õmblust nimetatakse tugevdusega õmbluseks ja selle saavutamiseks peaks olema keevituskiirus väiksem, et materjal kuhjuks õmbluse keskele. Vastavalt standardile EV EN ISO 5817:2000 loetakse teatud piirist õmblusepealne kumerus defektiks. 3. Põkkliide „V“ piluga (sileda õmbluspealsega) Põkkliide „V“ piluga sileda õmbluspealsega. Sileda õmbluspealsega õmblust võib valmistada kumera õmbluse hilisema ülekäiamisega või sellise keevitusprotsessi valikuga, kus voolutugevus ja liikumine on tasakaalus, et ei tekiks lohku ega ülespoole kumerust. 4. Põkkliide „V“ piluga (nõgusa õmbluspealsega) Põkkliide „V“ piluga nõgusa õmbluspealsega. Nõgusa õmbluspealisega õmbluse saavutamiseks on vaja keevitada tugevama vooluga ja liikumisel pilu keskkoht kiiremini 6 ületada
Keevitusviisi kasutatakse kõikide keevitatavate metalsete materjalide puhul: mittelegeer-, madallegeer- ja kõrglegeerterased, Al-, Cu- ja Ni- sulamid. Sõltuvalt keevitatavast materjalist valitakse kaitsegaasi liik. Ehk sulatatakse kaks metalli omavahel kokku kasutades keevitusseadeldist protsessis mig-mag keevitust. 4 MIG-MAG Keevitus Traatkeevitus inetgaasi keskkonnas e MIG – metal-arc inert gas, keevitusprotsessi tunnusnumber vastavalt standardi EN ISO 4063 järgi on 131. Kõige levinum keevitusel kasutatav inertgaas on argoon, Ar. Vähem kasutatakse heeliumit, He. Traatkeevitus aktiivgaasi keskkonnas e MAG – metal-arc activ gas, keevitusprotsessi tunnusnumber vastavalt standardi EN ISO 4063 järgi on täistraatkeevitus 135 ja täidistraatkeevitus 136. Kõige levinum keevitusel kasutatav aktiivgaas on süsihappegaas, CO2. Laialdaselt kasutatakse
1. Keevituse põhimõisted. Keevitusprotsess, keevitustehnoloogia, keevitusmeetodid. Keevitus on tehniline protsess, mis seisneb tervikliite saamises ühendatavate det. vahel aatomsidemete loomise teel kohaliku v. üldise kuumutamise , plastse deformeerimise v. üheaegselt mõlema mooduse abil. Protsess: konkreetne keevitusviis. Eristatakse kasutatavate energia liikide (kaarlahendus, gaasleek, kontaktkuumutus, plasma, survejõud jm) järgi. Keevitusprotsessi liigitatakse ka keevismetalli kasutamise viisi järgi: ISO 4063; EN 24063, kus on 63 protsessi koos tunnusnumbritega. Keevitusmeetodid: liigituse aluseks on tehnoloogilised tunnused. Keevitamine jaotatakse: 1)Sulakeevitus: gaaskeevitus; kaarkeevitus (elektrood keevitus, räbustis kaarkeevitus); kaitsegaasis kaarkeevitus (MAG, MIG, TIG, plasma keevitus); elektronkeevitus; laserkeevitus; termiitkeevitus.
5. Vedel slakk 6. Tardunud slakk 7. Vedelkeevitusvann 8. Keevisõmblus 9. Detail 10. Keevituskaar Sele 2.2. Keevitusvann Kasutusala Sulava elektroodiga käsikaarkeevitus võimaldab keevitada erinevates asendites. Sulava elektroodiga saab keevitada legeerimata, vähelegeeritud, kõrglegeeritud teraseid ja malmi. Keevitada saab metalle, mille paksus on vähemalt kolm millimeetrit. Keevitusprotsessi tunnusnumber 111. 2.2. Keevitusseadmed Keevitatakse nii alalis- kui ka vahelduvvooluga. Alalisvooluga keevitamisel kasutatakse vooluallikatena keevitusmuundureid ja -alaldeid, vahelduvvooluga keevitamisel aga keevitustransformaatoreid. Terminid alalisvool vahelduvvool keevitusmuundur keevitusalaldi keevitustransformaator p 15 2.2.1. Keevitustransformaator
Väike tootlikkus, välja arvatud kõrgtootlikud elektroodid. Protsess on mittepidev, palju alustus- ja lõpetuskohti, mis on keevitusvigade potentsiaalseteks põhjusteks. Kaitsegaaside vajadus Eelised: Elektroodikate on Ei ole vaja kasutada elektroode keevitusprotsessi oluline tegur, ega kaitsegaase. mis mõjutab keevisõmbluse metallurgilisi ja mehaanilisi omadusi. Lai lisaainevalik ehk suur elektroodide valik varda metalli ja katte koostiste järgi. Puudused: Palju kahjulikke keevitusgaase.
välistingimustes, on väike, elektroode peab keevitustraatide vahetama valik on väiksem MAG-keevitamine Keevitamisel tekitatakse traadikujulise elektroodi ja keevitatava detaili vahel kaarlahendus, mille soojusenergia toimel elektroodimetall ja põhimetall sulavad. Kaitsegaasi kasutamine on vajalik ning see juhitakse keevitatavasse piirkonda läbi gaasisuudmiku. Kaitsegaas kaitseb keevitusprotsessi õhuhapniku ja lämmastiku eest. Protsess on pidev tänu keevitustraadi automatiseeritusele, see tähendab et keevitustraati antakse ette rullide abil. Keevitusvool juhitakse keevitustraati keevituspõletisse kinnitatava voolukontakti abil. Kuigi keevitustraat antakse ette automaatselt, on tegu siiski poolautomaatse protsessiga, sest põletit liigutatakse käsitsi. Keevitusmeetodi eeliseks elektroodkeevituse ees on suur tootlikus kuna puudub vajadus elektroodide vahetamiseks
Tartu Kutsehariduskeskus Auto hooldus ja remondi osakond Keevitus- ja tuletööde teostamine Õpimapp Tartu 2016 Sisukord 1. Ohutusnõuded 2. Üldine 3. MIG/MAG keevitus 4. Kasutatud kirjandus Ohutusnõuded Keevituse ja keevitusseadmete kasutamisega kaasneb alati ohutegureid, millede olemasolu tuleb alati teadvustada. See nõue kehtib nii keevitajatele, keevitamise eest vastutajatele ja teistele keevituskohal töötajatele. Suurim ohutegur keevitamisel on tuleoht. Keevitaja peab veenduma et 5-10 meetri ümbruses poleks kergesti süttivaid materjale ja lisaks peab olema keevitus tööde juures kaks kuuekilogrammist tulekustutit või ämbri täis vett lisaks on keevitaja kohustatud kandma kaitseriietust ja vastavat kaitsemaski. Kaitsemaskidele on kinnitatud kindla tumedusega kaitseklaas või isetumenev erinevate tumedusastmetega element, mida saab vastavalt keevitusviisile või silmade tundlikkusele ...
10. Kuumpraod esinevad reeglina keevitamisel ja on tingitud: c) keevisõmbluses ja tingitud väiksema tugevusega ja madalsulavate ühendite tekkimisest S C P lisanditest metallis 11. Elekterkaarkeevitusel valitakse elektroodi või keevitustraadi läbimõõt sõltuvalt d) materjali paksusest 12. Autokere õhukese pleki (alla 0,8 mm) keevitamiseks kasutaksite b) MIG-keevitust 13. On vaja keevitada 4mm paksusest terasest ehituehituskonstruktsioonid ehitusplatsil, Kasutate järgmist keevitusprotsessi: b) elektroodkeevitust e. käsikaarkeevitust 14. Suuregabariidiliste Al sulamitest mahutite valmistamiseks kasutaksite: c) TIG keevitust 15. MIG/MAG keevitusel kasutatakse: b) vastupolaarset alalisvoolu (elektrood +) 16. MIG/MAG keevitusel reguleeritakse keevitus voolu ? a) traadi ettekandeandekiiruse muutmise teel 17. TIG keevitamisel kasutatakse elektroodina ja kaitsegaasina ? d) volframelektroodi ja inertgaasi (Ar, He) 18. Elekterräbukeevitust kasutatakse ?
Laialdaselt kasutatakse argooni ja süsihappegaasi segu, näit AGAMIX-20, Kus argooni on 80% ja süsihappegaasi 20%. (Vt joonis 2). 3. Traatkeevitus aktiivgaasi keskkonnas MAG metallic activ gas. Euronormidele vastav tunnusnumber on 135. MAG keevituses kasutatakse aktiivgaasina süsihappegaasi, CO2. (Vt joonis 2). MIG-MAG keevituse agregaat koosneb vooluallikast, traadietteandemehanismist, peavoolikust, keevituspõletist ning kaitsegaasiballoonist koos reduktori ja voolikuga. Keevitusprotsessi iseloomustab kõrge tootlikkus ja hea kvaliteet kuna puuduvad elektroodi vahetamisest tingitud katkestused ja keevitamisel ei teki räbu. Keevituskaar on soojuslikult kontsentreeritum, mistõttu termomõju tsoon on kuni kaks korda kitsam kui elektroodkeevitusel ja sellest tulenevalt on keevitatavas materjalis deformatsioonid väiksemad, suureneb ka läbikeevituse suurus. MIG-MAG keevituse puuduseks on see, et seda ei saa kasutada välitingimustes, sest väiksemgi
Kaarjootmine. MIG/MAG-masinat saab kasutada tsingitud, teras- ja roostevabast plekist liidete saamiseks, kus detailide servadele kantakse sulajoodise kiht. Kaare võimsus on väiksem ja kasuta- tud pronkstraatide sulamistemperatur madalam kui liidetavatel metallidel. Kaar ei sulata detailide servi, kuid liitepindu kattev sulajoodis ühendab viimased tugevaks liiteks. Nii saab protsessi kiirust kuni 10 korda tõsta. 1.3. MIG/MAG-keevituse eelised ja puudused Keevitusprotsessi iseloomustab kõrge tootlikkus, mis on tingitud suurte keevitusvoolude 80...500 A rakendamisest ja keevitustraadi väikesest läbimõõdust (0,82,0 mm) põhjustatud suurest voolutihe- dusest 100...500 A/mm2. Suurt voolutugevust võimaldab kasutada asjaolu, et keevitusvool juhitakse keevituselektroodile vahetult enne keevituskaart keevituspüstolis oleva voolukontakti kaudu. Võrreldes käsikaarkeevitusega kattega elektroodiga (MMA) e elektroodkeevitusega (tunnus
Ni-sulamid. Sõltuvalt Mg, Ni, Ti ja pronksi keevitatavast materjalist keevitamiseks materjali valitakse kaitsegaasi liik. paksustel 0,15...6 mm. Materjalide max. paksus Suurimale paksusele piirangudÜle 6 mm paksust keevitada ei puuduvad. saa. Keevitustehnoloogia Keevitusprotsessi iseloomustab Kuigi toimub pidev elektroodi tootlikus kõrge tootlikus. peale andmine on keevitus- protsessi iseloomustab madal tootlikus. Kaitsegaaside vajadus On vajalik kasutada On vaja kasutada kaitsegaase. kaitsegaase. (CO2) (Ar, He)
Töö nimetus Töö nr: 8 KEEVITAMINE Ees- ja Rühm: Matb-23 perekonnanimi: trollolloo Üliõpilaskood:troll oloooo Juhendaja:Eduard Töö tehtud: Töö Töö arvestatud: Kimmari 28.04.2012 esitatud:29.04.2012 Töö eesmärk ja ülesanded: Vastavalt variandile pakkuda sobiv keevitusprotsess, tuues välja protsessi iseloomulikud omadused. Anda lühikirjeldus materjali ettevalmistamisest ning kirjeldada keevitusprotsessi. Pakkuda võimalusi detaili keevisliite kvaliteedi kontrolliks. Keevitusviisid TIG(141) MIG(131) Keevitatakse teraseid, Lai keevitavate materjalide kõrglegeerteraseid, Al, Mg, valik, kõik keevitatavad Cu, Ti ja Ni sulameid ning metalsed materjalid. Samuti pronkse
2.2 Keevitusvann 1. Sulavelektroodi varras 2. Sulavelektroodi kate 3. Tilga ülekanne 4. Kaitsegaasi kuppel 5. Vedel räbu (šlakk) 6. Tardunud räbu (šlakk) 7. Vedelkeevitusvann 8. Keevisõmblus 9. Detail 10. Keevituskaar Kasutusala Sulava elektroodiga käsikaarkeevitus võimaldab keevitada erinevates asendites. Sulava elektroodiga saab keevitada legeerimata, vähelegeeritud, kõrglegeeritud teraseid ja malmi. Keevitada saab metalle, mille paksus on vähemalt kolm millimeetrit. Keevitusprotsessi tunnusnumber 111. Keevitustransformaator Keevitustransformaator toodab keevitamiseks vahelduvvoolu. 2.3 Keevitustransformaatori üldskeem Keevitustransformaatori ehitus 1. Ühendus vooluvõrguga 2. Transformaatori sisse- ja väljalülitamine 3. Transformaator (ühefaasiline) Transformaatori ülesanne: muundab kõrge võrgupinge madalaks keevituspingeks ja väikese võrguvoolu suureks keevitusvooluks. 4. Keevitusvoolu reguleerimine 5. Keevituskaabli ühendamine toiteseadmega 6
generaatorit) tsoon Puudused Halb mehhaniseeritavus, Ei saa kasutada välistingimustes ja palju kahjulikke gaase, kohtades, kus ei ole elektrivõrku, väike mittepidev protsess, keevitustraatide valik, palju pritsmeid CO2-s elektroodi vaja kuivatada keevitamisel 2. Keevitusprotsessi valik ja lühiiseloomustus Materjali (madalsüsinik konstruktsiooniteras) ja materjali paksuse (t = 4mm) poolest sobivad mõlemad meetodid sama hästi. Ainuke info, mille põhjal me saame teha valikut on hetkel see, et tegemist on üksiktootmisega. See info ei ole piisav, kuna üksiktootmiseks sobivad mõlemad meetodid (MAG keevitus on küll suurema tootlikkusega ning automatiseeritavusega, seega sobiv ka saritootmiseks, aga see ei tähenda et see ei sobi ka üksiktootmiseks).
konstruktsiooniterase plaadi põkkliites keevitamine elektroodikeevituse või MAG- keevitusega. Tootmisviisiks on üksiktootmine ja detailide kokku minevad otsad on faasitud. Keevisliite eskiis: Täpsustuseks tuleb mainida, et kuna kaks terasplaati on paksemad kui 4 mm, freesin plaatide otsad ära 45° nurga all ning lisaks tuleb detail läbikeevitada kaks korda. Lõpptulemus peaks siis olema selline: Ülesanne 1 Võrdlen antud keevisliite teostamiseks kahte erinevat keevitusprotsessi: elektroodkeevitus või MAG-keevitus. Võrreldav Elektroodkeevitus MAG-keevitus tingimus 1.Keevitatavate Kasutatakse kõikide teraselii- Mittelegeer-, madallegeer-, kõrglegeer- materjalide kide, malmi, Ni ja Cu sulamite terased, alumiiniumi-, vase- ja loetelu keevituseks ja piiratult Al- niklisulamid. sulamite remontkeevituseks. 2
töötluse temp: Faasimine: - Kuumutusaeg: Traagelõmblused: Traagelõmblus Jahutusaeg: Järeltöötlus: Mõõtmise meetod: Koostas: Kontrollis: KASUTATUD KIRJANDUS Keevitusraamat ,,Lincolt Electric ,, http://ekool.tktk.ee/failid/M/objekt/12/migmag/mig-mag-keevitusprotsessi-kirjeldus.html http://www.weldwell.ee/telwin_keev/mastermig400.htm
Variant 18, Joonis 5 - plaadid Tegemist on vastak, ehk T-liitega. Töös olevaks keevisõmbluse põhitüübiks on nurkliide. Kahe pakutud keevitusviiside võrlemine ja sobiva protsessi valik 1· Keevitatavad materjalid ja nende suurim paksus 2· Protsessi tootlikkus, pidevus, sobivus keskkonnatingimustele 3· Elektroodmaterjalide ja kaitsegaaside vajadus 4· Õmbluste kvaliteet ja vajadus õmbluste puhastamises 5· Piirangud õmbluste asendile ja ligipääsetavusele 6· Keevitusprotsessi parameetrite reguleeritavus 7· Keevitaja kvalifikatsioon Võrreldav Gaaskeevitus Punktkontakt keevitus aspekt kuni 6mm paksus Cu- ja Al- sulameid 1 lehtmetallist toodete valmistamisel madalsüsiniku terased, roostevaba teras Cu, Al, (+ nende sulameid) Pb, Malmi , maksimaalselt 6mm
räbupesasid. Keevituse termotsükkel ja seos termomõju tsooniga Keevitamisel ühe läbimiga liigub soojusallikas piki keevisõmblust ja koos temaga teda ümbritsev temperatuuriväli. Temperatuur keevistoote erinevates punktides muutub pidevalt. Algul temperatuur kasvab ja saavutab maksimaalse väärtuse ja seejärel langeb. Keevituse termotsükliks nimetatakse keevistoote mingi keevisõmbluse lähiala punkti temperatuuri sõltuvust ajast. Keevitusprotsessi termotsüklit iseloomustab: a) temperatuuri tõusu kiirus e. kuumutuskiirus; b) maksimaalne kuumutustemperatuur; c) seisutusaeg maksimaalsel temperatuuril; d) jahtumisaeg või jahtumiskiirus. Keevisliidete omadused sõltuvad põhiliselt keevituse termotsükli maksimaalsest temperatuurist ning jahtumiskiirusest. Keevisliite omadused ja lähiala struktuur sõltuvad suurel määral jahtumiskiirusest vahemikus 800 °C kuni 500 °C, mida hinnatakse jahtumisajaga selles vahemikus ja
Keevitamine MTT0050 Kodutöö Üliõpilane: Ove Hillep Matriklinumber: 072974 Kuupäev: 5. juuni 2012 Õppejõud: Andres Laansoo 1. Terase MAG keevitus (pakett MSG CO) Liite tüüp: FW Materjali paksus: 5 mm Terase mark: St5ps Õmbluse kõrgus: 4 mm Kuna tegemist on nurkõmblusega, valime õhupiluks 0 mm. Traadi läbimõõduks võtame 1,2 mm. Joonis 1.1 - keevitusprotsessi parameetrid Programmi poolt arvutatud keevituse kõrguseks on 3,8 mm, traadi kulu 0,18 kg/m ning kaitsegaasi kulu on 14 l/min. Joonis 1.2 - liite mehaanilised omadused Jooniselt 1.2 näeme liite tugevust. Keevitustraadiks valisin SG1 Zeta 50, kuna see andis parima liite tugevuse juured kõrgeima vastupidavuse löökpaindele, mis küll jääb siiski napilt alla 27 J-i. Teisalt jällegi on täidetud termomõjutsooni katkevenivus - tervelt 20 % nõutud 14 % asemel.
(õhu) hapniku ja lämmastiku mõju vastu. Keevisvanni jahtumisel moodustub keevisõmblus ning selle pinnale tardunud räbukoorik. Päripolaarne keevitus - Keevitusvoolu polaarsus, kus elektrood on ühendatud vooluallika negatiivse ja toode positiivse poolusega DCEN, DCSP Vastupolaarne keevitus - Keevitamine alalisvooluga, kus elektrood on ühendatud vooluallika positiivse ja toode negatiivse poolusega DCEP, DCRP Aktiivkaitsegaas – CO2 Inertgaas – Argoon Alumiiniumi TIG – keevitus - TIG keevitusprotsessi kasutatakse enamjaolt roostevaba terase ja alumiiniumi keevitamisel. Kuna nende materjalide soojuspaisumistegurid on suuremad kui näiteks tavaterastel, siis tuleb need keevisliited kavandada selliselt, et soojuspaisumine ei rikuks keevitatava sõlme või detaili üldkuju ja mõõtmeid. Keevisliited vastastikuse asendi järgi: 1.põkkliide liidetavad detailid paiknevad ühes ja samas tasapinnas 2.katteliide üksliidetav katab mingis ulatuses teist 3
Laialdaselt kasutatakse argooni ja süsihappegaasi segu, näiteks AGAMIX-20, kus argooni on 80% ja 20%. 3. Traatkeevitus aktiivgaasi keskkonnas MAG metallic activ gas. Euronormidele vastav tunnusnumber on 135. MAG keevituses kasutatakse aktiivgaasina süsihappegaasi, CO2. (Vt joonis 2). MIG-MAG keevituse agregaat koosneb vooluallikast, traadietteandemehanismist, peavoolikust, keevituspõletist ning kaitsegaasiballoonist koos reduktori ja voolikuga. Keevitusprotsessi iseloomustab kõrge tootlikkus ja hea kvaliteet kuna puuduvad elektroodi vahetamisest tingitud katkestused ja keevitamisel ei teki räbu. Keevituskaar on soojuslikult kontsentreeritum, mistõttu termomõju tsoon on kuni kaks korda kitsam kui elektroodkeevitusel ja sellest tulenevalt on keevitatavas materjalis deformatsioonid väiksemad, suureneb ka läbikeevituse suurus. MIG-MAG keevituse puuduseks on see, et seda ei saa kasutada välitingimustes, sest
Puuduseks on see, et elektroodi peab iga vähese aja tagant vahetama ning keevisõmblus tuleb alati puhastada šlakikoorikust – seega on Inertgaasid ei osale keevitusprotsessis vaid loovad keevituseks vajaliku kaitsekeskkonna, et õhus leiduvad gaasid ei pääseks keevituskaare juurde. Inertgaase kasutatakse näiteks kõvajoodise tegemiseks kaarjootmisel ja alumiiniumi keevitamisel. Võrra Aktiivgaasid loovad keevitusprotsessi toimumiseks sobiva kaitsekeskkonna ja osalevad ka ise keevitusprotsessis. Kui nüüd küsida, mille poolest on CO2 aktiivne gaas - joome seda ju igapäevaselt koos gaseeritud jookidega sisse - ja kuidas ta osaleb keevitusprotsessis, siis vastus oleks, et CO2 ise keevitusprotsessis ei osalegi. Keevituskaares tekkiva temperatuuri toimel süsihappegaas laguneb ning aktiivselt
Keevituse vooluallika koormatavus, ED koefitsent Näitab keevitamise aja ja tsükliaja suhet Keevitamise aeg/tsükli aeg = % Tsükli aeg on 10min ED koefitsent antakse erinevate keevitusvoolude korras, alustades maksimaalsest. Keevitusvoolu vähenedes ED koefitsent alati suureneb. Keevitusvoolu määramine Ik min = 30 * de (A) de- elektroodi läbimõõt (mm) Ik max = 30 * (de-1) (A) Keevitusseadmete (vooluallikate) tingmärgid Trafo Alaldi Inverter Generaator Keevitusprotsessi tingmärgid E- MIG/MAG - TIG - Vooluallikate tunnusjooned ehk karakteristikud Kaare pinge ja keevitusvoolu graafiline sõltuvus. 1) Jäik tunnusjoon MIG/MAG püsipingel töötavad 2) Järsult langev tunnusjoon E;TIG Keevituselektroodid Keevituselektroodide põhiomadused: - kaare süüdatavus ja taassüüdatavus - kaare stabiilsus - vardametalli siirdemehhanism sulamisel - pritsmete tekkimine ja nende hulk - sula keevismetalli voolavus ning juhitavus, asendi omadused
Question 10 Correct Mark 1.00 out of 1.00 Flag question Question text Teraste keevitatavus (külmpragudekindlus) halveneb kõige rohkem Select one: a. Mn sisalduse kasvuga b. Ni sisalduse kasvuga c. C sisalduse kasvuga d. Si sisalduse kasvuga Question 11 Correct Mark 1.00 out of 1.00 Flag question Question text On vaja keevitada 4 mm paksusest terasest ehituskonstruktsioonid ehitusplatsil. Kasutate järgmist keevitusprotsessi Select one: a. elektroodkeevitust e. käsikaarkeevitust b. elektronkeevitust c. TIG - keevitust d. MAG - keevitust Question 12 Correct Mark 1.00 out of 1.00 Flag question Question text Termomehaaniliseks keevituseks loetakse Select one: a. joonkeevitust (joonkontaktkeevitust) b. plasmakeevitust c. räbukeevitust d. (elekter)kaarkeevitust Question 13 Correct Mark 1.00 out of 1.00 Flag question Question text
Küsimuse tekst Laserlõikamisega saadud toorikuid iseloomustab Vali üks: a. kitsas lõiketsooni (0,1-0,6 mm), täpsed toorikud, suur lõikekiirus b. lõikepinna kõrge pinnakaredus paksu terasplaadi lõikamisel c. vaja kasutada kaitsegaasi d. väike täpsus, suured deformatsioonid Küsimus 38 Õige Hinne 1,00 / 1,00 Flag question Küsimuse tekst On vaja keevitada 4 mm paksusest terasest ehituskonstruktsioonid ehitusplatsil. Kasutate järgmist keevitusprotsessi Vali üks: a. MAG - keevitust b. elektronkeevitust c. elektroodkeevitust e. käsikaarkeevitust d. TIG - keevitust Küsimus 39 Õige Hinne 1,00 / 1,00 Flag question Küsimuse tekst Elekterkontaktkeevituse protsessid kuuluvad Vali üks: a. termomehaaniliste protsesside hulka b. termiliste protsesside hulka c. mehaaniliste protsesside hulka d. sulakeevituse protsesside hulka Küsimus 40 Õige Hinne 1,00 / 1,00
3. Lisaviidetega. 2. Keevitamise protseduuride kohta. Nurkõmbluse ristlõige Vahelduv-katkendnurkõmblus Keevisõmbluse üldine tähistus Keevitusprotsessi tähis (ISO 4063) Keevisõmbluse ristlõike mõõde Õmbluste vahekaugus (e) (võib anda mõõtme a või mõõtme z) Vahelduv-katkendõmbluse tähis Keevisõmbluse põhimärk Keevisõmbluse pikkus (l) Keevisõmbluse lisamärk Õmbluste arv (n) Priit Põdra 4
Kumera pealsega õmblust nimetatakse tugevdusega õmbluseks ning selle saavutamiseks peaks keevituskiirus olema väiksem, et materjal kuhjuks õmbluse keskele. Vastavalt standardile EV EN ISO 5817:2000 loetakse teatud piirist õmblusepealne kumerus defektiks Joonis 7. Põkkliide ,,V" piluga [2:23] Põkkliide ,,V" piluga sileda õmbluspealsega ja joonisel tähistusega (vt joonis 7). Sileda õmbluspealsega õmblust võib valmistada kumera õmbluse hilisema ülekäiamisega või niisuguse keevitusprotsessi valikuga, kus voolutugevus ja liikumine on tasakaalus, et õmblusele ei tekiks lohku ega ülespoole kumerust. Joonis 8. Põkkliide ,,V" piluga [2:23] Põkkliide ,,V" piluga nõgusa õmbluspealsega ja joonisel tähistusega (vt joonis 8). Nõgusa õmbluspealisega õmbluse saavutamiseks on vaja keevitada tugevama vooluga ning liikumisel pilu keskkoht kiiremini ületada. Vastavalt standardile EV EN ISO 5817:2000 loetakse teatud piirist õmblusepealne nõgusus defektiks. Nurkliide
tekitamisega). Samuti tuleb reguleerida traadi etteande kiirus ning keevitusvoolu tugevus. Keevitamise alustamiseks viiakse elektroodi (keevitustraadi) ots kontakti keevitatava detailiga ja vajutatakse keevituspüstoli päästikule. Päästikule vajutamine lülitab sisse keevitusvoolu (süttib kaarleek), käivitab traadietteande ja avab gaasi juurdepääsu püstolisse. Keevituspüstolit võib hoida nii ühe kui ka kahe käega. Keevitusprotsessi käigus liigutatakse püstolit analoogselt elektroodiga, tehes siksaki või ringikujulisi liigutusi. Keevitusõmblust mõjutavad ka püstoli kaldenurk ning liikumis suund. Tänapäeval kasutatakse enamasti poolautomaat keevitust kuna see on oluliselt tootlikum kui käsikaarkeevitus. Samuti ei nõua see nii head kvalifikatsiooni ning väljaõpe on oluliselt lihtsam. Käsikaarkeevitusega keevitades tekib keevisõmblusele räbukiht ,mida on hiljem väga
keevituskiirus olema väiksem, et materjal kuhjuks õmbluse keskele. Vastavalt standardile EV EN ISO 5817:2000 loetakse teatud piirist õmblusepealne kumerus defektiks Joonis 7. Põkkliide ,,V" piluga Põkkliide ,,V" piluga sileda õmbluspealsega ja joonisel tähistusega (vt joonis 7). Sileda õmbluspealsega õmblust võib valmistada kumera õmbluse hilisema ülekäiamisega või niisuguse keevitusprotsessi valikuga, kus voolutugevus ja liikumine on tasakaalus, et õmblusele ei tekiks lohku ega ülespoole kumerust. Joonis 8. Põkkliide ,,V" piluga Põkkliide ,,V" piluga nõgusa õmbluspealsega ja joonisel tähistusega (vt joonis 8). Nõgusa õmbluspealisega õmbluse saavutamiseks on vaja keevitada tugevama vooluga ning liikumisel pilu keskkoht kiiremini ületada. Vastavalt standardile EV EN ISO 5817:2000 loetakse teatud piirist õmblusepealne nõgusus defektiks
rohkem kokku hoida kui käsitsi MIG/MAG keevitusega. Kasutatakse täidis või tava traatelektroode, nagu ka kõigi teiste gaasmetallkaarkeevituse tüüpide puhul. Kasutatakse ka sama tüüpi kaitsegaasi. Selle meetodiga on soojusimõjutatud tsoon (HAZ) palju väiksem ja natuke parema löök tugevusega kui elektroräbu keevitusel. Pikalt välja ulatuva elektroodi eeliseks on see, et see võimaldab kiiremat keevitust ja toodab vähem ülessulanud algmaterjali ning soojust. ESW Keevitusprotsessi alguses tekib elektroodi ja töödeldava detaili vahele kaar. Kui keevitusvool suunatakse liitesulanditesse, tekib vedelslaki lomp, mille sügavus seejärel kasvab. Kui slaki temperatuur, ja seega ka selle juhtimisvõime suureneb, siis kaar kustutatakse ja keevitusvoolu juhitakse läbi vedelslaki, kusjuures vajalik keevitusenergia toodetakse takistuse abil. Keevis moodustatakse fikseeritud veega jahutatud vaskkingade või mobiilsete kingadega ja liidete esipindade vahel
Kaar põleb õõnsuses, mis on täidetud gaasidega ja pealt ümbritsetud sularäbuga. Sularäbu moodustab tardudes õmbluse peal klaasja räbukelme. Osa pulbrilisest räbustist ei sula ja seda saab uuesti kasutada. Kaarkeevitamine räbustis on tavaliselt mehhaniseeritud, aga sageli ka automatiseeritud. Meetodi eeliseks on suur tootlikkus ja keevisõmbluse hea kvaliteet. Puuduseks on kasutamisvõimalus vaid õmbluse allasendis. Kasutatakse kui suure tootlikkusega keevitusprotsessi raskemasina- ja laevaehituses pikkade õmbluste keevitamisel, näit. katelde, surveanumate, korstnate puhul. Joonis. 8 Kaarkeevitamine räbustis Elekter-räbukeevitus e. räbukeevitus Räbukeevitamisel liidetakse detailide servad ja sulatatakse elektrooditraati, kasutades keevisvanni peal asetsevat räbukihti läbivat elektrivoolu. Protsessi alustamiseks tekitatakse elektrikaar elektroodi otsa ja alusplaadi vahel, millele on puistatud pulbriline räbukiht
argooni ja süsihappegaasi segu, näit AGAMIX-20, Kus argooni on 80% ja süsihappegaasi 20%. 3. Traatkeevitus aktiivgaasi keskkonnas MAG – metallic activ gas. Euronormidele vastav tunnusnumber on 135. MAG keevituses kasutatakse aktiivgaasina süsihappegaasi, CO2. (Vt joonis 2). MIG-MAG keevituse agregaat koosneb vooluallikast, traadietteandemehanismist, peavoolikust, keevituspõletist ning kaitsegaasiballoonist koos reduktori ja voolikuga. Keevitusprotsessi iseloomustab kõrge tootlikkus ja hea kvaliteet kuna puuduvad elektroodi vahetamisest tingitud katkestused ja keevitamisel ei teki räbu. Keevituskaar on soojuslikult kontsentreeritum, mistõttu termomõju tsoon on kuni kaks korda kitsam kui elektroodkeevitusel ja sellest tulenevalt on keevitatavas materjalis deformatsioonid väiksemad, suureneb ka läbikeevituse suurus. MIG-MAG keevituse puuduseks on see, et seda ei saa kasutada
Tema osad: 1. Trafo; 2. Kõrgepinge sageduse tekitamise transformaator mis toodab kõrgsagedusega impulsse kaare kontaktivabaks süütamiseks; 3. Kaitse drossel ja kondensaator kaitseb trafot 1 kõrgsagedus impulsside eest, mis võivad vigastada trafo mähist; 4. Filter-kondensaator silub erinevaid poollaineid, mis tekivad keevitusprotsessides, omab alaldi effekti; 5. Kaitsegaasi magnetklapp kaitsegaasi voolu reguleerimiseks; 6. Juhtpaneel keevitusprotsessi juhtimiseks. 7. Veepump ja relee jahutusvee ringlemiseks ja relee kontrollib jahutusvee taset ja selle puudumisel lülitab keevitusvoolu välja. Peale selle on aparaadis alaldi plokk ja ventilaator alaldi ploki kui ka jahutusvee jahutamiseks. TIG keevituspõleti. 1. Gaasidüüs; 6. Keevitusaparaadi töö lüliti. 2. Volfram elektrood; 7. Kaitsegaas töökohale. 3. Elektroodi survehülss e. tsangi. 8. Jahutusvee pealejooks. 4. Elektroodi kate e
MAG- inertgaasi (süsihappegaasi), segugaase (80% Ar + 20% CO), TIG- argooni, heeliumit 36. Milliste termiliste (sulatamisega) keevitusmeetodite puhul leiavad kasutamist keevitusräbustid? Kaarkeevitus räbustis, elekterräbukeevitus, vastakkaarkeevitus 37. Milliseid ülesandeid täidab keevituselektroodide kate? Elektroodikate sisaldab räbutekitajaid, desoksüdeerijaid, gaasitekitajaid, legeerelemente, kaare ioniseerijaid ja sideaineid.. Elektroodkate on keevitusprotsessi oluline tegur, mis mõjutab keevisõmbluse metallurgilisi ja mehaanilisi omadusi. 38. Mida nimetatakse läbikeevitatavuseks ja milleks on selle saavutamine oluline? See on metallide võime moodustada kvaliteedinõuetele vastavat keevisliidet. Selle saavutamine on oluline, et keevitus oleks kvaliteetne ja vastaks nõuetele. 39. Millised on plasmakeevitamise alaliigid ja kasutusalad? Eristatakse plasmakaarkeevitust ja plasmajugakeevitust
hoolikalt puhastada, sest õhuga segunemisel võivad need moodustada plahvatusohtlikke segusid. Taara pestakse puhtaks kuuma seebikivilahusega ja pärast aurutatakse. Kasutada tuleks enne keevitamisele asumist gaasi analüsaatorit, veendumaks, kas antud anumat võib asuda keevitama. Väikesed anumad tuleks keevitamise ajaks täita vee või kaitsegaasiga. Selleks võib kasutada auto väljalaskegaasi ja seda kogu keevitusprotsessi ajal. Põleti süüdatakse ja kustutakse keevitatavast taarast eemal olles. Lõikepõleti ja metallide lõikamise olemus. Metallide hapniklõikamine põhineb metallide omadusel põleda tehniliselt puhtas hapnikus, kusjuures hapnikujuga eemaldab ka põlemisjäägid. Lõikamisel kuumutatakse kõigepealt metall lõikepõletiga temperatuurini, mille juures metall hapnikujoas süttib. Metalli põlemisel eraldub soojus, mis moodustuva räbu kaudu kandub alumistele kihtidele
Generaatorite suurim eelis oli võimalus saada mõningate keevitusprotsesside tarvis kõrget keevitusvoolu See kehtis enne pooljuhtide kasutuselevõttu, nüüd on see eelis kadunud. Generaatorite põhilised puudused on nende suured mõõtmed ja mass, kõrge müratase ja võimsuse kulu ning väike töökindlus. Türistorjuhtimisega MIGIMAG-vooluallikaid iseloomustab pikk reageerimisaeg (3-0 ms), mis ei võimalda elektrooniliselt juhtida keevitusprotsessi. Vooluallikate kasuteguri parandamiseks projekteeriti mitmesuguseid sekundaarahela transistorjuhtimisega vooluallikaid, kus kasutati impulssmodulatsiooni põhimõtet. Alalis/vahelduvvooluinverter on seade, mis muudab alalisvoolu vahelduvvooluks 97) Vask- ja terastorupainutamise seadmed Ühe käega kasutatav torupainutaja pehmest vasest, alumiiniumist, kaetud vasest ja täppisterasest torude painutamiseks 90°. · Sobib väikese läbimõõduga torudele
Meeto- näiteks laevaehituses ja -remondis tehakse 95% di eeliseks on suur tootlikkus ja keevisõmbluse hea töid MIG/MAG-keevitust kasutades. kvaliteet. Puuduseks on kasutamisvõimalus vaid TIG-keevitamisel e. sulamatu elektroodiga õmbluse allasendis. Kasutatakse kui suure tootlik- kaarkeevitamisel kaitsegaasis põleb keevituskaar kusega keevitusprotsessi raskemasina- ja laevaehi- volframelektroodi otsa ja toote vahel (sele 2.24) ning tuses pikkade õmbluste keevitamisel, näit. katelde, on ümbritsetud keevituspõleti suudmikust väljuva, surveanumate, korstnate puhul. kanalit läbiva gaasijoaga. Kaitsegaas argoon (Ar), Elekter-räbukeevitamisel e. räbukeevitami- harvem heelium (He) kaitseb elektroodi ja keevis- sel liidetakse detailide servad ja sulatatakse
annaabi.ee 
