Kokkuvõte Rüütliks saadi ligikaudu pärast kümmet aastat treeningut, seda saab võrrelda tänapäeva kooliga. Õpetati loogigat- kabe, male (tänapäeval matemaatika, füüsika, keemia), loovaid kunste- laulmine, pilli mängimine (tänapäeval muusika, kunsti tund), kõige rohkem pöörati tähelepanu nüüdisaja mõttes kehalisele kasvatusele, sest rüütel pidi taluma mitmekümne kilost varustust, keha ülesoojenemist ning samal ajal olema ülitäpne. Läbiaegade muutus rüütli turvistik üha tõhusamaks ning samal ajal ka aina ebamugavamaks. Paaze ja skvaiereid mõjutati psühholoogiliselt väga rängalt, neile omistati ranged nõuded, millest nad pidid kinni pidama, samas neile ei tasutud. Neid kasutati ära. 9 Lisa 1 Rüütel koguvarustuses 10 Kasutatud kirjandus 1) Palamets, H. Keskaja kultuurist ja olustikust. Tallinn: Valgus , 1982:54- 74
Achilleus Rakvere Gümnaasium 10.C klass Tim Leesnurm Kes on Achilleus ● Achilleus on müütiline vanakreeka kangelane ● Ta oli sureliku Tessaalia kuninga, Zeusi lapselapse Peleuse ja surematu nereiidi Thetise poeg ● Ta oli vapraim kreekalane Trooja sõjas ● Ta on ka Homerose "Iliase" kangelane Achilleuse kand ● Vanema versiooni järgi räägitakse, et Achilleuse ema tahtis Achilleusest surelikkust välja põletada, kuid teda takistati ja Achilleuse ema jättis oma mehe ja lapse maha ● Uuema versiooni järgi kastis Achilleuse ema Acilleuse Styxi jõkke hoides teda kinni tema kandadest, seetõttu jäid kannad püha veest puutumata ja need jäid Achilleuse ainukeseks haavatavaks kohaks Achilleus Trooja sõjas ● Kui Achilleus oli alles poisike, ennustas Kalchas, et Trooja linna ei võideta ilma Achilleuse abita ● Troojas saavutas Achilleu...
Kunstihoone külastus Kadrioru kunstimuuseum Tundmatu kunstnik - Peeter I 18. Saj esimene pool. Õli lõuend Pilt jäi silma, sest Peeter I poseerib pildid nagu tõeline valitseja. Taustal on näha veel erinevat kulda ja karda, mis näitavad tema rikkust. Franz Christoph Janneck (1703-1761)/Austria - Veenus ja Marss Vulcanuse võrgus. Õli vaskplaadil. Minu arust on tegu toreda pildiga, sest Veenus ja Marss näevad pildid armunud välja ja lisaks sellele on taustal toredad Cupidod, kes võiksid sümboliseerida nende armastust. Cornelis Mahu (1613-1689) – Pulmatants aidas 1647. Õli, puu. Tegu on positiivse pildiga, sest nagu aru saada siis keegi abiellus ja inimesed on rõõmsad selle üle ning pevad pidu Tundmatu kunstnik 19saj – Tirani järgi Minu arust oli see väga tore pilt, sest seal oli palju Cupidoid ja nad nägid armsad välja. Ludovico Lipparini – Achilleus Pildil on näha Achilleus, kes on müütiline ...
Alates 13. sajandist tuli skvaieritel oma isandate kõrval ka võidelda. Kui arvati, et aeg on küps (kaheksateistkümnenda ja kahekümne esimese eluaasta vahel), löödi skvaier rüütliks. Tihti tegi seda rüütel, kes oli ta välja õpetanud. Skvaier tegi läbi sümboolse puhastava kümbluse ja pidas terve öö kabelis oma relvade üle vahti. Seda nimetati vigiiliks. Rüütliturvistikud Rüütli turvistik arenes üksteise külge põimitud rõngastest plaatidest täisraudrüüni. Rõngassärk- Tugev,painduv, samas võis mõne tugava löögi tagajärjel särgi kandja oma luid murda. Särk kaalus umbes 12kg. Nahast turvistikud- Neil olin sees metallist plaadid, mis kaitsesid löökide ja noolte eest. Raudrüü-Plussideks võib lugeda tugevust ja vastupidavust ja miinusteks selle raskust ja liikumisvõimet. Relvad- Muutusid kogu aeg teravamateks,et läbistada vastase kaitserüüd vms. Nt
1. Vana-Kreeka ürgjumalused Hemera-päev Aither-õhk Oroi-mäed Gaiast sündis Uranos, kes sai võimule. Kaosest sündis Gaia. 2. Olümpia jumalad 12 jumalat. Peajumal Zeus, kes oli peajumal. Hera-Zeusi naine ja õde. Abielu kaitsja. Poseidon-merede valitseja Hades Zeusi ja Poseidoni vend, surnuteriigi valitseja. Athena-Zeusi tütar, kes hüppas välja tema peast. Apollon-Zeusi poeg. Poeesia ja lüürika. Artemis-Apolloni kaksiküde Aphrodite-armastusejumalanna ja ilu jumalanna. Hermes Zeusi käskjalg. Ares-sõjajumal. Hephaistos-Tulejumal Hestia-Zeusi õde. Kodukolde jumalanna. 3. Muusad Ilma muusadeta ei toimunud ühtegi pidu. See keda muusa õnnistas, sai temast luuletaja või valitseja. Muusa-kunstide, teadmiste jumalanna. Muusa-inspiratsiooni allikas. Orhpeios oli kuulasm järeltulija. Muusad oli Apolloni lummuses. 4. Heeros Heeros olid kangelased. Nt Herkales. Thoros-võitlus Melotaurusega. Achilleos-Homerose ja Iiliase kange...
Seda kasutati lähivõitlustes, sama moodi nagu rusikakilpigi. Kilbi kuju võib olla väga erinev, kuid see oleneb enamuselt ajastule omasest stiilist. Tüüpiline kilbi kuju oli Prantsuse vana nimeline kilp. Pilt 1.8 Keskaja ristirüütlite kilp Üheks tähtsaimaks keskaja relvastuseks oli ka rüütli rüü. Rüütel kandis lahingus alati turvistikku, ehk teisisõnu raudrüüd, mis oli tehtud sepistatud rauast, mis kaalus kuni 25 kilogrammi. Varane turvistik oli valmistatud üksteisest läbi põimitud metallrõngastest. See oli küll paindlik, kuid nooled võisid seda läbistada. Alates 13. sajandist lisati turvistikule järk-järgulst lisakaitse plaate, mida hoidsid koos pandlad ja nahkrihmad. 14. sajandil kanti plaatturvistikku üle kogu keha. Pilt 1.9 Keskaja rüütli raudturvistik Pilt 2.1 Keskaja rõngasrüü Vastase mõõga lööke vastu mõõka hoidvat kätt, kaitsesid käsivarreplaadid,
Keskaegne võitlus: Tehnika ja relvad Sissejuhatus või siis ajaloost Vana-Rooma Vana-Rooma eksestentsi lõpuks kujunes välja Lühikese mõõga ehk Gladiuse võitlustehnika, mida kujundasid Rooma armee traditsioonid, sõdurite füüsis, taktika, strateegia ja sellest tulenev relvastus. Kuna Rooma sõjaväe peajõud seisnes just raskes jalaväes, mis tegutses lahinguväljal ranges formatsioonis, võites tänu oma armee-organisatsioonile palju suurema hulga vastasi siis relvastus ja võtted kujunesid vastavalt. Legionääri amunitsioon koosnes Gladiusest, Piliumist, Kandilisest Suurest Kilbist ja plaatturvistikust ,,Lorica Segmentanta". Barbarid (Enamjaolt Gootid ja Gallid), puutudes Impeeriumiga kokku, võtsid roomlastelt üle palju kasuliku, sealhulgas ka relvastust. Roomlased aga kohandasid oma arsenali, uute võimalike vaenlaste vastu võitlemiseks. Roomlaste mõõgavõitlus oli põhiliselt baseeritud Kilbi kasutusel distantsi järs...
tagasihoidlikuma eluasemega ja paljudel rüütlitel polnudki oma linnust. Nad elasid siis tavaliselt oma senjööri linnuses ja moodustasid tema kaaskonna. Seesuguste tugevalt kindlustatud feodaallosside aeg sai läbi alles XIV sajandil, mil ühes kuningavõimu tugevnemisega kadusid feodaalne killustatus ja lakkamatud kodusõjad. Feodaalide relvastus koosnes pikast piigist, sõjakirvest ehk taprist ning kahe teraga sirgest mõõgast. Kaitseks olid mõeldud teravatipuline kiiver, kilp ja turvistik. Frangi riigi perioodil kaitses rüütli keha metallplaatidega kaetud nahkvammus ehk soomusrüü. XI sajandil hakati enam kandma rõngassärke. Selle peale tõmmati sageli veel pikk linane särk. Raudrüüd, mida me muuseumis nägema oleme harjunud, tulid kasutusele alles päris keskaja lõpul. See tegi mehe tõeliseks raudrüütliks, oli aga küllalt kohmakas ja paindumatu. Raskelt relvastatud ja hästi välja õpetatud rüütel oli vastastele väga kardetav. Jalamehed
on kook kõige maitsvam. Kes on väga suur meesõber, võib mett rohkemgi lisada. Põhjaks on vaja: 2 muna, 60g void, 2dl suhkrut, 0,5 dl mett, 7dl jahu, 1 tl küpsetuspulbrit Vahele tuleb panna: 1,5kg hapukoore + 3dl suhkru segu. Koogi tegemine võtab küll aega, kuid lõpptulemus on seda väärt! Rinnaturvis (lk 311) - kaitsev kate (näiteks plaat) või kaitsev rüü, turvistik. Ümberlõigatu (lk 316) - suguti eesnaha äralõikamine rituaalse tavana (juudi ja islamiusulistel, ka paljudel loodusrahvastel). Vastav toiming tehti ka naistel - eemaldati kliitor. Horemheb (lk 319) valitses umbes 13211293 eKr ning ta ei olnud kuningikku päritolu. Ta võttis naiseks Nofretete õe Mutnodzme ja kuulutas ennast vaaraoks pärast Eje surma. Horemheb oli pärit Herakleopolisest ja oli Enhatoni ajal vägede ülemjuhataja. Ta oli
küllaltki hea kaitserüü tüüp. Neid kasutati rohkem idamaades, kuid viikingiajal jõuab neid mingil määral ka Põhja-Euroopasse. Eestis ei ole ühtegi näidet. Põhjarahvaste puhul on neid plaadikesi valmistatud luust ja sarvest ning veel 19. sajandil olevat mõngingad rahvad neid kasutanud. Raudrüü – võiks kasutada mõistena klassikalise 15. sajandi raudrüü kohta. Plaatrüü – Sarnane lamellrüüga, aga plaadid vast suuremad (?) Turvis, turvistik – Võiks olla üldine mõiste kaitserüüde kohta. Raudrüü ja turvis võivad olla teatud mõttes üldistavad mõisted, klassikalised. Üldmõistena veelgi parem oleks vast kaitserüü. Kaitserajatised Muinaslinnuste hulka loetakse ka pronksiaegsed kindlustatud asulad: Asva, Ridala, Iru, Narva Joaoru, Kaali. Vanema rauaaja (ca 500 eKr – 450 pKr) linnused või suletud asulad ehk sulendikud.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
