Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "keskaegse linna elu-olu". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
keskaeg, kõiv, raudkivi, kaubavahetus, kaupmehed, rooma, veneetsia, linnaõigus, majas, keskaegsete, keskaegses, erinesid, elavnes, ilmaliku, feodaalid, genova, firenze, turuplats, linnamüür, tulekahjud, solk, tänavale, mööbli, kaubavahetuses, pidama, hansalinnade, raad, ühisgümnaasium, juhendaja, miline, barbarid, kadusid, feodaalne, killustatusLinnade areng Esialgu Rooma riik lagunes, kadusid ka vanaaja linnad. Elanikud siirdusid elama maale ning hakkasid tegelema põllutööga. Linnamajad lagunesid ja tänavad kasvasid rohtu. Vahemereäärsed linnad jäid ainult alles. 9. sajandil tekkisid aga uued- keskaegsed linnad. Linnade arengu põhjuseks oli majanduse areng. Tekkis kolmeväljasüsteem. Tööriistad linnades muutusid vastupidavamaks ja tugevamaks, sest puitosad asendati rauaga.Uuendused
Keskaeg jääb antiikaja ja renessansi vahele. See on pikk ajajärk, mis kestis ligikaudu kümme sajandit. Keskaega kiputakse alati seostama vaid lõputute sõdade, nälgivate talupoegade ja kohutavate taudidega. Keskaeg ei olnud sugusi vaid harimatuse ning julmuse ajastu. Antiikaja linnad hävisid kui barbarid Rooma riigi hävitasid. Osa neist purustati võitluse käigus, osad hääbusid ise. Pärast anttikaja linnade hävimsit hakkasidki kujunema keskagsed linnad. Linnade tekkimine. Käsitöölistel ja kaupmeestel jäi feodaali võimu all elamine kitsaks. Palju tulusam elupaik oli liiklusteede sõlmpunktides, kus oma kaupa sai kergemini turustada või hõlpsamalt toorainet hankida. Nii kaupmehed kui ka kösitöölised hakkasid oma eluasemeks valima vanu
linna toimimisest ning süsteemist. Ajaloolistest linnadest ongi keskaegne struktuur kõige paremini jälgitav Tallinnas- säilinud on stiihiliselt, puhtfunktsionaalse loogika alusel kujunenud tänavavõrk, mis järgib linnuselt turuplatsi ning mereni ja ümberkaudsetele maadele suunduvaid radu. Tallinna keskaegne linnamüür oli oma aja suurimaid ja tugevamaid kaitsesüsteeme kogu Põhja-Euroopas. Elu keskaegses majas erines oluliselt tänapäevasest elust. Puudusid kõik praegusaja mugavused nagu näiteks kraanivesi, keskküte, elektrivalgus ja palju muud. Tavaliselt oli linnaelaniku kodu käsitöölisele ühtlasi töökojaks, kaupmehele laoruumiks ning kontoriks. Kuid tänapäeva ühiskonnas on inimesele kodu koduks ning kontor kontoriks. Võrreldes keskaega tänapäevaga, on muutunud ametite tähtsused. Pooled tööd on tänapäeval
Tallinna 21. Kool Keskaegne linn-piiripealne maailm Ajaloo arutlus Marje Mölder 10a Tallinn 2009 "Keskaegne linn - piiripealne maailm" Keskaeg oli 5.-14. Sajandil, kuid eeldused linnade taastekkeks kujunesid alles 11. Sajandil seoses põllumajanduse arenguga, mis soodustas käsitöö eraldumist põlluharimisest. Linnad tekkisid peamiselt kaubateede ristumiskohtadesse, traditsiooniliste laadaplatside juurde, kirikuelu keskustesse ja linnuste lähedusse. Kuni 11. sajandini tekkisid linnad Itaalias ja Prantsusmaal enamasti Rooma aegsetele linnaasemetele, alates 13. Sajandist rajasid uusi linnu ka maaisandad.
kitsad ja kõverad. Solk ja prügi visati otse tänavale. Kitsikuse ja räpasuse tõttu levisid linnas sageli nakkushaigused, millesse paljud inimesed surid. Tänava ääres seisid tihedalt üksteise kõrval kõrge katusega majad, mille alumisel korrusel olid eluruumid ja töökojad, ülemistel laoruumid. Majad olid ehitatud enamasti puust, seetõttu toimus palju tulekahjusid. Linnade peamisteks elanikeks olid käsitöölised, kaupmehed, linnadesse põgenenud talupojad. Elanikkond jagunes laias laastus kolmeks. Kaupmehed olid linna kõige rikkamad kodanikud, kelle rikkus tulenes kaubandusest. Nad olid kõige lugupeetavamad linnakodanikud keskajal, kes valisid endi hulgast linnaelu juhtimiseks raehärrad ja bürgermeistrid. Käsitöölised olid kaupmeestest mõnevõrra vaesemad ega omanud suurt kaasarääkimisõigust linna valitsusorganeis. Linna alamkihid koosnesid kõige erinevamate
Soola imporditi õige kaugelt: peamiselt Prantsusmaalt või ka Portugalist. 2030 väikest laeva jõudis karavanina purjetades soolalastiga Tallinna. Siin laaditi sool maha ja võeti vastukaubana pardale Liivimaa teravili. Eelkõige rehes kuivatatud ja pekstud rukis, mis andis rohkesti välja meeldiva maitsega jahu. Kiiresti linnastuvas Flandrias oli Liivimaa teravili nõutud kaup. Rukist vahetati soola vastu vahekorras: üks mõõt rukist = kaks mõõtu soola. Tallinna kaupmehed müüsid soola nii linna- kui maarahvale, aga ka üle mere Lõuna-Soome ja Lääne-Rootsi. Keskaegsete linnade tekkimine Kui barbarid Rooma riigi hävitasid, kadusid ka vanaaja linnad. Osa neist purustati võitluse käigus, osa hääbus ise. IX sajandil hakkas Euroopa tasahilju muutuma. Kasvas rahvaarv, täiustusid põlluharimisviisid ja tööriistad. Uuendused soodustasid käsitöö eraldumist põllumajandusest. Kui varem valmistas talupoeg kõik eluks vajaliku ise, siis nüüd tekkis kiht
Linnade areng keskajal Eesti keskaeg on periood, mil Eesti territooriumil toimuvaid sotsiaal-majanduslikke ning poliitilisi protsesse peetakse keskaega kuuluvaks. Keskajaks peetakse Eestis aega muistse vabadusvõitluse lõpust 1227. aastal Liivi sõjani 1558. aastal. Sel ajal toimus kiire linnade areng, mille tulemusena muutusid hästi kindlustatud linnad kaubandus-, käsitöö- ja kultuurikeskusteks. Tekkisid esimesed linnad, mis arenesid väga kõvasti ning kiiresti. Eestis tekkisid esimesed linnad varsti pärast vallutust
Et ära hoida võimalikke üleastumisi, jälgiti skraast kinnipidamist väga rangelt. Iga üleastumine tõi kaasa karistuse. Ometi ei tähendanud tsunftikord ainult käske ja keelde. Tsunftiliikmed hoolitsesid ühiselt ametivendade töövõimaluste eest, ühiselt muretseti toorainet ja toodangule turgu. Kuigi tsunftikorral oli alguses tunduvaid eeliseid eraldi töötamisega võrreldes, hakkas see pikkamööda käsitöö arengut siiski takistama. Linnakodaniku kodu Elu keskaegses majas erines oluliselt tänapäevasest elust. Puudusid kõik praegusaja mugavused: kraanivesi, keskküte, elektrivalgus jms.Tavaliselt oli linnaelaniku kodu käsitöölisele ühtlasi töökojaks, kaupmehele laoruumiks ning kontoriks. Milline võis olla küll müra, kui näiteks üksteise võidu tagusid viie sepapaja sepad, töötas neli kiviraidurit oma sellide ja õpipoistega ning veidi eemal saagisid laudsepad tünnilaudu.Keskaegse inimese elurütm sõltus päeva pikkusest. Pimeduse saabudes
KESKAEG Keskaeg on ajalooperiood vanaaja ja uusaja vahel. Tavaliselt paigutatakse keskaeg ajavahemikku 5. sajandist 15. sajandini ja see oleneb nii vaadeldavast piirkonnast kui (osalt) ka tõlgendajast. Keskaja periodiseerimine: NB! Ühiste tunnuste alusel jagatakse kitsamateks ajalisteks perioodideks. VARAKESKAEG (5.-11.saj.kp. ) · feodaalse korra kujunemine ja võidukäik · valitseb naturaalmajandus · perioodi lõpul algab linnade kujunemine · feodaalne killustatus KÕRGKESKAEG (11.saj.kp.-14.saj.lõpp) · valitseb feodaalne korraldus
tavaliselt andis Rooma-aegsetele linnadele edasise elujõu piiskop, mitte kuningas. Ka siin võttis kirik üle ajalukku vajunud impeeriumi ülesanded, piiskopid tegutsesid selle vanades halduspiirkondades. Linnaeelsed asulad ehk aolinnad olid seotud kaubavahetuspaikadega. burgus - väike kraaviga ümbritsetud kindlus, mis levisid hilisantiiksel ajal. Germaani sõna, mille laenasid roomlased. Linna eelkäija. vicus - väikseim administratiivne üksus rooma impeeriumis. Tekkisid rooma sõjaväegarinsonide lähedusse. Pakkusid sõduritele kaupu ja teenuseid. Esialgu polnud ka mingit legaalset staatust. Linna eelkäija. portus põhimõtteliselt sama, mis eelnevad. Keskaegsed linnad sündisid ja arenesid just majandusliku funktsiooni baasilt, selle baasi loob kaubavahetuse elavnemine, selle loovad kaupmehed. Kui alguses (varakeskajal) oli linn eelkõige vahetuse koht, kaubanduslik sõlmpunkt, turg, siis nüüd on tema tähtsaimaks funktsiooniks tootmistegevus
tavaliselt andis Rooma-aegsetele linnadele edasise elujõu piiskop, mitte kuningas. Ka siin võttis kirik üle ajalukku vajunud impeeriumi ülesanded, piiskopid tegutsesid selle vanades halduspiirkondades. Linnaeelsed asulad ehk aolinnad olid seotud kaubavahetuspaikadega. burgus - väike kraaviga ümbritsetud kindlus, mis levisid hilisantiiksel ajal. Germaani sõna, mille laenasid roomlased. Linna eelkäija. vicus - väikseim administratiivne üksus rooma impeeriumis. Tekkisid rooma sõjaväegarinsonide lähedusse. Pakkusid sõduritele kaupu ja teenuseid. Esialgu polnud ka mingit legaalset staatust. Linna eelkäija. portus – põhimõtteliselt sama, mis eelnevad. Keskaegsed linnad sündisid ja arenesid just majandusliku funktsiooni baasilt, selle baasi loob kaubavahetuse elavnemine, selle loovad kaupmehed. Kui alguses (varakeskajal) oli linn eelkõige vahetuse koht, kaubanduslik sõlmpunkt, turg, siis nüüd on tema tähtsaimaks funktsiooniks tootmistegevus
ka linn oli pool agraarne Linna elanikud harisid oma põllulappi ja aiamaad, pidasid linnamüüride vahel kodulinde, sigu ja kitsi Majad olid muldpõrandaga ja puust (samasugused kui maal) Rikkamad linnaelanikud üritasid jäljendada maaülikude eluviisi, ehitades endale kindlustorne kogusid sinna endale hädaolukorraks toiduvarusid Linn oli vahetult sõltuv ümberolevatest küladest 15. sajandini. keskaegsete linnade kujunemisloost võib välja tuua märksõnad: käsitöö kaubandus turvalisus soodne asukoht Rahvas koondus ikka juba toimivate kaubanduslike, sõjaliste, kiriklike või halduskeskuste ümber, mis suutsid kaitset pakkuda. nendeks võisid olla suuremate teede ristumiskohad jõekoolmetel ja suudmetes sildade juures randumiseks sobivate lahtede ääres
sobinud looduslikult suuremaks sadamaks. Nii Tallinna kui ka Tartu puhul võib oletada, et algne linnaline asula kujunes kindluse (Tallinnas ordulinnuse ja piiskopi residentsi ning Tartus piiskopilinnuse) ümber välja 13. sajandi keskpaigaks, kuid täpsemad allikad nende varaste asulate iseloomustamiseks puuduvad. Mõlemad linnad said linnaõiguse arvatavasti juba 13. sajandi keskpaigaks, Tallinn kasutas Lübecki, Tartu aga Riia õigust. Linnaõigus eristas linna territooriumi juriidiliselt ümbritsevatest maapiirkondadest ning tagas linnaelanikele kindla õigusliku staatuse. Tallinna ja Tartu jõukuse eelduseks oli võimalus arendada kaubandust, mis sõltus otseselt nende linnade geograafilisest asendist -- Tartu jäi läänest Pihkvasse ning sealt Novgorodi ulatuvale maa- ja veeteele, Tallinna asend võimaldas kontrollida laevasõitu piki Eesti põhjarannikut Neeva jõele suunduval kaubateel. Kauplemine Venemaaga, eeskätt
Klass G1KR Tallinn 2011 tänapäeva ajaloolisi vaatamisväärsusi Euroopas on just kõige paremini säilinud just keskaegsed linnad. Üks väärtuslikemaid on ka Tallinna vanalinn, mis pakub siia tulevatele turistidele kõige rohkem huvi, selle tõttu, et see on kõige paremini säilinud. Kui võrrelda tänapäevast linnaehitust ning ka rajamist on sel siis palju erinevusi võrreldes keskaegsete linnadega. Rääkides linna ehitusest on ka linna valitsemine ja kord erinev. Linnad keskajal · Raad ja raekoda Linna elu juhtis linnanõukogu ehk raad mille liikmete arv sõltus linna suurusest.Rae liikme ( raehärra) staatus oli eluaegne. Raehärra pidi olema sündinud seaduslikust abielust ning omama kinnisvara linna
IX sajandil hakkas Euroopa tasahilju muutuma. Kasvas rahvaarv, täiustusid põlluharimisviisid ja tööriistad. Uuendused soodustasid käsitöö eraldumist põllumajandusest. Kui varem valmistas talupoeg kõik eluks vajaliku ise, siis nüüd tekkis kiht inimesi, kes pühendusid vaid kindla käsitöötoote tegemisele. Käsitööliste valmistatud esemed olid vastupidavamad ja ilusamad kui lihtsa talupoja tehtud. Kaubavahetuse elavnedes kujunes veel teinegi kiht inimesi kaupmehed, kelle elatusalaks sai kaupade vahendamine. Käsitöölistel ja kaupmeestel jäi feodaali võimu all elamine kitsaks. Palju tulusam elupaik oli liiklusteede sõlmpunktides, kus oma kaupa sai kergemini turustada või hõlpsamalt toorainet hankida. Nii kaupmehed kui ka käsitöölised hakkasid oma eluasemeks valima vanu laadaplatse, kirikuelu keskusi ja linnuseid. Linn tõmbas inimesi ohtralt ligi, seepärast ehitati eluasemeid ja laoplatse väljapoole müüregi.
Selleks oli tavaliselt mõni valitseja Ta mõistis kohut, kehtestas makse ning määras kindlaks turul kasutatavad kaalud ja mõõdud Isandal oli ka kohustus tagada aus kauplemine ja kaupmeeste julgeolek linnas Isandad said linnadest suurt tulu Linlased asusid isandaga võitlusse, et saada suuremaid vabadusi ja privileege Linnade suurus ja elanike arv Linnu oli erinevate mõõtudega Euroopa suurimad linnad olid Pariis (100 000), Milano, Firenze ja Veneetsia Saksamaal elas kõige rohkem inimesi Kölnis (40 000) Liivimaa suurim linn oli Riia, kus elas umbes 10 000 inimest Leidus ka linnu, kus elas ainult 200-300 inimest, nagu näiteks Eestis Vana-Pärnu, Paide ja Rakvere Talupojad läksid linnadesse otsima paremat elu, suuremaid vabadusi ja uusi võimalusi Keskaja Euroopa linnades elas koos palju erinevast rahvusest inimesi Linnaõigus Linnaõigusesse olid koondatud reeglid ja vabadused,
kaubandusest sai raha, siis muutusid linnad rikaks ja linnadesse suundus rohkem inimesi · Käsitöölised tekkis linnaturu nõudlusele spetsialiseerunud käsitööliste kiht, mille tegevus pani aluse kaubatootmisele ja linna jõukusele. · rahvaarvu kasv paljud inimesed suundusid linna, sest polnud kuhugi mujale minna. 15) Mis rolli omasid keskaegse linna kujunemisel linnamüür ja linnaõigus? Selgitage mõne lausega. Keskaegse linna kaks olulist tunnust on linnamüür ja linnaõigus. Julgeoleku tõttu piirati linnad müüriga. ja linna ehitati tihedalt täis. See, kummal pool linnamüürist sa elad, näitas sinu staatust: linnamüüri ees elasid vaesemad ja sõja korral toodi need ohvriks, linnamüüri taga elasid rikkamad ja need, keda KAITSTI. Kui sa oled elanud aasta linnamüüride taga, muutusid vabaks. linna tunnuseks on on dokument ,,Linnaõigus"
REFERAAT LINNADE TEKE JA LINNAKULTUUR Sisukord 1. Sisukord 2. Sissejuhatus 3. Keskaegsete linnade tekkimine 4. Linnade välisilme 5. Müürid ja privileegid 6. Elu linnas 7. Linnakultuur 8. Kokkuvõte 9. Kasutatud kirjandus Sissejuhatus Keskajal oli tegu eelkõige maaharijate ühiskonnaga, linnamüüride vahel elas inimeste koguarvust vähem kui kümnendik. Sellest hoolimata etendasid linn ja linnakultuur feodaaltsivilisatsiooni arengus väga olulist rolli. Vanaaja ja keskaja linn erinesid olemuslikult ja
reguleerisid ühenduse siseelu, eriti põhjalikult ühiseid pidustusi ja usulisi toiminguid, tuli raes kinnitada. Seega olid linnaelanike ühendused pidevalt rae kontrolli all. Samas arvestas raad jõukamate linnakodanike ühenduste arvamusega olulisemate küsimuste otsustamisel. Kaubanduse areng soodustas linnade teket ja linnad omakorda soodustasid kaubanduse arengut. Kuna kaubandus andis suurt tulu muutusid ka linnad jõukamaks. Pärast ristisõdasid elavnes kaubavahetus Vahemerel. Vahemerel haarasid endale juhtpositsiooni Veneetsia ja Genova linnriik ning enamus kaubateedest läks nende kontrolli alla.Teine tähtis kaubatee oli Põhja-Euroopas. See kulges mööda Põhja- ja Läänemerd Venemaale. Seal hakkas hoogustuma hansakaubandus. XIII sajandil räägiti juba linnade hansast - tekkis Hansa Liit. See liit ühendas eri aegadel rohkem kui 160 Põhja-Saksamaa, Madalmaade ja Liivimaa kaubalinna.
Linnade tekkimine LääneRooma keisririigi häving mõjus hävitavalt ka linnadele, kuna varakeskajal kadus vajadus linnade ja neis pakutavate kaupade ning teenuste järele. Germaanlased olid maarahvas ning pidasid linnamõnusid inimesele hukutavaks. Senised suured ja rahvarohked linnad jäid tühjaks ning varemeisse. Isegi Rooma, mis impeeriumi hiilgeaegadel oli olnud miljonilinn, muutus ainult mõne tuhande elanikuga kiratsevaks varemeteväljaks. Linnad säilisid küll IdaRooma keisririigis, kuid nende mõju LääneEuroopa barbarirahvastele oli tühine. Linnade taastekkimisele avaldasid olulist mõju varakeskaja lõpul toimunud majandusolude paranemine. Uuendused põllumajanduses tõstsid põldude saagikust ning ühes sellega tekkisid põllumajandussaaduste ülejäägid, mis kujutasid endast vahetusväärtust
Valgamaa kutseõppekeskus Koka eriala K-2 Elust keskajal Referaat Valga 2010 Linnad tekkisid kaubateede ristumiskohtadesse, traditsiooniliste laadaplatside juurde. Hansa Liidu algust ei ole võimalik täpselt dateerida, see tekkis järk-järgult. Hilikeskajal purjetasid Põhja-Saksa kaupmehed kaubanduskeskustesse, kus nad lõid omad organisatsioonid kaubandusõiguste kaitsmiseks. Vastutasuks võisid kohalikud kaupmehed oma kaupu Põhja-Saksa linnades müüa, kus see teistele keelatud oli. See polnud siiski ainult Põhja-Saksa kaupmeeste leiutis, selliseid lepingud üritasid kõik rändkaupmehed sõlmida. Sageli reisiti grupiti, millest ka liidu nimi "hansa", mis, nagu öeldud, tähendas jõuku, seltskonda, salka. Hansa Liidu tegevus jagatakse kolme perioodi: Hansa Liidu liikmeteks olid kõik Põhja-Saksa linnad, kes otseselt või kaudselt osalesid väliskaubanduses Lääne- ja Põhjamerel
sajandist seoses põllumajanduse arenguga, mis soodustas käsitöö eraldumist põlluharimisest. · Varased linnad olid käsitööliste asulad, seepärast tekkisid need kohtadesse, kus oli võimalik oma toodangut edukamalt turustada või pakkusid suuremat turvalisust: kaubateede ristumiskohtadesse traditsiooniliste laadaplatside juurde kirikuelu keskustesse (N: kloostrite juurde) linnuste lähedusse · Kuni 11.saj. tekkisid linnad Itaalias ja Prantsusmaal enamasti Rooma aegsetele linnaasemetele. · Alates 13.saj. rajasid uusi linnu ka maaisandad (feodaalid) · Linnade võitlus senjööridega: NB! Linnad asusid senjööride (feodaalide / kiriku) maadel: senjöör andis asulale linnaõiguse (mis määras kindlaks linna valitsemise korra ja inimeste vahelised õigusnormid) senjöörid polnud huvitatud linnade mõjuvõimu ja iseseisvuse suurenemisest (P: linnadest saadav tulu) · Linnad saavutasid iseseisvuse: sõdadega senjööride vastu
Tulirelvade kasutuselevõtt hakkas lahinguväljadelt välja tõrjuma rüütliratsaväge ja muutis rüütlilossid kergesti vallutatavaiks. Feodaalsed privileegid kaotasid igasuguse õigustuse. Senise feodaalse segadiku asemele hakkasid tekkima tsentraliseeritud rahvusriigid. Uued moed, kunsti- ja mõttevoolud murdsid endale teed: humanism, renessanss... Tähtsamad kaubateed maailmas enne ja pärast suuri maadeavastust. Suurkaubandus läks Hansa ning Vahemere-äärsete Veneetsia ja Genova käest üle algul Portugalile ja Hispaaniale, hiljem Inglismaale ja Madalmaadele. Viimaste kätte läks ka suurem osa kaubandusest Venemaaga. Sellises olustikus tugevnes Euroopas opositsioon katoliku kiriku korrumpeerunud ladviku vastu. Hakati nõudma usu lihtsustamist, puhastamist liigsest dogmaatikast, kasuahnusest ja ilutsemisest, rahvakeelset jumalateenistust, tagasipöördumist ristiusu algsete väärtuste juurde. Liikumist juhtisid uuendusmeelsed vaimulikud eesotsas
,,Keskaegsed Euroopa linnad kui majanduse ja kultuuri keskused" Kui barbarid Rooma riigi hävitasid, kadusid ka vanaaja linnad. Osa neist purustati võitluse käigus, osa hääbus ise. IX sajandil hakkas Euroopa tasahilju muutuma. Vanaaja ja keskaja linn erinesid olemuslikult ja võttis aega,enne kui peamiselt kaubandusest ja käsitööst elujõudu ammutav uut tüüpi linn välja arenes. Maal oli aeglustunud sisekolonisatsioon ja uute põllumaade hõlvamine. Samas katsid Euroopat arvukad kindlused. Neist arenesid uut tüüpi linnad,mis suutsid oma elanikke paremini kaitsta.
LINNADE VALITSEMINE JA MAJANDUS Õpik "inimene, ühiskond, kultuur - keskaeg" lk 156-167 Miks kujunesid keskajal taas linnad? Inimesed hakkasid tootma rohkem kaupu kui ise jõudsid tarbida, seega tekkisid linnad, millest said käsitöö- ja kaubanduskeskused. Kui Rooma riik hävitati, kadusid ka vanaaja linnad. Kuid rahvaarv kasvas, põlluharimisviisid ja tööriistad täiustusid ning uuendused soodustasid käsitöö eraldumist põllumajandusest. Kaubavahetus elavnes ning tekkisid kaupmehed, kes vahetasid tooteid käsitööliste ja põllumeeste vahel. Kaupmeestel oli aga tulusam elada liiklusteede sõlmpunktides ning sellistesse piirkondadesse hakkasidki kujunema linnad. Linna erinevus külast: linnas olid majad lähestikku (tulekahju korral häving suurem), linn oli rohkem rahvastatud ja üldiselt antisanitaarsem kui küla (palju inimesi koos, haigused levisid kergemini), linna võimuorganiks oli raad, linna elukorraldus toimis linnaõiguse alusel.
sajandist seoses põllumajanduse arenguga, mis soodustas käsitöö eraldumist põlluharimisest. Varased linnad olid käsitööliste asulad, seepärast tekkisid need kohtadesse, kus oli võimalik oma toodangut edukamalt turustada või pakkusid suuremat turvalisust: kaubateede ristumiskohtadesse. traditsiooniliste laadaplatside juurde. kirikuelu keskustesse (N: kloostrite juurde). linnuste lähedusse. Kuni 11.saj. tekkisid linnad Itaalias ja Prantsusmaal enamasti Rooma aegsetele linnaasemetele. Alates 13.saj. rajasid uusi linnu ka maaisandad (feodaalid). Linnade valitsemine: NB! Linnade valitsemise aluseks oli senjööri poolt antud linnaõigus, mis põhines: kohalikul tavaõigusel. senjööri poolt antud privileegidel. rae poolt välja antud määrustel jne. Linnade elu juhtis raad = linnanõukogu. Linnade võitlus senjööridega: NB! Linnad asusid senjööride
- Keskajal ladina keel muutus - Keskaega peetakse allakäigu ajajärguks - 18. saj lõpus hakati keskaega idealiseerima romantikute poolt kangelasajastu - 313 Milano Etikt, 375 hunnid tungisid Euroopasse, 476 katkes Lääne-Roomas keisri võim, 495 ristiti Frankide kuningas kõike võib keskaja alguseks pidada - 1453 türklased vallutasid konstat, 1494 itaalia sõjad, 1517 Luteri teesid võib keskaja lõpuks pidada - Niisiis keskaeg algab u. 5 sajandil ja lõppeb ca 1500 aastal. Venemaal olid piirid teised, isegi 17. sajandit võib pidada keskajaks.. - Kirjalikke allikaid keskajast on vähe, tänu arheoloogiale saab ajajärku ,,sisse vaadata" - Vara-keskaeg kuni 11. sai - Kõrg-keskaeg 11-13 saj. - Hilis-keskaeg 13-15/16 saj - keskaeg on väljamõeldud periood, mis ei üldista midagi, kuid on piisavalt tugevalt juurdunud, et tema kui peridoodi juurde jääda.
Jakob Westholmi Gümnaasium Keskaegse linlase elu 11.a Tallinn 2017 Keskaegse linlase elu Linnakodanike kodud Keskmise linnakodaniku maja oli kahe- või kolmekorruseline. Esimesel korrusel paiknes töökoda, teisel asusid eluruumid, kolmandal aga panipaigad ja ladu. Peamiselt oli töötuba vaid käsitöölistel. Kaupmehed võtsid oma kodudes ka kliente vastu. Kõige suurem ruum oli tiile, mis koosnes köögist, söögitoast ja elutoast. Tiiles oli suur kamin, kus oli avatud tulel sööginõu ja kortsen läbis kõiki korruseid. Magamistuba kutsuti törnseks. Mööblit oli tubades vähe, selle hulk ja kaunidus sõltusid peremehe jõukusest. Asukohal olid kaks mööblieset: söögilaud ja voodi. Söögikorra kätte jõudes teadis iga kodakondne, millisele kohale võis ta laua ääres istuda
5. Keskaegne linnavalitsus ehk raad. Kirjelda keskaegset linnavalitsust. Kelle hulgast rae liikmed valiti? Kauaks nad ametisse valiti? Mis olid rae ülesanded? (õp lk 74 ja 76) Linna juhtis linnakodanikest koosnev omavalitsusorgan RAAD. Linnakodanikke kutsuti BÜRGERITEKS. Linnavalitsuse moodustamiseks oli mitu võimalust: · Raeliikmed valiti linna lugupeetumate meeste seast (naised ei saanud raeliikmeks kandideerida). Raadi võisid kuuluda nii kaupmehed kui ka käsitöölised. · Mõnes linnas olid rae liikmeteks ainult rikkad kaupmehed, käsitöölisi ei peetud rae (linnavalitsuse) vääriliseks. · Linna mõjukamate (rikkamate) perekondade kiht - PATRITSIAAD, kelle hulgast raehärrad valiti. Teised raadi kandideerida ei saanudki. Raeliikmete hulgast valiti valiti rae etteotsa üks või mitu BÜRGERMEISTRIT ehk linnavanemat. Bürgermeistril oli vastutav roll linna valitsemisel, tema valduses oli linna pitsat
Linnade teke ja areng muinaslinnustest kuni 20. sajandini Muinasaeg Muinasaja lõpul jagunes rahvastik hõimualadeks Põhja-, Lõuna- ja Lääne-Eestis. 12.saj. lõpul oli 8-9 suuremat ja 4 väikemaakonda. Maakonnad jagunesid kihelkondadeks. Väikemaakondades oli neid 1-2, suuremates 3-7 . Kihelkond oli ühiskonnas keskne üksus. See oli teatava geograafiliselt piiratud ala külakondade vabatahtlik liit. Kihelkonnad hakkasid kujunema juba alates Rooma rauaaja lõpust ja keskmise rauaaja algusest. Siis algas linnuste ehitamine, mis oli kihelkondades ühine ettevõtmine. Eesti muinaslinnused on rühmitatud neljaks: neemiklinnused, kalevipoja sängid, mägilinnused ning ringvall-linnused. Muljetavaldavamad mälestusmärgid muinasaja lõpust on 11. ja 12 saj. kerkinud linnused - maalinnad Saaremaal ja Läänemaal (suurim Harjumaal Varbola Jaanilinn) ning mägilinnused Otepääl ja Lõhaveres.
Erinevalt majanduslikust aspektist võis juriidiline aspekt (linnaõigus, privileeg) sõltuda üksikisiku (senjöör, süserään) suvast. Vaatamata sellele ei olnud linnaõiguse andmine kunagi pelgalt tehniline akt, vaid suure sümboolsusega ürik, mis tähistas uut algust. Tihtipeale tähendas linnaõiguse andmine tõepoolest linna asutamist, tuues kaasa kas senise maa-asula ümberkujundamise või täiesti uue asumi sünni. Sisuliselt linnana toimiva asula elu struktureeris linnaõigus ümber, tugevdades või muutes seniseid arengutendentse. Kahel erineval alusel oleva, erinevatest määratlemisviisidest lähtuva linnaajaloo tulemused ja käsitlused ei tarvitse kattuda. Majanduslikus mõttes olid linnad kui vahetuskaubandusega tegelevad rahvarohked ja komplekssed asulad Ida- Euroopas olemas enne linnaõiguste saamist. Arheoloogiliste leidude põhjal võib öelda, et juba 10. sajandil eksisteeris mere ääres ja jõgede kallastel rida kaubanduskeskusi (näit
nad muutuma palgatöölisteks. Nendest kujunes kehtiva korraga rahulolematute linlaste kiht, mis oli vastuvõtlik ketserlikele ja reformistlikele õpetustele. Ühe linna käsitöötsunftid moodustasid käistööliste gildi, mida nimetati tavaliselt Väikegildiks. Mõnes linnas oli mitu gildi ja nad kandsid enamasti pühakute nimesid. Kaupmeestegildi nimetati tavaliselt Suurgildiks ja sinna kuulusid ka kõik selle linna kodanikuks võetud kaupmehed, kuid mitte välismaalased. Vallalised kaupmehed ja kaupmehesellid tegutsesid eraldi, moodustades Mustpeade gildi. Mõnel maal ei olnud omaette käsitööliste ja kaupmeeste gild, vaid teatud kaupade töötajad ja nendega kauplejad moodustasid ühise gildi. 5. Kaubalinnade liidud. Hansa. Vahemere linnad 13.-14. Sajandi kaubandus oli koondunud põhiliselt kahte suurde piirkonda. Esimene neist oli Vahemeri kui Euroopa ning Idamaade ja Põhja-
Keskaeg 1) Linnad Keskajal Linnaõigus on keskajast pärinev õigusnormide kogum linnakogukonna jaoks. Lääne-Euroopas tekkisid linnaõigused alates 11. sajandist, kui linnad vabanesid feodaalide võimu alt. Linnaõiguste väljatöötamisel tugineti nt kohalikul tavaõigusel, privileegidel (nt turuõigus) ja raemäärustel. 2) Eesti keskaegsete linnade linnaõigused pärinesid Saksamaa linnade õigustest. Nt Tallinnas kehtestas Taani kuningas Erik IV 1248 Lübecki õiguse. See õigus kehtestati ka 1302 Rakveres ja 1345 Narvas. Riia sai 13. sajandi II poolel Hamburgi linnaõiguse ning selle põhjal tekkis Riia linnaõigus, mis levis Tartusse, Haapsallu, Paidesse, Uus-Pärnusse ja Viljandisse. Eesti linnades kehtisid linnaõigused 1877. aasta linnareformini.
annaabi.ee 
