Prokarüootid – eeltuumsed Viirused ja bakterid biotehnoloogias Geeniteraapia – haiguste ravimine DNA manipuleerimise teel Nanotehnoloogia – rakendusteadus, nanomeetrites mõõdetavate seadmete ja materjaliosakeste loomise ja neile kasutuse leidmisega Geenitehnoloogia – teadusharu, milles DNA manipuleerimisega muudetakse rakkude, organismide ja viiruste geneetilist infot Biotehnoloogia – rakendusteadus, kus elusorganisme kasutatakse põllumajanduses, teaduses või tööstuses Bioreaktor – seade, kus keemilisi protsesse korraldavad elusorgnismid või elusorganismidelt eraldatud biokeemiliselt aktiivsed ained Vedelsööt – vedel toitelahus, kus kasvatatakse mikroorganisme või hulkraksest organismist eraldatud rakke Laktoos – piimas ja piimatoodetes sisalduv suhkur Biokütus – energia tootmiseks kasutatav orgaaniline aine, mis on tekkinud keskkonda hiljuti moodustunud organiside elutegevusest
füsioloogilisi protsesse: rakukesta sünteesi, valkude sünteesi või nukleiinhapete sünteesi ja ainevahetust. ?Bakterid biotehnoloogias Biotehnoloogia - Rakendusbioloogia teadusharu, mis kasutab organismide elutegevusel tuginevaid protsesse inimesele vajalike ainete tootmiseks. Miks kasutatakse baktereid: 1) väga kiire paljunemine (24h jooksul 10^9 bakterit) 2) võtavad vähe ruumi 3) võimalik kasvatada erinevatel söötmetel. Bioreaktor - seade kus baktereid kasvatatakse. 4) väga lihtne geenitehnoloogiliste meetoditega muuta 5) plasmiidid - annavad lisaks mingi ainevahetusliku lisavõimaluse 6) soovitud ainet on lihtne kätte saada kas söötmesr või bakterist endast. Kasutatakse: 1) punane - meditsiin a) antibiootikumid b) insuliini tootmine 2) roheline - keskkond/toiduainetetööstus/põllumajandus a) toiduainetetööstus - piimatooted b)
....................................................................................... 4 2.1 Membraanreaktor............................................................................................................... 4 2.2 Membraanreaktori kasutamine........................................................................................... 4 2.3 Erinevad membraanreaktorid............................................................................................. 4 2.4 Membraane bioreaktor....................................................................................................... 5 3.Töö põhiosa.............................................................................................................................. 5 4.Kokkuvõte............................................................................................................................... 12 5.Kasutatud kirjandus.....................................................................................
füsioloogilisi protsesse: rakukesta sünteesi, valkude sünteesi või nukleiinhapete sünteesi ja ainevahetust. ?Bakterid biotehnoloogias Biotehnoloogia - Rakendusbioloogia teadusharu, mis kasutab organismide elutegevusel tuginevaid protsesse inimesele vajalike ainete tootmiseks. Miks kasutatakse baktereid: 1) väga kiire paljunemine (24h jooksul 10^9 bakterit) 2) võtavad vähe ruumi 3) võimalik kasvatada erinevatel söötmetel. Bioreaktor - seade kus baktereid kasvatatakse. 4) väga lihtne geenitehnoloogiliste meetoditega muuta 5) plasmiidid - annavad lisaks mingi ainevahetusliku lisavõimaluse 6) soovitud ainet on lihtne kätte saada kas söötmesr või bakterist endast. Kasutatakse: 1) punane - meditsiin a) antibiootikumid b) insuliini tootmine 2) roheline - keskkond/toiduainetetööstus/põllumajandus a) toiduainetetööstus - piimatooted b)
käigushoidmine. Teine energia kasutamise viis on kasvamine ja sigimine, mida kokku nimetatakse produktsiooniks. Seda osa (protsenti) omastatud energiast, mis organism investeerib kasvuks ja sigimiseks kutsutakse kasvu efektiivsuseks. Eriti oluline on see parameeter karjakasvatajatele. Näiteks on noore sea kasvu efektiivsus on kuni 20%, mis on väga suur number ja tähendab, et siga on väga kasulik bioreaktor liha tootmiseks rokast. Suurim on lihatoodang kui sead liiguvad vähe ja on soojas. Seetõttu kasvatatakse sigu sageli köetavates lautades ja hoitakse pea täielikus pimeduses (sead liiguvad pimedas vähe). Iga liigi puhul on kasvu efektiivsus suurim, mida väiksem ta on võrreldes täiskasvanuga ehk mida vanem on isend, seda väiksem osa omastatud toidust läheb kasvamiseks. 75. Assimilatsiooniefektiivsus See on see protsent (osa) toidust, mida hangitud toidust
huumusmass ja vabaneb soojust.) o Ladustamine prügilasse on traditsiooniline ja kõige levinuim jäätmekäitlusmeetod. Prügilas toimub jäätmete mitmeetapiline kõdunemisprotsess, kus jäätmes sisalduv orgaaniline aine laguneb aeroobsete ja anaegoobsete protsesside toimel gaasilisteks aineteks ja stabiilseks biomassiks. Sellest seisukohast lähtuvalt võibki prügilast vaadelda ka ühe bioloogilise käitlusmeetodina – prügila on kui suur bioreaktor. Jäätmete lagunemine prügilas toimub aeglaselt ja kestab kaua pärast prügila sulgemist. Prügila peaks olema kõige viimane valik. 20. Eesti keskkonnakaitseseadusandlus Eesti jäätmekäitluse prioriteedid ja eesmärgid on sätestatud Eesti Keskkonnastrateegias (1997), oma olemuselt on nad sarnased Euroopa Liidu omadega. Põhimõtted: Jäätmete tekkimise vältimine, hulga vähendamine- puhtamate tootmistehnoloogiate arendamine. Ressursside efektiivsem kasutus.
käitlus on tavaliselt mitmete erinevate käitlusviiside kogum. Ladustamine prügilasse on traditsiooniline ja kõige levinuim jäätmekäitlusmeetod. Prügilas toimub jäätmete mitmeetapiline kõdunemisprotsess, kus jäätmes sisalduv orgaaniline aine laguneb aeroobsete ja anaegoobsete protsesside toimel gaasilisteks aineteks ja stabiilseks biomassiks. Prügila on suur bioreaktor. Prügila peaks olema kõige viimane valik. 20. Eesti keskkonnakaitseseadusandlus Eesti jäätmekäitluse prioriteedid ja eesmärgid on sätestatud Eesti Keskkonnastrateegias (1997), oma olemuselt on nad sarnased Euroopa Liidu omadega. PÕHIMÕTTED: Jäätmete tekkimise vältimine, hulga vähendamine- puhtamate tootmistehnoloogiate arendamine. Ressursside efektiivsem kasutus. Keskkonnasõbralike toodete kavandamine-tekiks võimalikult vähe jäätmeid, tootmises, levitamises ja
jäätmekäitlusmeetod. Oma olemuselt on see rohkem jäätmete lõplik paigutus kui käitlusmeetod. Prügilas toimub jäätmete mitmeetapiline kõdunemisprotsess, kus jäätmes sisalduv orgaaniline aine laguneb aeroobsete ja anaegoobsete protsesside toimel gaasilisteks aineteks ja stabiilseks biomassiks. Sellest seisukohast lähtuvalt võibki prügilat vaadelda ka ühe bioloogilise käitlusmeetodina - prügila on kui suur bioreaktor. Prügilat on harjutud pidama lihtsaks, vähe vaevanõudvaks ja ovadaks jäätmekäitlusviisiks. Sellise "odava" käitlemisega kaasnevad mitmesugused keskkonnakahjustused: prügilas tekkiv nõrgvesi reostab põhja- ja pinnavett ning maapinda, anaeroobsel lagunemisel tekkiv prügilagaas on kasvuhoonegaaside allikaks ja ka plahvatusohtlik. Samuti kaasnevad mitmesugused ebameeldivad efektid nagu hais, tolm, närilised, linnud, tuulega laialikantav praht.
) - keemilised meetodid (kasutatakse eelkõige ohtlike jäätmete kahjutuks muutmiseks) Jäätmete käitlus on tavaliselt mitmete erinevate käitlusviiside kogum. Ladustamine prügilasse on traditsiooniline ja kõige levinuim jäätmekäitlusmeetod. Prügilas toimub jäätmete mitmeetapiline kõdunemisprotsess, kus jäätmes sisalduv orgaaniline aine laguneb aeroobsete ja anaegoobsete protsesside toimel gaasilisteks aineteks ja stabiilseks biomassiks. Prügila on suur bioreaktor. OHUD: (vana tüüpi ,,odav prügilad.) Prügilas tekkiv nõrgvesi reostab põhja- ja pinnavett ning maapinda, anaeroobsel lagunemisel tekkiv prügilagaas on kasvuhoonegaaside allikaks ja ka plahvatusohtlik Ebameeldivad efektid: hais, tolm, närilised, linnud, tuulega laialikantav praht. Kaasaegselt rajatud prügila: õige ja põhjendatud asukoha valik kaitseabinõude rakendamine korrektne hooldus Prügilad rajatakse kaugemale inimeste elukohtadest. Peaksid sobima ümbruskonda, ja prügila
) - keemilised meetodid (kasutatakse eelkõige ohtlike jäätmete kahjutuks muutmiseks) Jäätmete käitlus on tavaliselt mitmete erinevate käitlusviiside kogum. Ladustamine prügilasse on traditsiooniline ja kõige levinuim jäätmekäitlusmeetod. Prügilas toimub jäätmete mitmeetapiline kõdunemisprotsess, kus jäätmes sisalduv orgaaniline aine laguneb aeroobsete ja anaegoobsete protsesside toimel gaasilisteks aineteks ja stabiilseks biomassiks. Prügila on suur bioreaktor. OHUD: (vana tüüpi „odav‖ prügilad.) Prügilas tekkiv nõrgvesi reostab põhja- ja pinnavett ning maapinda, anaeroobsel lagunemisel tekkiv prügilagaas on kasvuhoonegaaside allikaks ja ka plahvatusohtlik Ebameeldivad efektid: hais, tolm, närilised, linnud, tuulega laialikantav praht. Kaasaegselt rajatud prügila: õige ja põhjendatud asukoha valik kaitseabinõude rakendamine korrektne hooldus Prügilad rajatakse kaugemale inimeste elukohtadest
Kaasaegse jäätmekäitluse kõige esimeseks eesmärgiks on ikkagi jäätmete tekke vältimine ja jäätmete kasutamine. Prügila peaks olema kõige viimane valik. Kuid sellele vaatamata on prügila jäätmekäitluse oluline lüli. Jäätmete taaskasutamine ei ole kunagi täielik. Ka jäätmete põletusel ja kompostimisel tekib ikka jäätmeid, mis lõpuks tuleb kuhugi paigutada. Nüüdisaegne prügila on eriline bioreaktor, mis võimaldab kontrollida jäätmete stabiliseerumist, vältida laguproduktide sattumist atmosfääri või põhja- ja pinnavette. Lõpptulemusena aga saavutatakse jäätmetes olevate ainete tagastamine looduslikku ringesse. 20.Eesti keskkonnakaitse seadusandlus Eesti jäätmekäitluse prioriteedid ja eesmärgid on sätestatud Eesti Keskkonnastrateegias (1997), oma olemuselt on nad sarnased Euroopa Liidu omadega. PÕHIMÕTTED:
) - keemilised meetodid (kasutatakse eelkõige ohtlike jäätmete kahjutuks muutmiseks) Jäätmete käitlus on tavaliselt mitmete erinevate käitlusviiside kogum. Ladustamine prügilasse on traditsiooniline ja kõige levinuim jäätmekäitlusmeetod. Prügilas toimub jäätmete mitmeetapiline kõdunemisprotsess, kus jäätmes sisalduv orgaaniline aine laguneb aeroobsete ja anaegoobsete protsesside toimel gaasilisteks aineteks ja stabiilseks biomassiks. Prügila on suur bioreaktor. OHUD: (vana tüüpi ,,odav" prügilad.) Prügilas tekkiv nõrgvesi reostab põhja- ja pinnavett ning maapinda, anaeroobsel lagunemisel tekkiv prügilagaas on kasvuhoonegaaside allikaks ja ka plahvatusohtlik Ebameeldivad efektid: hais, tolm, närilised, linnud, tuulega laialikantav praht. Kaasaegselt rajatud prügila: õige ja põhjendatud asukoha valik kaitseabinõude rakendamine korrektne hooldus Prügilad rajatakse kaugemale inimeste elukohtadest. Peaksid sobima
Kaasaegse jäätmekäitluse kõige esimeseks eesmärgiks on ikkagi jäätmete tekke vältimine ja jäätmete kasutamine. Prügila peaks olema kõige viimane valik. Kuid sellele vaatamata on prügila jäätmekäitluse oluline lüli. Jäätmete taaskasutamine ei ole kunagi täielik. Ka jäätmete põletusel ja kompostimisel tekib ikka jäätmeid, mis lõpuks tuleb kuhugi paigutada. Nüüdisaegne prügila on eriline bioreaktor, mis võimaldab kontrollida jäätmete stabiliseerumist, vältida laguproduktide sattumist atmosfääri või põhja- ja pinnavette. Lõpptulemusena aga saavutatakse jäätmetes olevate ainete tagastamine looduslikku ringesse. 19. Eesti keskkonnakaitseseadusandlus kõik, mis oli enne II maailmasõda +keskkonnakaitse (vee, õhu ja pinnase kaitse). Loodi rahvusvaheline Looduse ja Loodusvarade Kaitse Liit. Esimene Eesti looduskaitse seadus anti välja 1935. a
muude kahjustunud struktuuride pärandamise) ja eluprotsesside käigushoidmine. Teine energia kasutamise viis on kasvamine ja sigimine, mida kokku nimetatakse produktsiooniks. Seda osa (protsenti) omastatud energiast, mis organism investeerib kasvüks ja sigimiseks kutsutakse kasvu e. produktsiooni efektiivsuseks. Eriti oluline on see pärameeter karjakasvatajatele. Näiteks on noore sea kasvu efektiivsus on kuni 20%, mis on väga suur number ja tähendab, et siga on väga kasulik bioreaktor liha tootmiseks rokast. Suurim on lihatoodang kui sead liiguvad vähe ja on soojas. Seetõttu kasvatatakse sigu sageli köetavates lautades ja hoitakse pea täielikus pimeduses (sead liiguvad pimedas vähe). Iga liigi puhul on kasvu efektiivsus suurim, mida väiksem ta on võrreldes täiskasvanuga ehk mida vanem on isend, seda väiksem osa omastatud toidust läheb kasvamiseks. Primaarproduktsioon maismaaökosüsteemides
Loomulikult peavad nad hoidma sealjuures end ka füüsiliselt korras. Sellise skeemi alusel on võimalik uurida inimeste ajaressurssi kasutamist ja selle muutumist inimrühmade ja maade kaupa. 2. REOVEE BIOREAKTORID JA NENDE KASUTAMISE VÕIMALIKKUSEST LAEVADEL Selleks, et pilsivee puhastus vastaks rahvusvahelistele ja kohalikele nouetele ning oleks vahekulukas, on tanapaeval labi viidud kullaltki palju uurimustoid. Bioreaktor-susteemid, mis teostavad biodegradatsiooni ex situ meetodil, on oma odavuse tottu osutunud lootustandvateks voimalusteks. Leidub kull kullaldaselt informatsiooni toornafta, maardeolide ning susivesinike erinevate segude biodegradatsiooni kohta, kuid just pilsivee biodegradatsiooni on uuritud vahe. See ohtlik jaade sisaldab ka aineid, mis inhibeerivad biodegradatsiooni, naiteks raskemetalle IMO poolt heaks kiidetud bioloogiliseks puhastussusteemiks laevadel on PetroLiminator
annaabi.ee 
