5 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 5 punkti.
~ 3 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2013-05-02
Kuupäev, millal dokument üles laeti
22 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Forcryingoutloud
Õppematerjali autor
poolestusaeg on aeg, mille jooksul aine aktiivsus väheneb kiirusega. alles 700 miljoni aasta vabanevad. Keskmise pooleni esialgsest. See on aeg, jooksul. poolestusajaga tseesium-137 mis on vajalik, et pooled Radioaktiivsete ainete Lühike vöi pikk poolestusaeg aatom aga võib varitseda ebastabiilsed aatomituumad poolestusajad on väga ei kajasta kuigi täpselt ebastabiilses olekus kümneid ainetükis sellest närvilisest erinevad. Lühiealiste ainete radioaktiivse aine ohtlikkust. aastaid rännates mullast olekust vabaneksid. Kui aine poolestusaeg on sekundeid või Siiski on teistest ohtlikumad toiduainetesse ja tagasi ning
REFERAAT Kiirguse mõju tervisele Kallavere Keskkool Maarika Masikas 9a klass Juhendaja: Õp. Janne Pihelgas Maardu2007 SISSEJUHATUS Päike kiirgab soojust ja valgust, mida me tajume, aga ka raadiokiirgust, röntgenikiirgust ja gammakiirgust. Need on kõik raadiolainete sugulased. Päike kiirgab ka elektriliselt laetud aatomiosakesi ja palju muud. Televisioonimast ja mobiiltelefon saadavad välja raadiokiirgust. Raadiokiirgus soojendab ka mikrolaineahjus pirukaid. Ioniseerivad kiirgused ise on meie keskkonnas täiesti tavalised. Valdav enamik sellest ioniseerivast kiirgusest, millega inimene iga päev kohtub, on looduslikku päritolu. Ta on olnud meie ja ka meie eellaste saatjaks sünnist saadik.Röntgenikiirgusest, millega inimene kokku puutub, on siiski suur enamus pärit inimese poolt loodud aparaatidest. Kuid see on vaid üks, kõige nörgatoimelisem liik ioniseerivat kiirgust.Tänaseks on
Ühel keemilisel elemendil on üldjuhul mitu isotoopi: näiteks vesiniku isotoobid on vesinik, deuteerium ja triitium. Kõikidel elementidel on radioaktiivseid isotoope, kuid mitte radioaktiivseid isotoope kõikidel elementidel pole. Radioaktiivsete ainete tähistamiseks ei piisa enam keemilise elemendi sümbolist, sest ühe tähise taga varjab end mitu isotoopi, millel on ka erinevad füüsilised omadused. Radioaktiivsete elementide tähtsaks iseloomustajaks on radioaktiivne poolestusaeg. See aeg iseloomustab radioaktiivsete elementide aatomite eluiga. Radioaktiivne poolestusaeg on ajavahemik, mille vältel lagunevad pooled (50%) antud elemendi aatomitest. Tavaliselt arvestatakse, et umbes kümne poolestusaja järel on radioaktiivne aine praktiliselt lagunenud ega kujuta endast enam suurt ohuallikat, sest alles on vaid umbes üks tuhandik algsest massist. 20 poolestusaja järel on alles vaid veel umbes miljondik algkogusest. Radioaktiivsete
beetalagunemisel. Beetakiirgus võib olla negatiivne (koosneb negatiivsetest beetaosakestest ( )elektronidest või + positiivne (koosneb positiivsetest beetaosakestest ( ) positronidest. 5.Radioaktiivse lagunemise seadus. Rutherford tegi radioaktiivsete ainete lagunemise uurimisel katseliselt kindlaks, et radioaktiivsete ainete aktiivsus väheneb aja jooksul. Poolestusaeg on kindel aeg, mille jooksul iga radioaktiivse elemendi aktiivsus väheneb kaks korda. Poolestusaeg T on ajavahemik, mille jooksul laguneb pool olemasolevatest radioaktiivsetest aatomitest.Iga elemendi poolestusaeg on erinev, see võib ulatuda sekundi murdosast miljardite aastateni.Radioaktiivse lagunemise matemaatiline avaldis. Olgu algmomendil (t=0) radioaktiivsete aatomite arv Nnull. Poolestusaja möödudes on nende aatomite arv Nnull /2
Paljude looduslike elementide isotoopsed tuumad on ebastabiilsed ja seetõttu võimelised emiteerima kiirgust. Seetõttu eksisteerib igale paigale omane pinnase koostisest sõltuv loodusliku radioaktiivse kiirguse foon. Tuumasünteesil või lõhustumisel vabaneb aga suurel hulgal kunstlikku radioaktiivset kiirgust. Tavaliselt eristatakse alfa-, beta ja gamma-radioaktiivsust. Radioaktiivse lagunemise kiirust iseloomustatakse poolestumisajaga Radioaktiivse lagunemise poolestusaeg Radiaktiivse isotoobi poolestusaeg on ajavahemik, mille jooksul pool selle isotoobi massist jõuab laguneda. Kahe poolestusaja pikkuse perioodi järel on alles veerand selle isotoobi esialgsest massist, kolme poolestusaja pikkuse perioodi järel on alles üks kaheksandik esialgsest massist jne. Kuigi radioaktiivne lagunemine toimub üksikaktidena, on lagunemisaktide arv nii suur, et radioaktiivsete tuumade vähenemist ajas on parem kirjeldada diferentsiaalsel kujul. Olgu meil
Esimese kunstlikult saadud ioniseeriva kiirguse sai 1895.a. Wilhelm Röntgen. Ta kasutas seadeldist, kus õhust tühjendatud klaastorus olevat metallplaati pommitati elektronidega. Selle tulemusena tekkinud kiiri nimetas Röntgen X - kiirteks.Ta tegi kindlaks, et need kiired võivad läbida inimese kudesid, jättes fotoplaadile luude reljeefjäljendi. 7 RADIOAKTIIVSUSE MUUTUMINE AJAS . POOLESTUSAEG Radioaktiivne preparaat sisaldab teatud kindla hulga radioaktiivseid tuumi.Need aga ei lagune aga kõik üheaegselt, vaid järk - järgult teatud aja vältel. Lagunemine on juhuslik protsess ning seda ei saa kunagi täpselt ennustada. Eeldades, et kõik ühesugused tuumad lagunevad ühesuguse tõenäosusega, on võimalik siiski hinnata, kui palju tuumi laguneb mingi ajavahemiku jooksul.Radioaktiivlagunemise seaduse rakendamisel avaldatakse see sageli poolestusaja kaudu
iseeneselik lagunemine. Selle protsessiga kaasneb radioaktiivne kiirgus. Samuti nimetatakse radioaktiivsuseks ebastabiilsete elementaarosakeste (nt neutron) lagunemist. Kõik vismutist suurema prootonite arvuga elemendid on radioaktiivsed. Radioaktiivse lagunemise käigus muutub sageli üks radioaktiivne element teiseks, mistõttu esinevad "radioaktiivse lagunemise read". Tuntakse kolme radioaktivse lagunemise rida: 9. poolestusaeg Poolestusaeg on aine lagunemise (eeskätt radioaktiivse, kuid ka keemilise lagunemise) kiirust iseloomustav suurus. See näitab, kui pika ajavahemiku möödumisel muutub aine kogus poole väiksemaks. Mida suurem on poolestusaeg, seda kauem aine säilib. Stabiilsete isotoopide poolestusaeg radioaktiivsel lagunemisel loetakse lõpmata suureks Poolestusaeg keemilisel lagunemisel Keemilistes reaktsioonides ei ole keemilise lagunemise kiirust iseloomustav poolestusaeg
reaktorites on neid kimpusid kuni 800 ja need sisaldavad kokku kuni 140 t uraani. Soojuskandjaks on puhas vesi, mis reaktoris aurustub ja juhitakse pärast ülekuumendamist auruturbiini. Seega jääb ära survevesireaktorite korral kasutatav aurugeneraator, mis lihtsustab energiaploki ehitust ja tõhustab tuumaenergia muundamist soojuseks. Ühtlasi on aga turbiini minev aur mingil määral radioaktiivne, mis nõuab turbiini ümbritsemist kiirguskaitsevarjega. Kuna radioaktiivsuse isotoobi poolestusaeg on väga väike (7s), on turbiin praktiliselt kohe pärast väljalülitamist radioaktiivsusvaba. Keevvesireaktori eeliseks on parem reguleeritavus. Puudusteks on reaktori väiksem võimsustihedus ja suuremad mõõtmed kui sama võimsusega survevesireaktoril. [8] Raskevesiaeglustiga ja soojuskandjaga survevesireaktori iga kütusevardakimp läbimõõduga 10 cm sisaldab, olenevalt reaktori tüübist, 28...43 varrast, on pikisuunas jaotatud 12 lõiguks
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid