ajajärk inimeste saabumisest kuni muistse vabaduse kaotuseni 13.saj alguses pKr nim. Esiajaks e muinasajaks.Sellest saame teadmisi peamiselt inimeste endi poolt rajatu või mahajäetu põhjal.( nendeks on eelkõige omaaegsed asulakohad,linnused,kalmistud,ohverdamispaigad,jäljed põldudelt,metallitöötlemiskohad aga ka muinasajal valmistatud töö-ja tarberiistad,relvad ja ehted.) Muinasaja uurimine.Arheoloogilised kaevamised muististel (ehituste jäänused, kaitserajatised, kalmete konstruktsioonid, luustikud).Täppis-ja loodusteadused (arvestatakse puu vanust, dateeritakse põlenud liiva ja põletatud saviesemete tulesoleku aega); dendrokronoloogiline skaala ­ puude kasvuringide paksuste muutusi kajastav skaala (leitakse puu kasvu- ja maharaiumisaeg)

Ajalugu
10 allalaadimist
thumbnail
6
odt

Muinasaeg

Muinasaja ajalooallikad · Ajajärk esimeste inimeste saabumisest kuni ristisõdade alguseni Baltimaadel 12.sajandi lõpul nim esiajaks ehk muinasajaks. · Sellele järgneb ajalooline aeg, mille kohta on juba rohkem kirjalikke allikaid. · Teadmisi saadakse peamiselt inimese rajatu või majajäetu põhjal NT: * kinnismuistised ­ asulakohad, linnused, kalmistud, ohverdamiskohad, põldude jäänused, metallitöötlemiskohad aga ka töö- ja tarberiistad, relvad ja ehted · Etnograafilised andmed, rahvaluule, isegi eesti keel. · Kaugemate ja lähemate naabrite kirjalikud allikad Muinasaja periodiseering KIVIAEG - Paleoliitikum - Keskmine kiviaeg ehk mesoliitikum u 9000 ­ u 5000 aastat eKr Noorem kiviaeg ehk neoliitikum u 5000 ­ u 1800 aastat eKr PRONKSIAEG

Ajalugu
25 allalaadimist
thumbnail
67
pdf

Esiajalugu ja arheoloogia alused

Oli esimene meetod, mis võimaldas suhteliselt täpselt dateerida viimase jääaja lõppu. 6 Arheoloogia ajaloost Esimesed kaevamised: Babüloni kuningas Nabunaid 6 saj eKr Sippari linnas. Kaevas templis. Leiti selle u 2200 aastat varem paigaldatud nurgakivi jm, mida hiljem hoiti mingis muuseumilaadses kohas. Renessansiajastul huvituti kreeka ja rooma antiikkunstist ja arhitektuurist. Nii viidigi juba 16.­17. saj läbi ka sihilikke kaevamisi. Teaduslik uurimine puudus. See algas alles 18. saj II p. Sakslane Johann Joachim Winckelmann (peetakse klassikalise arheoloogia isaks) avaldas siis oma esimese kirja Herculaneumi avastustest. 18. saj II p jätkusid väljakaevamised antiiksetel Kreeka ja Rooma objektidel. Olukord muutus 19. saj algul, kui tekkima hakkasid huvid oma maa rahva mineviku vastu. Tekkisid mitmed seltsid ja

Ajalugu
3 allalaadimist
thumbnail
4
docx

Eesti ajalugu jääajast muinasaja lõpuni

Peale jää sulamist hakkas ka kliima soojenema ja tekkisid kase ja männimetsad Muinasaeg: ajajärk esimeste inimeste saabumisest kuni ristisõdade alguseni Baltimaades nimetatakse esiajaks ehk muinasajaks. Sellele järgnes ajalooline aeg. Muinasajast saame teada inimeste rajatu ja mahajäetu põhjal. Nendeks on kalmistud, linnused, asulakohad, tarbeesemed jne- Neid nimetatakse muististeks. Muinasaja periodiseerimine: Aluseks on töö ja tarbeesemete materjal- kivi, pronksi ja rauaaeg Kiviaeg: · Paleoliitikum e. Vanem kiviaeg(2,6 mln-10 000) · Mesoliitikum e. Keskmine kiviaeg(10 000-5000) · Neoliitikum e. Noorem kiviaeg(5000-1800) Pronksiaeg: · Vanem pronksiaeg(1800-1100) · Noorem pronksiaeg(1100-500) Rauaaeg: · Vanem rauaaeg o Eelrooma rauaaeg 500 ekr-50 pkr o Rooma rauaaeg 50-450 · Keskmine rauaaeg 450-800 · Noorem rauaaeg o Viikingiaeg 800-1050 o Hilisrauaaeg 1050-1200

Ajalugu
11 allalaadimist
thumbnail
19
doc

10. klassi ajaloo eksam

Kroonikad: Kirjalikud allikad. Tuleb suhtuda kriitiliselt, sest on sagely kirja pandud eesti- vaenulike inimeste poolt (Hendriku Liivimaa kroonika) 2. Muinasaja periodiseering Kiviaeg: Vanem kiviaeg (paleoliitikum) lõppes 9600 a.eKr Keskmine kiviaeg (mesoliitikum) 9000-5000 a.eKr Noorem kiviaeg (neoliitikum) 5000-1800 a.eKr Pronksiaeg: Vanem pronksiaeg 1800-1100 a.eKr Noorem pronksiaeg 1100- 500 a.eKr Rauaaeg: Vanem rauaaeg Eel-Rooma rauaaeg 500 a.eKr-50 a.pKr Rooma rauaaeg 50-450 a.pKr Keskmine rauaaeg 450-800 a.pKr Noorem rauaaeg Noorem viikingaeg 800-1050 ap.Kr Hilisrauaaeg 11.saj- 13.saj 3. Mesoliitikumi asulad Pulli asula: 8. aastatuhat e.Kr. Kõige vanem teadaolev inimeste asupaik Eestis. See avastati Pärnu külje all Pulli külas 1967.

Ajalugu
81 allalaadimist
thumbnail
14
doc

10 klassi ajaloo eksam

Eesti ajalugu 1. Muinasaja uurimine. Esiajaks ehk muinasajaks nimetatakse ajajärku esimeste inimeste saabumisest kuni muistse vabaduse kaotuseni XIII sajandi alguses p. Kr. Kõiki inimeste poolt rajatu ja mahajäätu põhjal saame teadmisi. Neid nimetatakse muinasjäänusteks ehk muististeks. Nendeks on eelkõige omaaegsed asulakohad, linnused, kalmistud, ohverdamispaigad, jäljed põldudest, metallitöötlemiskohad, aga ka töö-ja tarberiistad, relvad ja ehted. Arheoloogia on ajalooteaduse haru, mis käsitleb muististe põhjal ühiskonna varasemat minevikku. Dendrokronoloogiline skaala on puude kasvuringide paksuste muutusi kajastav skaala. Selle abil on võimalik leida tema täpne kasvu- ja maharaiumisaeg. Numismaatika tegeleb aaretes ja kaevamistel päevavalgele tulnud müntidega. Määratakse müntide vermimiskoht ja aeg, aarete koosseisu põhjal ka kaubandussuhted. Etnoloogia ehk rahvusteaduse uurimistulemused.

Ajalugu
168 allalaadimist
thumbnail
14
doc

Eesti ajalugu

Eesti ajalugu 1. Muinasaja uurimine. Esiajaks ehk muinasajaks nimetatakse ajajärku esimeste inimeste saabumisest kuni muistse vabaduse kaotuseni XIII sajandi alguses p. Kr. Kõiki inimeste poolt rajatu ja mahajäätu põhjal saame teadmisi. Neid nimetatakse muinasjäänusteks ehk muististeks. Nendeks on eelkõige omaaegsed asulakohad, linnused, kalmistud, ohverdamispaigad, jäljed põldudest, metallitöötlemiskohad, aga ka töö-ja tarberiistad, relvad ja ehted. Arheoloogia on ajalooteaduse haru, mis käsitleb muististe põhjal ühiskonna varasemat minevikku. Dendrokronoloogiline skaala on puude kasvuringide paksuste muutusi kajastav skaala. Selle abil on võimalik leida tema täpne kasvu- ja maharaiumisaeg. Numismaatika tegeleb aaretes ja kaevamistel päevavalgele tulnud müntidega. Määratakse müntide vermimiskoht ja aeg, aarete koosseisu põhjal ka kaubandussuhted. Etnoloogia ehk rahvusteaduse uurimistulemused.

Eesti ajalugu
16 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Muinasaeg Eestis ( tabelid )

Muinasaeg Periood Aeg Tööriistad Oskused Eluviis Muu Keskmine 9000 ­ * kivist, luust ja sarvest * kalastamine (ahingud, * asulad veekogude * IX aastatuhande algusest eKr kiviaeg 5000eKr ning väga paljud puus luust õngekonksud, läheduses pärinev Pulli asula ehk * tulekivi parim, selle kalatõked, algelised võrgud * liiklemisvõimalused * enne Pulli asulat avastati Kunda mesolii- kõrval kasutati kvartsi; ja mõrad) jõgedel Lammasmägi, mis on Pullist tikum neist valmistati väikesi * veelindude ja vee äärde * elati 15-30 liikmeliselt, noorem

Ajalugu
45 allalaadimist
thumbnail
72
docx

Eesti-ajaloo suur üldkonspekt

o Meie esivanemaid puudutavad teated kajastuvad skandinaavia ja islandi saagad, kuigi need on kirjapandud alles XIIIsaj pKr. o Eestlaste sõjalisi konflikte venelastega kajastab Vana-Vene kroonika ehk letopissid. o Kõige informatsiooni rikkam on muidugi Henriku Liivimaa kroonika. o Muinasaja periodiseerimine- kivi-, pronksi- ja rauaaeg. o Paleoliidikum- vanem kiviaeg- algas I inimeste kujunemisega ja lõppes jääajaga. Sellest ajast me veel inimisasustust ei tunne. o Mesoliitikum e keskmine kiviaeg- eestis IX at eKr kuni V at eKr- kus valmistati töö ja tarberiistu kivist, sarvest ja luust. o Neoliitikum- e noorem kiviaeg Vat eKr kuni Iiat keskel eKr- kus töödeldi paremini eelmise ajastu asju ja kasutusele tulid savinõud.

Ajalugu
99 allalaadimist
thumbnail
8
doc

Eesti muinasaeg

1. Jääaja mõju Eesti maastikule. Ühe-kahe km paksused jääkihid .. kandsid endas liiva-, kruusa- ja savimasse paljastasid Põhja- ja Lääne-Eestis paepinna lihvisid mägedest kaasa võetud kaljupanku, mis jäid hiljem maha rändrahnudena Jää sulamisel kujunesid järved ja sügavate orgudega jõed, Kagu-Eesti kuplid ja Kesk-Eesti voored. 2. Muinasaeg, selle periodiseerimine. TV lk.4 KIVIAEG Vanem kiviaeg ehk PALEOLIITIKUM Keskmine kiviaeg ehk MESOLIITIKUM (u 9000-500 eKr) Noorem kiviaeg ehk NEOLIITIKUM (u 5000-1800 eKr) PRONKSIAEG Vanem pronksiaeg (u 1800-1100 eKr) Noorem pronksiaeg (1100-500 eKr) RAUAAEG Vanem rauaaeg Eel-rooma rauaaeg (u 500 eKr ­ 50 pKr) Rooma rauaaeg (50 ­ 450 pKr) Keskmine rauaaeg (u 450-800 pKr) Vanem rauaaeg Viikingi aeg (800-1050 pKr) Hilis rauaaeg (1050-1200 pKr) 3. Muinasaja uurimise allikad ja teadused.

Ajalugu
64 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Muinasaeg ja selle periodiseering

MUINASAEG Muinasaeg ehk esiaeg algab 9 aastatuhat eKr ja kestab kuni aasta 1200. 1. mesoliitikum ehk kesmine kiviaeg 2. neoliitikum ehk noorem kiviaeg 3. vanem pronksiaeg 4. noorem pronksiaeg 5. eelrooma rauaaeg 6. rooma rauaeg 7. kesmine rauaaeg 8. viikingiaeg 9. muinasaja lõpp Esiaja esimene periood on mesoliitikum ehk keskmine kiviaeg (9000-5000eKr), mille tunnuseks loetakse Eestis savinõude kasutuselevõtt. Pulli asulakoht on kõige vanem praegu teadaolev inimeste elupaik Eestis. Kõik Eesti mesoliitikumi asulad kuuluvad Kunda kultuuri. Kunda kultuuri elanikud elasid püstkodades, kütiti hülgeid ja põtru. Umbes tuhatkond inimest elas kunda kultuuri asulas. Ei elatud paikselt. Tähtis oli jaht ja kalastamine. Asulakohad veekogude ääres, sest vesi oli peamine ühendustee.

Ajalugu
34 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun