Rahvaarv kasvab kui sünnib palju lapsi ja ka laste suremus on samal ajal madal, kui keskmine eluiga on kõrge või kasvab ning sisseränne on suur. Rahvaarv hakkab kahanema siis kui on palju surmasid ja ülekaalus on väljaränne ning sündimus langeb. Oodatav keskmin Oodatav Keskmisel Imikusuremu Oodatav e keskmin t lapsi s keskmin meeste e naiste naise () e eluiga eluiga eluiga kohta Peruu 22,2 72,5 70,6 74,5 2,32 Maailm 40,6 67,3 65,3 69,4 2,49 Lõuna- Ameerika 19,8 73,5 70,3 76,9 2,23 AIDS põeb 0.4% rahvastikust
8,47 % 0.244% - n 62 tuhat 27 tuhat Loomuli Rahvaarv Keskmiselt Imiku- Oodatav Oodatav Oodatav k u lapsi naise keskmin keskmin iive muutus suremus keskmine kohta e e eluiga eluiga M eluiga N 22,73 29,8 28,7 Liibanon 31 aastat 1.77 % % aastat aastat
160 140 120 100 80 60 40 20 0 0 1 2 3 4 5 6 7 8 9 4) Kas täiendava töötaja lisamine toob alati kaasa toodangu kasvu? Ei 5) Täida table ning joonista kogukulude kõverad ning piirkulu ja keskmiste kulud kõverad. Kogu- Püsi- Töötajat Muutuv Kogu Piir- Keskmin Keskmine Keskmin produkt kulu e -kulud - kulu e muutuvkul e d arv kulud püsikulu u kogukulu TP FC L VC TC MC AFC AVC ATC 0 160 0 0 160 2 160 1 50 210 25 80 25 105
2. Survetugevus Purusta Survetugevus, Katsekeha mõõtmed v jõud, Vanus, Mass, MPa Katse nr kN ööp. g a b h Keskmin Üksik mm mm mm e I 1 õhus 21 2080,0 100 100 100 127,7 12,8 12,5 I 2 vees 21 2144,0 100 100 100 121,8 12,2 II 1 õhusp 21 2036,8 100 100 100 212,9 21,3 20,05 II 2 veesp 21 2102,1 100 100 100 188,0 18,8
1.Kasutatud mõõteriistad ja seadmed Nimetus Mõõtepiirkond Täpsus 1. Nooniusnurgamõõdik 0° 320°, välisnurgad 0° 0,1mm 180° ja sisenurgad 40° 180° 2. Mõõdetav detail eri nurkadega 2.Mõõteskeem 3.Mõõtetulemused Nurk Mõõde nr.1 Mõõde nr.2 Mõõde nr.3 Keskmin e mõõde 770 14 770 16 770 14 770 15 1030 8 1030 14 1030 10 1030 10 1110 18 1110 6 1110 10 1110 11 680 54 680 54 680 52 680 53
2. 0,56 20 30,50 1,53 2,33 9,51 0,25 3. 0,77 20 35,13 1,76 3,1 9,77 0,04 4. 0,74 20 34,41 1,72 2,96 9,89 -0,08 5. 0,59 20 30,88 1,54 2,37 9,84 -0,03 6. 0,68 20 33,25 1,66 2,76 9,76 0,05 Keskmin =9,81 =0,05 e Katse 2 on ekse seega ei arvestanud katse 2 tulemusi. Konstant g avaldamine matemaatilise pendli võnkeperioodi valemist. Saame valemi Saadus tulemuse kvaliteet. Kvaliteeti saame määrata antud valemiga Lubatud vea protsent Oma andmetega saame Süsteemne viga. 9,76 9,81 9,86 g Esines väikseid juhuslike vigu
00 1955 42 27.396 50.80 54.80 24.10 26.40 1924 23 27.094 51.30 56.00 24.40 26.55 1932 34 keskmin 1941.66 26.729 e 67 56 keraam 45.7 48.7 22.1 26.503 i- line 23.37 1955 76 31 34.2 14.4 16.36 1895 28.759 9
2 15,00 20,1 761 197 0,575 15 1 Katse algul:35,501 1 3 14,84 20,1 761 197 0,576 15 37,2 Katse 4 14,95 20,1 761 197 0,575 15 37,1 lõpul:35,967 5 15,01 20,2 761 198 0,574 15 37,1 6 14,73 20,6 761 202 0,571 15 37,1 Keskmin 14,90 20,3 761 199 0,573 15 37,1 Vahe: 0,466 m3 e 1 5,90 19,9 761 196 0,242 6 29,9 2 5,95 19,9 761 196 0,240 6 29,7 Katse algul: 3 5,90 19,9 761 196 0,240 6 29,5 36,129 2
Sel juhul säilib ühefaasiline α tardlahuse struktuur. Seejärel mõõta kõvadus ja lõigata riba kuueks katsekehaks. Järgneb kunstlik vanandamine keevas vees temp. 100°C. Asetada kuus katsekeha korraga vette ja võtta ükshaaval erinevate ajavahemike järgi. 5. Määrata katesekehade kõvadus. Katsetulemused: Termotöötle Vananda Kõvadus HRB mise viis mise 1. 2. 3. keskmin kestus e Enne - 72,0 74,0 72,0 72,7 karastamist Pärast - 29,4 32,0 43,05 35,0 karastamist Pärast 0,5 49,5 60,0 60,0 56,5 vanandamist 1 45,0 54,0 43,0 47,3 3 46,0 54,0 48,0 49,3
Ohutegur Mõju: Mõju: Mõju: Lahendus madal keskmin väga suur e Müra X Sulgeda aknad, ukse Õhksoojuspump või paig Temperatuur X mõni muu sooja/ külma Füüsikaline seade
11 täitmisel kasutama redelit. Töötaja peab järgima ohutusalaseid nõudeid vältimaks kukkumisohtu. Bioloogilised ohutegurid Bakterid ja Keskmine risk III. Keskmin Järgida tuleb viirused Klienditeenindaja e III hügieeninõudeid ja suunata võib nakatuda töötajaid vaktsineerima. bakter- ja Tööandja võiks võimaldada viirushaigustesse käte klientidega desinfitseerimisvahendeid. suhtlemisel ja
5 11 60 0,00018 18,3 1 11428,51 0,7328 6 16 60 0,00027 26,7 2 16623,28 0,7537 7 18 60 0,00030 30,0 3 18701,19 0,6923 8 22 60 0,00037 36,7 4 22857,01 0,7328 9 24 60 0,00040 40,0 5 24934,92 0,7150 Keskmin e 0,7351062 d= 15 mm D= 21,5 mm m = d2 / D2 = 0,48675 t1 = 23 °C = 997,8 kg/m3 = 0,95 ·10-6 m2/s F0 = 0,000177 m2 Katseandmete töötlemine. Kõigepealt arvutasin välja ajaühikus läbi diafragma voolanud vee hulga Q.
tihedus Vedeliku Katse Temperatuur Kuuli langemise aeg s katse viskoossus nr temperatuuri 0 C mPa*s keskmin l 2 3 1 2 3 g/cm e 1 20 84 83 84 83,7 1,2594 681,499 2 27 54 53 52 53 1,2561 431,742 3 32 37 37 36 36,7 1,2538 299,060
1 32° 34° 25° 25° 0.5299 0.4226 0.5591 0.4226 1.2885 2 28° 27° 17° 17° 0.4694 0.2923 0.4539 0.2923 1.5792 3 48° 47° 34° 33° 0.7431 0.5591 0.7313 0.5446 1.3358 4 35° 37° 27° 27° 0.5735 0.4539 0.6018 0.4539 1.2945 5 6 keskmin 1.3745 e n 0.5105 0.2047 0.0387 0.08 0.208475 Valguse Dispersioon 1. Mida nim Dispersiooniks? Aine absoluutse murdumisnäitaja sõltuvust valguse lainepikkusest nimetatakse dispersiooniks. 2. Mida teeb prisma valge valgusega? Prisma ei muuda valget valgust, vaid lahutab selle koostisosadeks, mille liitmisel saab taas valge värvuse. 3
Katse nr Temperat Kuuli Vedeliku Vedeliku viskoossus uur langemis tihedus mPas 0 e aeg katse C temperat s uuril 2 g/cm3 1 2 3 Keskmin e 1. 25°C 63, 62, 63, 63,4 1,2571 0,1723 9 8 4 2. 30°C 44, 43, 42, 43,8 1,2547 0,1242 7 9 9 3. 35°C 31, 31 30, 31 1,2524 0,0843
Katseseadme põhimõtteskeem a.) b.) Mõõtetulemused Temperatuur 20°C Õhurõhk 765mm/Hg Õhuniiskus 18 Suhteline õhutihedus 765 273 + 20 = 1,0 760 273 + 20 ; Kp=1,0 Katse nr. Katse 1 nr.2 Keskmin Kaugus e kaugus Nr. U1, V cm cm U2, kV Nr. U1, V U2, kV 1. 25 1,1 1. 29 3 2. 25 1,2 1,2 37,4 2. 38 4 3. 25 1,2 3. 47 5 4
1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 0 7,8 3,386 101,3 0,498 36,1 0,374 33,1 24 0,951 5 7,9 3,407 102,6 0,509 36,4 0,385 34,4 25 0,992 10 8,1 3,397 101,5 0,525 36,3 0,398 33,7 24 0,951 15 8,2 3,406 100,9 0,528 35,9 0,402 32,8 23 0,911 Keskmin e 8 3,399 101,6 0,515 36,18 0,39 33,5 24 0,951 Tabel 1.2 Parandid Isolatsiooni Mõõtevöö all Mõõtevöö Aeg min. all t1 t2 peal t3 mV °C mV °C mV °C 0 4,337 101,3 1,449 36,1 33,1 36,6 5 4,399 102,6 1,501 36,4 34,4 37,8
................................................ ................................................ ............................................. kuupäev üliõpilaste allkiri Andmed rahvastiku kohta Eestis Rahvaarv (miljonites) Aasta Mehed Naised Keskmin Sündmuse Ülalpeetuvat Kokku e eluiga kogokordaj e osakaal (%) a Arv % Arv % 1992 1.54 0.22 14.16 0.3 19.8 69.1 1.69 51.3 1993 1.52 0.23 14.1 0.29 19.7 68.7 1.41 51.1 1994 1.50 0.24 14.1 0.4 19.8 69.2 1.53 51.1
5 0,00021 5 0,412 38,7% 1883 0,300 50,1% 1371 5 mlml 0,00031 875 0,609 24,6% 1949 0,452 35,3% 1447 7 ml 0,00043 25 0,834 14,7% 1906 0,609 24,6% 1392 9 ml 0,00056 75 1,393 4,0% 2477 1,026 9,4% 1824 25 Keskmin 2016 Keskmin 1506 SD eε 256 SD eε 184 RSD (%) 12,70 RSD (%) 12,24 % % 6
5 0,00021 5 0,412 38,7% 1883 0,300 50,1% 1371 5 mlml 0,00031 875 0,609 24,6% 1949 0,452 35,3% 1447 7 ml 0,00043 25 0,834 14,7% 1906 0,609 24,6% 1392 9 ml 0,00056 75 1,393 4,0% 2477 1,026 9,4% 1824 25 Keskmin 2016 Keskmin 1506 SD e 256 SD e 184 RSD (%) 12,70 RSD (%) 12,24 % % 6
DN=max[Femp(Xi)- F0(Xi)] Hüpotees vastu võtmiseks, peab DNDkr, siin on 0,13<0,238 ja seega võetakse hüpotees vastu. 8. Moodustada valimist kolm alamvalimit/osa, igaüks mahuga 3 arvu (võttes osaks/rühmaks 1.-3.arvu, 11.-13.arvu ja 21.-23.arvu). Kontrollida nii moodustatud rühmade keskväärtuste homogeensushüpoteesi H0: µ1 = µ2 = µ3 , kasutades dispersioonanalüüsi metoodikat ja võttes olulisuse nivooks = 0.05. keskmin dispersioo 1 2 3 e n (yi-y)^2 1.-3. 69 9 51 43 948 105 11.-13. 87 43 32 54 847 0,64 21.-23 62 88 49 66 394 171
suurendamine Laste huviringid Parandavad lastekodusid Parandavad lastekodulaste elusid EAKAD JA NOORED Pensionitõus Elukestvaõppe põhimõte Noortele: Noorte väärtustamine ühiskonnas- prioriteet Toetavad noorte kaasamist ühiskonda Noorte arvamus ühiskonna kohta VALIMISED VALIMISLUBADUSED Keskmine palk avaliku sektori töötajatel 25 000.- krooni (1597 eur) kuus. Arstidele kahekordne eesti keskmine palk. täidetud Keskmin vanaduspension üle 8000.- krooni (511 eur) kuus. Lapse sünnitoetus 10000.- krooni (639 eur) kuus. Noortele peredele 10000 munitsipaalkorterit. Ühistranspordi piletitele 5% käibemaks. Tasuta koolilõunad alates lasteaiast. Igale lapsele lasteaja koht. Õpetajatele keskmisest kõrgemad palgad. Tasuta ühistransport ka rongiliiklusele Tallinnas. Ehitame Mustamäele uue luteri kiriku. Panustada igal aastal 25 miljonit eurot teede ehitusele.
aeg °C aeg °C aeg °C aeg °C 1:30.16 119 1:14.34 119 49,84 113,2 22,35 113,2 1:23.53 116 1:11.75 120 44,69 111,6 15,94 118,4 1:26.66 119 1:10.97 119,5 53,31 115,7 23,59 116,4 Keskmin e 1:26.78 118 1:12:35 119,5 49,28 113,5 20,63 116 2.1. Kokkuvõte Termopaarid saavutasid kiiremini maksimumpunktid kui vedeliktermomeetrid. Hülsiga termopaar oli aeglasem kui hülsita. Vedeliktermomeetrid saavutasid kõrgemaid temperatuure. Vedeliktermomeetritest saavutas maksimumpunkti kiiremini peenema kapillaariga termomeeter. Kui ventilaator oli välja lülitatud, siis maksimumpunkti saavutamiseni läks peaaegu kuus korda rohkem aega.
s a) s b) s c) us d) 1 40 3 2 3 3 11 1,09 43,6 2 32 4 3 4 3 14 0,86 27,5 3 29 2 3 3 4 12 1,00 29,0 4 25 1 4 2 2 9 1,33 33,2 Keskmin 31,5 3,33 3 3 3 11,5 1,07 33,33 e Meetod: protsendimeetod Võrdlus- Tehin Tehing Ehitusõiguse Krundi Asukoh Kuju ja Võrdlus- Parandatud Tehingu gu u aeg määr % suurus t% maasti Protsenti võrdlushind nr hind % % k% de (tehinguhind / arvutus protsentide
k w i= iseloomuga maastikul võib leida valemiga Li , kus Li on käigu pikkus kilomeetrites ja k on praeguses ülesandes valitud võrdseks nivelleerimiskäigus olevate lõikude arvuga (k=13). Leitud keskmiste kõrguskasvude kaalud on toodud tabelis 2. Tabel 2. Keskmiste kõrguskasvude kaalude arvutamine. Keskmin Kaalu Rp vah e d el Li kõrguska w=k/L sv m i 8.666 1.5 -17.5949 7 15.85 0.82 -13.3303 37 6.435 2.02 2.5025 6 7.878 1.65 6.1408 8 6.018 2.16 2.8792 5
Tuleb valmistada 50 mL 0,4 M butanooli lahust: M=74,12 g/mol =0,810 g/cm3 VL=50 mL CM=0,4 M Butanooli moolide arv lahuses: Butanooli mass lahuses: Propanooli maht: Katse temperatuur: T=20C Vee pindpinevus: =72,75 mJ/m2 1) Arvutasin uuritava lahuse pindpinevuse (mJ/m2) erinevatel kontsentratsioonidel: Lahuse Tilkade arv Pindpinevus kontsentrats I katse II katse III katse Keskmin H2O 41 41 - 41 e 72,7500 0,0125 44 44 - 44 67,7898 0,025 46 45 45 45,33 65,7960 0,05 49 49 - 49 60,8724 0,1 55 55 - 55 54,2318 0,2 65 66 65 65,33 45,6543
3 1,2 7,9 -1,84 -4,08 3,39 16,65 7,51 9,48 4 4,3 14,1 1,26 2,12 1,59 4,49 2,67 60,63 5 2,9 9,9 -0,14 -2,08 0,02 4,33 0,29 28,71 Summa 15,2 59,9 9,75 113,01 30,83 129,01 Keskmin e 3,04 11,98 1,95 22,6 Korrelatsiooniteguri leidmiseks kasutasin Exceli funktsiooni CORREL ja sain väärtuseks r = 0,93 Determinatsioonitegur d=r2 = 0,86 Korreleerimatuse kontroll t- ja z-statistiku abil: T-statistik: t=r∗ √( N −2) 1−r 2 √
60 .24 1 5.4 Tugevusnäitajate määramine Proovikehade vanus 7 ööpäeva. 5.4.1 Paindetugevus Tabel 3. Paindetugevused. Proovikeha Paindetugevus Proovikeh Kivistamistingimu ristlõike Purustav Üksik N/ Keskmin a nr. s mõõtmed, mm jõud, kN mm2 e N/mm2 b h 1.1 40 40 2,9 6,80 Laboratoorsed / 1
· Töölt vabatahtlikult lahkunud · Esmakordselt registreerunud ( isikud, kes ennast esmakordselt töötuna arvele võtnud) · Taasregistreerunud ( varem töötanud kuid mingil põhjusel töölt kauem eemal viibinud) Norras tööga hõivatud inimesed. Tööga hõivatud % (16-74 aastat Töötuse vana) määr % . Total Mehed Naise Keskmin Mehe Naise d e d d 1993 64.1 69.1 59.1 6.0 6.6 5.2 1994 64.9 69.9 59.7 5.4 6.0 4.7 1995 66.2 71.3 61.1 4.9 5.2 4.6 1996 67.8 72.9 62.5 4.8 4.8 4.9 1997 69.5 74
Vees immutatuid. Peale survetugevuse määramist määratakse nimetatud proovikehade veesisaldus ja joonistatakse graafiliselt välja sõltuvus fS,W W. Saadud survetugevused redutseeritakse hiljem 12%-lisele veesisaldusele, kasutades eelpool toodud valemeid. 5. Katsetulemused 5.1. Puidu liik: kuusk 5.2. Niiskussisalduse määramine Proovikeha mass, g Proovi- Puidu Niiskuse sisaldus, Keskmin keha nr. olek mass enne pärast [%] e [%] kuivatamist kuivatamist 1 4.36 4.36 0 2 Kuiv 5.36 5.36 0 0 3 4.87 4.87 0 4 5.20 4.57 13.8 Õhk-
z1 := 4 vagoneti rataste arv Gv := 420kg vagoneti mass a := 100m vagonettide intervall t c := 18hr vagonettide tööaeg ööpäevas L := 6000m trossitee pikkus ton := 2.5 rauamaagi puistemass (1) 3 m Arvutus Trossitee keskmin e tõus H := = 0.167 L sin( ) = 0.166 = 9.55 deg Trossitee pik kus horis ontaaltasapinnas Lh := L cos( ) = 5917 m kg Q = 50 trossitee tootlikkus Vagoneti kandevõime s a = 100 m vagonettide intervall Q a g
00 min lõpp 19.30 mim Tardumisele kulunud aeg: 1 min 30 sek. 5.4 Tugevusnäitajate määramine. Proovikehade vanus 7 ööpäeva 5.4.1 Paindetugevus Valem 2. Rp = k*( 3Pl / 2bh2 ) l=101 mm Tabel nr. 4 Paindetugevus Proovi- Proovike Purustat Paindetu Tihedus keha ha av jõud, gevus [kg/m3] nr. ristlõike kgf Üksik Keskmin mõõtmed e , mm N/mm2 b h kgf/cm2 N/mm2 222-1 41,5 41,5 108 22,9 2,25 2,24 1417 222-2 40,8 41,3 104 22,6 2,22 1617 222-3 39,4 40,8 270 62,4 6,12 5,99 1274
Anuma liiva ja Anuma Puistetihe anuma dus Katse mass anuma maht mass nr. mass V m (g) m1 (g) m1 (g) ρ (kg/m³) (cm3) 1 1758 2 215,5 1760 1759 1000 1544 3 Tabel 5-2 Liiva terade tihedus Vee Vee ja Keskmin ruumala liiva Proovi e liiva Katse mensuuri ruumala mass terade nr. s mensuuris tihedus ρ V1 (cm3) V2 (cm3) m (g) (kg/m³) 1 370 250
Muna mass Kanamuna ehitus. Ülesanne 2. Tähtsamad kanatõud ja krossid (munakanatõud) % Mass suled isel muna tood. Muna mass Tõugudel Päritol ja Sulesti Harja kuju ja Munev Mun Muna Munakoor Haude- lähtetõud u- keham ku naha ning use a- keskmin e värvus instinkt, , maa ass värvus jooksmete algus, tooda e mass, suguküps Tõug, kross krossidel värvus; päeva ng g us (originaalkeeles) lähteliini kõrvaklapid aasta
Kuupäev Veetase Vooluhul Nähtuse Ummistus Jäätumi Vesi Kallasjä Keskmin (H) cm kQ d allpool ne -I voolab ä - ) e või (m3/s) vaate jää tihe posti- < pinnal - hõljejää- II * ### 30 0.086 I 195 ### 30 0.099 I 195 ### 29 0.099 I 195 ### 30 0
3 cm n t1 , s T1 , s n t2 , s T2 , s nr. 1 11 56.073 5.098 11 81.021 7.366 2 11 56.578 5.143 11 81.207 7.382 3 11 56.694 5.098 11 81.032 7.367 Keskmin 56.448 5.112 81.087 7.372 e Tabel 2 T1 5.112 n 2 T2 7.372 s ∑ ( T 1 i−T´1 ) =0
34 19.8 4s 20.0 19.9 4.83 40.08 20.9 1v 20.1 20.0 4.90 35.45 18.0 2v 20.0 20.0 4.93 35.51 17.9 18.0 3v 20.1 20.1 4.95 35.56 17.8 4v 20.1 20.1 4.87 35.70 18.2 Tabel 4.1 4.2.Veeimavuse määramine Katsekeha mass, [g] Keskmin Katse Katsekeha mõõtmed Immutatu Veeimav e -keha [mm] Kuiv d us veeimav nr a b h m m1 us 2v 200.3 200.3 49.33 35.51 75.2 2.00 3v 201.0 200.7 49.50 35.56 79.6 2.21 2.00
(võttes vastavates testides jm arvutustes olulisuse nivooks a = 0.05): 10.1 leida mudeli parameetrite hinnangud b0 ja b1 xi yi (xi-x)^2 3,1 12,1 0,0036 4,9 23,9 3,4596 4,2 16,8 1,3456 1,9 9,2 1,2996 1,1 7,8 3,7636 keskmin e 3,04 13,96 kokku 9,872 Excel: INTERCEPT Excel: SLOPE Regressioonimudel: y=1,94+3,96x 10.2 leida mudeli parameetrite hinnangute b0 ja b1 usaldusvahemikud r 4,3 5,6 3,7 7,2 3,2 4,9 6,6 5,07142 y0 9 2,19238
Määramine põhineb reaktsioonil: Katseklaas täidetakse ¾ mahus uuritava veega, lisatakse 2-6 tilka BaCl2 lahust, segatakse korralikult (katseklaas suletakse ja pööratakse 5-6 korda ringi) ja jäetakse seisma 20-25 minutiks. Vette moodustub BaSO4 sade ja vesi muutub piimjaks. Katseandmed. Kraanivee hulk A. 0,025 M HCl kulu 1 0,025 M HCl kulu 2 0,025 M HCl kulu keskmine B. 0,025 M triloon-B kulu 1 0,025 M triloon-B kulu 2 0,025 M triloon-B kulu keskmin C. 1. 0,025 M triloon-B kulu 0,025 M HCl kulu 2. 0,025 M triloon-B kulu 0,025 M HCl kulu Filtr. 0,025 M triloon-B kulu D. Lahus värvus siniseks juba indikaatori lisamisel: 0,005 M triloon-B kulu E. Visuaalsel võrdlemisel etalonlahustega: Sulfaatiooni kontsentratsioon Katseandmete töötlus ja tulemuste analüüs. Vee liigitus üldkareduse põhjal Eriti pehme vesi < 0,75 mmol/L Pehme vesi 0,75.
(võttes vastavates testides jm arvutustes olulisuse nivooks a = 0.05): 10.1 leida mudeli parameetrite hinnangud b0 ja b1 xi yi (xi-x)^2 4,9 8,8 3,3124 2,2 0,4 0,7744 4,3 4,6 1,4884 1,2 1,3 3,5344 2,8 0,7 0,0784 keskmin e 3,08 3,16 kokku 9,19 Excel: INTERCEPT Excel: SLOPE Regressioonimudel: y=2,03x-3,09 10.2 leida mudeli parameetrite hinnangute b0 ja b1 usaldusvahemikud r 4,3 5,6 3,7 7,2 3,2 4,9 6,6 5,07142 y0 9 2,19238
7kangisüsteemi. Vihid 8 langevad alla ning survejõud (lõppkoormus F) antakse kangide süsteemi 5- 4 kaudu edasi kuulile 2. Lõppkoormuse hoideaeg on kõvematel metallidel 8-10, pehmetel 30-60 sekundit. Pärast elektrimootori seiskamist vabastatakse käsiratast pöörates proovikeha ja mõõdetakse mikroskoobi (luubi) abil kuuli jälje läbimõõt (joon. 1.14.) täpsusega 0,05 (0,1) mm. Joonis 1.14. Kuuli jälje läbimõõdu määramine mikroskoobi abil. Seejärel leitakse keskmin läbimõõt d=D1+D2 2 Suurema täpsuse saamiseks tekitatakse katsetatavale metallile vähemalt 3 jälge ja arvutatakse nende keskmine läbimõõt. Brinelli kõvadusarv hb arvutatakse kuulile toimiva jõu F ja tekkinud sfäärilise jälje pindala A suhtena: F-jõud N, D - kuuli läbimõõt mm, d -jälje läbimõõt mm. Tavaliselt käsutatakse laboratooriumides tabeleid (tabel N° 1.1), mis võimaldavad jälje keskmise läbimõõdu d ja survejõu F järgi määrata kõvadusarvu HB. Tabel 1
Laboratoorne töö nr. 18 Pindalade mehaaniline määramine Koostas Juri Belov Juhendas Tarmo Kall Pindalade tasandamine Plaani mõõtkava 1:5000 Plaanimeetri jaotise väärtus 0,023832 tasandatud pindalad(ha) kõlviku plaanimeet lugemit keskmin pindala(h paran pihustatu põhikontuu kõlvi nimetus ri lugem e vahe e vahe a) d d kontuur r k põld 2212 2354 142 2505 151 151,5 3,61 0,01 3,62 2657 152 3,62 kultuurrohuma a 1539 1700 107
Variatsioonirida: M M M M M M M M M M M M M N N N N N N N N N N N N N N Sugu Mehed Naised Sagedus 12 14 % 46,15% 53,85% Sektordiagramm 5.2 Riikide arv, kus on reisimas käidud Statistiline rida: 1 4 3 8 6 3 7 1 4 10 7 6 1 1 12 8 8 9 5 1 3 9 2 4 9 11 Variatsioonirida: 1 1 1 1 1 2 3 3 3 4 4 4 5 6 6 7 7 8 8 8 9 9 9 10 11 12 Mo = 1 Sugu Mehed Naised Keskmin e 5 6 Max 9 12 Min 1 1 Mood 1 1 Med 4,5 6,5 Me = 5,5 = 5,5 Min = 1 Max = 12 U = 11 ² = 11,7 = 3,4 5.3 Riikide arv kuhu tahetakse minna Statistiline rida: 1 3 2 2 4 5 3 3 4 3 2 3 0 2 4 4 5 2 3 6 2 2 3 4 4 1 Variatsioonirida: 0 1 1 2 2 2 2 2 2 2 3 3 3 3 3 3 3 4 4 4 4 4 4 5 5 6 Mo = 3 Sugu Mehed Naised Keskmi ne 3 3
5 7) Müügimaht poolaasta lõikes Alltoodud tabelis on toodud 6 kuu keskmine läbimüük. Läbimüügi arvestamiseks on võetud kohalik rahvaarv, konkurentide läbimüük, analoogsete kaupluste läbimüük mujal piirkonna järgi. Sellest käibest kasumimarginaali moodustab umbes 24-28% OPTIMISTLI PESSIMISTLI KESKMIN ARTIKKEL K REAALNE K E HIND LÄBIMÜÜ LÄBIMÜÜK K LÄBIMÜÜK TV 60 45 35 15000.- KODUKINO 40 30 25 4000.- HIFI 30 20 15 4000.-
4 0,1 1 -2 1 4 -2 0,4 1 5,5 -2 3,4 4 11,56 -6,8 5,5 5 0,2 2 -1,9 4 3,61 -3,8 1 3 1,2 0 -0,9 0 0,81 0 3,6 2 3,5 -1 1,4 1 1,96 -1,4 7 Keskmin 3 2,1 2 4,388 e: Korrelatsiooniteguri leidmiseks kasutasin Exceli funktsiooni CORREL ja sain väärtuseks r = -0,945. Determinatsioonotegur d=r2 = 0,893 Korrelimatuse kontroll t- ja z-statistiku abil: T-statistik: (Tp = 2,13) t=r (N -2)/(1-r)2 = -5,013 < 2,13 = H1 Z-statistik: (Zp = 1,6449) z = 0,5* (N-3)ln((1+r)/(1-r) = -2,424 < 1,6449 = H1 Mõlema statistiku järgi ei saa Ho tagasi lükata ning X ja Y korrelatsioon tuleb lugeda
Kõrguskasvud on üksteisest sõltumatud, siis saame nende kaaludest moodustatud kaalumaatriksiks jällegi diagonaalmaatriksi (Tabel 6), mille kõrvalelemendid on nullid. Kaalumaatriksi pöördmaatriksiks olev kovariatsioonimaatriks (Tabel 7) on seetõttu samuti diagonaalmaatriks ning leitav ülesandes 1 kasutatud Excel’I funktsiooniga (MINVERSE). Tabel 5. Keskmiste kõrguskasvude standardhälvete, dispersioonide ja kaalude arvutamine. Keskmin Rp vah e el kõrguska Standardhäl Dispersio Kaalu sv m ve mi on S² d 1/S² 2.590 1.5 -17.5949 0.6213 0.3860 5 4.800 0.82 -13.3303 0.4564 0.2083 9 1.904 2.02 2.5025 0.7246 0.5250 8
käsitletud tuginedes A. Raiki liigitusele (1963). On eristatud 4 põhilist aastaaega: kevad, suvi, sügis, talv – ja 4 üleminekulist: kevadtalv, varakevad, hilissügis, eeltalv. Nende määratlemisel vaadeldakse kaks muutujat: aastaaja saabumispäeva ja kestust (vt. Tabel 1). Algus Kevadtal Varakevad Kevad Suvi Sügis Hilissügi Eeltalv Talv v s Keskmin 23.02 01.04 22.04 03.06 06.09 27.10 16.11 20.12 e Varaseim 06.12 9.01 21.03 25.04 27.07 25.09 06.10 24.10 Hiliseim 29.03 30.04 17.05 09.07 13.10 25.12 22.01 23.02 Kestus Keskmin
184 0,798 3990 25 5,425 570 6,345636 0,27439 248 0,827 4135 33 6,491667 425 6,052089 0,274523 304 0,846 4230 39 7,425 330 5,799093 0,274089 360 0,862 4310 46 8,358333 250 5,521461 0,276699 Keskmin 1713,9 0,912 4560 51 2,56 0 e 0,273566 Keskmine kiiruskonstant: 0,2736 min-1 Kiiruskonstant graafikult: 0,2738 min-1 Algjuhtivus: 4560-EXP(7,832)= 2034,486 Joonis 1. Temperatuuril 35 kraadi Katse temp 40° Lahuse kontsentratsioon: 1,272 mol/L Lahustumise lõpp: 58s = 0,97 min. Reaktsiooni algus = 0,48 min Stopperi näit juhtivuse mõõtmise alustamisel 2,60 min Aeg katse algusest: 2,60 () = 2,595 min
h e m i k h i n n a n g u d , v a li m i m a h t Eeldade s, et proovitü kil mõõdet ud andmete põhjal tahame teha järeldusi samalaa dse üldkogu mi kohta. Selleks tuli arvuta järgmise d statistik ud oma proovitü ki kohta 1) Leida 1. rinde männi diameet ri kohta (rühmita mata andmete st) järgmise d suuruse d: aritmeet iline 6,39 cm keskmin e, dispersi oon, 14,27 standard hälve, 3,78 cm valimi maht, 80 standard viga, 0,42 cm variatsio onikord aja, 59,14 % katsetäp sus e suhtelin e
22 Lisa 2. Tehingute üldine summa Allikas: Maa-ameti Kinnisvara tehingute statistika 23 Lisa 3. Keskmine m2 hind Allikas: Maa-ameti Kinnisvara tehingute statistika 24 Lisa 4. Kinnisvaraportraal www.kv.ee ning Maaameti kinnisvarastatistika erinevus m2 põhiselt. Jõhvi Jõhvi Narva Narva keskmin keskmine keskmine keskmin e KV.ee KV.ee e 2012 I 234,88 0 0 347,31 2012 II 224,52 0 0 368,38 2012 III 204,38 0 0 364,07 2012 349,6666 512,6666 IV 201,86 7 7 359,13 376,6666 527,6666 2013 I 198,96 7 7 405,64 2013 II 225,64 377 562 447,92
annaabi.ee 
