· Troonipärimise Akt 1701, mille kohaselt läheb troon Mary ja William III järeltulija puudumisel James II nooremale tütrele Annele · William III suri 8. March 1702 ja tema järglaseks sai Anne, Stuartite viimane troonipärija · Valitsusaja tähtus lõpetas konflikti parlamendi ja monarhi vahel Victoria I Sündis 24. mail 1819, Kensingtoni palees, Londonis Vanemad: Prints Edward (Kenti ja Strathearni hertsog) ja printsess Marie Luise Victoria Teda ristiti Kensingtoni palees ja tema ristinimi oli Alexandrina (ta ristiisa oli Vene tsaar Aleksander I) Kasvatati üles kensingtoni süsteemi järgi Õppis eraõpetajatega kindla tunniplaani järgi prantsuse, itaalia, saksa ja ladina keelt. Lemmikloom: spanjel Dash Peale onu William IV surma sai temast kuninganna. Ta oli 18. Hannoveri dünastiast Kroonimine: 28. juunil 1838 Abiellus Prints Albertiga 10. veebruaril 1840. aastal Nad olid sugulased 7 katset
Tallinna Rahumäe Põhikool Kuninganna Victoria Referaat Koostaja: Karmen Kõiv Klass: 5.C Juhendaja: Merili Murakas Tallinn 2018 Sisukord Sissejuhatus................................................................................................................... 3 1. Kuninganna Victoria................................................................................................... 4 1.1 Victoria üldiselt..................................................................................................... 4 1.2 Victoria lapsepõlv.................................................................................................. 4 1.3 Victoria ja Alberti pulmad...................................................................................... 4 1
Rapla Vesiroosi Gümnaasium KUNINGANNA VICTORIA Referaat Koostaja: Kertu Roosla Klass: 11 b Juhendaja: Heli Heinaste Rapla 2010 Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................3 Alexandrina Victoria.....................................................................................4,5 Kuninganna Victoria................................................................................6,7,8,9 Sündmusi Victoria valitsemise ajal.....................................................................10 Huvitavat kuninganna ja tema ajastu kohta..........................................................11 Kokkuvõte......................................................................................
· 1783 Inglismaa pidi Versailles`i rahuga tunnustama USA iseseisvumist. 19.saj · 1801 Iirimaa kuningriigi liitmine Suurbritannia Ühendatud Kuningriigiga. · 1832 parlamendireformiga kaotati Inglismaal ära nn pehkinud kohad. · 1830.-1840.aastad tsartislik töölisliikumine Inglismaal. · 1845 Iirimaal puhkes kartuliikaldusest põhjustatud näljahäda. · 1837 kuninganna Victoria I valitsemisaja algus (kuni 1901). · VARAKESAEGNE INGLISMAA: · Keldid: I at esimesel poolel eKr algas indoeuroopa rahvaste hulka kuuluvate keldi hõimude esiletõus Euroopas (nt tänapäeva Austria aladel Hallstatti kultuur; Kirde-Prantsusmaal ja Reini keskjooksu aladel La Tène`i kultuur). I at keskel eKr olid keldi hõimud asunud elama Galliasse (tänapäeva Prantsusmaa), Britanniasse ja Iirimaale (alates 7-6.saj eKr), Hispaaniasse, Põhja-Itaaliasse
Filipiinid.Edasi mindi Cebu saarele, kus õnnestus saare kuningas Humabon ja mõned tema alamad ristiusku pöörata. Kui naabersaare Mactani pealik nimega Lapu-Lapu ei lubanud end ristida, otsustas Magalhães kohalikud relvade abil alistada ja ristida. 27. aprillil toimunud lahingus said hispaanlased tulirelvadest hoolimata lüüa ja pidid põgenema. Lahingus sai surma ka Magalhães. Magalhãesi laevadest jõudis ainsana Hispaaniasse tagasi 6. septembril 1522 Juan Sebastián Elcano juhtimisel Victoria. 11. Henry Hudson sündis u 1550 a. ja suri 1611 a. Ta oli Briti meresõitja ja Arktika-uurija. Ta lahkus Londonist 23. aprillil 1607 a., purjetas Shetlandi saartelt Gröönimaa idarannikule kuni 73° põhjalaiuseni, jälgis jääpiiri kirde suunas ja randus Teravmägedel. Viie kuu pärast jõudis ta tagasi Londonisse. 1608. a. aprillis tegi ta teise katse vallutada Kirdeväil. Novaja Zemlja jäämassid ajasid jälle Hudsoni plaani luhta. Kolmandat katset tegi ta 1609 a. märtsis
Soovitati printsesside saatmist Kanadasse, kuid printsesside ema oli selle vastu, öeldes: "Lapsed ei saaks minna ilma minuta, mina ei lahkuks ilma kuningata ja kuningas ei lahkuks mitte kunagi." Sõja ajal teenis Elizabeth Territoriaalses Abiteenistuses. Pärast regendiseaduse muutmist nimetati ta 18-aastaselt riiginõunikuks. Elizabeth abiellus 20. novembril 1947 Kreeka ja Taani printsi Philipiga; nad on kuninganna Victoria kaudu kauged sugulased. Abielu üle oli palju vaidlusi; prints oli Kreeka troonipärija ja õigeusuline ning tema õed olid abiellunud natsionaalsotsialistide pooldajatega. Ka Elizabethi ema on tunnistanud, et oli abielu vastu. · Charles (sünd. 14. novemberil 1948), Walesi prints · Anne (sünd. 15. augustil 1950), "kuninglik printsess" · prints Andrew (sünd. 19. veebruaril 1960), Yorki hertsog · prints Edward (sünd. 10. märtsil 1964), Wessexi krahv
Prantsusmaa ja Inglismaa kuningad läbi aegade Referaat Koostas: Oma nimi Juhendaja: Juhendaja nimi Sisukord: Louis XIII......................................................3 Louis XIV......................................................5 Louis XIV......................................................9 Charles I......................................................12 Charles II.....................................................15 James II..................................................17 Louis XIII Louis XIII [lu'ii kolmeteistkümnes] (27. september 1601 Fontainebleau 14. mai 1643 Saint- Germain-en-Laye) oli Prantsusmaa kuningas 1610. aastast kuni surmani, Henri IV ja tema teise abikaasa Maria de' Medici poeg, Austria Anna abikaasa, Louis XIV isa. Aastani 1614 valitses regendina tema ema, seejärel mõjutas Louis'd tema soosik Charles d´Albert, hert
1701. a troonijärglusseadus. Nähti ette , et Stuarti dünastia jääb võimule. Kõige lähem Stuart, kes oli protestant ja kes ei ole abielus katoliiklasega pidi troonile saama. Charles I õe Elizabethi tütar Sophia oli abielus Hannoveri vürstiga (olid protestandid) ja neil oli laps George. Troonijärglusseadusega määrati Hannoveri dünastia Inglismaa troonile. George I sai troonile 1714. Hannoveride kaksikvõim. George I (1660-1727) viibis suurema aja Hannoveris. Tekib kaksikmonarhia. Victoria (1819-1901) – loobus Hannoveri troonist ja andis selle valitseda oma onule. Walesi allutamine Inglismaale: Situatsioon 13. saj alguseks. Sattus esimesena Londoni võim alla (13.sajandil). Püsivat võimu kehtestamist 13.sajandil aga ei olnud. Wales oli jagatud pisikesteks riigikesteks, vürstkondadeks (Powys, Gwynedd, Deheubarth), mis ka omavahel sõdisid. Llywelyn Suur (1200-1240).Gwyneddi valitseja. Tema ajal toimus Walesi alade koondumine Gwyneddi alla. Llywelyn Viimane (1246-1282)
Kõik kommentaarid