Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "KEHAVEDELIKUD JA VERE FÜSIOLOOGIA ". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
membraan, plasma, rakk, ioonid, kontraktsioon, kana, müosiin, vereplasma, antigeen, retseptor, erutus, aktiin, veri, signaal, puhver, hemoglobiin, rakud, neuron, kiudu, valgud, lipiidid, lümf, antikeha, skeletilihas, erütrotsüüt, mediaator, akson, ekstra, lihaskiud, puhversüsteem, soonte, pump, glükoos, antikehad, plasmas, reaktsioon, ensüümFÜSIOLOOGIA LÜHIKURSUS Iseseisev vahetöö nr.1 Nimi: Rühm: Kuupäev: 1. Organismi vedelikuruumid on vesi, koevedelik, lümf ja vereplasma. 2. Organismi sisekeskkonna moodustavad koevedelik, veri ja lümf. 3. Sisekeskkonna homöostaas tähendab kõige üldisemas mõttes suhtelist stabiilsust rakkudele optimaalse elukeskkonna tagamiseks. 4. Sisekeskkonna suhteliselt stabiilsete parameetrite hulka kuuluvad kehatemperatuur 5. Veri koosneb: 1)vereplasma 2)vormelemendid punalibled, valgelibled ja vereliistakud 6. Vere põhiülesanded on:1) homöostaas rakkudele optimaalse elukeskkonna tagamine
FÜSIOLOOGIA LÜHIKURSUS Iseseisev vahetöö nr.1 Nimi:Tauri Tamm Rühm:LP I (rühm II) Kuupäev: 25.03.09 Organismi vedelikuruumid, vere füsioloogia 1. Organismi vedelikuruumid on rakud, rakuväline piirkond. 2. Organismi sisekeskkonna moodustavad koevedelik, lümf ja vereplasma. 3. Sisekeskkonna homöostaas tähendab kõige üldisemas mõttes rakkudele optimaalse elukeskonna tagamist. 4. Sisekeskkonna suhteliselt stabiilsete parameetrite hulka kuuluvad sisekeskkonna maht, pH, vere vormelementide arv ja vere glükoosisaldus. 5. Veri koosneb: 1)vereplasma 2)vormelemendid( erütrotsüüdid,leukotsüüdid, trombotsüüdid) 6. Vere põhiülesanded on: homöostaas s.o. rakkudele optimaalse elukeskkonna
1. Organismi vedelikuruumid ja nende omavaheline seos. ·Loomade ja inimese kehamassist moodustab 60-70% vesi ·2/3 veest paikneb rakkudes, ja seda nimetatakse intratsellulaarsekse. rakusiseseks vedelikuks ·1/3 veest asub keharakkudest väljaspool, moodustades organismi sisekeskkonna, ja seda nimetatakse ekstratsellulaarsekse. rakuväliseks vedelikuks Ekstratsellulaarsevedeliku moodustavad koevedelik, vereplasma ja lümf. Vereplasma~5% keha massist. Koevedelik~15% keha massist ·transtsellulaarnevedelik: tserebrospinaalvedelik, sünoviaalvedelik, perikardiaalvedelik, intraokulaarvedelik ja peridoneaalvedelik. 2. Organismi sisekeskkonna mõiste. Sisekeskkonna homöostaasi mõiste ja sisu. ·organismi sisekeskkond - koevedelik, veri ja lümf võimaldavad keskkonnatingimusi hoida üksikrakkudele optimaalsel tasemel.
FÜSIOLOOGIA LÜHIKURSUS 2005 Kordamisküsimused eksamiks 1. Organismi vedelikuruumid ja nende omavaheline seos. ·Loomade ja inimese kehamassist moodustab 60-70% vesi ·2/3 veest paikneb rakkudes, ja seda nimetatakse intratsellulaarsekse. rakusiseseks vedelikuks ·1/3 veest asub keharakkudest väljaspool, moodustades organismi sisekeskkonna, ja seda nimetatakse ekstratsellulaarsekse. rakuväliseks vedelikuks Ekstratsellulaarsevedeliku moodustavad koevedelik, vereplasma ja lümf. Vereplasma~5% keha massist. Koevedelik~15% keha massist ·transtsellulaarnevedelik: tserebrospinaalvedelik, sünoviaalvedelik, perikardiaalvedelik, intraokulaarvedelik ja peridoneaalvedelik. 2. Organismi sisekeskkonna mõiste. Sisekeskkonna homöostaasi mõiste ja sisu. ·organismi sisekeskkond - koevedelik, veri ja lümf võimaldavad keskkonnatingimusi hoida üksikrakkudele optimaalsel tasemel.
lihtsamateks ühenditeks e. dissimilatsioon vaheainevahetuse käigus.dissimilatsiooni lõppsaadused on CO2, H2O ja NH3, ühtlasi vabanevad orgaaniliste ainete koostises olnud mineraalühendid (ortofosfaat, vesiniksulfiid jt), kuid lagundamisprotsess võib peatuda ka vaheastmeil, s.o. keerukamate ühendite tasemel. Loomad eritavad AV mittevajalikud lõppsaadused normaaljuhul väliskeskkonda. Organismi sisekeskkond ja selle konstantsus. Organismi sisekeskkond säilitatakse vereplasma osmootse rõhu regulatsiooni kaudu. Igasugune osmootse rõhu kõrvalekadumine ekstra- või intratrsellulaarses ruumis põhjustab vee või elektrolüütide ümberpaiknemise. Sisekeskkonnas on püsiv veel onkootne rõhk (kolloidosmootne rõhk), mida säilitakse plasma proteiinide abil. proteiinide muutus võib tuua kaas ioonide ja vee liikumise kas rakkku sisse või välja. Palsmavalkude (albumiinide) kontsentratsiooni väehenmine põhjustab vee retensiooni rakkude sees. See tõttu peab
Funktsioonid on struktuuri andmine- ühendavad membraani tsütoskeletiga moodustavad rakuliiduseid kinnitavad rakud ekstratsellulaarse maatriksi külge retseptoriks olemine .2 tüüpi teiste rakkude ära tundmine keemiliste signaalide äratundmine transporteriks olemine carriers-glükoos ja aminohapped channels-vesi ja ioonid. Na+ ja K+ läbi mõlema ensümaatiline funktsioon- nt peensooles peptiidide ja süsivesikute lagundamine. Fosfolipiidide hüdrofiilsed pead on suunatud väljapoole ning hüdrofoobsed sabad sissepoole.Sellised ained on AMFIFIILID. Neil on glütseroolist „selgroog“, mille küljes kaks rasvhappe molekuli ning üks fosfaatrühm. Pea- fostaatrühm+glütserool. Saba- rasvhapped. Lisaks fosfolipiididele leidub membraanis teisigi lipiide- glükolipiidid nt TSERAMIID ja
regulatsioon. Närviülekanne. Keemilised ja elektrilised sünapsid. Virgatsained. Virgatsainete retseptorid. Organismi talitluste regulatsiooni üldised põhimõtted. Tagasiside mehhanismid: negatiivne, positiivne, ennetav (vt. K.1) Rakkudevaheline kommunikatsioon füsioloogia kontekstis. Rakud kontakteeruvad omavahel kolmel viisil: 1) Diffundeeruvad keemilised signaalid (toimivad distantsil) 2) Otsene kontakt plasma membraani ja lähedal asuvate rakkude vahel (on tähtis näiteks lümfotsüütide puhul, kui nad liiguvad kudedes ja skaneerivad rakke: kas seal on võõrad antigeenid). 3) Otsene tsütoplasmaatiline kontakt gap-ühenduste vahendusel (mulk-ühendused) (tähtis roll lihasrakkudes) Diffundeeruvad keemilised signaalid kasutatakse: Parakriinne signalisatsioon – some are local mediators
Motoorset lõpp-plaati ümbritseb sarkolemmist tasku, mis on moodustunud motoneuroni ümber. Motoneuronist vabaneb atsetüülkolliini, mis põhjustab lõpp-plaadi potentsiaali (EPP) e lihasraku depolarisatsiooni. Motoneuronit koos lihaskiuga nim moroorseks ühikuks. Ühe motoorse ühiku stimuleerimine põhjustab nõrga kontraktsiooni terves lihases. Kokkutõmme (tõmblus) koosneb kolmest faasist: latents - paar ms pärast stimulatsiooni kuni erutuse/kokkutõmbe ilmumiseni kontraktsioon - ristsillad on aktiivsed, lihas on lühenenud, kui pinge on piisavalt suur ületamaks laengut lõdvestus (puhkeperiood) - Ca2+ pumbatakse tagasi sarkoplasmaatilisse retiikulumi ja lihas pinge alaneb basaalsele tasemele Lihase omadused – kontraktiilsus (lihase võime lüheneda ja selle abil jõudu arendada); erutatavus (võime ärritus vastu võtta ja reageerida); venitatavus (võime venituda või pikeneda üle puhkeoleku pikkuse); elastsus
füüsikaliste ja keemiliste omaduste püsivus · O2 ja CO2 kontsentratsioon · Toitainete ja jääkproduktide kontsentratsioon · Sisekeskkonna pH · Soolade ja teiste elektrolüütide kontsentratsioon · Ekstratsellulaarse vedeliku maht, temperatuur ja rõhk 2. Organismi talitluste regulatsiooni üldised põhimõtted. Rakkudevaheline kommunikatsioon füsioloogia kontekstis. · Regulatsioon närvisüsteemi süsteemi poolt-refleks,refleksi kaar, · Retseptor · Aferentne (sensoorne) närv · Refleksi keskus (Pea- või seljaaju) · Eferentne (motoorne) närv · Efektor (täidesaatev organ) · Humoraalne regulatsioon- Humoraalne regulatsioon hormoonide vahendusel (Humoraalne regulatsioon on organismi talitluse regulatsioon verre või lümfi eraldatavate bioloogiliselt aktiivsete orgaaniliste ühendite kaudu.) · Autoregulatsioon- Organi sisemine võime tagada normaalne
füüsikaliste ja keemiliste omaduste püsivus · O2 ja CO2 kontsentratsioon · Toitainete ja jääkproduktide kontsentratsioon · Sisekeskkonna pH · Soolade ja teiste elektrolüütide kontsentratsioon · Ekstratsellulaarse vedeliku maht, temperatuur ja rõhk 2. Organismi talitluste regulatsiooni üldised põhimõtted. Rakkudevaheline kommunikatsioon füsioloogia kontekstis. · Regulatsioon närvisüsteemi süsteemi poolt-refleks,refleksi kaar, · Retseptor · Aferentne (sensoorne) närv · Refleksi keskus (Pea- või seljaaju) · Eferentne (motoorne) närv · Efektor (täidesaatev organ) · Humoraalne regulatsioon- Humoraalne regulatsioon hormoonide vahendusel (Humoraalne regulatsioon on organismi talitluse regulatsioon verre või lümfi eraldatavate bioloogiliselt aktiivsete orgaaniliste ühendite kaudu.) · Autoregulatsioon- Organi sisemine võime tagada normaalne
väljahingatud, või pärast maksimaalset väljahingamist sissehinatud õhu ruumala. Tiffenenau`indeks forsseeritud ekspiratoorse sekundimahu suhe vikaaalkapsiteetiga protsentides. Boyle´i- Mariotte`i seadus- kui gaasi temp hoida muutumatuna, siis gaasi ruumala vähendamisel kaks korda suureneb rõhk kaks korda. Vasakus vatsakeses on hapnikurikas veri, paremas vatsakeses hapnikuvaene veri. Kapillaarides on ühendumine. Kopsudes on alveoolid, milles on respiratoorne membraan, millekaudu toimub hapniku omastamine. Hüperpnoe- sügav, kiire hingamine nt füüsilise pingutuse korral Düspnoe- raskendatud hingamine Apnoe- õhuvoolu seiskumine hingamisteedes Tahhüpnoe-kiire hingamine( süsihappe gaasi liigne eraldumine Hüperventilatsioon- olukord, kus sisse hingatakse rohkem õhku kui keha vajab. Põhjustab organismis madalat Co2 taset. Hüpoksia- hapniku puudus kudedes või organismis( põhjuseks vüivad olla alkohol, suitsetamine jne)
Ühe motoorse ühiku stimuleerimine põhjustab nõrga kontraktsiooni terves lihases. Kokkutõmme (tõmblus) koosneb kolmest faasist: latents- paar ms pärast stimulatsiooni kuni erutuse/kokkutõmbe ilmumiseni. Kontraktsioon- ristsillad on aktiivsed, lihas on lühenenud, kui pinge on piisavalt suur ületamaks laengut. Lõdvestus (puhkeperiood)- Ca2+ pumbatakse tagasi sarkoplasmaatilisse retiikulumi ja lihas pinge alaneb basaalsele tasemele.Lihasrakk koosneb - Lihasfiiber ehk rakk, on sisse pakitud endomüüsiumi poolt. Lihaskimpe ümbriteb perimüüsium. Epimüüsium katab kogu lihast. Lihaskiu membraani nim sarkolemmiks , tsütoplasmat sarkoplasmaks ja ER=SR (müofiiber). Kontraktiilseks üksuseks müofiibris on sarkomeerid, Need koosnevad aktiinist (peened- troponiin, tropomüosiin) ja müosiinist (paksud filamendid). Sarkomeeris on M,H,Z- jooned ja A,I vöödid. Aktiin libiseb müosiini suhtes ja lihas lüheneb. Lihaskude moodustab täiskasvanud inimese massist 40-50%
· Suhteline stabiilsus rakkudele fagotsütoosivõimelised ja antikehi radioakt isotoobi lahuses, viiakse gradueeritud katseklaasil lugeda trombotsüütides olevad optimaalse moodustavad valgelibled ning tagasi organismi ja määratakse Hb sisalduse. Algul pannakse spetsiifilised valgud (ensüümid),> elukeskkonna tagamiseks vereplasma ensüümid; kaitse nende lahjendusaste klaasi veidi HCl-i lahust, sinna 20 · Ca-ioonid · Isotermia verekaotuse vastu vere 14. Erütrotsüütide loome ja lisatakse pipetiga 20 µl (mm 3 ) 27. Tsitraadi ja hepariini toime · Isotoonia hüübimismehhanismi kaudu. eluiga soonestikus
ERUTUS Keerukas energiatarbimisega seotud vastusreaktsioon ärritaja toimele. See on protsess, mille käigus muutub nii ärritunud koe füüsikalis-keemiline seisund kui ka ainevahetus. Erutuse üldine tunnus: rakumembraani depolarisatsioon (puhkeolekule iseloomuliku rakumembraani sisepinna negatiivse laengu vähenemine) Erutuse spetsiifilised tunnused: Närvikoel närviimpulsside teke ja levik Lihaskoel lihaskiudude kontraktsioon Näärmekoel sekreedi eritumine Kõikidele erutuvatele kudedele on omane erutusjuhtivus võime erutust edasi anda. PIDURDUS Erutuvate kudede funktsionaalse aktiivsuse alanemine või lakkamine ärritajate toimel. Pidurdus kaitseb erutuvaid kudesid kurnatuse eest. Otsene pidurdus: seotud pidurdavate neuronite ja sünapsite talitlusega. Presünaptiline pidurdus selle puhul mood pidurdavad neuronid sünapse erutavate neuronite aksonite terminalidel.
b) Parasümpaatiline - puhkeseisundis (seedi). Signaalide liikumine närvirakkudes Närviimpulsi (elektrilise signaali) liikumine neuronis põhineb elektrilaengu muutumisel neuronit katva membraani sise- ja välispinna vahel. Puhkeolekus on neuroni sisepinnal negatiivne laeng (nt palju Cl- ioone) ja välispinnal positiivne laeng (nt palju Na+ ioone). See on tavaolek (mõlemal pool on erinev laeng) ehk membraanipotentsiaal. Närviraku membraan laseb ioone läbi valikuliselt - läbi ioonkanalite ja ioonpumpade. ● Ioonkanal: ioonide liikumine toimub kiiresti ja pidevalt tugevama kontsentratsiooniga osast nõrgema osa poole e. tasakaaluoleku poole. Ei vaja energiat. ● Ioonpump: ioonide liikumine toimub tasakaaluoleku vastu. Ioonpumbad käivituvad kindlate signaalide toimel. Avaneb kindla reaktsiooni pärast. Vajab energiat. AP - aktsioonipotentsiaal 1. Puhkeolekus on ioonkanalid suletud
Lihased Lihaskude moodustab 40-50% organismi massist. Koosneb: silelihaskoest, vöötlihaskoest e. skeletilihaskoest, südamelihaskoest. F-aktiin. Aktiin esineb globulaarse G-aktiina ja fibrillaarse F-aktiinina. Aktiin on võimeline seostuma müosiini peakestega, kuid lihase lõtvunud olekus on sidumiskohad blokeeritud tropomüosiini-troponiini kompleksiga. Troponiin ja tropomüosiin on regulatoorsed valgud, mis kontrollivad müosiini aktiivsust ja seostumist müosiiniga. Müosiin. Müosiini molekulil eristatakse pead ja saba. Peal on nii aktiiniga sidumisvõime kui ka ATPaasne aktiivsus. Aktsioonipotensiaal lihasrakkudes. Aktsioonipotensiaali tekkimiseks peavad lihasrakku sisenema kaltsiumioonid, kloriidioonid, naatriumioonid, kaaliumioonid. Libisevate niitide teooria. Aktsioonipotensiaalid (AP) liiguvad mööda motoorset närvikiudu. Signaali ülekanne lihaskiule toimub müoneuraalses sünapsis, mida nimetatakse ka motoorne lõpp-plaat
Lihased Lihaskude moodustab 40-50% organismi massist. Koosneb: silelihaskoest, vöötlihaskoest e. skeletilihaskoest, südamelihaskoest. F-aktiin. Aktiin esineb globulaarse G-aktiina ja fibrillaarse F-aktiinina. Aktiin on võimeline seostuma müosiini peakestega, kuid lihase lõtvunud olekus on sidumiskohad blokeeritud tropomüosiini-troponiini kompleksiga. Troponiin ja tropomüosiin on regulatoorsed valgud, mis kontrollivad müosiini aktiivsust ja seostumist müosiiniga. Müosiin. Müosiini molekulil eristatakse pead ja saba. Peal on nii aktiiniga sidumisvõime kui ka ATPaasne aktiivsus. Aktsioonipotensiaal lihasrakkudes. Aktsioonipotensiaali tekkimiseks peavad lihasrakku sisenema kaltsiumioonid, kloriidioonid, naatriumioonid, kaaliumioonid. Libisevate niitide teooria. Aktsioonipotensiaalid (AP) liiguvad mööda motoorset närvikiudu. Signaali ülekanne lihaskiule toimub müoneuraalses sünapsis, mida nimetatakse ka motoorne lõpp-plaat
3) spordifüsioloogia - muutused rakkude ja organite funktsioneerimises kehalise koormuse korral 4) neurofüsioloogia - närvisüsteemi funktsioneerimine ja mõju organismile 5) endokrinoloogia hormoonide ja nende mõju uurimine 6) immunoloogia 7) rakufüsioloogia 8) kardiovaskulaar(jne)füsioloogia 9) võrdlev füsioloogia 10) loomafüsioloogia jne Organismi struktuuri ja funktsioneerimise tasemed: · Molekulaarne tase · Rakuline tase · Koeline tase · Organi tase · Organismi tase · Rakk on põhiline morfofunktsinaalne üksus, ruum, milles toimuvad füsioloogilised protsessid · Rakud moodustavd kudesid, millest omakorda on moodustunud organid e elundid · Organid ühendatakse elundkondadeks e süsteemideks e aparaatideks Elundkonnad: 1) katteelundkond 2) tugielundkond e. toes 3) lihaskond 4) närvisüsteem 5) sisesekretsioonielundkond e. endokriinsüsteem 6) ringeelundkond 7) immuunsüsteem e. lümfaatiline süsteem 8) hingamiselundkond 9) seedeelundkond 10) erituselundkond
Presünapsis on palju vesiikuleid, mis sisaldavad transmitterit ehk mediaatorainet. Rakumembraanipidi leviva aktsioonipotentsiaali toimel vabaneb presünapsi põiekestest transmittes, tungib sünapsipilusse, mis asub presünapsi ja postsünapri vahel. Transmitter kutsub nii esile postsünapsi membraanipotentsiaali muutuse. Elektriline sünaps Naaberrakkude membraanidevahelised ühendused on nii tihedad, et takistus nende vahe ei erine ülejäänud membraani omast. Kui üks rakk erutub, suundub naatriumivool läbi avatud naatriumikanalite teise rakku ja depolariseerib selle. Transmitterid Transmitteriteks võivad olla atsetüülkoliin, noradrenaliin, serotoniin jt. Hulkrakse organismi rakud edastavad üksteisele infot elektriliste impulsside kaudu. Elektriliste impulsside kaudu liigub ühest rakust teise aktsioonipotentsiaal. Nii toimivad silelihasrakud, südamelihasrakud. Mediaatoraine võib seostuda eri tüüpi retseptoritega
Türoksiin- kilpnäärme hormoon, mõjutab rahulolekus. K-ioonid- mõjutavad uitnärviga sarnaselt (rahustavad ja pidurdavad südame talitlust) (rosin ja mesi sisaldavad palju kaaliumi) Ca-ioonid- mõjutavad sümpaatiliste närvidega sarnaselt (kiirendavad-tudevdavad südame talitlust) Veri ja vereringe 1. Organismi sisekeskkond Organismi sisekeskkonna moodustavad selle intra- ja ekstratsellulaarne ruum. Organismi sisekeskkonda iseloomustatakse vereplasma näitajate ja kehatemperatuuri järgi. Organismi sisekeskkond peab säilitama kudede ja rakkude stabiilsuse ja sisekeskkonna tasakaalu ehk homöostaasi. 2. Veri, vere hulk, koostis, ülesanded Veri kui vedel sidekude on vahendajaks kõikide kudede vahel. Veri moodustab inimese kehamassist 6- 8%. Seega 70 kg inimese kehas on umbes 5 liitrit verd. Veri koosneb vereplasmast ja verelibledest ehk hemotsüütidest. Vereplasmat 54-59% ja vereliblesid 41-46%. Hematokritiks nimetatakse arvu, mis
1. variant 1. Mida tähendab mõiste "sisekeskonna homöostaas"? Milles see avaldub? Organismi sisekeskkonna moodustavad koevedelik, veri ja lümf. Need võimaldavad hoida keskkonnatingimusi optimaalsel tasemel. Sisekeskkonna homöostaas on suhteline stabiilsus rakkudele optimaalse elukeskkonna tagamiseks. 2.Kuidas eraldada vereplasmat ja vereseerumit? Vereplasma õrnkollakas vedelik, mis moodustab vere vedela osa. Fibrinogeen ei ole eraldatud Vereseerum vereplasmast on fibrinogeen eraldatud. Neid saab üksteisest eraldada tsentrifuugides vererakud sadestuvad põhja. 3.Kirjeldage lühidalt erütrotsüütide loomet ja selle regulatsiooni. Loome ehk erütropoees erütrotsüütide loome, toimub punases luuüdis. Nende eellasteks on
Ca-ioonid – oluline kokkutõmbeks (piim); sarnane sümpaatilisele närvile VERI JA VERERINGE 1.Organismi sisekeskkond Vesi moodustab täiskasvanul 60% kehamassist. Sellest 2/3 moodustab intratsellulaare vedelik(rakkude koostises olev vedelik) ja 1/3 ekstratsellulaarne vedelik(rakkude vahel olev vedelik). Intratsellulaarne vedelikuruum moodustub kõikides organismi rakkudes vedelikuruumide summana. Ekstratsellulaarsest vedelikust 4/5 on interstitsiaalne e. koevedelik ja 1/5 vereplasma. Veri moodustab 6-8% keha massist (4-5l); lümf 2l ja koevedelik ~11l. Kõige rohkem vedelikku ajus, kõige vähem luukoes. 2.Veri vere hulk: Veri moodustab 1/10 organismis olevast vedelikust. Veri on vedel sidekude. Vere hulk rahuajal 4-5l ja raske kehalise töö ajal 20-35l. koostis: Koosneb paljudest komponentidest. ~55% vere mahust on vereplasma ja ~45% vererakud Veri on väga stabiilse koostisega – kuigi veres toimuvad pidevad muutused, suudetakse neid hoida kindlates piirides.
2. Organismi talitluste regulatsiooni üldised põhimõtted. Rakkudevaheline kommunikatsioon füsioloogia kontekstis. Refleks on organismi sihipärane kohatumisreaktsioon, mis toimub refleksikaare kaudu, vastuseks sise- või väliskeskkonnast pärinevatele stiimulitele (ärritajatele). Refleks avaldub mingi elusdi, elundsüsteemi või kogu organismi talitluse muutuses, refleksi anatoomiliseks substraadiks on refleksikaar. Refleksikaare moodustab sensor e retseptor, aferentne juhtetee (sensoorne neuron) refleksikeskus (KNS) eferetsne juhtetee ja efektorelund. Nii aferentses kui eferentses refleksikaare osas võivad olla vahele lülitatud ka sisesekretoorsed näärmed, sellisel juhul jõuavad esmase ärritaja mõjul tekkinud impulsid refleksikeskusesse ja refleksikeskusest välja saadetud impulsid efektorelundini ühe või mitme hormooni vahendusel. Reguleerimiskontuuri põhiplokkideks on reguleeritav süsteem ja regulaator. Andur mõõdab
fookuskaugus. Silmaläätsel on muudetav kumerusraadius- akommodatsioon, mis tagab erineval kaugusel olevate objektide fokuseerimise reetinale. Tsiliaarlihase lõõgastudes venitatakse lääts ripsvöötmekese kiudude abil laiaks ja lamedaks ja tema fookustugevus väheneb, kontroll parasümp III kr.närv. Pupillaarrefleks- Pupilliahendajat innerveerivad parasümp kiud. Teine lihas on pupillilaiendaja ehk dilataator, mille kiud kulgevad radiaalselt. Pupillilaiendaja kontraktsioon põhjustab pupilliava suurenemist ja silma satub rohkem valgust. Pupillilaiendajat innerveerivad sümpaatilised närvikiud. Võrkkest- välimine pigmentepiteel ja sisemine neuraalne osa (fotoretseptorid, bipolaarsed rakud ja ganglionrakud). Fotoretseptorid- kepikesed ja kolvikesed. Kepikesed on suurema tundlikkusega (madalama erutuslävega) valgusretseptorid, mis ei erista valguse eri spektri osi, seega ei tee vahet värvidel (näeb hämaras). Kolvikeste abil näeb värve.
perifeersed närvid väljaspool pea- ja seljaaju. Närviimpulsi ülekanne sünapsides neuronilt neuronile või neuronilt innerveeritavale rakule toimub keemiliste vahendajate e neuromediaatorite abil. Erutuse ülekande peamised etapid: neuromediaatori süntees, depolariseerumine ja membraanipotentsiaali muutuse järgselt vabanemine sünapsipilusse; neuromediaatori seostumine postsünaptiliste retseptoritega ja retseptori aktivatsioon; raku funktsiooni muutus nt skeletilihase kontraktsioon, näärme sekretsioon jne; neuromediaatori lagunemine ja/või tagasihaare. Neuromediaatorid on: 1) biogeensed amiinid 2) aminohapped 3) peptiidid 4) Teised: NO, adenosiin jt. Soole närvisüsteem on mao ja sooletrakti spetsiaalne närvisüsteem, mis funktsioneerib ka ilma seljaajust ja ajutüvest tulenevate mõjutusteta. Mao- ja sooletrakt koosneb mitmesugustest efektorsüsteemidest, nagu silelihased, sektretoorne epiteel, vaskulaarne ja endokriinne süsteem. Nende efektorsüsteemide talitluse
nukeliinhapete AVses kusihape. Amoniaak transporditakse verega maksa ja neerudesse, maksas moodustub amoniaagist kusiaine e uurea. Väljutatakse kehast uriiniga, vähesel määral higiga. Muudes kudedes toimuvad valkude AV-ga seotud protsessid. Maksas ümbertöötatud aminohapped viiakse verega kudedesse, kus neist sünteesitakse rakkude ribosoomides koevalgud. Aminohappeid,mida ei kasutata lähevad energiakuludeks või muudetakse süsivesikuteka ja lipiidideks. Maksa, vereplasma ja lihaskoe valkude mobiliseerimine nälgimisel. Kõige pealt kasutakse vabad süsivesikud, maksas talletuv glükogeen, seejärel talletunud rasvad ja kõige viimases faasis hakatakse lihasvalkusid ja teisi valke ümbertöötama energeetilisse tsüklisse. Valkude AV peamised lõpp-produktid ja nende organismist väljutamine. Valgu ainevahetuse lõppproduktideks on lämmastikku sisaldavate produktide väljutamine. Need on kreatiniin, ammoniaak, kusiaine, kusihape
ANATOOMIA KORDAMISKÜSIMUSED 1.Miks on otstarbekas õppida anatoomiat ja füsioloogiat koos? Sest struktuur ja talitlus on omavahel seotud, ei saa olla talitlust ilma struktuurita. Enamasti ei ole ka anatoomilist struktuuri ilma funktsioonita 2.Millised on organismi struktuuri ja funktsiooni tasemed? Molekulaarne->rakuline->koeline->organi->organismi tase. Rakk on organismi põhiline morfofunktsionaalne üksus, milles toimuvad füsioloogilised protsessid. Rakud moodustavad kudesid, koed organeid. Sama funktsiooni täitvad organid moodustavad organsüsteemi ehk elundkonna. 3.Mis on homöostaas? Homöostaas on rakkudele stabiilse keskkonna tagamine. See tagatakse protsesside abil, mida reguleeritakse negatiivse tagasiside põhimõttel. Näiteks kehatemperatuuri homöostaas. Keskkonna
ERUTUS Keerukas energiatarbimisega seotud vastusreaktsioon ärritaja toimele. See on protsess, mille käigus muutub nii ärritunud koe füüsikalis-keemiline seisund kui ka ainevahetus. Erutuse üldine tunnus: rakumembraani depolarisatsioon (puhkeolekule iseloomuliku rakumembraani sisepinna negatiivse laengu vähenemine) Erutuse spetsiifilised tunnused: Närvikoel närviimpulsside teke ja levik Lihaskoel lihaskiudude kontraktsioon Näärmekoel sekreedi eritumine Kõikidele erutuvatele kudedele on omane erutusjuhtivus võime erutust edasi anda. PIDURDUS Erutuvate kudede funktsionaalse aktiivsuse alanemine või lakkamine ärritajate toimel. Pidurdus kaitseb erutuvaid kudesid kurnatuse eest. Otsene pidurdus: seotud pidurdavate neuronite ja sünapsite talitlusega. Presünaptiline pidurdus selle puhul mood pidurdavad neuronid sünapse erutavate neuronite aksonite terminalidel. Nende
Sissejuhatus 1.)Gram+ ja Gram- bakterite rakuseina ehitus ja esindajad: Gram pos rakusein koosneb peptidoglükaanide kihist. Omane on teihoiinhape, ioonide liikumine ning kaitse, antigeenne spetsiifilisus. Gram pos rakuseinaga on nt Bacillus anthracis, Lactobacillus sp. jne. Gram neg bakterite rakusein koosneb peptidoglükaanist. Olemas on välismembraan. LPS= endotoksiin. Kaitse. Poriinid. 2.)Prokarüoodi raku ja genoomi suurus: Rakk on 1-10 mikromeetrit. Genoomi suurus (bp) mükoplasma 3×105 batsill 3×106 E.col 4×106 i 3.)Eukarüoodi raku ja genoomi suurus: Rakk on 5-100 mikromeetrit. Genoomi suurus (bp) Seened: pärm 2×107 Drosophil Loomad: 2×108 a kana 2×109 inimene 3×109 Taimed: uba 9×109 Trillium 1×1011 4
1. Gram+ ja Gram- bakterite rakuseina ehitus ja esindajad Gram+ - peptidoglükaanide kiht, teihoiinhape (ioonide liikumine, kaitse, antigeenne spetsiifilisus); 1 membraan+paks sein, Bacillus polymyxaLearn more Gram- - peptidoglükaanide kiht, teihoiinhape puudub; välismembraanil on LPS (lipopolüsahhariidid) (endotoksiin), poriinid ja see kaitseb ksea; 2 membraani+õhuke sein, E. coli 2. Prokarüoodi raku ja genoomi suurus Prokarüoodi rakk on 1m - 10m. 400-4000 geeni 3. Eukarüoodi raku ja genoomi suurus Eukarüoodi rakk on 5m - 100m.10000-40000 geeni 4. Nimetage prokarüoodi (eubakter) ja eukarüoodi raku peamised erinevused Prokarüoot (Bakterid+arhed) Eukarüoot (Taimed, loomad, seened, protistid) Raku suurus 1-10 m 5-100 m Organellid Puuduvad või vähe Tuum, mitokonder, kloroplast
- Vanusest - Mitoosi faasist - Varuainete hulgast Rakud võivad olla mitterakulised viirused - Paljuneb ainukt teiste organismide rakkudes - Genoomi moodustab kas DNA või RNA - Puuduvad ribosoomid ja mitokondrid - Eluta, ei kasva ega arene - Mitterakuline - Väike (20-400nm) - Paljunemiseks peab sisenema rakku ja kontrollima DNA/RNA-d Rakulised : Eukarüootsed (bakterid) - Suudavad iseseisvalt kasvada ja paljuneda - Puudub tuuma membraan , üks haploidne rõngaskromosoom - Leidub plasmiide - Elus, rakuline, tuumata - Suht suur (1000nm) - Allub antibiootikumidele Mikrobioota - metaboolne funktsioon - Kaitse funktsioon - Struktuurne funktsioon Prokarüootsed ( seene rakud , loomarakud , taimerakud, protistid) Eukarüootse ja prokarüootse sarnasus ja erinevus S: rakumembraan ja ribosoomid Eu: tuum, DNA(kromosoomides), organellid Prok: tuumpuudub, DNA (plasmiidides) Loomne rakk vs
Rakuline organiseeritus Peamiselt üherakuline Peamiselt hulkraksed Esimesed prokarüootsed organismid tekkisid ~ 3 -3,5 miljardit aastat tagasi Esimesed eukarüootsed organismid tekkisid ~ 1-1,5 miljardit aastat tagasi Sümbiontsed bakterid, mis on seotud õhulämmastiku assimileerimisegaon näiteks tsüanobakterid ja Rhizobium Millised tunnused näitavad et mitokondrid ja kloroplastid on tekkinud endosümbioosi teel? Kahekordne membraan sisemise membraani koostis on sarnane bakteriraku membraani koostisega. Paljunevad jagunemise teel, mitoos puudub. DNA on rõngaskromosoomi kujul nagu bakteritel, histoonid puuduvad. Operonide esinemine DNAs. Esinevad ribosoomid, mis ehituselt ja koostiselt sarnanevad bakteri ribosoomidega. Membraanid Ülesanded Ainete transport Metaboolsete jääkide eraldamine rakust Tsütoplasma pH säilitamine Tsütoplasmas teatud osmootse jõu hoidmine Organellides spetsiifiliste tingimuste hoidmine
(eemaldavad proteiine jt molekule, mis jäid glomerulaarsesse basaalmembraani kinni (GBM). Bowmani kapsli sisemises kihis asuvad podotsüüdid, mis kinnituvad ka GBM-le. Bowmani ruum on Bowmani 2 kihi vaheline ruum. GBM on kapillaare kattev makromolekulaarne filter. Moodustab koos kapillaari endoteeli ja podotsüütidega barjääri, kust ei pääse läbi suured ja/või negatiivse laenguga proteiinid. Väikesed molekulid, vesi ja ioonid pääsevad kapillaaridest Bowmani ruumi. Läbi Bowmani kapsli sisekihi toimubki ultrafiltratsioon (moodustub esmasuriin), mis läheb edasi nefornisse ja torukestesse, kus moodustub pärisuriin ehk läheb proksimaalsesse tuubulisse. Seega filtraat, mis lahkub Bowmani kapslist on väga sarnane vereplasmale (glomerulaarne filtraat on vereplasma - plasmaproteiinid – kõik vereplasma komponendid va proteiinid). Neeru morfofunktsionaalne ühik on nefron, mis koosneb Bowmani kapslist ja torukestest
annaabi.ee 
