Mingil hetkel hakkasid saama lääne tasuks ning osad aadlikud andsidki end ministraalideks, et saada maad. Ministraalide ja väikeaadlite lähenemine toimub ning ministraalide seisus kaob. Rüütlid ja rüütlikultuur. Läänistamise vastuolulisus: senjööri võimu tugevdamine ja killustamine selle läbi. Võimalused lääni pärimiseks, meeslään, kogukäeõigus. Sotsiaalse karjääri võimalused hiliskeskajal. Mõis ja põhimikuhärrus. Talupoegkond: kujunemine ja erinevad sõltuvused. Koloonid. Sunnismaisus, pärisorjus. Külakogukonna tekkimine. Talupoegade õiguslik ja majanduslik olukord hiliskeskajal, sunnismaisuse osaline kadumine. Talu. Villikatsioon. Ribapõllud, nöörimaad, väljasund. Talupoegade koormised: teo, loonus ja rahaandamid. Taille. Banaliteedid. Talupoegade pagemine ja vastuhakud. Orjus keskajal. RÜÜTLID JA RÜÜTLIKULTUUR
Ühiskondlikud püramiidiskeemid ei kehti enam, on tugevalt lihtsustatud (nt kuningas-vürstid-jne-talupojad). Meeslään- meesliini pidi pärandatav lääne Kogukäeõigus- lääni koos haldamine Sotsiaalse karjääri võimalused hiliskeskajal: Sotsiaalne karjäär oli hiliskeskajal võimalik vaid vaimulikkonnas, kus karjääri eelduseks oli haridus, mille eelduseks omakorda oli raha. Muidu polnud sotsiaalne karjäär võimalik, kuna inimese koht ühiskonnas oli sünniga määratud. Mõis ja põhimikuhärrus. Need, kellest need talupojad sõltuvad on, on mõisnikud. Seda olukorda, kus võim maa üle käib koos võimuga nende inimeste üle, nimetatakse põhimikuhärruseks. Maavaldus tähendab ka valitsusvõimu selles maavalduses. See pole omandisuhe. Suhe mõisniku ja tema mõisaelanike vahel pole ainult majanduslik, vaid see sõltuvus on ka õiguslik sõltuvus. Mõis oli ühtlasi ka majandusüksus, mida majandati põhiliselt kahel viisil,
varasemast märksa kättesaadavamaks. Aed ja puuvilju peeti ebatervislikuks, õunad ja pirnid tehakse siidriks. Tee ja kohv: Kohv tuli Euroopasse Etioopiast (16.saj) ja tee tuli Aasiast (1660), mis oli algselt seega kolm korda kallim kui kohv. Kohvi ja tee joomine tõi kaasa ka kohvikuid ja teemajad. Agraarkorraldus mandriEuroopas: põhimiku ja mõisahärrad--Tüüpiline põhimikuhärrus oli Prantsusmaal. Valdav osa maast kuulus kirikule, aadlile või jõukale kodanlusele, kes rentis selle talurahvale. Renditalupojad said maa kasutusõiguse, mis võis olla tähtajaline, eluaegne või ka päritav. Maakasutusõiguse eest maksid talupojad raharenti. 15. saj lõpuks pärisorjuslik sõltuvus kadunud. Mõisahärrus oli ElbeSaale joonest ida pool. Turunõudluse kasv läänes, mis sundis mõisamajandite loomist
privileegid, muutudes omamoodi vaheseisuseks aadli ja kodanluse vahel. Das ganze Haus. talupere+ sulased, teenijaskond või käsitöölise ettevõte- meister, õpipoisid või kaubandusega tegelev struktuur. Ühiskonna alusmoodul, paljud tervipere funktsioonid lähevad riigile- hariduseandminem hoolekanna, kohtusüsteem. Hakkavad ilmuma Hausvateti nõuande raamatud. Majandus. Agraarkorraldus mandri-Euroopas: põhimiku- (Grundherrschaft) ja mõisahärrus (Gutsherrschaft). läänes valitses põhimikuhärrus (sks Grundherrschaft),idas mõisahärrus (sks Gutsherrschaft). Esimest agraarkorralduse tüüpi iseloomustasid valdavalt raha- või loonusrendile viidud talupoegade väikemajapidamised, teist aga teorendile rajatud mõisa suurmajapidamised. Pärisorjuse püsimajäämise põhjused Ida-Euroopas. Varustamaks mõisaid hädavajaliku tööjõuga, muudeti talupojad sunnismaisteks. Kuigi teoorjusele rajatud põllundus ei andnud nii
põllupinna vähesus nõudis selle võimalikult efektiivsemat kasutamist, Ida-Euroopas seevastu ekstensiivses suunas uusi põllumaid üles harides. Keskmise saagikus kasvas idast lääne suunas. Külvatud ja lõigatud vilja vahekord moodustas Venemaal 1:2, Saksamaal 1:4, Inglismaal ja Hollandis koguni 1:10. Varauusaja Euroopa jagunes kaheks põhimõtteliselt erineva agraarkorralduse alaks, mille piir kulges Elbe-Saale joonel. Sellest lääne pool valitses põhimikuhärrus (Grundherrschaft), ida pool mõisahärrus (Gutsherrschaft). Esimest agraarkorralduse tüüpi iseloomustasid valdavalt raha- või loonusrendile viidud talupoegade väikemajapidamised, teist aga teorendile rajatud mõisa suurmajapidamised. Tüüpiline põhimikuhärrus valitses Prantsusmaal. Valdav osa maast kuulus siin kirikule, aadlile või jõukale kodanlusele, kes rentis selle edasi talurahvale. Renditalupojad said maa kasutusõiguse, mis võis olla tähtajaline, eluaegne või ka päritav
annaabi.ee 
