Ande Andekas-Lammutaja Bioloogia - Muutlikkus Muutlikkus on organismide võime muutuda. Muutlikkus jaguneb mittepärilikuks e. modifikatsiooniliseks (on täielikult tingitud keskkonnast, muutuse suuruse määrab genotüüp, kuid genotüüp ise ei muutu, on sujuv muutus; organismi reaktsiooninorm võib olla lai, kui keskkonnateguri mõjul toimub suur muutus (kehakaal, juuksevärv, nahavärv) või kitsas, kui keskkonnateguri mõjul toimub väike muutus (kõrvade suurus, silmade värv, silmaava suurus)) ning pärilikuks e. generatiivseks, mis jaguneb omakorda kombinatiivseks (esineb suguliselt paljunevatel organismidel, järglased ei ole oma vanematega identsed, kuna nad saavad mõlemalt vanemalt pooled tunnused, sugurakkude arenemisel võib toimuda homoloogiliste kromosoomide ristsiire ning igas
kommensalism). Inimtegevuse mõju käsitletakse ka omaette – antropogeensete teguritena. Taimede keskkonnategurid ehk kasvukohategurid jaotatakse füsioloogiliselt otsetoimivaiks (näiteks valgus, soojus, süsinikdioksiid, vesi ja toitesoolad) ja kaudseiks (kliima, pinnamood). Mingi keskkonnategur võib organismi mõjutada erisuguse tugevuse ehk intensiivsusega; tugevusest oleneb, kas mõju on organismi elutegevusele soodne või mitte. Keskkonnateguri soodsaimat intensiivsust nimetatkse optimaalseks intensiivsuseks ehk optimumiks. Mida rohkem erineb teguri toime tugevus optimumist (on sellest väiksem või suurem), seda enam pidurdub organismi elutegevus. Piire, millest väljaspool organism ei saa eksisteerida, nimetatakse ülemiseks ja alumiseks pessimumiks ehk talumispiiriks, nende piiride vahemikku nimetatakse ökoamplituudiks. Suure ökoamplituudiga (eurütoopsed) liigid taluvad suuri keskkonnategurite
Pärnumaa kutsehariduskeskus KESKKOND JA JÄÄTMEMAJANDUS REFERAAT Sisukord Sissejuhatus...1 Keskkond...2 Saastus...3 Olulised keskkonnaprobleemid...4 Paljud muutused on tervisele ebasoodsad...5 Keskkonnateguri mõju organismile seostub vahetult...5.1 Kokkuvõte...6 1. Sissejuhatus Mis on keskkond? Kuidas saastatakse.. Keskkonna probleemidest ja keskkonna tegurite mõju organismile. 2. Keskkond Keskkond on kõik see, mis meid ümbritseb. Füüsikaliste, keemiliste ja biootiliste faktorite kogum, mis mõjutab organismi või ökoloogilist kooslust ning määrab ära nende vormi ja ellujäämise. 3. Saastus
Milline oleks maailm, kui mutatsioone ei esineks Mutatsioonid on organismi pärilikkuse kandja püsivad, edasikanduvad muutused.Toimub ümberpaigutus või segadus DNAs. Mutatsioone tekib nii normaal tingimustes (spontaalselt) kui ka mõne tugeva keskkonnateguri toimel (indutseeritud mutatsioonid).Nad võivad olla somaatilised, generatiivsed, dominantsed ja retsessiivsed. · Somaatiliste mutatsioonide korral on ühel ja samal isendil normaalsete rakkude kõrval olemas ka mutantsed rakud. Sel juhul räägitakse geneetilisest mosaiiksusest. · Generatiivne mutatsioon tekib hulkrakse organismi sugurakkudes ja kandub sugulisel paljunemisel edasi järgnevatele põlvkondadele. · Dominantsed mutatsioonid tekivads keharakkudes
Inimene ja Keskkond Mis see keskkond siis tegelikult on? Keskkond ehk elukeskkond on organismi mõjutavate biootiliste ja abiootiliste tegurite kogum. Abiootilised tegurid on näiteks valgus, temperatuur ja vesi, biootilised tegurid on liigikaaslased ja kõik muud organismi ümbritsevad ja mõjutavad tegurid. Iga keskkonnateguri suhtes on organismil taluvuspiir, mille ületamine viib organismi hukkumiseni. Taluvuspiiride väike nihkumine on aklimatiseerumine ehk protsess, kus organist kohaneb uue kliima- või elutingimustega. Kui keskkonnategurite muutuste väärtused on taluvuspiiri lähedal tekib organismil keskkonnastress. Loodus ja inimene käivad käsikäes. Loodus ju varustab inimese kõigeks eluks vajalikuga – vee, toidu ja hapnikuga. Kahjuks nüüd aga looduski sõltub inimesest. Inimesed on muutnud
2)biootilised(elus loodus) smbioos, parasitism, taimtoidulisus, kisklus, konkurents 3)antropogeensed(inimtegevusest mjutatud) keskkonnasaastatus, metsade hvitamine, soode kuivendamine, Sltuvalt lainepikkusest jaotatakse valguskiirgus 3 vahemikku 1)nhtav valgus 2)infrapunane kiirgus 3)ultravioletkiirgus koloogilise teguri mju organismile Organismi eksisteerimist piirab kige rohkem see tegur, mis rahuldab nudlust kige vhem. Iga keskkonnateguri suhtes on organismil teatud vahemik, millest ta saab elada. Organismidevahelised suhted vivad avalduda 3l viisil: 1)positiivsed 2)negatiivsed 3)neutraalsed
.........................................................................................10 2 Sissejuhatus Looduse elutegevust mõjutavad mitmesugused häiringud. Need on abiootilised (eluta loodusest - näiteks valgus, temperatuur, vesi jne.) - ja biootilised tegurid (elus loodusest - mis on kogu ümbritsev keskkond näiteks liigikaaslased ja kõik muud organismi ümbritsevad ja mõjutavad elusorganismid). Iga keskkonnateguri suhtes on organismidel mingi taluvuspiir, mille ületamine võib viia kuni organismi või koosluse hukuni. Erinevad organismid on eri keskkonnategurite suhtes erinevalt kohastunud, kuid väikese taluvuspiiride nihkumisega tulevad tavaliselt organismid toime. Kui keskkonnateguri mõju on organismi taluvuspiiri lähedal, tekib organismil stress. Erinevad häiringud takistavad normaalset puude kasvu ja aastarõngaste tekkimist. Teame,
Seoses sellega, et maailmas on kõik ikka erinevad, kuid võivad ka sarnased olla tekkivad vastuolud ja lahendused- nagu tõusud ja mõõnud. Seega võib üks elusorganism hukkuda teine aga tunda ennast vägagi hästi. Kuid see selleks. Ma tahaks rääkida rohkem sellest, et vaatamata elusorganismide koguajalisest võitlusest omavahel on inimtegevuse pärast tekkinud ka teisi mõjutegureid, mis võivad hukkata elusorganismi. Täpsustuseks ka see: ,,iga keskkonnateguri suhtes on elusorganismil taluvuspiirid, mille ületamine viib organismi hukkumiseni." Taluvuspiiride vahemik moodustab organismi ökoloogilise nisi (ökoloogilise amplituudi). Erinevail organismidel on erinevate keskkonnategurite suhtes erinev taluvus, mida nimetatakse kohastumuseks. Taluvuspiiride väike nihkumine on aklimatiseerumine. Kui organismi ümbritsevate keskkonnategurite väärtused on tema taluvuspiiride lähedal, tekib organismil keskkonnastress.
Homoloogia - Kui samast organismist on evolutsiooni käigus kujunenud sruktuurilt või talitluselt erinevad organid. 9. Liigitekke ökoloogilised eeldused. Taimede puhul - Päikesekiirgus (valgus), temperatuur, tuul, tuli, vesi (selle kättesaadavus), mineraalsed toitained, mulla/vee pH, CO Loomade puhul - Päikesekiirgus (valgus), temperatuur, tuul, tuli, vesi, mulla/vee pH, O 10. Keskkonnategurid, nende liigitus. Keskkonnateguri toime graafikud. Keskkonnateguri toime graafikud: 1) normaaljaotuse tüüpi (milliste tegurite korral?); 2) tegur on letaalne vaid kõrgemate väärtuste/kõrge intensiivsuse korral (milliste tegurite korral?) Kõrgete ja madalate temperatuuride toime taimede ja loomade elutegevusele (talvine/öine külm ja suvine/päevane kuumus). · Strateegiad taimedel,
kõik elus püsimiseks tarvilikud keskkonnavarud. Mida sarnasemad on eri populatsioonide keskkonna kasutamise tavad, seda kergemini tekib nende populatsioonide vahel konkurents. Sel juhul muutub mingi ühiskasutatav keskkonnavaru piiratuks ning üks liik võidakse kõrvale tõrjuda. Liikide siseselt võib tekkida ka geneetilisi muutusi, mille tagajärjel osa isenditest on võimelised kohanema senisest erinevate keskkonnatingimustega Stressiks ökosüsteemis peetakse mingi abiootilise keskkonnateguri (stressori) halvenemisest tingitud organismi elutegevuse hälbeid (taimedel väljendub see näiteks bioproduktsiooni langusena). Kitsamas tähenduses on stress aga üks loomorganismi kaitsereaktsioone, mis tekib psüühilise või füüsilise ülekoormuse korral. Stress mõjutab närvisüsteemi ja füsioloogiat ning tingib käitumishälbeid (ülemäärane erutuvus, agressiivsus, passiivsus, söögiisu puudumine jne.) või pikaajalise kestvuse korral ka haigestumist.
Möödunud sajandi lõpukümnendil muutus moekaubaks teflon, sest sellega kaetud pannil saab praadida rasvaineta. Nüüd on selgunud selle plasti ohud ja mürgisus. Keemilised ained muudavad meie elu mugavamaks, kuid samaaegselt võivad saastada ja reostada elukeskkonda. Väetised suurendavad saake ja parandavad toiduainete kvaliteeti, üleväetamisel aga saastavad elukeskkonda, võivad kuhjuda toiduainetesse ja joogivette ning halvendada nende omadusi. Iga keskkonnateguri suhtes on organismil taluvuspiirid, mille ületamine viib organismi hukkumiseni. Taluvuspiiride vahemik moodustab organismi ökoloogilise nisi (ökoloogilise amplituudi). Erinevail organismidel on erinevate keskkonnategurite suhtes erinev taluvus, mida nimetatakse kohastumuseks. Taluvuspiiride väike nihkumine on aklimatiseerumine. Kui organismi ümbritsevate keskkonnategurite väärtused on tema taluvuspiiride lähedal, tekib organismil keskkonnastress.
-) Sugulisel paljunemisel saab uus organism alguse sügoodist. -) Tsütokinees on tsütoplasma jagunemine. -) Polotsüütides ja ovotsüütides on tänu krossingeverle erinevad geenid. -) Inimeste/embrüo rakud võivad olla kas haploidse või diploidse kromosoomistikuga. -) Kõik inimese somaatilised rakud on diploidse kromosoomistikuga. -) Sügoodi lõigustumine algab munajuhas. -) Enamiku loomaliikide isengite onogenees lõpeb sigimisvõimelises elujärgus. -) Geneetilsed ja keskkonnateguri koos määrsavad ära eeldatava eluea. -) Klinilise surma puhul on veel võimalik inimest 5-7 minutit elustada. -) Eostega paljunemne on mittesuguline paljunemine. -) Viljastunud sugurakku nimetatakse sügoodiks. -) * 3. Osa Leidke kõige õigem vastusevariant (kirjutan vaid õiged vastused) (1p) -) Inimese keharakus on: 23 paari kromosoome. -) Inimese sugurakus on: 23 kromosoomi. -) Ovotsüüt/Munarakk on viljastumisvõimeline keskmisel: 36 tundi.
(Näiteks: mikrotasandil- erinevad ensüümvariandid, makrotasandil- varjevärvus, jäsemete muutus vastavalt elukohale) Kohastumuste iseloomustus: 1) Iga kohastumus organismrühmal esineb paljude variantidena (N: sarved metskitsedel) 2) Konkreetne kohastumus sobib vaid kindlasse elukeskkonda (N: kaktsute kohastumused, loivaliste kohastumused) 3) Kõik kohastumused on rohkem või vähem suhtelised, kunalati muutub keskkond kiiremini kui organismid. Ühe keskkonnateguri suhtes kujuneb mitu kohastumusstrateegiat . (Näiteks talvitumine: lindudel ränded, talveuni, talveuinak, varude kogumine, kehakatete vahetamine, talveks rasva söömine) Kohastumus, mis on kahjulik üksikisendile võib ollas kasulik organismirühmale. (Ühiselulistel putukatel on töölised steriilsed) Ühest kohastumusest võivad hiljem kujuneda teised kohastumused. Näiteks: elektrielunditega kalad (algus vajati orjenteerumiseks, hiljem saagi surmamiseks ja kaitseks)
fenotüüpides. Modifikatsiooniline muutlikkus tuleneb genotüüpide erinevast avaldumisest erinevates keskkonnatingimustes. Modifikatsioonilise muutlikkuse kvalitatiivne iseloom ja kvantitatiivne ulatus on määratud päriliku reaktsiooninormiga. Erineva genotüübiga isendite sama tunnuse ja ühe isendi erinevate tunnuste modifikatsiooniline muutlikkus on erineva reaktsiooninormiga; seda tähistatakse tihti mõistegafleksibiilsus. Tunnuste modifikatsiooniline muutlikkus oleneb ka toimiva keskkonnateguri ajast indiviidi ontogeneesis, st. eri tunnustel esinevad erinevad kriitilised (tundlikud) perioodid.
seire organismide e bioindikaatorite põhjal, näitavad reostuse tagajärge! Määratakse: mullastiku, vee, õhu omadusi. KESKKONNASTRATEEGIA PÕHIPRINTSIIBID Nõuded indikaatororganismidele: *Ökoloogilised 1. Säästva arengu printsiip looduse järjepidavuse iseärasused ja keskkonna nõuded teada *Laialt levinud, tagamine selliselt, et elusloodus ei satuks hävimise paikne, kergesti äratuntav lihtne mõõta ja arvutada ohtu. *Kitsas taluvusala antud keskkonnateguri (temp) suhtes Säästev tarbimine *Taastuvad energiaallikad *Elada *reageerib kiiresti ja ühetaoliselt muutustele *Analüüsi intressidest *Tarbida vaid keskkonnasõbralikke meetodid ühtlustatud. tooteid *Tagada jätkusuuteline areng Bioindikaatorid: *samblad, samblikud *veetaimi, 2. Loodusressursside mitmekülgse kasut. printsiip
peale suuri kk muutusi. Pärandkooslusi kujundavad koos: 1.inimmõju; 2.kliima; 3.niiskustingimused; 4.mullastik; 5.ümbritsevad alad ja nende elustik. Liebigi seadus – Organismi kasvu takistab faktori, mis on kõige lähemal ökoloogilisele miinimumile või maksimumile. Suhtelise kasvukohapüsivuse reegel (Walteri reegel) – Kui liigi areaalis kliima muutub, asustab ta sellise kasvukoha, milles kohalikud tegurid korvavad kliimamuutuse. Tolerantsus - keskkonnateguri või tegurite kompleksi talumine ökoamplituudi piires. Elustrateegiad - kohastumuste kogum, mis tagab liigi populatsioonide säilimise läbi põlvkondade. 1.r-strateegia - järglasi on palju, nad on nõrgad ja väikesed. Lühiealised ja kohastunud eluks keskkonnas, mida iseloomustab sage häirimine. Populatsioonidünaamikat iseloomustavad suured kõikumised. 2. K-strateegia - järglasi on vähe, need on suured ja tugevad. Kohastunud eluks stabiilses keskkonnas, ka konkurentsiks
Näiteks võib ohutu loomaliik sarnaneda välimuselt hoiatusvärvust kandva mürgise loomaga. Mimikriga on paralleelselt kasutusel mimeesi mõiste, millega tähistatakse tavaliselt sarnasust keskkonnaelemendiga. Nt. ohutud sirelased meenutavad väljanägemiselt herilasi või mesilasi; mitmed kahjutud maod sarnanevad mürkmadudega; kägu jäljendab raudkulli jne. 5. Tooge näiteid kohastumuste suhtelisusest! Kohastumuste suhtelisus avaldub järgnevas: *ühe ja sama keskkonnateguri suhtes kujunevad erinevad, kuid konkurentsivõime seisukohalt samaväärsed kohastumused. *organismirühmale tervikuna kasulik omadus ei pruugi olla seda kõigi üksikisendite seisukohalt; *kohastumus töötab erinevates situatsioonides (kuigi teatud tingimustes ja teatud ajal) erinevate tagajärgedega. 6. Mis kujundab kohastumusi? Liigi uusi kohastumusi kujundab suunav valik olemasolevate. Kohastumine kui protsess on pidev ja kohastumise puhul üldiselt ei saa rääkida
teha terve elu järjepidevalt. 13 Kokkuvõte Psüühikahäire on see, mis häirib inimest, teeb raskeks või võimatuks tema töö- ja vabaaja tegevuse, on harvaesinev, keskmisest tunduvalt erinev ning rikub kultuuri- ja isiklikke norme. Ig häire kujuneb diateesi (eelsoodumuse) ja stressori (pingelise keskkonnateguri) kokkusattumusest. Kõikide psüühikahäirete kujunemisele aitavad kaasa ka psühholoogilised tegurid. Psühhoteraapia on häire psühhoteraapia häire psühholoogiliel seletusel põhinev sihipärane tegevus, mille eesmärgiks on häire kõrvaldamine. Psühhoteraapia puhul on patsiendi ja terapeudi vahel lähedane suhe. Terapeut on pühendunud patsiendi aitamisele. Psühhoteraapia käigus õpivad inimesed end paremini tundma ning avastavad oma elus korrapärasid, mis võivad neid ikka ja
Kuivmass on elusaine mass ilma veeta. Biootiline tegur - on ökosüsteemis esinevad mõjurid (tegurid), mis johtuvad organismide kooseksisteerimisest. Biosfäär - ehk elukond on Maad ümbritsev elusloodust sisaldav kiht. Biosfäär hõlmab litosfääri, pedosfääri, atmosfääri ja hüdrosfääri. Biotoop - on ühetaoliste keskkonnatingimustega asustusala, kus elavad seal kohastunud loomad ja taimed. Mõnikord eristatakse biotoobi piires väiksemaid, mõne keskkonnateguri poolest eripäraseid osapaiku ehk merotoope Deflatsioon - on inflatsiooni vastandprotsess. Selle käigus raha väärtus suureneb, mis väljendub hindade alanemises. Seetõttu saab sama rahakoguse eest rohkem osta. Degradatsioon - on orgaaniliste ainete muundumine lihtsateks anorgaanilisteks aineteks (CO2, H2O, NH3) mikroorganismide toimel. Demograafiline plahvatus - on rahvaarvu kiire kasv demograafilise ülemineku tagajärjel.
Homoloogilisus tõendab ühist päritolu ühisest eellasest. Nt selgroogsete loomade jäsemeluud. Linnu tiivas on enam-vähem kõik samad luud, mis imetajate, roomajate ja kahepaiksete esijäsemetes. 8. Paralleelne evolutsioneerumine. Parallelism – sarnane tunnus on ilmnenud liikidel evolutsiooni käigus sõltumatult. 9. Liigitekke ökoloogilised eeldused. Isoleeritus ja elupaikade mitmekesisus (rohtlad, metsa, kõrbed) . Nt Darwini vindid. 10.Keskkonnategurid, nende liigitus. Keskkonnateguri toime graafikud. Abitootilised tegurid. Fotosünteesivate organismide puhul (taimed, vetikad, bakterite alla kuuluvad fotosünteesivaid sinivetikad): päikesekiirgus (valgus), temperatuur, tuul, vesi (selle kättesaadavus), mineraalsed toiteained, Ph. Heterotroofide puhul (loomad, seened, enamus baktereid): päikesekiirgus (valgus), temperatuur, tuul, vesi, pH, O2. Biootilised tegurid. Organismide kooseksisteerimisest (vastastikustest suhetest) tulenevad ökoloogilised tegurid. 11
põhjustaks katastroofilisi kliimamuutusi. Sookaitsealad kaitsealad soode looduse ja veereziimi säilitamiseks. Spetsialistid autökol. kindlaile keskkonnatingimustele ja kindlale toidule kitsalt kohastunud (spetsialiseerunud) organismid. Vastand on generalistid. Spontaanne iseeneslik; looduslik, inimolenematu (fauna, floora). Stenotoopne elupaigatruu, kindlatüübilist elupaika valiv, kindlas biotoobis elutsev (organism). Vastand: eurütoopne. Stress mingi abiootilise keskkonnateguri (stressori) halvenemisest johtuvad organismi elutegevuse hälbed (taimedel bioproduktsiooni langus). Struktuur ises tähenduses süsteemi (uuritava objekti) elementide suhteliselt püsivad seosed, mis määravad tema ehituse. S. on süsteemi talitluse seesmine alus. 2. demökol. populatsiooni koosseis: geneetiline, fenotüübiline, sooline, vanuseline, seisundiline, loomadel ka etoloogiline s.; 3. geoökol. maastikuosade paiknemine ja seostumus eri suurusjärkudes; 4
hindamiseks. Bioindikatsioon keskkonna seisundi ja olude muutumise isel. organismide põhjal. Määratakse: Mullastiku Vee Õhu omadusi (kasut. kõige rohkem) Bioindikaator: Isend Populatsioon Kooslus Organismi bioloogiline, anatoomiline või muu tunnus Nõuded indikaatororganismidele: Ökoloogilised iseärasused ja keskkonna nõuded Laialt levinud, paikne, kergesti äratuntav lihtne mõõta ja arvutada Kitsas ökoloogiline amplituud e. taluvusala antud keskkonnateguri (nt. temp.) suhtes Peab kiiresti reageerima ja ka üheaegselt muutustele Analüüsi meetodid ühtlustatud. Bioindikaatoritena võib kasutada: Veetaimi, "maavarade" taimi Veekogude põhjaloomastikku Teatud vetikaliike Kõige enam aga kasutatakse samblikke, õhusaaste indikaatorina. Mida puhtam õhk, seda nt. metsas rohkem samblikku. Peamiselt habesamblik. See on väga tundlik saaste suhtes, sest nad saavad oma energia sademetest. Nad on ka pikaealised. Introduktsioon e
seadused. Liebigi tünnilauareegel e. miinimumi reegel seaduspärasus, mille kohaselt taime kasvu piirab eelkõige see toitumiseks vajalik element (ressurss), mille kontsentratsioon keskkonnas on vajadusega võrreldes väikseim (miinimumis). Liebig vaatas iga elementi eraldi ega arvestanud faktorite koosmõju Schelfordi reegel seaduspärasus, mille kohaselt liigi eluvõimalusi piirab tema ökoamplituud mitmesuguste limiteerivate faktorite suhtes. Igal liigil on keskkonnateguri suhtes oma miinimum ja maksimum, s.t. tolerantsuse piirid, millest väljaspool ei saa selle liigi organismid elada. S. r-t käsitatakse kui Liebigi reegli täiendust. Mitscherlichi reegel e. Kasvutegurite reegel Seaduspärasus, mille kohaselt taimesaagi suurenemine defitsiitse teguri ühikulisel suurenemisel on võrdeline teguri maksimumi ja antud väärtuse vahega, F=F(X 1, ... Xn). Pikaajaliste andmete keskmisena tõi Mitserlich iga toiteelemendi kohta välja koosmõju koefitsiendid. Näit
Maismaaökosüsteemides tõuseb mürkide sisaldus iga sammuga toiduahelas ca 10 korda, vees 35 korda. DL50 poolletaalannus; so mürkkemikaali annus mg-s 1 kg kehamassi kohta, mis surmab 50% katseloomade isendeist. Sünergism erinevate keskkonnatingimuste koosmõju. Taluvusala(piirid) enamiku organismide taluvusala: 0°C ... +50°C. Optimaalala temperatuuri/sademete jne vahemik, mis tagab kõige soodsamad ja paremad elutingimused. Väikesem kui taluvusala. Ökoamplituud keskkonnateguri määr, mis võimaldab mingi liigi isendeil elada, kasvada ja paljuneda. Piirab liigi eluvõimalusi; igal liigil on keskkonnateguri suhtes oma miinimum ja maksimum, st tolerantsuse piirid, millest väljaspool ei saa selle liigi organismid elada. Eurütoop elupaika vähevaliv organism. 5 Stenotoop elupaigatruu, kindlatüübilist elupaika valiv, kindlas biotoobis elutsev organism. Atsidofiil happelembene liik. Kaltsifiil kaltsiumilembene liik
Kahjustusfunktsioon iseloomustab peamise kahjustava teguri ja kahjustuste ulatuste seost. Kahjustusprotsessid võivad olla katastroofilised, mis viivad objektide osalisele või täilikule hävimisele (tulekahju, maavärin, sõda jms). Selliste kahjustuste korral on oluline silmas pidada nende esinemise tõenäosust. Pidevate kahjustusprotsesside korral eristatakse selliseid, mille korral kahjustuse ulatus sõltub doosist, ning selliseid, mille korral kahjustuse ulatus on seotud keskkonnateguri muutumise kiirusega. Enamikel juhtudel on just mehaanilised ja füüsikalised kahjustusprotsessid seotud mingi keskkonnateguri tsüklilise muutumisega. 10) erinevate keskkonnatingimuste olulisus objektide säilitamisel Objektide vananemise seisukohalt on olulised järgnevad keskkonnategurid: temperatuur, õhuniiskus, valgus, õhus leiduvad saasteained, biokahjustajad, magnetväljad ja vibratsioon. Objektidele sobivate keskkonnatingimuste normide kehtestamine on näilisele lihtsusele
09.17 29.09.17 4)Unetus, mis on tingitud Patsient magab 1)Haiglas enne 1)Patsient tingitud võõrasest kehalisest öösel vähemalt magama minekut magab haiglas keskkonnast ja ebamugavustund 8t järjest. patsient võtab enda öise ärkamiseta operatsioonihaava est(valu), isikliku uinuti 8t ning valust. keskkonnateguri IMOVANE 7,5mg hommikul test(võõras arsti lubamisel. * puhanud. keskkond), mis väljendub 2)Õpetan patsiendile 2)Patsient saab uinumisraskuste magamamineku aru
II. Aminohapete rühmad (kõrvalahel, aminorühm, karboksüülrühm). Tunda joonisel ära • Kõrvalahel ehk molekuli osa, mis on igal valgul erinev, aminorühm (N), karboksüülrühm (kaksikside) III. Teada, et on olemas asendamatud aminohapped. Mida see tähendab? • Aminohapped, mida rakud ise ei suuda sünteesida ja mida iga inimene peab saama toidust. IV. Denaturatsioon. Mis on ja osata tuua näidet • Denaturatsioon on protsess, kus mõne keskkonnateguri toimel katkevad valgusisesed sidemed, valkude sekundaar- või tertsiaarstruktuur laguneb ja aminohappe ahel muutub sirgeks. V. Ensüümide tähtsus organismisisestes reaktsioonides. teada, et ensüümid on reaktsioonispetsiifilised • Ensüümid on valgus, mis reguleerivad rakkudes toimuvate keemiliste reaktsioonide kiirust. Iga ensüüm mõjutab ainult kindlaid reaktsioone VI. Osata tuua näiteid valkudest organismis
kui okastes. Majanduslikult oluline okaspuuperekond. Männi perekond jaotatakse kaheks alamperekonnaks: Haploxylon ja Diploxylon ja need omakorda fülogeneetilisteks ridadeks. Mis on ökoloogiline tolerants? Keskkonnategurite või parameetrite piirkond, milles mingi taksoni isendid saavad elada, kasvada ja paljuneda, nimetatakse selle taksoni ökoloogiliseks amplituudiks ehk ökoloogiliseks tolerantsiks. Igal liigil on on iga keskkonnateguri suhtes oma miinimum ja maksimum ehk tolerantsuse piirid, millest väljaspool ei saa selle liigi organismid elada. Miinimumreegli järgi piirab mingil alal kõige rohkem see tegur, mis rahuldab liigi vajadusi kõige vähem. Pilet 25 Sugukond Rosacae - roosõielised Roosõieliste sugukond on üks suuremaid sugukondi (perekondi u. 100, liike rohkem kui 2000), kuhu kuuluvad vahelduvate liht- või liitlehtedega puud, põõsad ja rohtaimed. Lehed
kohalikud tegurid (muld, ekspositsioon) kliima muutuse korvavad. W. r-i erijuht on ennetamis-e Aljohhini reegel. Liebigi miinimumseadus seaduspärasus, mille kohaselt taime kasvu piirab eelkõige see toitumiseks vajalik element, mille kontsentratsioon keskkonnas on vajadusega võrreldes väikseim. Schelfordi reegel- seaduspärasus mille kohaselt liigi võimalusi piirab tema ökoamplituud mitmesuguste limiteerivate faktorite suhtes. Igal liigil on keskkonnateguri suhtes oma miinimum ja maximum, s.t. tolerantsuse piirid millest väljaspool ei saa selle liigi organismid elada. Seda reeglit käsitletakse kui Liebigi reegli täiendust. Mitscherlichi reegel- seaduspärasus mille kohaselt taimesaagi suurenemine defitsiitse teguri ühikulisel suurenemisel on võrdeline teguri maximumi ja antud väärtuse vahega. Pikaajaliste andmete keskmisena tõi Mitserlich iga toiteelemendi kohta välja koosmõju koefitsiendid. Näit lämmatiku puhul on see koefitsient
milles kohalikud tegurid (muld, ekspositsioon) kliima muutuse korvavad. W. r-i erijuht on ennetamis-e Aljohhini reegel. Liebigi miinimumseadus seaduspärasus, mille kohaselt taime kasvu piirab eelkõige see toitumiseks vajalik element, mille kontsentratsioon keskkonnas on vajadusega võrreldes väikseim. Schelfordi reegel- seaduspärasus mille kohaselt liigi võimalusi piirab tema ökoamplituud mitmesuguste limiteerivate faktorite suhtes. Igal liigil on keskkonnateguri suhtes oma miinimum ja maximum, s.t. tolerantsuse piirid millest väljaspool ei saa selle liigi organismid elada. Seda reeglit käsitletakse kui Liebigi reegli täiendust. Mitscherlichi reegel- seaduspärasus mille kohaselt taimesaagi suurenemine defitsiitse teguri ühikulisel suurenemisel on võrdeline teguri maximumi ja antud väärtuse vahega. Pikaajaliste andmete keskmisena tõi Mitšerlich iga toiteelemendi kohta välja koosmõju koefitsiendid.
bioindikaatorite abiga. Ja nyyd ss vastused 27) Liebigi miinimumseadus seaduspärasus, mille kohaselt taime kasvu piirab eelkõige see toitumiseks vajalik element, mille kontsentratsioon keskkonnas on vajadusega võrreldes väikseim. Schelfordi reegel- seaduspärasus mille kohaselt liigi võimalusi piirab tema ökoamplituud mitmesuguste limiteerivate faktorite suhtes. Igal liigil on keskkonnateguri suhtes oma miinimum ja maximum, s.t. tolerantsuse piirid millest väljaspool ei saa selle liigi organismid elada. Seda reeglit käsitletakse kui Liebigi reegli täiendust. Mitscherlichi reegel- seaduspärasus mille kohaselt taimesaagi suurenemine defitsiitse teguri ühikulisel suurenemisel on võrdeline teguri maximumi ja antud väärtuse vahega. Pikaajaliste andmete keskmisena tõi Mitserlich iga toiteelemendi kohta välja koosmõju koefitsiendid
psühholoogia seaduspärasustele ja mille eesmärgiks on häire kõrvaldamine või leevendamine. Psühhoteraapia rühmad: 1) Psühhoanalüütilised / psühhodünaamilised 2) Biheiviorstlikud (käitumuslikud) 3) Humanistlikud / eksistentsialistlikud Kokkuvõtte: - Tänapäevased psüühikahäirete seletused on biopsühhosotsiaalsed. - Iga häire kujuneb diateesi (eelsoodumuse) ja stressori (pingelise keskkonnateguri) kokkusattumisest. — Skisofreenia Depressioon Kesksed häired Kognitiivsed häired (luul, mõtete Meeleolu- ja aktiivsusehäired. katkemine, hallutsinatsioonid) ja psüühika terviklikkuse kadu. Tegelikkuse hindamine Puudilik kontakt reaalsusega. Kontakt tegelikkusega olemas.
ilmastikust (39). Kõige vähem valiti puuduseks vajava maa-ala suurust (12 korral), seejärel regulaarset hooldust, madalat kasutegurit ning 4 korral, et tuulik on parem alternatiiv. Vastusevariant ,,päikesepaneele tuleb regulaarselt hooldada" sai sisestatud põhjusel, et näha kui palju inimesed on kursis päikesepaneelidega seotud hooldustega. Ausalt öeldes ei tule päikesepaneele regulaarselt puhastada, sest seda teeb enamjaolt vihm ise ja nende efektiivsuse langus tolmu jms keskkonnateguri mõjul on nii tühine, et seda ei arvestata paneelide puhul puuduseks. Väike osa inimesi pole sellega kursis ning näeb seda miinusena. Valdava enamuse arvates on probleemiks päikesepaneelide liiga suur esialgne investeerimiskulu ja sesoonsus. Need kaks aspekti ongi ühed suurimad probleemid päikesepaneelide puhul. Paljud ei valinud 29
fenotüüpides. Modifikatsiooniline muutlikkus tuleneb genotüüpide erinevast avaldumisest erinevates keskkonnatingimustes. Modifikatsioonilise muutlikkuse kvalitatiivne iseloom ja kvantitatiivne ulatus on määratud päriliku reaktsiooninormiga. Erineva genotüübiga isendite sama tunnuse ja ühe isendi erinevate tunnuste modifikatsiooniline muutlikkus on erineva reaktsiooninormiga; seda tähistatakse tihti mõistega fleksibiilsus. Tunnuste modifikatsiooniline muutlikkus oleneb ka toimiva keskkonnateguri ajast indiviidi ontogeneesis, st. eri tunnustel esinevad erinevad kriitilised (tundlikud) perioodid. Pärilik reaktsiooni norm - modifikatsiooniliste muutuste sõltuvus isendi genotüübist; tunnusevariantide ja nende avaldumisastmete kogum, mis võib sama genotüübiga organismide (rakkude) fenotüübis ilmneda nende arengul ja elutegevuses erinevates keskkonnatingimustes 35. Milles seisneb ühe- ja erimunakaksikute erinevus. Mis on konkrodantsuskoefitsent?
vähem, st mis on ökoloogilise amplituudi miinimumile kõige lähemal, nt. kliimategur, mis antud regioonis on suurima negatiivse mõjuga. Miinimumreegli laiendamisel on saadud üldisem tolerantsuse e. Shelfordi reegel, mille kohaselt mõjub pidurdavalt see tegur, mis eemaldub optimumist ning läheneb tolerantsse (taluvuse) e. ökoloogilise amplituudi piirile, st on kas miinimumi või maksimumi lähedal. Igal liigil on seega iga keskkonnateguri suhtes oma miinimum ja maksimum, st tolerantsuse piirid, millest väljaspool ei saa selle liigi organismid elada. 80. Abiootilised tegurid Abiootilistest teguritest olulisemad on kliimategurid (valgus; temperatuur; sademed; atmosfäär (õhk), sh. õhu liikumine õhuniiskus ning tuule mõju puittaimedele), lisaks mullastikulised ( e. edaafilised) tegurid (aluspõhi, mulla koostis, happesus, mulla tüsedus jne) ning ekspositsiooni (ilmakaarte mõju) ja
AA ja retsessiivse homosügoodi genotüüp aa. Heterosügootsel indiviidil esinevad aga ühes homoloogiliste kromosoomide paaris erinevad alleelid: üks dominantne ning teine retsessiivne (Aa). Sügootsuse mõju praktikumi kontekstis- 134. Polümorfismi/mutatsiooni erinevus. Mutatsioon on organismi DNA (või RNA) püsivad, edasikanduvad muutused. Mutatsioone tekib nii normaaltingimustes (spontaalselt) kui ka mõne tugeva keskkonnateguri toimel (indutseeritud mutatsioonid). Mutatsioone peetakse evolutsiooni liikumapanevaks jõuks - looduslik valik kõrvaldab pikapeale ebasoodsad mutatsioonid, kuid soodsatel mutatsioonidel on kalduvus akumuleeruda. Polümorfism on mingi lookuse kahe või enama alleeli (ja tihti ka fenotüübi) esinemine populatsioonis, kusjuures ka haruldaseima alleeli sagedus on suurem, kui vahetu mutatsiooniline teke seda võimaldaks. Kasutatakse tinglikku 1%-kriteeriumi, mille kohaselt
seotud kombinatiivse muutlikkusega ja nad annavad uut materjali looduslikule ning kunstlikule valikule. Mõistet mutatsioon kasutas esimesena H. de Vries (1901), mõistes selle all päriliku tunnuse kvalitatiivset muutust. Mutatsioonide materiaalne alus oli aga tollal tundmata. Pärilike muutustega isendeid hakati nimetama mutantideks. Edasine uurimistöö näitas, et mutatsioone esineb kõigil organismidel. Mutatsioone tekib nii normaaltingimustes (spontaanselt) kui ka mõne tugeva keskkonnateguri toimel (indutseeritud mutatsioonid). Nad võivad olla somaatilised, generatiivsed, dominantsed ja retsessiivsed. Somaatiliste mutatsioonide korral on ühel ja samal isendil normaalsete rakkude kõrval olemas ka mutantsed rakud. Sel juhul räägitakse geneetilisest mosaiiksusest. Mosaiiksuse näiteks võib tuua punase karvkattelaigu esinemise mustakirju tõul, samuti polüploidsete rakkude arenemise mõnes kehaosas või organis (sellised rakukloonid erinevad
omakorda pakub seenele fotosünteesil saadud suhkruid. 66.Ökoloogiline amplituud – erinevad liigid on kohastunud erinevate elutingimustega ja elavad vaid seal, kus neile on sobivad tingimused. Organismid on sunnitud ka olema oma eelistustes paindlikud, sest tingimused ajas ja ruumis on muutlikud. See tähendab, et organismidel on keskkonnatingimuste suhtes teatav taluvusvahemik, mida nim ökoamplituudiks. Autökoloogiline amplituud on liigi liigiomane taluvus ideaalsetes tingimustes. Iga keskkonnateguri suhtes on liigil olemas mingi optimaalne vahemik, kuid liik ei sure ka siis, kui tingimused mõnevõrra erinevad optimaalsest. Sünökoloogiline amplituud hõlmab liigi selle osa, milles isendid tegelikult elavad ja milles teised organismid neid ei ohusta. 67.Ökonišš kirjeldab detailselt organismi suhet iga keskkonnateguriga ja tema nõudmisi nende suhtes ning võtab kokku organismi amplituudid kõigi keskkonnategurite suhtes. Nt
rohkem see tegur, mis rahuldab liigi nõudlusi kõige vähem, st mis on ökoloogilise amplituudi miinimumile kõige lähemal, nt. kliimategur, mis antud regioonis on suurima negatiivse mõjuga. Miinimumreegli laiendamisel on saadud üldisem tolerantsuse e. Shelfordi reegel, mille kohaselt mõjub pidurdavalt see tegur, mis eemaldub optimumist ning läheneb tolerantsse (taluvuse) e. ökoloogilise amplituudi piirile, st on kas miinimumi või maksimumi lähedal. Igal liigil on seega iga keskkonnateguri suhtes oma miinimum ja maksimum, st tolerantsuse piirid, millest väljaspool ei saa selle liigi organismid elada. 80. Abiootilised tegurid Abiootilistest teguritest olulisemad on kliimategurid (valgus; temperatuur; sademed; atmosfäär (õhk), sh. õhu liikumine õhuniiskus ning tuule mõju puittaimedele), lisaks mullastikulised ( e. edaafilised) tegurid (aluspõhi, mulla koostis, happesus, mulla tüsedus jne) ning ekspositsiooni (ilmakaarte mõju) ja orograafilised tegurid (reljeef). 81
võrreldes väikseim (miinimumis). Vrd. Baule r., Mitscherlichi r., Schelfordi r. Liebig vaatas iga elementi eraldi ega arvestanud faktorite koosmõju. 1929. aastal formuleeris V. Shelford miinimumreegli põhjal tolerantsusseaduse. Schelfordi reegel seaduspärasus, mille kohaselt liigi eluvõimalusi piirab tema ökoamplituud mitmesuguste limiteerivate faktorite suhtes. Igal liigil on keskkonnateguri suhtes oma miinimum ja maksimum, s.t. tolerantsuse piirid, millest väljaspool ei saa selle liigi organismid elada. S. r-t käsitatakse kui Liebigi reegli täiendust. Kriitikana Liebigi seadusele agronoomias, ilmus 1909. aastal faktorite koosmõju seadus Mitserlichi poolt. Mitscherlichi reegel e. kasvutegurite reegel Seaduspärasus, mille kohaselt taimesaagi suurenemine defitsiitse teguri ühikulisel suurenemisel on võrdeline teguri maksimumi ja antud väärtuse vahega, F=F(X1, ...Xn)
annaabi.ee 
