valamata. Oleme humanistlike eesmärkidega ühendus ja tahame kindlustada poliitiliste otsuste ning demokraatlike reformide kaudu eesti rahvale turvalise elu Eestis ja maailma rahvaste hulgas. Eesti omariikluse taastamisega 20. augustil 1991. a loodi eeldused kodanikuühiskonna ja demokraatliku õigusriigi rajamiseks. Uued alused Eesti arenguks andis meie riigi astumine Euroopa Liidu liikmeks 2004. aastal. Meie peamised eesmärgid demokraatliku Eesti arendamisel 1. Eesti Keskerakond peab Euroopa Liitu ja NATO-sse kuuluva Eesti välis- ja julge- olekupoliitika sisuks ja peaeesmärgiks riigi iseseisvuse ja sõltumatuse, põhiseadusliku korra tagamist ja rahva elujärje parandamist. 2. Euroopaliku ühiskonnakorralduse aluseks on jõukas ja arvukas keskklass. Selle tekkimine on Keskerakonna keskne poliitiline eesmärk. Meie valijate oluline sihtgrupp on keskklass. 3. Meie sihiks on turvaline euroopalik heaoluriik. Inimene töötab innuga ja armastab oma riiki
Tartu Kommertsgümnaasium KESKERAKOND õpimapp Alice Poljakova 9.C Tartu 2009 EESTI KESKERAKOND Eesti Keskerakond on kodanike vabatahtlik poliitiline ühendus. Suur osa meist tuli poliitikasse Eestimaa Rahvarinde kaudu. Me koondusime ühtseks erakonnaks 1991. aastal. Oleme kaitsnud ja ellu viinud oma seisukohti, otsinud ja leidnud selliseid poliitilisi lahendusi, mis on aidanud Eesti ühiskonnal astuda demokraatlike riikide perre inimkaotusteta ja verd valamata. Oleme humanistlike eesmärkidega ühendus ja tahame kindlustada poliitiliste otsuste ning demokraatlike reformide
otsustada. 2. Erakonnad riigikogus, nende liidrid ja põhiideoloogiad Riigikogu 12. koosseis, mille valis Eesti kodanikkond 2011. aasta Riigikogu valimistel 6. märtsil 2011. Riigikokku kandideeris 789 inimest. 9 erakonna üles seatud nimekirjades kandideeris 757 inimest ja 32 inimest kandideeris üksikkandidaadina. Riigikokku saamiseks Riigikogu valimise seadusega ettenähtud viie protsendi künnise ületas neli erakonda – Eesti Reformierakond, Eesti Keskerakond, Isamaa ja Res Publica Liit ning Sotsiaaldemokraatlik Erakond. Kõige enam kogusid hääli Eesti Reformierakond, kes sai 164 255 häält (28,6%) ja sai 33 kohta ning Eesti Keskerakond, kes kogus 134 124 häält (23,3%) ja sai 26 kohta. Künnist ei ületanud Erakond Eestimaa Rohelised, Eestimaa Rahvaliit, Eesti Iseseisvuspartei, Erakond Eesti Kristlikud Demokraadid ja Vene Erakond Eestis. Eesti Reformierakond- klassikaline liberalism /Andrus Ansip
1 Eesti erakonnad Eesti Keskerakond 1. Euroopa Liitu ja NATO-sse kuuluva Eesti välis- ja julgeolekupoliitika sisuks ja peaeesmärgiks on riigi iseseisvus ja sõltumatus, põhiseadusliku korra tagamine ja rahva elujärje parandamine. 2. Ühiskonnakorralduse aluseks on jõukas ja arvukas keskklass. 3. Turvaline euroopalik heaoluriik kus turvalisuse all mõistetakse nii sisejulgeolekut kui ka sotsiaalset turvalisust, kaitset ökoloogiliste ohtude eest ja sotsiaalkaitset.
Eesti osalemist Euroopa Liidu ja ÜRO kriisireguleerimise missioonidel. Pooldavad Euroopa Liidu laienemise jätkumist Kopenhaageni kriteeriumide alusel. Reformierakond Maksupoliitika: Reformarid pooldavad ühesugust maksumäära kõikidelt tuludelt, eeskätt aga nende tarbimiselt. Madalama sissetulekuga inimeste kaitsmisel pooldab liberalism maksuvaba miinimumi kehtestamist, mille piiri tuleb järk-järgult tõsta. Sotsiaalpoliitika: Reformierakonna eriline tähelepanu kuulub lastele. Toetame vanemaid lastega kodus olemise ajal, säilitades neile lapsehoolduse tõttu kaotatud sissetuleku. Reformierakond väärtustab põlvkondade ühtekuuluvustunnet. Eeldame noortelt suuremat tähelepanu vanema põlvkonna probleemidele ning tuge oma vanematele. Pensionisüsteem peab püsima stabiilne. Selle jätkusuutlikkuse tagamiseks tuleb soodustada II ja III pensionisamba arengut. Hariduspoliitika: Riigi tähelepanu peab olema haridussüsteemi sidususel, et see suudaks
o Eestist peab saama õigusriik, kus on tagatud võimude lahususe põhimõte ning ei domineeri kitsad grupihuvid. Rahval peab olema võimalus valida presidenti ning algatada seaduseelnõusid. o Eesti majanduse võimalikult kiire areng nii kvalitatiivses kui ka kvantitatiivses suunas ning toetama kodumaist tootmist. Taotleme eetiliste piirangutega avatud turumajandust. Näeme ette majandus- ja sotsiaalpoliitika koosarendamist. Peame vajalikuks stabiilse makromajandusliku raamistiku loomist, kus üksikud turul osalejad saavad teha otsuseid võimalikult prognoositavas seadusandlikus keskkonnas. Peame prioriteediks arendada kohalikku tooret väärtustavat, ekspordile orienteeritud, samuti teadusmahukaid tootmisharusid. o Käibemaksu osas tahame rakendada diferentseeritud süsteemi, milles igapäevased tarbeesemed ja lastekaubad oleksid väiksema maksumääraga kui luksuskaubad
.......................6 5.Sotsiaalpoliitika kujunemine ja selle tekkepõhjused................................................................6 6.Mida mõistame sotsiaalse sidususe/kaasatuse/tõrjutuse all, keda see eelkõige võib puudutada....................................................................................................................................7 7.Mis on poliitika? Nimeta poliitikavaldkondi...........................................................................8 8. Sotsiaalpoliitika olemus ja eesmärgid.....................................................................................9 9.Sotsiaalpoliitika mudelid..........................................................................................................9 10.Riigi ja kohaliku omavalitsuse ülesanded sotsiaalpoliitika kujundamisel...........................11 11.Lastekaitse põhimõtted, laste õigused ja kohustused...........................................................12
Oleme humanistlike eesmärkidega ühendus ja tahame kindlustada poliitiliste otsuste ning demokraatlike reformide kaudu eesti rahvale turvalise elu Eestis ja maailma rahvaste hulgas. Eesti omariikluse taastamisega 20. augustil 1991. a loodi eeldused kodanikuühiskonna ja demokraatliku õigusriigi rajamiseks. Uued alused Eesti arenguks andis meie riigi astumine Euroopa Liidu liikmeks 2004. aastal. Meie peamised eesmärgid demokraatliku Eesti arendamisel 1. Eesti Keskerakond peab Euroopa Liitu ja NATO-sse kuuluva Eesti välis- ja julgeolekupoliitika sisuks ja peaeesmärgiks riigi iseseisvuse ja sõltumatuse, põhiseadusliku korra tagamist ja rahva elujärje parandamist. 2. Euroopaliku ühiskonnakorralduse aluseks on jõukas ja arvukas keskklass. Selle tekkimine on Keskerakonna keskne poliitiline eesmärk. Meie valijate oluline sihtgrupp on keskklass. 3. Meie sihiks on turvaline euroopalik heaoluriik. Inimene töötab innuga ja armastab oma riiki siis,
..................................... 7 Eesti valimissüsteem.............................................................................................................................. 9 Vabariigi valitsus.................................................................................................................................. 16 Bürokraatia ptk 4.5............................................................................................................................... 17 Kohalik omavalitsus............................................................................................................................. 18 Eesti kohtusüsteem............................................................................................................................... 20 Riigi majandusressursid pt 5.1.............................................................................................................. 22 Majanduse koguprodukt ja majandusareng pt 5.2.................................
12. Mis iseloomustab jätkusuutlikku valitsemist ja demograafilist ning sotsiaalset jätkusuutlikust? Jätkusuutlik valitsemine võim peab olema õiguspärane, võimulolijad hindavad samu väärtusi mis rahvas, läbipaistev ja kodanikke kaasav valitsemine. Demograafiline jätkusuutlikkus positiivne iive, rohkem lapsi, Sotsiaalne jätkusuutlikkus - inimese haritustase, tervis tööpotentsioaal, kaasatus ühiskonda Võimalus toituda tervislikult, kasvada puhtas keskkonnas, saada hea haridus, arendada oma võimeid 21/10/2010 17:48:00 Lk 29-34 Ühiskonna struktuur koos seletusega Avalik sektor(riigi- ja omavalitsused) raudtee, post, televisioon, koolid, haiglad, pensioniametid. Erasektor(eraettevõtted)- aktsiaseltsid, pangad, osaühingud Mittetulundussektor (kodanikuorganisatsioonid ja ühendused) seltsid, klubid, usuühendused Koosta skeem avaliku ja erasektori tunnuste, osade ja eesmärkide kohta. (Venn'I
Liidust aastatel 2007- 2013 laekuvate strukturivahendite kasutamise strateegia". Niisiis on iga-aastaselt uendataval eelarvestrateegial muutumatu osa struktuuritoetuste kohta. Vajadusel seda täiendatakse. Üldise ideena vaadatakse aga Euroopa Liidust laekuvat raha koos Eesti riigi omavahenditega. (Rahandusministeerium) Valitsuse peamiseks viisiks eesti majanduse edu hoida ja arengut suunata on just eelarve- ja maksupoliitika. Eesti majanduspoliitika alustaladeks on olnud konservatiivne eelarvepoliitika ja lihtne ning ühetaoline maksusüsteem. Neist põhimõtetest lähtub ka riigi eelarvestrateegia 2008- 2011. (Riigieelarve.fin.ee=10419) Riigi elarvestrateegia juures töötatakse välja riigi eelarvestrateegia prioriteedid. See on see, mida käesolev valitsus peab riigi juhtimise juures kõige olulisemaks. Vabariigi valitsuse tegevuse eesmärgiks on tagada eesti kiire ja jätkusuutlik majanduslik areng.
saa olla inimest ilma ühiskonnata. (Aristoteles inimene on poliitiline loom.) Nüüdisühiskonda iseloomustavad ühiskonnasektorite eristatavus ja vastastikune seotus, tööstuslik kaubatootmine, rahva osalemine ühiskonnaelu korraldamises, vabameelsus inimsuhetes, inimõiguste tunnustamine. Ühiskonnaelu tasandid - perekond, küla, linn või riik, riikide ühendus, maailm. Igal tasandil võib rääkida inimese identiteedist selle tasandiga. Ühiskonnaelu valdkonnad - majandus, kultuur, haridus, tervishoid, valitsemine. Identiteet samastumine, ühtekuuluvustunne, mis võib rajaneda rahvuslikel, ideoloogilistel, kultuurilistel või riikkondlikel tunnustel. Identiteet kujuneb ühiste väärtuste pinnal. Ühiskondlikud väärtused on meie arusaamad sellest, mis on väärtuslik ja mis mitte. Ühtemoodi mõtlevate inimeste hulk kujundab valitseva arvamuse, mis kultuuriti on märkimisväärselt erinev. Väärtusi omandatakse
Tihedat koostööd arendatakse ka rahvusvaheliste finantsinstitutsioonide, tuntud ülikoolide, teadusasutuste ja suurfirmadega. Tihedas koostöös Euroopa Komisjoniga töötasid -9- eelnimetatud organisatsioonid 2006. aasta lõpuks välja uuendatud Põhjadimensiooni raamdokumendi. Kõnealune dokument määras ära ka partnerriikide koostöövaldkonnad Põhjamõõtme raames. Viimasteks on: 1) Majandus, äritegevus ja infrastruktuur; 2) Inimkapital, haridus, kultuur, teadusuuringud ja tervishoid; 3) Keskkond, tuumaohutus ja loodusressursid; 4) Piiriülene koostöö ja regionaalareng; 5) Justiits- ja siseasjad. Põhjamõõtme püstitatud eesmärkide täitmisel mängivad olulist rolli mitmete valdkondade partnerlusprogrammid. Neist on tuntuimad 1) Keskkonnaparnerluse programm, mille üheks oluliseks projektiks oli “Peterburi veepuhastusjaama rajamine” Põhjamõõtme Keskkonnafondi osalusel
liikumine. Teenused, oskused c) Heaoluriik: tunnused, probleemid, näited. Saksamaal sai alguses 1880.ndatel. Põhja- Euroopas 20.saj esimesel kümnendil ja USA-s 1930.aastatel. Eesmärgid: parandada inimeste toimetulekut, kaitsta neid terviseriskide eest, leevendada elu bioloogilistest tsüklitest tulenevalt, tagada sotsiaalne õigus, saavutads olidaarsus Konservatiivne heaolumudel- tööpanusega arvestamine, soosib pika tööstaasiga töötajaid. Mandi-Euroopas (Saksamaaa, Belgia) toetame inimesi aga selle põhjal, kui palju on inimene ise ühiskonnale andnud Sotsiaaldemokraatlik heaolumudel (skandinaavia)- universalism, pakkuda sotsiaalseid hüvesid kõigile, rikkamatel suuremad maksud ehk mitmetasemeline maksusüsteem, tagada et kõigil oleks kindel elutase (Rootsi) riik aitab inimesel elus püsida, luua võrdsus, kes on ühskonnalt palju saanud peaks ka rohkem tagasi panustama Liberaalne heaolumudel (USA)- riigipoolne jääkfinantseerimine, kehtib ütlus ,,iga üks on oma
3) ergutab kolmanda ja neljanda lapse sündi perre, selleks muudab seadusi selliselt, lli lt ... 4)) maksab alates vanemahüvitise maksmise lõppemisest pp lapsetoetust p kolmanda jja järgneva lapse kohta 2000 krooni kuus; 17 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz Majandus-, maksu- ja eelarvepoliitika Valitsusliidu majanduspoliitika pikaajaline eesmärk on Eesti inimeste jõukuse suurendamine d i ((viieii jõ jõukama k EL riigi ii i hulka????). h lk ????) Selleks S ll k peame vajalikuks j lik k senise
Ühiskonna õpetus Poliitilised ideoloogiad (2.6) · Ideoloogia on korrastatud ideekogum, mis propageerib kindlaid väärtusi · Poliitiline ideoloogia kommunism, liberalism, sotsialism · Mittepoliitiline ideoloogia religioon, filosoofia Tähtsamad ideoloogiad Konservatism Liberalism Sotsiaaldemokraatia IRL, Rahvaliit, Kristlikud Reformierakond Keskerakond, sotsid demokraadid juhtidee Traditsioonide ja stabiilsuse Indiviidi vabadus Võrdsed võimalused hoidmine, rahvusluse, moraali, kõigile religiooni tähtsustamine majandus Sekkumise vastu, mõõdukad Riik peaks sekkuma Riik reguleerib majandust, maksud, kaitstakse rahvusliku minimaalselt; vaba turu ja suurema tulu saajatel
Karismaatiliste poliitikutena nimetatakse Leninit, Hitlerit, Churchilli, Castrot, Mahatma Gandhit, Martin Luther Kingi. Nüüdisühiskonnas on liidri karismast olulisemaks võimule kuuletumise põhjuseks mõistuslik kaalutlus. Näiteks maksavad peaaegu kõik kodanikud ja firmad ausalt oma makse, sest nad mõistavad, et saadavat tulu kasutatakse oluliste vajaduste (korrakaitse, teede ja sidevõrgud, haridus ja tervishoid) rahuldamiseks. Tänapäeval on pea võimatu leida niisugust ühiskonda, kus riigivõimu teostatakse kas ainult sunni või ainult autoriteedi najal. Tavaliselt on kasutusel nii üks kui teine meetod. Vajadus rakendada sundi kerkib tavaliselt üksikutel juhtudel või seoses üksikute ühiskonnaliikmetega. Näiteks tuleb riigil tegeleda maksupetturitega ja nende suhtes ka sundi rakendada. Demokraatia valitsemisviis või poliitiline reziim, milles võimukasutust legitimeerib ja
Uute liikmeste vastuvõtmist sätestav artikkel I sammas: Uus Euroopa Ühendus • Subsidiaarsuse põhimõte • Euroopa Liidu kodakondsus (art. 17-22) • õigus valida ja saada valituks kõikide liikmesriikide kohalikel valimistel Euroopa Liidu põhikursus • õigus valida ja saada valituks Euroopa Parlamendi valmistel (art.19 end. 8b) • konsulaarlepe (art. 20, end. 8c) • Majandus- ja rahapoliitika (VII jaotis, art. 98-124) • majanduspoliitika (art. 98-104) • rahapoliitika (EKS ja EKPS; art. 105-111) • institutsioonilised sätted (art. 112-115) • üleminekusätted (majandus- ja rahaliidu loomise etapiline areng; art.116-124) • Tööturu ja - sotsiaalpoliitika (IX jaotis, art. 136-145) 3 • Keskkonnapoliitika (XIX jaotis, art. 174-176)
Uute liikmeste vastuvõtmist sätestav artikkel I sammas: Uus Euroopa Ühendus · Subsidiaarsuse põhimõte · Euroopa Liidu kodakondsus (art. 17-22) · õigus valida ja saada valituks kõikide liikmesriikide kohalikel valimistel Euroopa Liidu põhikursus · õigus valida ja saada valituks Euroopa Parlamendi valmistel (art.19 end. 8b) · konsulaarlepe (art. 20, end. 8c) · Majandus- ja rahapoliitika (VII jaotis, art. 98-124) · majanduspoliitika (art. 98-104) · rahapoliitika (EKS ja EKPS; art. 105-111) · institutsioonilised sätted (art. 112-115) · üleminekusätted (majandus- ja rahaliidu loomise etapiline areng; art.116-124) · Tööturu ja - sotsiaalpoliitika (IX jaotis, art. 136-145) · Keskkonnapoliitika (XIX jaotis, art. 174-176) · EL regionaalpoliitika väljaarendamine (XVII jaotis - majanduslik ja Euroopa Liidu põhikursus
Uute liikmeste vastuvõtmist sätestav artikkel I sammas: Uus Euroopa Ühendus · Subsidiaarsuse põhimõte · Euroopa Liidu kodakondsus (art. 17-22) · õigus valida ja saada valituks kõikide liikmesriikide kohalikel valimistel Euroopa Liidu põhikursus · õigus valida ja saada valituks Euroopa Parlamendi valmistel (art.19 end. 8b) · konsulaarlepe (art. 20, end. 8c) · Majandus- ja rahapoliitika (VII jaotis, art. 98-124) · majanduspoliitika (art. 98-104) · rahapoliitika (EKS ja EKPS; art. 105-111) · institutsioonilised sätted (art. 112-115) · üleminekusätted (majandus- ja rahaliidu loomise etapiline areng; art.116-124) · Tööturu ja - sotsiaalpoliitika (IX jaotis, art. 136-145) · Keskkonnapoliitika (XIX jaotis, art. 174-176) · EL regionaalpoliitika väljaarendamine (XVII jaotis - majanduslik ja Euroopa Liidu põhikursus
Uute liikmeste vastuvõtmist sätestav artikkel I sammas: Uus Euroopa Ühendus · Subsidiaarsuse põhimõte · Euroopa Liidu kodakondsus (art. 17-22) · õigus valida ja saada valituks kõikide liikmesriikide kohalikel valimistel Euroopa Liidu põhikursus · õigus valida ja saada valituks Euroopa Parlamendi valmistel (art.19 end. 8b) · konsulaarlepe (art. 20, end. 8c) · Majandus- ja rahapoliitika (VII jaotis, art. 98-124) · majanduspoliitika (art. 98-104) · rahapoliitika (EKS ja EKPS; art. 105-111) · institutsioonilised sätted (art. 112-115) · üleminekusätted (majandus- ja rahaliidu loomise etapiline areng; art.116-124) · Tööturu ja - sotsiaalpoliitika (IX jaotis, art. 136-145) · Keskkonnapoliitika (XIX jaotis, art. 174-176) · EL regionaalpoliitika väljaarendamine (XVII jaotis - majanduslik ja Euroopa Liidu põhikursus
omavalitsuste koostöö; 2) arvestada tuleb jätkusuutlikkuse ja uuenduslikkuse põhimõtteid; 3) harukondlike poliitikate seotus regionaalarengu suunamisega vajab tugevdamist; 4) arvestada tuleb keskuste ja tagamaade vastastikust sõltuvust ning keskuste kaalukat rolli edasises regionaalarengus; 5) käivitada integreeritud arendustegevus; Schöber, P. (2003) Kohalik omavalitsus. Tänapäevase kohaliku omavalitsuse idee, Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, lk. 23-53. (ÕIS) Linn või vald ei tugine ainult mitte enesele, vaid see on ka kõrgema organismi organ. Seega allub nii esene kui ka võõrale (riigi) tahtele. Ruum, milles on piiratud valla või linna eriareng, on piiratud. Kohaliku omavalitsuse idee tegelikkuses eksisteerib seega linnade ja valdade, maakondade ja kõrgemate omavalitsus-liitudena.
Ideoloogia tekkis 19. sajandi lõpupoolel sotsialistide nn. revisionistliku suuna pooldajate hulgas. Rajajaks Austria päritolu juut- Eduard Bernstein. Sotsiaaldemokraatiat eristas sotsialismist revolutsioonilisuse eitamine ja soov arendada ühiskonda evolutsiooniliselt, reformide teel. Lahknes sotsialimist lõplikult esimese maailmasõja ajal erimeelsuste tõttu rahvusluse küsimuses. Majandus allutada ühiskonna huvidele Suur tähelepanu ühiskonna heaolule Tugev haridus, tervishoid Ühesugune valimisõigus Poliitiline, majanduslik võrdsus Riik sekkub majandusse Esikohal tööinimeste probleemide lahendamine Keskne väärtus on võrdsus, täpsemalt võrdsed võimalused kõigile. Riik peab tagama igale oma liikmele inimõigused, võimaluse saada haridust ja arstiabi, omandada elukutse ja leida tööd. - Tasuta haridus - Taskukohane haiglaravi - Tasuta lastehoid lasteaedades
· Kvalifitseeritud häälteenamus: vastavalt lepingutele igale riigi esindajale erinev arv hääli ja hääletamisel summeeritakse need kokku ja peavad ületama kindla lävendi 46. EL Nõukogu roll seadusandlikus (otsusetegemise) protsessis · Peamine seadusandlik institutsioon · EL õigusaktide vastuvõtmine ja nende kinnitamine (direktiive, määrusi) 47. EL Nõukogu muud (põhi)ülesanded · Liikmesriikide üldise majanduspoliitika koordineerimine · Rahvusvaheliste kokkulepete sõlmimine · Eelarvelised volitused (koos Parlamendiga) · Ühine välis- ja julgeolekupoliitika · Politsei- ning õigusalane koostöö 48. "Euroopa Nõukogu", "Euroopa Ülemkogu" ja "EL Nõukogu" mõisted ning suutlikkus neid üksteisest eristada (millega tegelevad, kellest koosnevad jne) · Euroopa Nõukogu = Council of Europe (NB! Ei ole Euroopa Liidu institutsioon...):
loodusressurside linnastumine ehk energiat rakendades urbanisatsioon. valmistasid inimesed NB! Henry Ford võtis elatusvahendeid, mis kasutusele konveieri tarbiti meetoti, kus iga naturaalmajanduses tööline tegeles ühe ära. Ajapikku aenes ka kindla detalili käsitöö ja kaubandus. monteerimisel. Linnad olid vähetähtsad ja suurema osa inimsesed elasid maal. 2. Majanduspoliitika. Riigi välisvõlg. Eelarvepoliitika. Maksusüsteem. Majanduspoliitika tähendab riigi sekkumist majandusse. Eesti majandus on turumajandus, kus kõrvuti on era- ja riigisektor. Riigisektor pakub ühishüve (haridus, tervishoid ja riiklik meedia) ning hoolitseb riigivara (hooned, metsad) korrashoiu eest. Riik sekkub majandusse seadusandluse kaudu ja maksude kehtestamise ja kogumiseda. Riigi rahapoliitika tähendab kontrolli finantsasutuste tegevuse üle,
· õigus valida ja saada valituks Euroopa Parlamendi valmistel Formaalselt oli see nime muutus ja samuti lisandus 3 samba (art.19 end. 8b) süsteem e 2 koostöövaldkonna juurde tulemine EÜ raames. · konsulaarlepe (art. 20, end. 8c) 16. EL (Maastrichti) lepinguga lisandunud peamised uued · Majandus- ja rahapoliitika (VII jaotis, art. 98-124) poliitikavaldkonnad · majanduspoliitika (art. 98-104) 1) ühine välis- ja julgeolekupoliitika · rahapoliitika (EKS ja EKPS; art. 105-111) 2) koostöö õigus- ja siseküsimustes · institutsioonilised sätted (art. 112-115) 17. Euroopa Majanduspiirkonna (EEA) leping · üleminekusätted (majandus- ja rahaliidu loomise etapiline areng; 1994 Euroopa Majandusruumi lepingu (EEA) jõustumine art
Sissejuhatus sotsiaalpoliitikasse Sotsiaalpoliitika olemus ja eesmärgid, sotsiaalpoliitika mudelid Sotsiaalpoliitika mõiste on mitmetähenduslik. Enamlevinud tähendustes mõistetakse sotsiaalpoliitika all: 1. seisukohti ja põhimõtteid, mis puudutavad ressursside ja vastutuse jaotust üksikisiku, rühmade ja kogukondade vahel ühiskonnas; 2. abinõude süsteemi sotsiaalsete probleemide lahendamiseks ja sotsiaalsete eesmärkide saavutamiseks. SP eesmärgiks on tagada inimestele sotsiaalne turvalisus … kollektiivse sekkumisega parandada individuaalset heaolu … vähendada klassivastuolusid …. tagada õiglus ja võrdväärsus
Multikultuursus on euroopalik väärtus ja varasalv, mille võimaluste kasutamiseks on Eestis veel üksjagu õppida. Ütleb ju ka Euroopa Liidu moto: in varietate concordia - mitmekesisuses peitub ühtsus. Heaoluriik Heaoluriik riik, mis sekkub majandusliku tootmise ning jaotamise protsessi, selleks, et leevendada sotsiaalsete teenuste ja väljamaksete abil turuhindade mõju inimese toimetulekule. Heaoluriigi peamine tunnus on sotsiaalpoliitika suur osa riigi valitsemissüsteemis. Heaoluriik ei tähenda külluse riiki, kus kõikidel inimestel on hea elada. Igas riigis tuleb arvestada oma raharessursse, et neid kõige otstarbekamalt jagada. Heaoluriik peab oma elanikele tagama kindla elukvaliteedi. Termini "elukvaliteet" juures eristatakse ühiskonna elukvaliteeti (üldise elukvaliteedi ühiskondlikud ressursid ja barjäärid, nt institutsioonide kvaliteet: haridus, tervishoid, turvalisust tagavad institutsioonid jne) ja
omavalitsused), teine ehk erasektor (eraettevõtted) ja kolmas ehk mittetulundussektor (kodanikuorganisatsioonid ja ühendused). Ühiskonda mitmekesistavad erinevad inimesed mitmekesisus ehk pluralism on ühiskonnale loomulik. Erinevused inimhulkade vahel tingivad kihistatuse ehk sotsiaalse struktuuri. Ühiskonnaelu tasandid - perekond, küla, linn või riik, riikide ühendus, maailm. Ühiskonnaelu valdkonnad - majandus, kultuur, haridus, tervishoid, valitsemine. o Nüüdisühiskonna kujunemine (industriaalühiskond, postindustriaalne ühiskond, teadmusühiskond, siirdeühiskond) - nüüdisühiskond vormus koos rahvusühiskondade/rahvusriikidega 19. sajandil. Nüüdisühiskond TÄNAPÄEVA ARENENUD ÜHISKOND, MIDA ISELOOMUSTAVAD AVALIKU SEKTORI, TURUMAJANDUSE JA KODANIKUÜHISKONNA ERISTATAVUS, RAHVA OSALUS ÜHISKONNAELU KORRALDAMISES, VABAMEELSUS VAIMUELUS NING INIMÕIGUSTE TUNNUSTAMINE.
Poliitilised ideoloogiad. Valimised: funktsioonid, erinevad valimissüsteemid, valimiskäitumine, valimiste tulemused. Koalitsioon. Opositsioon. Seadusandlik võim. Parlamendi töökorraldus. Täidesaatev võim. Valitsuse moodustamise põhimõtted. Bürokraatia. Korruptsioon. Riigipea. Kohtuvõim. Eesti kohtusüsteem. Euroopa Nõukogu Inimõiguste Kohus. Euroopa Kohus. Ombudsman. Võimude lahususe ja tasakaalustatuse põhimõte. Riigikontrolli ja Õiguskantsleri institutsioonid. Kohalik omavalitsus. Kesk- ja regionaalvõimu suhted. Euroopa Liidu institutsioonid. 1. Demokraatlik valitsemiskord ehk põhiseaduslikkus. Lk.96 Osalus- ja elitaardemokraatia Lk.62 Demokraatia on valitsemisviis või poliitiline reziim, milles võimukasutust legitimeerib ja kontrollib rahva tahe. Kontrolli tagab õigusriik, kus austatakse ja järgitakse seadusi, kus kehtivad isiku-, informatsiooni- ja sõnavabadus, võimude lahususe põhimõte ja sõltumatu kohtuvõim
· I sammas: Uus Euroopa Ühendus Subsidiaarsuse põhimõte Euroopa Liidu kodakondsus (art. 17-22) õigus valida ja saada valituks kõikide liikmesriikide kohalikel valimistel õigus valida ja saada valituks Euroopa Parlamendi valmistel (art.19 end. 8b) konsulaarlepe (art. 20, end. 8c) Majandus- ja rahapoliitika (VII jaotis, art. 98-124)- ühisraha EURO majanduspoliitika (art. 98-104) rahapoliitika (EKS ja EKPS; art. 105-111) institutsioonilised sätted (art. 112-115) üleminekusätted (majandus- ja rahaliidu loomise etapiline areng; art.116-124) Tööturu ja - sotsiaalpoliitika (IX jaotis, art. 136-145) Keskkonnapoliitika (XIX jaotis, art. 174-176) EL regionaalpoliitika väljaarendamine (XVII jaotis - majanduslik ja sotsiaalne ühtekuuluvus; art. 158-162)
aasta märtsis otsustasid liidu juhid seada uus eesmärk: muuta Euroopa Liit 2010. aastaks "kõige konkurentsivõimelisemaks ja dünaamilisemaks teadmistele põhinevaks majanduseks maailmas, mida iseloomustaks säästev majanduskasv koos suurema arvu ning paremate töökohtadega ning suurema sotsiaalse ühtekuuluvusega". Liidu juhid leppisid kokku ka selle eesmärgi saavutamise üksikasjaliku strateegia. Lissaboni strateegia hõlmab selliseid valdkondi nagu teadusuuringud, haridus, koolitus, Interneti-ühendus ja online-äritegevus. See hõlmab ka Euroopa sotsiaalkindlustussüsteemide reformi, mis peavad muutuma jätkusuutlikuks, et nende hüvesid saaksid nautida ka tulevased põlved. Igal kevadel arutab ülemkogu Lissaboni strateegia elluviimist. Maastrichti kriteeriumid: viis kriteeriumi, mille alusel otsustatakse, kas ELi riik on valmis euro kasutuselevõtuks. Need kriteeriumid on järgmised.
Vasakpoolsete / Põhjamaade Ühendatud.Vasakpoolsete liitfraktsioon 20 alalist komisjoni (Välisasjad (sh Inimõigused, julgeolek ja kaitse), ArengRahvusvaheline kaubandus, Eelarve, Eelarve kontroll, Majandus ja rahandus,Tööhõive ja sotsiaalvaldkond, Keskkond, rahvatervis ja toiduohutus, Tööstus,teadusuuringud ja energeetika, Siseturg ja tarbijakaitse, Transport ja turism,Regionaalareng, Põllumajandus ja maaelu areng, Kalandus, Kultuur ja haridus,Õigus, Kodanikuvabadused ning justiits ja siseasjad, Põhiseadus, Naiste õigused ja sooline võrdõiguslikkus, Petitsioonid. 35 delegatsiooni koostöö teiste riikide või ühenduste parlamentidega. Toetusgrupid toetuse avaldamiseks mõnele teemale või valdkonnale (nt Tiibeti õiguste toetusgrupp või Iraani toetusgrupp või lasteõiguste toetusgrupp. Parlamendi töös on kaks peamist etappi: komisjonid õigusaktide koostamine