karjakasvatajatele? Palju laialdasemalt kui papüürust tunti muistsete karjakasvatajatest rahvaste hulgas loomanahka. Millal sellise kirjutusmaterjaliolemasolu avastati? Kuidas see juhtus? Kaks karjapoissi- beduiini otsisid 1947. a Surnumere ääres jeruusalemmast 25m ida poole kitsekarjast eksinud talle. Oma otsinguil jõudsid nad kaljulõhe juurde, kuulsid nad, nagu oleks all mingi ese purunenud. Lootes leida peidetud aardeid, ronisid posid alla koopasse. Seal seisid imelikud savipotid. Ühe neist oli kivi purustanud.Pottides olid linasesse riidesse mässitud karjaga kaetud nahkrullid. Poisid viisid oma leiu koju. Beduiinid ei tundnud käsikirjade vastu huvi, sest kiri rullidel oli neile tundmatu. Nad müüsid rullid odava hinnaga Petlemma raamatukauplejale. Millal kasutati loomanahka kirjutusmaterjalina? Aasta pärast leidsid asjatundjad, et käsikirjad on originaalsed ja pärinevad 1. sajandist eKr. Nüüd algas jaht: käsikirju otsisid beduiinid, mungad, arheoloogid
Jääaeg 11-13000a tagasi. Muinasaega uurib arheoloogia. irmuisted-savipotid,kirved. kinnismuisted linnused, hiied. Kiviaeg 8at keskpaik eKR 2 at keskpaik eKr. Vanem kiviaeg paleoliitikum, keskmine ka mesoliitikum 9000-5000, noorem ka neoliitikum 5000-1800, pronksiaeg 1800-500, vanem pa 1800-1100, noorem pa 1100-500, rauaaeg 500ekr-1227pKr, eelrooma 500ekr-50 pKr, rooma rauaaeg. 50- 350, viikingiaeg 800-1050, hilisrauaeg 1050-1200. Keskaeg 13saj algus 16saj keskpaik, uusaeg 16saj keskpaik-20saj algus- varauusaeg(pärisorjuse kaotamisest kuni iseseisvumiseni) Uusim aeg 20saj algus-.... eesti ajalugu periodiseeritakse aegade järgi, mille aluseks on eesti ala riiklik kuuluvus. Kiviaeg eestis: 9at algult EKR pulli asula vanim leitud asulakoht eestis(meseoliitikum), kiviajal valitsenud arheoloogilist kultuuri nim kunda kultuuriks: asulad veekogude ääres, küttimine- kalapüük-korilus, püstkojad, kivi-luu-puuesemed. Asukate päritol...
d) Mis keelkonda kuulusid nende kultuuride kandjad? soome-ugri keelkonda e) Mis rassi kuulusid nende kultuuride kandjad? Kammkeraamika kultuuri elanikud on läänemeresoome rahvaste eelkäijateks. Nöörkeraamika e. Venekirveste kultuur a) Mille järgi said need arheoloogilised kultuurid oma nime? uued hõimud venekirveste kultuuri esindajad. Nad kasutasid venet e. paatimeenutavate hästi lihvitud ja puuritud silmaaukudega sõjakirveid. Savipotid olid kaunistatud nööri vajutusjälgedega, millest ka keraamika nimetus. b) Mis ajast pärinevad vanimad nende kultuuride leiud? 3000a e.Kr c) Mis olid nendesse kultuuridesse kuuluvate inimeste peamised elatusalad? Oluline osa oli jashil ja kalapüügil, aga toituti ka põllu saagist. d) Mis keelkonda kuulusid nende kultuuride kandjad? läänemeresoome keelkonda e) Mis rassi kuulusid nende kultuuride kandjad? idaeurooplased 4
Surnutele pandi kaasa töö ja tarberiistu, luust kujukesi, ehteid. Luust ja merevaigust vooliti mitmesuguste loomade, lindude aga ka inimeste kujukesi, mis viitab toonaste elanike heale ja kõrgele kunstitasemele. Nöörkeraamika ehk Venekirveste kultuur. 1) Mille järgi on see kultuur oma nime saanud? uued hõimud venekirveste kultuuri esindajad. Nad kasutasid venet e. paati meenutavate hästi lihvitud ja puuritud silmaaukudega sõjakirveid. Savipotid olid kaunistatud nööri vajutusjälgedega, millest ka keraamika nimetus 2) Millised hõimud olid selle kultuuri kandjateks? balti-hõimud 3) Miilisest piirkonnast nad Eestisse tulid? jõudsid Eestisse lõuna poolt 4) Mis keelt nad rääkisid? läänemeresoome keelt 5) Millisesse rassi kuulusid? idaeurooplased 6) Millal nad Eestisse tulid? umbes 3000 a. e. Kr 7) Milliseid oskusi nad endaga kaasa tõid?
savist, anumad olid valmistatud kokku volditud laiadest savilintidest, kaunistatud lohukesed ja mustrid, põhi ümar.NEOLIITIKUMI PERIOOD. Nöörkeraamika kultuur-asukohaks üksikud talud, tööriistad Vene kirved, keraamika, maeti külili kägaras, käed pea all, asju pandi kaasa, elatusaladeks jahtimine ja kalapüük, põhitoidu said nad põllult, harisid maad, nõudeks olid savipotid, mis nöörijälgedega kaunistatud, hakati kangast kuduma, alt siledad nõud. NEOLIITIKUMI PERIOOD.PRONKSIAEG-jaguneb vanem pronksiaeg ja noorem pronksiaeg. Saab alguse 1800ekr ja lõppeb 500ekr. Tõeline materjal oli vase ja tina sulam pronks. Pronks oli harv ja kallis, slp valmistati ja kasutati ka kiviriistu. Hakati rajama kindlustatud asulaid, kujunes välja uutmoodi matmiskobed(kivikirstkalmed), tulid uued ehte-ja savinõutüübid, mehed hakkasid habet ajama. Kasutusele võeti ader
Sellest algas plastid võidukäik. komposiitmaterjalid- Kõrtest ja mudast tehtud trellised- Materjal mis koosneb vähemalt kahest materjalist. Esimene komposiit oli kivi, mille sisse pandi heina, et saada tugevamat ehitusmaterjali. 1980 algas nende uus võidukäik, hakati looma väga olulisi komposiite, nagu klaaskiuga tugevdatud vaigud. Ja ka süsinikkiuga tugevdatud vaigud. Oluline on ka Kevlar. keraamilised materjalid- Eelajaloos klaas(kristuse sünni ajal), savipotid jms(eKr). 1980 hakkavad levima rasked keraamilised materjalid- Alumiinium oksiid- Auto süüteküünla isolaator. Tenokeraamilised materjalid on kallid. 2) Metallide ja sulamite liigitus: Tihedus- kergmetallid ja -sulamid – tihedus kuni 5000 kg/m3 magneesium, alumiinium, titaan... keskmetallid ja -sulamid – tihedus 5000...10 000 kg/m3 tina, tsink, vask, nikkel, antimon, kroom, mangaan... raskemetallid ja -sulamid – tihedus üle 10 000 kg/m3 plii, hõbe, kuld,
Keskaegne relvastus Marek Lind Narva Eesti Gümnaasium 7. klass 2010 Narva Aineõpetaja Tanel Mazur Sisukord - Sissejuhatus lk 3 - Külmrelvad lk 4-6 - Kaitse lk 7-9 - Laskerelvad lk 10-11 - Piigivõitlused 12-13 Sissejuhatus Rüütlid on inimesed, kes kunagi muistsel ajal võitlesid ja täitsid isandate käske, ning tahtmisi. Erinevalt tänapäeva armeedest ei saanud rüütlid väljaõpet. Nad treenisid vaid kodakondsetega ja turniiridel. Sel põhjusel oli lahingutaktika ünsa lihtne. Raskeratsaväe rünnaku jõud oli tohutu, aga kui see kord algas, oli seda raske peatada. Taktika ja sõjatehnika muutusid keskajal järk-järgult. Suure laskejõuga vibude nooled olid nii võimsad, et rõngassärgid muutusid kasututeks. Niisiis töötati välja raske raudrüü, mis kattis kogu keha. Linnuste vallutamine oli suur osa keskaegsest sõjapidamisest. ...
Peajalgseid söövad mereimetajad, linnud ja kalad. Samuti on nad hinnatud toit kogu maailmas. Inimesed püüavad neid toiduks. Aastas püütakse peajalgseid ligi 1 000 000 tonni. Paljusid neist, eriti Vaikse ookeani kalmaari (Ommastrephes sloanei-pacificus) ja harilikku kaheksajalga (Octopus vulgaris), sööb inimene. Neid püütakse peamiselt Ida-Aasias (eriti Jaapanis), Okeaanias ja Vahemeremail. Huvitav on vana püügiviis: merepõhja lastakse nööride otsas savipotid või suurte tigude tühjad kojad, kuhu kaheksajalad sisse ronivad, ning siis tõmmatakse püünised välja. Ammoniidid (Ammonoidea) on väljasurnud peajalgsed. Esimesed ammoniidid (goniatiidid) ilmusid juba Devonis, (Devon oli Paleosoikumi neljas ajastu; algas 417 miljonit aastat tagasi ja lõppes 354 miljonit aastat tagasi) kuid selle grupi õitseng oli Mesosoikumis. Mesosoikum ehk Keskaegkond oli eelviimane geoloogiline aegkond; algas 250 miljonit aastat tagasi ja lõppes 65,5 miljonit aastat
rauaaegsetest tarandkalmetest. Erinevused tarandkalmete ja väikeste tarandikega kalmete vahel avaldusid ka siseehituses ning teatud määral matmiskombestikus. Nii Saaremaa kivikirstkalmed kui ka ebakorrapäraste tarandikega kalmed olid üsna madalad rajatised, milles eri matuste või matusekogumike luud olid üksteisest eraldatud paeplaatidest sillutisega. Samas, luude vahel, esinesid ka kaasa pandud leiud ning purunenud savipotid. Tõnija Tuulingumäe eelrooma rauaaegses kalmes võis eristada neli-viis taolist üksteisest eraldatud matusekihti. Näib, et iga matusekihiga oli mõnevõrra muudetud ka tarandike kuju. Eeltoodud asjaolusid arvestades oleks õigem käsitleda ebakorrapäraste tarandikega kalmeid kui omaette varianti väikeste tarandikega kalmetest, mis oli levinud Saaremaal ning kohati ka mujal Ranniku-Eestis
keelevahetuse tulemusena. Tartu ülikooli uurali keelte professor Ago Künnap on ka Eestis seda teooriat juba mõnda aega propageerinud, Eestlaste soomeugrikeelsed ja täielikult europiidsed esivanemad tulid Künnapi teooria järgi siia 12 000 aasta eest taganeva jää kannul ja on sellest ajast Eestis pidevalt elanud ning oma soomeugrilist keelt kõnelnud. "Siin on käinud igasuguseid rahvaid, kes on siia jätnud oma jälje - geenid, savipotid või midagi oma keelest," kirjutas bioloog ja keeleteadlane Urmas Sutrop Akadeemias. Inimasustuse teke Eesti aladel Eesti asustus hakkas kujunema mandrijää taandumise järel umbes 12 000 aastat tagasi. Mere alt vabanenud maa on tänaseni märgatav Madal-Eesti väheviljaka pinnasena. Esimesed inimesed liikusid Eestisse kagu poolt. Uuematel arheoloogilistel andmetel jõudsid nad Eestisse pärast
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
