*tihedus eestis 1,9-2,9 g/cm3 *tugvust mõjutavad tegurid: stuktuur, mineraalide kuju, tihedus, poorsus *suure kulumiskindlusega on kivimid, mis sisaldavad kvartsi ja päevakivi (graniit) *soojapidavusvõime on halb *looduskive mõjutavad: välisjõud, õhk, temp, organismid KASUTUSALAD *vundamendid *seinad *põrandaplaadid, trepiastmed, aknalauad, kaminad *teedeehitusmaterjalid *betooni ja mördi täitematerjalid ____________________________________________________________ 4. EHITUSKERAAMIKA *üldjuhul savis põletatud tooted *keraamiline toode valmib paakumisprotsessi tulemusena. kuumutamisel kasvavad pulbri osaksed ühtseks massiks. mida kõrgem temp seda enam kahanevad paakuvad osaksed *paakumine - savi omadus moodustada kuumutamisel ilma ülepõlemise tunnusteta mass Keraamilsed materjalid: 1)tellis 2)kergkruus 3)email 4)kahhelkivi 5)klinkerkivi Põletatud tellis *tooraineks savi ja lisaained - saepuru, kvartsliiv *värv sõltub keem
KIVIMATERJALID Kivimaterjalid 1. looduskivimaterjalid 2. tehiskivimaterjalid 2,1. keraamika e põletatud tehiskivid 2,1. põletamata tehiskivid LOODUSKIVIMATERJALID SISSEJUHATS Looduskivid on ühed vanimad ehitusmaterjalid. Ehituste püstitamine looduskividest on sõltuv kivide liigist. Rahvuslikuks sümboliks teatud looduskive. Näiteks Eestis – paekivi. KASUTUSALAD Kasutatakse oma omaduste tõttu laialdaselt ehitusmaterjalina, samuti on tooraineks paljudele mineraalsetele sideainetele.
Tihedus 1800-2000 kg/m3 300-650 kg/m3 Soojapidavus 0,7-0,8 W/mK 0,07 W/mK Tugevus 25 Mpa 3 Mpa Kasutusala Seinad Seinad d Fibo vs Aeroc Fibo Aeroc Tootmine Segatakse kokku Autoklaavis kergkruus, tsement ja poorbetoonist vesi ning pressitakse vormidesse Koostis Kergkruus, tsement Poorbetoon Tihedus 600-900 kg/m3 300-650 kg/m3 Soojapidavus 0,20 W/mK 0,07 W/mK Tugevus 3 Mpa 3 Mpa Kasutusala Seinad Seinad e vahtpolüstüreen vs mineraalvill
Pinnatöötlemise järgi eristatakse raid- ja abrasiivtöötlemist: Looduskivide kasutamisel arvestatakse nende: Väliseid omadusi 2.Tugevusomadused: 3.Kuluvus 4.Ilmastiku mõju(vt . ka 1.5.3.8.Ilmastikukindlus, weather-resistance): - A.niiskuse mõju - B. Õhu-, gaasi- ja õhusaastest tulenevad mõjutused · Õhusaaste · Soolad .Soojatehnilised omadused 2.5.2.1. Markeerimise6 alused Looduskivist toorplokid Vundamendiplokid. Sise- ja välisseinamaterjalid Plaadid. VoodriplaadidPõrandaplaadid Trepiastmed Teematerjalid .Looduskividest toodete kaitsemine ilmastiku mõjude eest. . Eelöeldu põhjal tuleb tõdeda, et kõikide looduskivide omadusi mõjutab eelkõige vesi. Seega on vaja kaitsta vee otsese pealevoolu ja materjali veega läbiimbumise eest. Selleks kasutatakse: a.Konstruktsioonilised võtted: kaldpindu jms., b.Mehaanilised võtted, pinna siledus ( poleerimine). karedused ja konarused soodustavad vee pikaajalisemat säilumist pinnal c
Mingi keraamilise toote saamiseks tuleb: 1) savi hoolikalt läbi segada ehk savi ettevalmistus 2)vormida temast vajalik toode ehk toote vormimine 3 see kuivatada ja põletada, 4)mõned tooted veel glasuuritakse Headeks omadusteks on -küllalt suur tugevus -pikk iga -võimalus kasutada neid väga erinevates hooneosades -toormaterjal (savi) on looduses väga levinud. *Puudusteks on -materjalide haprus -suhteliselt suur kaal - keraamika tootmine on võrdlemisi energiamahukas (põletamine). Tiheduse järgi liigitatakse keraamilisi materjale poorseteks ja tihedateks. Poorseteks nim. tooteid, mille kaaluline veeimavus on vähemalt 5%. Siia hulka kuuluvad harilik tellis, katusekivid. Tihedad on tooted, kus kaaluline veeimavus on alla 5%. Näiteks keraamilised plaadid. *KERAAMIKA TOORMATERJAL- SAVI Savi peamiseks koostisosaks on valge mineraal- kaoliniit. Puhtaid valgeid savisid nimetatakse kaoliinsavideks
Ehitustarind ja konstruktsioonid Materjaliõpetus Ehitusmaterjalide klassifikatsioonid Kasutuse järgi > Seinamaterjalid (puit, tellis, silikaatkivi) > Katusekatte ( rullmaterjalid, keraamiline katusekivi, plekk) > Soojusisolatsioonid (kivivill-plaat, vahtplast) > Akustilised materjalid > Põrandakatte ( keraamiline plaat, parkett) > Hürdoisolatsiooni ( kiled, mastiksid, vahud) > Viimistlus (lakid, värvid, krohvisüsteemid) Toormaterjalist lähtuvalt > Päritolu järgi: looduslikud, tehislikud (Looduskiviplokk , silikaatkivi); > Keemilise koostise järgi: mineraalsed, orgaanilised ( polüstreen)
setted). Valmistatakse ehituskive, kasut. täitematerjalina teedeehituses, betoonis, kivisegudes, mineraalsete sideainete toorainena. Moondekivimid: kujunenud tard- või settekivimitest keemiliste mõjutuste tõttu (marmorid, kvartsiidid, savikildad). Kivimineraalid: ·Omadused värvus oleneb keemilisest koostisest, läige (klaasja-, pärlmutri, rasva- ja sarvjaläikelised ning tuhmid e. matid), kõvadus (Moshi skaala järgi), lõhenemispind (teatud suunas õhukesed tasaparalleelsed plaadid / mitteparalleelsed tasapinnad / lõhenemispinnad pole selgelt eristatavad / lõhenemispinnad puuduvad) ·Koostis silikaadid (kvarts, ränidioksiid: kõige enam maakoores esinev mineraal, leidub ehedana ja ka polümineraalide koostises), alumosilikaadid (päevakivid nad lagunevad kergesti vees ja õhus sisalduva CO2 juuresolekul, kasut. peen ja jämekeraamika tootmiseks / vilgud vettsisaldavad, laguneb õhu käes), magneesiumi ja
..120 m. Tooted läbivad 3 temperatuu8ritsooni: eelkuumendus-, põletus- ja jahutustsoon. Toodete glasuurimine võib toimuda enne või pärast toote põletamist. Glasuurkiht võib koosneda: · mingist mineraalist põldpagu, pegmatiit, kriit jne · metalli ühendist tina, kroom, vask jne Veel värvainest ja veest Keraamilised tellised Tellise omadused sõltuvad savi ja lisaainete kvaliteedist, valmistusmeetodist, põletus temperatuurist ning põletusajast. Tihedus on vahemikus 800...2250 kg/m3. Telliste põhisuurused: 250 x 120 x 65 standardtellis 250 x 120 x 88 moodultellis Täistellise standardmõõtmed on 250 x 120 x 65 mm. Tugevuse järgi jagatakse tellised markidesse: 300, 250, 175, 150, 125, 100. mark näitab keskmist survetugevust (kg/cm²). Et tellis imeks endale mörti külge, peab tema veeimavus olema vähemalt 8%.
Referaat Õppeaine: Informaatika Tallinn 2011 SISSEJUHATUS Vaatamata Eesti aluspõhja suhteliselt lihtsale ehitusele, leidub siin siiski hulk tekkelt ja geoloogiliselt üldilmelt täiesti omanäolisi maavarasid. Nimetagem kasvõi meie savisid. Kas kasutame oma sitket maavara mõistlikult? Teame, et savist valmistatakse telliseid, kuivendustorusid, keraamikat jne. Missugused ja kus levivad Eestis savid ja kuidas neid kasutada, sellest ongi antud referaat. SAVI ÜLDISELOOMUSTUS Savi on sinakasroheline peenimate osakestega settekivim. Terakeste läbimõõt on tuhandikuosad millimeetrist, valdavalt 0,005-0,0002 mm. Ühes kuupsentimeetris on neid osakesi ligikaudu triljon. Seejuures ei kujuta saviosakesed endast meie tavamineraalide (kvarts, päevakivid jt. lisandid) mehaanilist peenenduspulbrit, vaid savimineraale. Need on kihtvõrega alumosilikaadid, milles räni, alumiiniumi ja hapniku
........4 5. MIDA VÄLJENDAB MATERJALI KÜLMAKINDLUS JA KUIDAS SEDA HINNATAKSE?.................4 6. SOOJAJUHTIVUS NING SELLE MÕJUTAJAD?.....................................................................5 7. SOOJAMAHTUVUS, HEAD JA HALVAD MATERJALID SOOJAMAHTUVUSELE?........................5 8. SURVETUGEVUS, TÕMBETUGEVUS, PAINDETUGEVUS- MÄÄRAMINE, VALEM, MÕÕTÜHIK?. 5 9. MATERJALI ELASTSUS, MÕNI ELASTSE MATERJALI NÄIDE................................................6 10. MATERJALI PLASTSUS, MÕNI PLASTSE MATERJALI NÄIDE..............................................6 PUITMATERJALID............................................................................................................. 7 1. MIDA OSKAD VÄLJA TUUA PUIDULE POSITIIVSEKS JA NEGATIIVSEKS OMADUSEKS?..........7 11. OKSA KUJU JÄRGI SAEMATERJALI TUVASTAMINE KUUSEL JA MÄNNIL.............................7 12. MILLIST VÄRVUST SAAB LUGEDA PUIDULE OMASEKS NING EBALOOMULIKUKS VÄRVUSEKS?................................
.......................................................6 2.2. Tootmise põhimõte. ............................................................................................................. 6 2.3. Omadused............................................................................................................................. 7 2.4. Saviteliste alaliigid................................................................................................................7 2.5. Miks valida keraamilised tellised?........................................................................................8 3. Isetihenevbetoon - omadused, kasutamine.......................................9 3.1. Omadused............................................................................................................................. 9 3.2. Kasutamine........................................................................................................................... 9 3.3
· põrandakatte (keraamiline plaat ,parkett) · hüdroisolatsioon (kiled, mastiksid, vahud) · viimistlus (lakid, värvid, krohvisüsteem) TOORMATERJALIST LÄHTUVALT · päritolu järgi: looduslikud, tehislikud (looduskiviplokk, silikaatkivi) · keemilise koostise järgi: mineraalsid, orgaanilised (polüstüreen, portlandtement) · lähtematerjali algupära järgi: puit-, MATERJALIDE KUJU JÄRGI · kujusad tükkmaterjalid (silikaatkivid, keraamilised tellise, plaadid) · rullmaterjalid (katusekatte-, põrandakattematerjalid, tapeedid) · puistematerjalid (täitematerjalid, puistematerjalid) · vedelad materjalid (värvid, lakid) · pulbrilised materjalid (kips) MATERJALIDE OMADUSTE JÄRGI · mahukaalu järgi · tulekindluse järgi · akustiliste omaduste järgi FÜÜSIKALISED OMADUSED ERIMASS · erimass (või absoluutne tihedus) on materjali mahuühiku mass tihedas
..........................................................................................15 3.2.1.2 Autoklaavitud poorbetoontooted.........................................................................15 3.2.1.3 Kipstooted........................................................................................................... 16 3.2.1.4 Betoonkivide all mõistetakse üldiselt..................................................................16 3.2.2 Põletatud, e Keraamilised tehiskivimaterjalid............................................................16 3.2.2.1 Savitellis..............................................................................................................17 3.2.2.2 Katusekivi, ..........................................................................................................17 3.2.2.3 Keraamilised plaadid .........................................................................................18 3.2.2
Kui palju, siis toimuvad suuremad mahukahanemised kuivamisel, kuid saadakse tugevam ja tihedam toode. Peale savi võib toorsegu sisaldada lahjendajana liiva või ka purustatud, põletatud ja peenestatud savimaterjali. Tihti kui soovitakse saada suurema poorsusega ja väiksema tihedusega tooteid ka sissepressitud kütust nagu saepuru, peenestatud põlevkivi või sütt. Savi peamiseks koostisosaks on valge mineraal-kaoliniit. Puhtaid valgeid savisid nimetatakse kaoliinsavideks. Tavalised savid sisaldavad veel tolmu, liiva, kaltsiit, rauaühendeid jne. Need lisandis muudavad savid ebaühtlaseks ja annavad neile mitmesuguse värvuse. Ka Eestis leidub savi. Leiukohtadeks ja savi liikideks on: · kambriumi sinisavi on suhteliselt kergelt sulav ja esineb peamiselt Põhja-Eestis, · denovi savi on punakaspruun ja leidub Lõuna-Eestis, · kihiline viirsavi, Lääne-Eesti, · Joosu savi, mis on tulekindel ja leidub teda Võru ümbruses jne.
Puiduga võrreldes omab puitlaastplaat homogeenset struktuuri, tal on suurem pinnakõvadus, väiksem süttivus. Samas on ta suurema massiga ja pundub märjaks saamisel. Kasutatakse sisevooderdamiseks, aluspõrandate jne ehitamiseks. PUITKIUDPLAADID Valmistatakse peenestatud puitvillast, mis pressitakse kokku ja kuivatatakse kuumalt. Sideaineks on puidus endas olevad looduslikud vaigud-ligniinid. Jagunevad: isoleerplaadid, katteplaadid ja jäigad plaadid. VINEER Vineeride saamiseks liimitakse õhukesed puitlehed, nn spoonid, kokku paketiks. Paketis on kindel arv spoone-3..11 lehte, paksusega 1,4-3,2mm. Iga järgmine kiud on eelmisega risti. Spoonid valmistatakse ringkoorimisega puupakkudest, mida on eelnevalt leotatud ja aurutatud. Ehituses kasutatakse liimitud, lamineeritud ja dekoratiivvineeri. Spoonid ühendatakse fenoolformaldehüüd - vaikudega kuumalt pressimisel. Vineeri paksus on 4-30mm.
kg/cm². Löögitugevus iseloomustab materjali vastupidavust dünaamilisele koormusele. Hõõrduvus on materjali ja mahu ja massi vähenemine hõõrde toimel. Kuluvus on materjali massikadu hõõrde ja löökide koosmõjul Plastsus on materjali omadus koormuse mõjul deformeeruda ilma pragunemiseta ja peale koormuse kõrvaldamist säilitada deformeerunud kuju. Plastsed materjalid on hästi vormitavad. Ehitusmaterjalide plastsus võib olla lühiajaline või püsiv. Lühiajalise plastsusega on kõik ehitussegud (savi, mört, pahtelsegu jne.). Kuivamise või kivistumise järel nad kaotavad oma plastsuse. Haprus on materjali omadus puruneda järsku ilma nimetamisväärsete eelnevate deformatsioonideta. Haprad on materjalid, mille tõmbetugevus on tunduvalt väiksem nende survetugevusest (enamik kivimaterjale). 2 Looduskivid 1
Külmudes vee maht suureneb 10% võrra ja see avaldabki poorsele materjalile lagundavat mõju. Materjali külmakindlust iseloomsutatakse külmutustsüklite arvuga, mida ta talub kuni murenemistunnuste imlnemiseni või tugevuse märgatava languseni. Nõutav külmakindlus sõltub materjali kasutamise kohast: mida rohkem ilmastiku mõju all, seda suuremat külmakindlust talt nõutakse. Harilik tellis - 15 tsüklit; kõnniteeplaat - 100 tsüklit. Soojajuhtivus on materjalide omadus juhtida soojust läbi enda. Soojajuhtivuse mõõtühikuks on soojaerijuhtivus (lambda) (W/m°C või W/mK). Materjali soojajuhtivus sõltub peamiselt tema poorsusest. Peenpoorne materjal juhib soojust vähem kui kui jämepoorne. Kiuline materjal (nt puit) juhib soojust piki kiudu rohkem. Niiskumisel materjali soojajuhtivs suureneb.
ja põletamisel vähe. Kui palju, siis toimuvad suuremad mahukahanemised kuivamisel, kuid saadakse tugevam ja tihedam toode. Peale savi võib toorsegu sisaldada lahjendajana liiva või ka purustatud, põletatud ja peenestatud savimaterjali. Tihti kui soovitakse saada suurema poorsusega ja väikesema tihedusega tooteid ka sissepressitud kütust nagu saepuru, peenestatud põlevkivi või sütt. Tähtsamad Eesti savide liigid on järgmised: · kambriumi sinisavi on suhteliselt kergelt sulav ja esineb peamiselt Põhja-Eestis; · devoni savi on punakaspruun ja leidub Lõuna-Eestis; · kihiline viirsavi (Lääne-Eestis); · Joosu savi on tulekindel (Võru ümbruses) jne. Savi kuumutamisel toimub temaga rida füüsikalis- keemilisi muutusi: · kuni 100 C juures aurab välja vaba vesi, savi kaotab oma plastsuse ja muutub kergemaks; 8
5. Milline vahe on süvakivimite ja purskekivimite vahel? Süvakivimid on hästi tugeva struktuuriga ja sügavates kihtides tardunud kivimiteks. Purskekivimid on nõrga struktuuriga ja tarduvad maapinnale lähemates kihtides. 6. Graniidi veeimavus ja külmakindlus? Veeimavus on väga väike 0,5 0,8% mahust. Külmakindlus on üle 200 tsükli. 7. Eestis leiduvad settekivimid. Dolomiit(lääne-eesti), lubjakivi(mandri-eesti), liivakivi, pruunikad savid (lõuna-eesti), hallikad savid (põhja-eesti). 8. Milline vahe on lubjakivil ja dolomiidil? Lubjakivi orgaaniline ühend. Dolomiit keemiline ühend. 9. Milline mineraal on liiva peamine koostisosa? KVARTSIIT ON LIIVA PEAMINE KOOSTISOSA. 10. Millises kivimis on kaltsiit põhimineraaliks? LUBJAS ON põhimineraaliks kaltsiit. 11. Millised on settemoondekivimid? Tuntumad on : MARMOR, KILTKIVID, IGIKIVI, KALJUKIVI. 12
Tähtis teekattematerjalide puhul. Löögitugevus:iseloomustab materjali vastupiavust dünaamilistele koormustele. Proovikeha purustatakse lööbi abil. Elastsus:omadus koormuse mõjul deformeeruda ilma pragunemiseta ja peale koormuse kõrvaldamist võtta tagasi esialgne kuju. Suure elastsusega on kumm, paljud plastmassid, puit. Plastsus:kormuse mõjul deformeeruda ilma pragunemata ja koormuse kõrvaldamisel säilitama deformeeritud kuju. Need materjalid on hästi vormitavad. EM plastsus võib olla lühiajaline( savi, mört, pahtelsegu) või püsiv( vask, alumiinium). Haprus: omadus puruneda järsku ilma nimetamisväärsete eelnevate deformatsioonideta. Ataõmbetugevus on tunduvalt väiksem kui survetugevus( kivimaterjalid, malm). Muud EM omadused: Keemiline püsivus: võime mitte kaotada omadusi mitmsesuguste keemiliste ainete mõjul.EM võivad kahjustada happed, leelised, soolad, gaasid, jne.Keemiliselt
materjali külmutamine ja ülessulatamine. Mida rohkem on külmatsükleid, seda parem materjal. Nt. Graniit külmatsükleid üle 200 Paekivi külmatüskleid 15 100 Katusekivi külmatsükleid 25 2) SOOJAJUHTIVUSEKS nim. Materjali omadust juhtida soojust läbi enda massi. Iseloomustab sooja erijuhtivus: Nt. Soojustusmaterjalidel(kivivill, klaasvill etc) =0,55 [w/ m*C ] Tellised: Punane tellis =1 [w/m*C ] Silikaattellis =1,3 [w/m*C ] Sooja erijuhtivus on võrdne soojushulgaga W (vattides), mis voolab läbi 1 m paksuse ristlõikega kuubi ühe tunni jooksul, kui erinevate pindade temperatuuri vahe on 1 C. 3) SOOJAMAHTUVUSEKS nim. Materjali omadust salvestada endasse soojust soojendamisel ja hiljem jahtumisel ära anda ümbritsevale keskkonnale. Iseloomustatakse sooja erimahtuvusega.
. 7 15. Metallide korrosioon (liigid leviku ja tekkimise järgi) ja korrosioonikaitse .............................. 8 16. Tardkivimid- tekkimine, eriliigid, kasutuskohad ....................................................................... 8 17. Settekivimid- tekkimine, eriliigid, kasutuskohad. ...................................................................... 9 18. Looduslikust kivist ehitusmaterjalid- murtud ja korrapärased kivimaterjalid. ........................ 11 21. Keraamilised plaadid- põranda-, seina- ja mosaiikplaadid. ..................................................... 12 22. Kergkruus-tootmine, omadused, kasutus. ................................................................................ 13 23. Lubisideained - tootmine (lähtematerjal, tootmise etapid), kasutuskohad. .............................. 14 25. Portlandtsemendi toormaterjal ja tootmine (tootmisetapid, erinevad tootmismeetodid). ........ 14 26
Orgaanilisedsetted on tekkinud mitmesuguste elusorganismide jäänuste (skeletid ja kestad) sadenemisel veekogude põhja. Nii on tekkinud meie lubjakivid.Paljud settekivimid on kihilise ehitusega, mis on tingitud sadenemise ebaühtlusest. Paljud settekivimid koosnevad ühest põhimineraalist ja teised esinevad ainult lisandina. Tähtsamaid settekivimeid moodustavad mineraalide rühmad on järgmised: Kvarts on liivade ja liivakivide peamine koostisosa. Kaoliniit on savide peamine koostisosa. Samuti esineb teda liiva-ning lubjakivides. Kaltsiiton lubjakivide põhikomponent. Lisandina esineb teda savides. Magnesiiton samanimelise kivimi koostisosa. Lisandina esineb teda ka lubjakivides Dolomiit on dolomiitkivimi peamine koostisosa. Kips onväga pehme mineraal. Ehituses kasutatakse: Dolomiiti-kasutatakse kõige rohkem hoonete välisviimistluses. Sisetöödel kasutatakse teda põrandateks, treppideks, siseviimistluseks jne
c) Põlevad Süttivad ja põlevad. Hõõguvad iseseisvalt ka pärast tulekolde eemaldamist. Kõik orgaanilised ained, mida pole immutatud antipüreeniga. 5) TULEKINDLUS materjali võime taluda väga kõrgeid temperatuure pika aja kestel ilma sulamise, pragunemise ja tunduva tugevuse kaotuseta. Materjalid jaotatakse: a) tulekindlad, b) raskelt sulavad, c) kergelt sulavad materjalid. Kõrgeid temperatuure taluvad nt keraamilised materjalid. 3. Ehitusmaterjalide mehaanilised omadused 1. TUGEVUS materjalide võime taluda mitmesuguseid väliskoormisi. Tugevust kontrollitakse survele, tõmbele ja paindele 1.1. SURVETUGEVUS kontrollitakse kuubi või silindrikujuliste proovikehadega, mis surutakse mingi jõuseadme abil puruks. Rs = P/A (N/mm 2) Rs-survetugevus, P-purustav jõud (N v kg), A-proovikeha ristlõike pindala (mm2) 1.2
Kivimaterjalide puhul on proovikeha silindri või kuubi kujuline, mis purustatakse langeva lööknuia all. Metallide proovikeha on väikese tala kujuline, mis lüüakse pooleks vastava pendelseadme abil. Elastsus on materjali omadus koormise mõjul deformeeruda ilma pragunemiseta ja peale koormise kõrvaldamist võtta tagasi oma esialgne kuju. Elastsuspiiri ületamisel tekkivad juba jääv-deformatsioonid. (kumm) Plastsus materjali omadus koormise mõjul deformeeruda ilma pragunemiseta ja peale koormise kõrvaldamist säilitada deformeerunud kuju. Nad on hästi vormitavad (savi, pahtelsegu) Haprus on materjali omadus puruneda järsku ilma nemetamisväärsete eeelnevate deformatsioonideta. Haprad materjalid millede tõmbetugevus on tunduvalt väiksem nende survetugevusest
kuubi kujuline, mis purustatakse langeva lööknuia all. Metallide proovikeha on väikese tala kujuline, mis lüüakse pooleks vastava pendelseadme abil. · Elastsus on materjali omadus koormise mõjul deformeeruda ilma pragunemiseta ja peale koormise kõrvaldamist võtta tagasi oma esialgne kuju. Elastsuspiiri ületamisel tekkivad juba jääv-deformatsioonid. Suure elastsusega on kumm, paljud plastmassid, puit jne. · Plastsus on materjali omadus koormise mõjul deformeeruda ilma pragunemiseta ja peale koormise kõrvaldamist säilitada deformeerunud kuju. Plastsed materjalid on hästi vormitavad. Ehitusmaterjalide plastsus võib olla lühiajaline või püsiv. Lühiajalise plastsusega on kõik ehitussegud (savi, mört, pahtelsegu jne). Kuivamise või kivistumise järel nad kaotavad oma plastsuse. Püsiva plastsusega on mitmed metallid (vask, alumiinium jne). 4
soojajuhtivus sõltub peamiselt tema poorsusest (kiude asupaigast, niiskusest, temperatuurist). Soojamahtuvus [kJ/C°kg, kJ/K kg]on materjali omadus soojenemisel salvestada endasse soojusenergiat. Väga suure soojamahtuvusega on vedelikud. Väikese soojamahtuvusega on metallid: kuumenevad kiirelt ning jahtuvad kiirelt. Põlevus (süttivus) Mittepõlevad ehitusmaterjalid ei sütti ega eralda kuumenemisel olulisel määral suitsu või põlevaid gaase (kipskrohv, klaas, tellis, betoon). Põlevad ehitusmaterjalid (impregneerimata puit, plastikud, kummid) 1. Mittepõlevad ei sütti, ei põle, ei söestu ega hõõgu iseseisvalt (looduslikud ja tehiskivi, mineraalsed kivimaterjalid ning metallid). 2. Raskelt põlevad süttivad raskesti ja hõõguvad nind söestuvad ainult tulekolde juuresolekul. (TEPfibroliit; õlg ja roogmatt, mis on saviga segatud tihedus 900kg/m3 või immutatud antipüreeniga). 3
......... 58 5.4. Paekivid ............. 59 5.5. Moondekivimid ............. 60 5.6. Loodusliku kivimi töötlemine ............. 61 5.7. Sõmerjad looduskivimaterjalid ............. 63 5.8. Pinnased teedeehituses ............. 65 5.9. Murtud kivimaterjalid ............. 67 5.10. Korrapärased kivimaterjalid ............. 68 6. Keraamilised materjalid ............. 73 6.1. Üldmõisteid ............. 73 6.2. Keraamika toormaterjal – savi ............. 74 6.3. Keraamiliste materjalide valmistamine ............. 74 6.4. Savitellised ............. 76 6.5. Keraamilised katusekivid ............. 80 6.6. Keraamilised plaadid ............. 81 6
puidutöötlemise meetodite ja vahenditega. • Termotöötlusprotsessi kõrge temperatuur eemaldab puidust vaigu, mistõttu pinna viimistlemine on lihtsam•Termotöödeldud puidu valmistamisel ei lisata puidule kemikaale. 8. Puidust ehitusplaadid- puitkiudplaat, puitlaastplaat, vineer Puitkiudplaadid: valmistatakse peenestatud puitvillast, mis pressitakse kokku ja kuivatatakse kuumalt. Sideaineks on puidus endas olevad looduslikud vaigud, tehisvaiku ei kasutata. Sageli on need plaadid lamineeritud. Pinnakattena kasutatakse spooni, paberit, riiet, plastikut, klaasriiet, metalli või korki. Puitlaastplaadid : valmistatakse puidulaastudest, mis segatakse tehisvaiguga ja pressitakse kuumalt kokku. Kasutatakse sisemiseks vooderdamiseks, tuuletõkke- ja alusplaatimiseks. Sulundatult kasutatakse neid näiteks põrandate aluskihiks. Vineeride : saamiseks liimitakse õhukesed puitlehed nn. spoonid kokku paketiks. Paketis on kindel arv spoone 3...11, paksusega 1,4...3,2mm. Iga
Eksamiküsimused 2015 KYP0040 Materjaliteaduse üldalused 1. Polükristalsed, monokristalsed ja amorfsed materjalid (2.4) 1) Valdav osa tahkeid aineid on polükristalse ehitusega, nad koosnevad suurest hulgast väikestest korrapäratult orienteeritud kristallidest. Tekib, kui kristallide kasv algab korraga paljudes kohtades (tavaliselt lisandid, kolloidosakesed jne). Üksikute terade pinnal muutub kristallvõre orientatsioon. Kui kristallisatsioon algab vormi pinnalt, on orientatsioon veidi erinev. 2) Monokristall on tahke keha, kus aatomite korrapärane paiknemine jätkub kogu keha ulatuses, st on üksainus suur kristall. Looduslikud monokristallid (näiteks mäekristall) on tavaliselt korrapärase hulktahuka kujulised. Tehnilistel eesmärkidel kasvatatakse monokristalle kunstlikult. Monokristalli on ka oma kindel tõmbamise skeem sulandist. Nii saadakse näiteks suuri pooljuhtmaterjalide monokristalle läbimõõduga kuni 40 cm ja pikkusega üle meetri. Anisotroopia
Eksamiküsimused 2012 KYP0040 Materjaliteaduse üldalused 1. Polükristalsed, monokristalsed ja amorfsed materjalid (2.4) 1) Valdav osa tahkeid aineid on polükristalse ehitusega, nad koosnevad suurest hulgast väikestest korrapäratult orienteeritud kristallidest. Tekib, kui kristallide kasv algab korraga paljudes kohtades (tavaliselt lisandid, kolloidosakesed jne). Üksikute terade pinnal muutub kristallvõre orientatsioon. Kui kristallisatsioon algab vormi pinnalt, on orientatsioon veidi erinev. 2) Monokristall on tahke keha, kus aatomite korrapärane paiknemine jätkub kogu keha ulatuses, st on üksainus suur kristall. Looduslikud monokristallid (näiteks mäekristall) on tavaliselt korrapärase hulktahuka kujulised. Tehnilistel eesmärkidel kasvatatakse monokristalle kunstlikult. Monokristalli on ka oma kindel tõmbamise skeem sulandist. Nii saadakse näiteks suuri pooljuhtmaterjalide monokristalle läbimõõduga kuni 40 cm ja pikkusega üle meet
• Veeauru transport Soojustusmaterjalide põhinäitaja on soojuserijuhtivus alfa. Soojuserijuhtivus näitab soojushulka, mis voolab lbi 1m pikkusel 1h jooksul. Soojustusmaterjalid on kerged, poorsed ja juhivad halvasti sooja. Valmsitatud peenpoorilistena, milles on õhu liikumine peatatud. Soojustusmaterjalide jaotamine: • Orgaanilised • Mineraalsed ( kiudjad mineraalsed soojsumaterjalid, mille tooraineks klaas, kivim või šlakk) Lisaks veel kuju järgi: • Plaadid, matid, lehed, tellised • Puistevill, kiudmaterjalid Kasutamine: majade soojustamine, soojuspidavus ja külmapidavus (saunad, külmkapid, termos). Tööstustes mineraalsed soojsutusmaterjalid (vill jne). Omadused: • Kerge mahukaal – 500kg /m3 • Mineraalsed materjalid mittepõlevad, • Soojusisolatsioonimaterjale tuleb kaitsta vee eest • Õhu läbilaskvus ja kuju püsivus Mõned näited: vahtpolüester- soojusjuhtivus 0,033W ; mineraalvill- 0,04W
Eksamiküsimused 2013 KYP0040 Materjaliteaduse üldalused 1. Polükristalsed, monokristalsed ja amorfsed materjalid (2.4), antud joon 2- 19 ja 2-20 Valdav osa tahkeid aineid on polükristalse ehitusega, nad koosnevad suurest hulgast väikestest korrapäratult orienteeritud kristallidest. Tekib, kui kristallide kasv algab korraga paljudes kohtades (tavaliselt lisandid, kolloidosakesed jne) (joon 2-17). Üksikute terade pinnal muutub kristallvõre orientatsioon. Kui kristallisatsioon algab vormi pinnalt, on orientatsioon veidi erinev. Monokristall on tahke keha, kus aatomite korrapärane paiknemine jätkub kogu keha ulatuses, st on üksainus suur kristall. Looduslikud monokristallid (näiteks mäekristall) on tavaliselt korrapärase hulktahuka kujulised. Tehnilistel eesmärkidel kasvatatakse monokristalle kunstlikult. Monokristalli tõmbamise skeem sulandist on joonisel 2-19. Nii saadakse näiteks suuri pooljuhtmaterjalide monokristalle läbimõõduga kuni 40 cm ja pikkusega üle meetri.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
