Timo Potter METALLI TÖÖD Referaat Juhendaja Udo Palgi Võru 2011 Metallide keevitatavus Keevitatavuseks nimetatakse ühesuguste või erinevate metallide omadust moodustada kvaliteedinõuetele vastav keevisliide. Keevitatavus sõltub keevitatavast materjalist, kasutatavast keevitustehnoloogiast, samuti keevisliite konstruktsioonist. Praktikas on juurdunud 4 keevitatavuse hindamise astet: hea, rahuldav, piiratud, halb. Hea keevitatavuse korral on keevisõmblusel ligilähedaselt samad mehaanilised omadused kui keevitataval metallilgi. Keevitatavus on rahuldav, kui piisavalt hea keevisõmbluse saamiseks tuleb valida kindel ratsionaalne keevitusreziim. Piiratud keevitatavuse korral tuleb kasutada erinevaid tehnoloogilisi võtteid (näiteks toorikute ettekuumutamine, järeltermotöötlus jne.) või isegi muuta keevitusviisi
Keevitus kaitsva gaasi keskkonnas (MIG, MAG, MIG/MAG, TIG) Kontaktkeevitus Plasmakeevitus 2. Metallide keevitatavus: Keevitatavuseks nimetatakse ühesuguste või erinevate metallide omadust moodustada kvaliteedinõuetele vastav keevisliide. Keevitatavus sõltub keevitatavast materjalist, kasutatavast keevitustehnoloogiast, samuti keevisliite konstruktsioonist. Praktikas on juurdunud 4 keevitatavuse hindamise astet: hea, rahuldav, piiratud, halb. Hea keevitatavuse korral on keevisõmblusel ligilähedaselt samad mehaanilised omadused kui keevitataval metallilgi. Keevitatavus on rahuldav, kui piisavalt hea keevisõmbluse saamiseks tuleb valida kindel (ratsionaalne) keevitusreziim. Piiratud keevitatavuse korral tuleb kasutada erinevaid tehnoloogilisi võtteid (näiteks toorikute ettekuumutamine, järeltermotöötlus jne.) või isegi
.750 ºC) 6. Sinihapruse ala (200...400 ºC) on omandanud oma nime sinise värvuse järgi, kus struktuur ei erine oluliselt põhimetallist ja läheb sujuvalt üle põhimetalliks Metallide keevitatavus Keevitatavuseks nimetatakse ühesuguste või erinevate metallide omadust moodustada kvaliteedinõuetele vastav keevisliide. Keevitatavus sõltub keevitatavast materjalist, kasutatavast keevitustehnoloogiast, samuti keevisliite konstruktsioonist. 4 keevitatavuse taset: · hea keevisõmblusel on ligilähedaselt samad mehaanilised omadused kui keevitataval metallilgi; · rahuldav kui piisavalt hea keevisõmbluse saamiseks tuleb valida kindel keevitusreziim; · piiratud tuleb kasutada erinevaid tehnoloogilisi võtteid või isegi muuta keevitusviisi; · halb piisavat keevitatavust ei ole võimalik saavutada. Keevitatavuse kriteeriumid
C = 0,23 0,24% Si = 0,60% Mn = 1,70% P = 0,040% S = 0,040% Muud: Cu = 0,60% Ülejäänud Fe Terase mehhaanilised omadused (toatemperatuuril): Ülemine elastsuspiir - ReH = 355 N/mm2 Tõmbetugevus Rm = 490 630 N/mm2 Murdevenivus (ristisuunas min.) A5 = 20% Löögisitkus klass (pikisuunas min.) temperatuuril -20°C on 27J Terasemargi süsinikuekvivalendid: CEV = 0,45 CEV-väärtus vahemikus 0,41...0,45 tagab hea keevitatavuse, kui kasutatakse kuivi, aluselisi lisamaterjale. LISAMATERJALID Keevitustraat: UltraMag SG2 (EN 440 G3 S) Kirjeldus: Parim keevitustraat konstruktsioonteraste keevitamiseks. Väga hea traadi etteanne. Ei vaja keevitusparameetrite muudatusi. Lühike, stabiilne kaarleek ja väga vähe pritsmeid. Sobib suurepäraselt keevitamiseks keevitustraktoritel ja robotitel. Keemiline koostis: C 0,07% Mn 1,45% Si 0,85% Mehaanilised omadused ( keevitatuna):
Visuaalne uurimine. Uuritakse: 1) seinte ja lagede krvalekaldeid projekt- tasandist. 2) sondeerimisega meisli vi puuriga. 3) tarindite varjatud kahjustusi kahtlasete kohtade avamisega. 4) tarindite nhtavaid kahjustusi. Laboratoorne uurimine. Laboratoorselt uuritakse tarinditest vetud proovikehasid, mis valmistatakse ette jrgmiselt: 1)puiduproovid mdanik-kahjustuse selgitamiseks tehakse puurimisega. 2) teraseproovid selle tmbetugevuse, keevitatavuse, hapruse ja lgisitkuse mramiseks. 3) betoonitarindist puuritakse vlja proovikehad lbimduga 10 cm, krgusega 12 cm. Renoveerimise eesmrgid ja koloogilised aspektid. koloogilised aspektid. 1)Ajalooliste hoonete mistlik renoveerimine. 2)Vhendada mttetut prgi ja ehitusjtmete hulka. 3)relinna milj ja selle kompleksse silimise korral kogumi terviklik vrtustamine ja planeerimise vajadus. 4)Vanad tispuithooned kujutavad endast naturaalset ja koloogilist
d. tsellulooskatega elektroodiga Küsimus 3 Õige Hinne 4,0 / 4,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst Keevisliite termomõju tsooni (vööndi) all mõeldakse: Vali üks: a. keevisõmbluse kõrgust b. ainult keevisõmbluse c. metalli terve detaili pikkust d. keevisõmbluse kõrvalala, kus erinesid mikrostruktuuri muutused põhimetallis Küsimus 4 Õige Hinne 4,0 / 4,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst Kus toimub keevisõmbluse purunemine murdekatsel hea keevitatavuse puhul? Vali üks: a. õmbluses 45° nurga all b. puruneb põhimetall c. termomõju tsoonis 45° nurga all d. liide ei purune Küsimus 5 Õige Hinne 4,0 / 4,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst Madallegeerteraste kalduvust külmpragudele hinnatakse Vali üks: a. madallegeerterased ei kaldu külmpragudele b. süsinikekvivalendi CE väärtuse järgi c. terase tõmbetugevuse järgi d. kriitilise deformatsioonikiiruse Vkr järgi Küsimus 6 Õige Hinne 4,0 / 4,0 Märgista küsimus
36. Gaaslõikamisel eraldub põhiline soojushulk ? d) raua põlemisest hapnikus 37. Plasmalõikust iseloomustab ( võrreldes hapniklõikamisega) ? c) ei ole võimalik lõigata elektrit mittejuhtivaid materjale 38. Laserlõikamisega saadud toorikuid iseloomustab ? c) kitsas lõiketsooni (0,1-0,6 mm) täpsed toorikud suur lõikekiirus 39. Hapniklõikamisel kasutatava atsetüleeni ülesandeks on ? a) Põledes hapnikujoas kuumutada metall süttimistemperatuurini 40. Metallide keevitatavuse hindamisel tuleb arvesse võtta ? b) konstruktiivseid ja ekspluatatsiooninõudeid liitele ja tootele, keemilist...
Kuumpraod tekivad keevitamise ajal, tavaliselt õmblusmetallis. Praod tekivad kõrgel temperatuuril, kui õmblusmetall on pooltahkes või vasttartdunud olekus. Kuumpragude tekkele kalduvad enamasti suure süsiniku-, väävli-, ja fosforisisaldusega terased. Keevituspingeid ja nendest põhjustatud külm- ja kuumpragusid saab vältida liidetavaid toorikuid ette kuumutades või keeviskonstruktsiooni termilise järeltöötlemisega. Antud töös uuritav süsinikteras on küllaltki heade keevitatavuse omadustega. Lisamaterjalide põhimõtteline valik: TIG-keevitus on sulamatu elektrodiga kaarkeevitus, Kus elektroodiks võetakse kas puhtast Volframist või metalliksiididega legeeritud(ThO2, Y2O3,La2O3,ZrO2) volframvarrast. Kaitsegaasina võib kasutada MISON gaasi või teisi valdaval osal Argoonist koosnevaid segugaase vastavalt hinnale. Voolu liik: Ideaalseks vooluliigiks antud keevitusel on päripoolne alalisvool, sest ta tagab stabiilsema
Katkevenivus on sitkusnäitaja Score: 6/6 10. Kus kasutatakse plastsusnäitajaid? Student Response Feedback 1. Sitkuse hindamisel vastutusrikastes konstruktsioonides 2. Materjali survetöödeldavuse Student Response Feedback hindamisel 3. Materjali tugevuse hindamisel 4. Materjali keevitatavuse hindamisel Score: 6/6 11. Milline mõju on teimiku mõõtudel ja kujul tugevusnäitajatele? Student Response Feedback A. Kuna tugevusnäitajad arvutatakse välja ristlõike ja jõu suhtena, siis tulemused on samad B. Tulemused on kindlasti täiesti erinevad, sest kui detail on suurema
Mida väiksem on suhe OT/ÖB ja suurem on plastsust iseloomustav suhteline ahenemine, seda suurem on Kmax. Mõju avaldab ka tooriku pinna olek (pinnakaredus, koostis, sisepinged x jne.) ning tõmmatava detaili paksuse suhe läbimõõtu saa» s/di, mille suurenedes stantsitavus üldiselt paraneb. Lõiketöödeldavuse määrab sõltuvus lõikekiiruse v ja lõikeinstrumendi püsivusaja Tp vahel. Uuritavat ja etalonmaterjali teimitakse täpselt ühesugustes tingimustes. Keevitatavuse masinteimid on standardiseeritud Katsemasinas koormatakse keevisõmblusega proovikeha kas painutamisega või tõmbamisega. Kasutatavad deformatsioonikiirused imiteerivad reaalseid deformatsioonikiirusi keevisõmbluse jahtumisel. Masinteimiga leitakse kriitiline deformatsioonikiirus, mille juures tekivad praod. Ekspluatsiooniomadused Need määratakse kindlaks erikatsetustega (sõltuvalt masina töötingimustest). Üks tähtsamaid ekspluatatsiooniomadusi on kulumiskindlus.
Kuumpraod tekivad keevitamise ajal, tavaliselt õmblusmetallis. Praod tekivad kõrgel temperatuuril, kui õmblusmetall on pooltahkes või vasttartdunud olekus. Kuumpragude tekkele kalduvad enamasti suure süsiniku-, väävli-, ja fosforisisaldusega terased. Keevituspingeid ja nendest põhjustatud külm- ja kuumpragusid saab vältida liidetavaid toorikuid ette kuumutades või keeviskonstruktsiooni termilise järeltöötlemisega. Antud töös uuritav süsinikteras on küllaltki heade keevitatavuse omadustega. Lisamaterjalide põhimõtteline valik Ei ole vaja kasutada elektroode ega kaitsegaase. Toorikute ettevalmistamise kirjeldus Pinnad, kus keevisõmblus asetsema hakkab tuleb eelnevalt puhastada. Kokku keevitatakse kaks toru osa ja seega peavad nad võimalikult hästi üksteise külge sobituma. Vajadusel tuleb kokku keevitatavaid pindu enne töödelda. Samas on materjal on küllalt õhuke ja läbikeevitatavus peaks olema tagatud
Katkevenivus on sitkusnäitaja Score: 6/6 Küsimus 10 (6 points) Kus kasutatakse plastsusnäitajaid? Student Response: Õppija Vastuse variandid vastus 1. Sitkuse hindamisel vastutusrikastes konstruktsioonides 2. Materjali survetöödeldavuse hindamisel 3. Materjali tugevuse hindamisel 4. Materjali keevitatavuse hindamisel Score: 6/6 Küsimus 11 (6 points) Milline mõju on teimiku mõõtudel ja kujul tugevusnäitajatele? Student Response: Õppija Vastuse variandid vastus a. Kuna tugevusnäitajad arvutatakse välja ristlõike ja jõu suhtena, siis tulemused on samad b. Kuna tegemist on mehaanilise teimiga ja
Katkevenivus on sitkusnäitaja Score: 6/6 Küsimus 10 (6 points) Kus kasutatakse plastsusnäitajaid? Student Response: Õppija Vastuse variandid vastus 1. Sitkuse hindamisel vastutusrikastes konstruktsioonides 2. Materjali survetöödeldavuse hindamisel 3. Materjali tugevuse hindamisel 4. Materjali keevitatavuse hindamisel Score: 6/6 Küsimus 11 (6 points) Milline mõju on teimiku mõõtudel ja kujul tugevusnäitajatele? Student Response: Õppija Vastuse variandid vastus a. Kuna tugevusnäitajad arvutatakse välja ristlõike ja jõu suhtena, siis tulemused on samad b. Kuna tegemist on mehaanilise teimiga ja
Metallmaterjalid · Metallmaterjale kasutatakse ehituses eelkõige nende tugevuse, elastsuse, keevitatavuse pärast. · Metallide puuduseks on nende korrodeerumine mitmesuguste keskkonnamõjutuste tõttu. · Peale selle omavad metallid kõrgetel temperatuuridel suuri plastseid deformatsioone. · Samas on metallid aga head sooja- ja elektrijuhid. Metallid jaotatakse mustadeks ja värvilisteks (näiteks teras ja vask). Tegelikult võiks jaotada ka rauda sisaldavateks ja mittesisaldavateks metallmaterjalideks (näiteks terased ja malmid ning alumiinium, vask, tsink jne).
9. Millised väited on õiged katkevenivuse kohta? Student Response A. Katkevenivuse mõõtühikuks on N/mm2 (ruudus) ja saa B. Katkevenivus on sitkusnäitaja C. Katkevenivus on tugevusnäitaja D. Katkevenivus on katsekeha suhteline jäävpikenemine p Score: 3/3 10. Kus kasutatakse plastsusnäitajaid? Student Response 1. Materjali keevitatavuse hindamisel 2. Materjali survetöödeldavuse hindamisel 3. Materjali tugevuse hindamisel 4. Sitkuse hindamisel vastutusrikastes konstruktsioonides Score: 3/3 11. Milline mõju on teimiku mõõtudel ja kujul tugevusnäitajatele? Student Response A. Kuna tugevusnäitajad arvutatakse välja ristlõike ja jõu B. Kuna tegemist on mehaanilise teimiga ja tulemus on m
Metallmaterjalid Miinused: · Metallmaterjale kasutatakse ehituses eelkõige nende tugevuse, elastsuse, keevitatavuse pärast. · Metallide puuduseks on nende korrodeerumine mitmesuguste keskkonnamõjutuste tõttu. · Peale selle omavad metallid kõrgetel temp. suuri plastseid deformetsioone. · Samas on metallid aga head soojad- ja elektrijuhid (oleneb olukorrast) Metallid jaotatakse mustadeks ja värvilisteks (nt teras ja vask) Tegelikult võiks jaotada ka rauda sisaldavateks ja mittesisaldavateks metallmaterjalideks(nt terased ja malmid ning alumiinium, vask, tsink jne)
kodutehnika, ehitus, laevaehitus 3. Alumiiniumisulamite mehaanilised omadused. - deformeeritavad (termotöödeldavad, mitte-termotöödeldavad) - valusulamid (termotöödeldavad, mitte-termotöödeldavad) - legeerelemendid - Mg, Si, Cu, Zn - tõstavad tugevusomadusi - Mn, Cr - tõstavad korrosioonikindlust - Cu - vähendab korrosioonikindlust - Ti - parandab pinnaomadusi Al Mg sulamid magnaaliumid- on väikese tiheduse, suure tugevuse ja plastsusega, hea keevitatavuse, lõiketöödeldavuse ning korrosioonikindlusega kuid halvasti valatavad ning halva soojusjuhtivusega ja madala kuumutustugevusega (kuni 100º C). Muude lisanditega alumiiniumsulamid : Kuumustugevad Al sulamid on mõeldud tööks kuni 350º C. Kasutatakse näit lennukimootorite kolbide valmistamiseks. Mehaanilised omadused sõltuvad termotöötlusest ning valmistusviisist. Alumiiniumi laagrisulamid: Al- Sn- Cu, Al- Ni, Al - Sb- Cu jt), kasutatakse mono- ja bimetalsete
ISO International standar organisation EN euronormatiiv EN2871 keevitaja kutsestandard EN-4063 keevitusprotsesside standard Keevituspositsioonid: 7põhipositsiooni + 2lisapositsiooni PA allasend ehk põrandaasend PB allnurk ehk põrandanurk PC horisontaalseinad PD ülanurk ehk laenurk PE laeasend ehk ülapeaasend PF vertikaal alt -> üles PG vertikaal ülevalt -> alla Minimaalne voolavuspiir elastsus läheb üle plastsusele Re Metallide keevitatavus Keevitatavuse põhikriteeriumid külmpragudekindlus tekkivad valdavalt keevisõmbluse kõrval termomõju tsoonis, keevituse ajal või kuni 48h pärast keevitamist. Tekke põhjuseks materjali karastumine kuumpragudekindlus tekkivad keevisõmbluses keevitamise ajal. Tekke põhjuseks materjali liigne elastsus. korduvkuumutuse pragudekindlus tekivad keevise kihtide vahel, vale soojusreziimi tõttu METALLIDE KEEVITATAVUS metallide või materjalide võime moodustada kvaliteedi
B. Katkevenivuse mõõtühikuks on N/mm2 (ruudus) ja saadakse teimikule mõjuva jõu ja ristlõike jagatisena. C. Katkevenivus on katsekeha suhteline jäävpikenemine protsentides peale purunemist võrrelduna algpikkusega D. Katkevenivus on tugevusnäitaja Score: 3/3 10. Kus kasutatakse plastsusnäitajaid? Student Response 1. Materjali keevitatavuse hindamisel 2. Sitkuse hindamisel vastutusrikastes konstruktsioonides 3. Materjali tugevuse hindamisel 4. Materjali survetöödeldavuse hindamisel Score: 3/3 11. Milline mõju on teimiku mõõtudel ja kujul tugevusnäitaja Student Response A. Kuna tugevusnäitajad arvutatakse välja ristlõike ja jõu suhtena, siis tulemused on samad B
põhimetallis Question 27 Correct Mark 1.00 out of 1.00 Flag question Question text Hapniklõikamisel kasutatava atsetüleeni ülesandeks on Select one: a. põledes hapnikujoas kuumutada metall süttimistemperatuurini b. jahutada põletit c. kaitsta metalli oksüdeerimise eest d. suurendada metalli soojusjuhtivust Question 28 Correct Mark 1.00 out of 1.00 Flag question Question text Mida mõistetakse "keevitatavuse" all? Select one: a. metalli omadust moodustada ekspluatatsiooninõudeid rahuldavat keevisliidet sõltumata kasutatavast keevitustehnoloogiast b. metalli omadust moodustada kasutatava keevitustehnoloogiaga ekspluatatsiooninõudeid rahuldavat keevisliidet c. metalli võimet moodustada ilma keevitusdeformatsioonideta keevisliide d. keevisvanni moodustamise võimet Question 29 Correct Mark 1.00 out of 1.00 Flag question Question text
Küsimus 21 Õige Hinne 1,00 / 1,00 Flag question Küsimuse tekst Laserkeevitust iseloomustab Vali üks: a. lai termomõju tsoon ja väike keevituskiirus b. teostatakse käsikeevitusena keevitaja juhib käega laserkiirt c. teostatakse ainult kaitsegaaside keskkonnas d. väikesed toote deformatsioonid, minimaalne, ferriiditerade kasv, suur keevituskiirus Küsimus 22 Õige Hinne 1,00 / 1,00 Flag question Küsimuse tekst Metallide keevitatavuse hindamisel tuleb arvesse võtta Vali üks: a. korrosioonikindlust b. kaitsegaasi kasutamise vajadust c. metalli sulamistemperatuuri d. konstruktiivseid ja ekspluatatsiooninõudeid liitele ja tootele, keemilist koostist Küsimus 23 Õige Hinne 1,00 / 1,00 Flag question Küsimuse tekst Keevitatava materjali ebaühtlane kuumenemine termomõju vööndis keevitamisel põhjustab Vali üks: a. osalise sulamise ala tekkimise b. rekristalliseerumist
B. Katkevenivus on tugevusnäitaja C. Katkevenivus on sitkusnäitaja D. Katkevenivuse mõõtühikuks on N/mm2 (ruudus) ja saadakse teimikule mõjuva jõu ja ristlõike jagatisena. Score: 3/3 10 . Kus kasutatakse plastsusnäitajaid? Student Response 1. Materjali tugevuse hindamisel 2. Materjali survetöödeldavuse hindamisel 3. Sitkuse hindamisel vastutusrikastes konstruktsioonides 4. Materjali keevitatavuse hindamisel Score: 3/3 11 . Milline mõju on teimiku mõõtudel ja kujul tugevusnäitajatele? Student Response A. Kuna tegemist on mehaanilise teimiga ja tulemus on mehaanikaline suurus, mis on võrreldav vaid konkreetsete katsetingimuste juures, siis tulemused võivad erineda Student Response B. Tulemused on kindlasti täiesti erinevad, sest kui detail on suurema ristlõikega,
32.Metallide keevitatavus MK(weldablity) nimetatakse ühesuguste või erinevate metallide võimet moodustada keevitustehnoloogiat kasutades liide,mis täidab toote konstruktioonist ja ekspluatatsioonist tulenevad nõuded.Nagu definitsioonist nähtub ,sõltub keevitatavus materjalist,kasutatavast keevitustehnoloogiast ja keevisliite konstruktsioonist ,teisalt aga keeviskonstruktsioonile esitatavatest talitluslikest nõuetest.Sageli mõistetakse keevitatavuse all metallide võimet moodustada kvaliteedinõuetele vastavat keesvisliidet.Keevituskonstruktsiooni talitlusomadusedon määratud tehniliste tingimustega ja neid võib olla olenevalt konstruktsiooni ülesandest üks või mitu.Tavalised talitluslikud nõuded on keevisliite mehaanilised omadused(staatilisel,dünaamilisel või tsüklisel koormusel madalatel või kõrgetel temperatuuridel),keevisõmbluse hermetilisus,korrosioonikidlus jne
tõttu. 14. Termiitkeevitus. Termiitkeevitus (thermite welding) energia allikaks on termiitsegu reageerimisel eraldunud soojus. Keevitamine toimub keemilise reaktsiooni ilma surve rakendamiseta või surve all. Sula metall on ühtlasi lisametalliks. Termiitsegu on tavaliselt rauaoksiidi baasil (Fe3O4) Al-pulbri lisandiga. Protsessi temperatuur ulatub 2600...3000 °C. 15. Metallide keevitatavus. Keevitatavuse kriteeriumid, külmpraod, kuumpraod, korduvkuumutuspraod ja lamellpraod. Füüsikalisest seisukohast lähtudes määravad metalli keevitatavuse sulamisalas toimuvad protsessid, mille tulemusena moodustub keevisõmblus. Tehnoloogilisest seisukohast on keevitatavus metalli allumine konkreetsele keevitusviisile ja -reziimile ja võime moodustada keevisliidet nõutavate omadustega. Metallide tehnoloogiline keevitatavus sõltub keemilisest aktiivsusest, legeerimisastest, lisandite struktuurist ja
t. muuta välisjõu mõjul kuju ja mitte praguneda löökide või survejõu mõjul. Hästi sepistatavad on plastsed metallid. Materjalide tehnoloogilised omadused Keevitatavus on metalli või sulami omadus moodustada konkreetsetel keevitamise tingimustel jäik mitte lahtiühendatav ühendus. See peab vastama detaili konstruktsioonilistele ja ekspluatatsioonilistele nõuetele. Füüsikalisest seisukohast lähtudes määravad metalli keevitatavuse sulamisalas toimuvad protsessid, mille tulemusena moodustub keevisõmblus. Joodetavus Materjali omadus moodustada kindlaid, jäikasid ühendusi kõrgetel temperatuuridel joodiste abil. Materjalide ekspluatatsioonilised omadused Materjalide talitlusomadused sõltuvad materjali töötingimustest, nende hulka kuuluvad: Korrosioonikindlus Kulumiskindlus Pinnaomadused Tulekindlus Soojuspüsivus Ohutus Keskkonnasõbralikkus Mustad metallid Mustad metallid
struktuur. [11] Modifitseerimine alandab ka eutektmuutuse temperatuuri, mis on Al-Si faasidiagrammil näidatud punktiiriga. [11] Al-Cu Põhiline eelis on hea kuumustugevus ning lõiketöödeldavus. Puuduseks on halb valatavus ja halb korrosioonikindlus. Kasutatakse niisuguste detailide valmistamiseks, mis on ette nähtud tööks temperatuuril kuni 350 °C (nt. sidurikarterid). [11] Al-Mg - magnaaliumid Väikese tiheduse, suure tugevuse ja plastsusega, hea keevitatavuse, lõiketöödeldavuse ning korrosioonikindlusega. [11] Puuduseks halb valatavus ja soojusjuhtivus ning madal kuumustugevus(lubatav töötemperatuur kuni 100 °C). [11] Alumiiniumi valusulamite (nagu ka vase valusulamite) mehaanilised omadused sõltuvad suurel määral valuviisist ja pärastisest termotöötlusest. Viimane on sageli mitmeastmeline (nt. karastamine + loomulik vanandamine, karastamine + kunstlik vanandamine, astmeline karastamine + noolutamine). [11]
..750 ºC) 6. Sinihapruse ala (200...400 ºC) - on omandanud oma nime sinise värvuse järgi, kus struktuur ei erine oluliselt põhimetallist ja läheb sujuvalt üle põhimetalliks Metallide keevitatavus Keevitatavuseks nimetatakse ühesuguste või erinevate metallide omadust moodustada kvaliteedinõuetele vastav keevisliide. Keevitatavus sõltub keevitatavast materjalist, kasutatavast keevitustehnoloogiast, samuti keevisliite konstruktsioonist. 4 keevitatavuse taset: hea - keevisõmblusel on ligilähedaselt samad mehaanilised omadused kui keevitataval metallilgi; rahuldav - kui piisavalt hea keevisõmbluse saamiseks tuleb valida kindel keevitusreziim; piiratud - tuleb kasutada erinevaid tehnoloogilisi võtteid või isegi muuta keevitusviisi; halb - piisavat keevitatavust ei ole võimalik saavutada. Teraste keevitatavus 1. Erinevate metallide keevitus.
..0,8%, ei halvenda keevitatavust. Keskmise mangaanisisaldusega teraste keevitamisel võivad tekkida praod, sest mangaan põhjustab terase karastuvust. Keevitamisel põleb suur osa mangaanist terastest välja. Räni (Si) : terastes 0,02...0,3%, ei halvenda keevitatavust. Si sisaldusel 0,8...1,5% halvendab keevitatavust suur vedelvoolavus ja rasksulavate ränioksiidide teke. Süsinik: tähtsaim lisand, mis määrab terase tugevuse, plastsuse, karastuvuse ja keevitatavuse. Harilike konstruktsiooniteraste ( C kuni 0,25%) sisaldus ei halvenda keevitatavust. C sisalduse suurenedes halveneb keevitatavus tugevasti, sest termomõjutsoonis moodustub karastunud ala, kus võivad tekkida praod ja lisametall muutub poorseks. Keevitusprotsessis eristatakse kolm staadiumit: Füüsilise kontakti teke Keemiliste sidemete teke Difusioon Keevisliide moodustub kahe esimese staadiumi jooksul, viimane määrab vaid liite mehaanilised omadused.
· Vamistusprotsess on sarnane põlevkivituhkbetoonist väikeplokkidel. · Kergeim ehituses kasutatav kivimaterjal · Materjali suletud poorides paiknev õhk annab toodetele suurepärased soojusisolatsiooni omadused ja hea tulekindlus · Väga hästi töödeldav ning vee- ja külmakindel · Ei põle, ei mädane ega karda niiskust KIPSTOOTED METALLMATERJALID · + Materllmaterjale kasutatakse ehiyuses eelkõige nende tugevuse, elastsuse, keevitatavuse pärast. · - Metallide puuduseks on nende korrodeerumine mitmesuguste keskkonnamõjutuste tõttu. · Metallid jaotuvad mustadeks ja värvilisteks metallideks. · Mustade metallide koostiseks on põhiliselt raud (Fe) ja süsinik (C) mitmesugustes vahekordadeks. · Põhiliselt jaotatakse mustad metallid: terasteks ja malmideks. · Sõ/üsinikusisaldus malmides C 1,7% tavaliselt sisaldavad malmid süsinikku 2-4% ja rohkem.
terase kõvadust ja tugevust (punapüsivust) hüppeliselt, ent tugeva oksüdeerumise tõttu halvendab keevitatavust. Titaan ja Nioobium ning selle mõjud keevitatavas terases Titaani ja nioobiumi lisatakse roostekindlatesse ja kuumakindlatesse terastesse 0,5...1,0%, et suurendada nende korrosiooni- ja kuumakindlust. Samas soodustab nioobium kuumapragude teket. Süsinik selle mõjud keevitatavas terases Süsinik on terase tähtsaim lisand. Ta määrab terase plastsuse, tugevuse, karastuse ja keevitatavuse. Harilike konstruktsiooniteraste kuni 0,25% süsinikusisaldus ei halvenda nende keevitatavust. Sellest suurema süsinikusisalduse korral aga halveneb keevitatavus tugevalt, sest soojusmõju piirkonnas moodustub karastunud ala, kus võivad tekkida praod. Süsiniku suur hulk muudab keevisõmbluse poorseks. Mangaan ja selle mõjud keevitatavas terases Mangaani on terases harilikult 0,3...0,8% ja ta ei halvenda keevitatavust. Keskmise mangaani sisaldusega 1,8..
halvendab keevitatavust. 2.6 Titaan ja Nioobium ning selle mõjud keevitatavas terases Titaani ja nioobiumi lisatakse roostekindlatesse ja kuumakindlatesse terastesse 0,5...1,0%, et suurendada nende korrosiooni- ja kuumakindlust. Samas soodustab nioobium kuumapragude teket. 2.7 Süsinik selle mõjud keevitatavas terases Süsinik on terase tähtsaim lisand. Ta määrab terase plastsuse, tugevuse, karastuse ja keevitatavuse. Harilike konstruktsiooniteraste kuni 0,25% süsinikusisaldus ei halvenda nende keevitatavust. Sellest suurema süsinikusisalduse korral aga halveneb keevitatavus tugevalt, sest soojusmõju piirkonnas moodustub karastunud ala, kus võivad tekkida praod. Süsiniku suur hulk muudab keevisõmbluse poorseks. 2.8 Mangaan ja selle mõjud keevitatavas terases Mangaani on terases harilikult 0,3...0,8% ja ta ei halvenda keevitatavust. Keskmise mangaani sisaldusega 1,8..
Al-Li-süsteemi sulamid. Valusulamid Alumiiniumi valusulamite tüüpilisteks esindajateks on Al-Si-sulamid – silumiinid, mis ei moodusta ega millel ei ole koostises keemilisi ühendeid. Enamkasutatavamad Al-valusulamid sisaldavad 10…13% Si, need on eutektkoostisele ligilähedased sulamid. Reeglina on eutektstruktuur jämedateraline, tehes sulami hapraks. Al-Mg-sulamid – magnaaliumid on väikese tiheduse, suure tugevuse ja plastsusega, hea keevitatavuse, lõiketöödeldavuse ning korrosioonikindlusega. Ent nad on halvasti valatavad, halva soojusjuhtivuse ja madala kuumustugevusega (lubatav töötemperatuur kuni 100 oC). Tähistus Alumiiniumi ja alumiiniumisulamite markeerimisel Eurostandardite järgi kasutatakse kahte tähist: 1) margitähist (see määrab keemilise koostise), mis koosneb tähttähistest: EN-AW-… deformeeritavate sulamite korral, EN-AC-… valusulamite korral,
*välja lõigatud terastraaadist ja vormitud *freesitud terasplaadist _____________________________________________________ METALLMATERJALID Algas 18. Saj nende kasutamine Vanimad konstruktsioonid on sillad Coalbrookdale 1779 esimine terasest sild Massachussets 1796 esimine rippsild Louvre 1780 ja Theatre Francaise 1787 esimesed metallist katuse kandekonstruktsioonid Metallmaterjalie kasutatakse nede suure tugevuse, keevitatavuse ja elastsete-plastsete omaduste tõttu Puuduseks korrodeerumine Metalle iseloomustab kõvadus ja sooja-elektrijuhtivus Metallid jaotatakse mustadeks ja värvilisteks MUSTADMETALLID Peamine tooraine rauamaak Kõrgahjudest saadav toormalm sisaldab 93-95% rauda, 2-4% süsiniku jms Malm – 2..4,3% C Teras - <1,7% C Malmid jagunevad: o Valumalm e hallmalm o Toormalm e valge malm
11 5.7 Titaan ja Nioobium ning selle mõjud keevitatavas terases Titaani ja nioobiumi lisatakse roostekindlatesse ja kuumakindlatesse terastesse 0,5...1,0%, et suurendada nende korrosiooni- ja kuumakindlust. Samas soodustab nioobium kuumapragude teket. 5.8 Süsinik selle mõjud keevitatavas terases Süsinik on terase tähtsaim lisand. Ta määrab terase plastsuse, tugevuse, karastuse ja keevitatavuse. Harilike konstruktsiooniteraste kuni 0,25% süsinikusisaldus ei halvenda nende keevitatavust. Sellest suurema süsinikusisalduse korral aga halveneb keevitatavus tugevalt, sest soojusmõju piirkonnas moodustub karastunud ala, kus võivad tekkida praod. Süsiniku suur hulk muudab keevisõmbluse poorseks. 5.9 Mangaan ja selle mõjud keevitatavas terases Mangaani on terases harilikult 0,3...0,8% ja ta ei halvenda keevitatavust. Keskmise mangaani sisaldusega 1,8..
korrosioonikndlus, Väike tihedus. Õhus kuumutamisel süttib kergesti, kasutatakse pürotehnikas ja keemiatööstuses. Korrosioonikindlus väiksem kui alumiiniumil. Pinnale tekkiv oksiidikiht on põhimetallist tihedam ning puruneb kergesti. Hästi lõiketöödeldav ja keevitatav. H12 kristallivõrest tingituna ei ole nii plastne ja nii hästi külmsurvetöödeldav kui Al. Deformeeritavad Mg-sulamid Madaltugevate sulamite gruppi kuuluvad sulamid. Hea plastsuse, keevitatavuse ja korrosioonikindlusega. Kasutatakse tänu suurele eritugevusele konstruktsioonimaterjalina näiteks lennukitööstuses. Valmistatakse kuumvaltsimise teel profiile, latte, sepiseid ja stantsiseid. Mg valusulamid Hea vedelvoolavusega, mis tagab valandite suure tiheduse ja hea korrosioonikindluse. Kuumustugevad (võivad töötada pikka aega 250 °C juures). Mehaanilised omadused sõltuvad struktuurist: mida peenem struktuur, seda paremad mehaanilised omadused.
viiakse keevitusvanni traat, mille ots sulab kiiresti. Metalli hoiab keevitusvannis leegi gaaside rõhk. Hõlpsam on keevitada paremsuunaliselt ning mitmes võimalikult õhukeses kihis. Keevisliidete termotöötlemine. Termotöötlemine hõlmab detailide ettevalmistamist keevitamiseks, termotöötlemist keevitamise käigus ja valmisdetaili termotöötlemist peale keevitamist. Detailide termilist ettevalmistust enne keevitamist tehakse metalli keevitatavuse parendamiseks. Soojusreziimi valik keevitamisel oleneb keevitatavate metallide ja sulamite omadustest, samuti konstruktsiooni jäikusest ja seisukorrast keevitamise ajal. Mustmetallide keevitamisel peab ettekuumutus temperatuur olema seda kõrgem, mida enam kaldub antud teras karastumisele ja pragunemisele. Keevitusjärgse termilise töötlemise ülesanne on keevitamise käigus tekkinud pingete kõrvaldamine ja mehaanikaliste omaduste parandamine.
Kokku on 4 teemat. Referaadi koostamisel kasutatud nii interneti vahendusel kättesaadav materjal kui ka trükkisõna. Teemad on järgmised: 1. Metallide korrosioon ja kaitsmine korrosiooni eest. 2. Mineraalvillad- toorained, tootmine, omadused, kasutamine. 3. Rull-katusekattematerjalid (PVC, SBS). 4. Raskebetooni koostismaterjalid ja nõuded nendele. B. 1. Metallide korrosioon ja kaitsmine korrosiooni eest. Metallmaterjale kasutatakse ehituses eelkõige nende tugevuse, elastsuse, keevitatavuse pärast. Metallide puuduseks on nende korrodeerumine mitmesuguste keskkonnamõjutuste tõttu. Peale selle omavad metallid kõrgetel temperatuuridel suuri plastseid deformatsioone. Samas on metallid aga head sooja- ja elektrijuhid. Metallid jaotatakse mustadeks ja värvilisteks (näiteks teras ja vask). Tegelikult võiks jaotada ka rauda sisaldavateks ja mittesisaldavateks metallmaterjalideks. Korrosiooniks nimetatakse materjali soodumust hävida materjalis toimuvate ebasobivatest
koorikvalu meetodil? 1. mudelplaadi kuumutamine 200...250 °C punkrile kinnitamine, 2. mudelplaadi katmine, 3. kooriku saamine, 4. mudelplaadi ja kooriku kuumutamine 300...350 °C, 5. kooriku eemaldamine mudelplaadilt, 6. vormide koostamine, 7. valu, 8. vormist eemaldamine. Vormimaterjalid: liiv; termoreaktiivne vaik (6...7%) 29. Milline on suurima tootlikkusega valumeetod? Survevalu Keevitamine, termolõikamine, jootmine 30. Mida mõistetakse "keevitatavuse" all? See on terase ja värvilismetallide enamlevinud ja tähtsaim liitmismeetod. 31. Millised terased, kas madal-, kesk- või kõrgsüsinikterased, on sobivaimad keeviskonstruktsioonide (mastid, laevakered, autokered jne.) keevitamiseks? Kõrgsüsinikterased 32. Milline elektrikaarkeevitamise meetod leiab kõige enam kasutamist kergoksüdeerivate metallide (Ti, Al, roostevaba teras) keevitamisel? TIG keevitus 33
Mida suurem on Cr-, Al- või Si-sisaldus rauas, seda kõrgem on selle kuumuspüsivus. Kuumuspüsivuse temperatuuril 900 °C annab ca 10% Cr, 1000 °C juures aga on vajalik Cr-sisaldus juba 25%. Kuumustugevuse tagamiseks legeeritakse teraseid lisaks kroomile räni, molübdeeni, nikli jt. elemen- tidega. Terastest, mis on mõeldud tööks kõrgetel temperatuuridel (350...500 °C), moodustavad suure grupi katla- ja klapiterased. Esimesed on väikese C-sisaldusega (see tagab hea keevitatavuse) ja eelkõige Cr-ga legeeritud (1...6%) terased. Klapiterastena kasutatakse suurema C-sisaldusega (0,5...0,6%) kroomi (5...15%) ja räniga (1...3%) legeeritud teraseid. Veel kõrgematel temperatuuridel kasutatakse suurema Cr ja Ni-sisaldusega teraseid või hoopiski nende baasil sulameid. Viimastest tuntumad on nikroomid, mis põhikomponendina sisaldavad niklit (60...80%) ja lisandina kroomi (40...20%) (vt. ka p. 1.2.4. Niklisulamid). 13) Kulumiskindlad terased ja nende omadused
Tehnilist keraamikat? 8. Kirjelda silikaatkivide valmistamise protsessi. 9. Mille poolest erineb silikaltsiidi tootmine silikaatkivide tootmisest? 10. Kuidas valmistatakse põlevkivituhkbetoontooteid? 11. Kipstoodete plussid? 12. Kipstoodete miinused? 13. Kuidas valmistatakse betoone? 14. Nimeta betooni koostisosad. 15. Nimeta betooni lisandeid. 16. Raudbetooni olemus (kuidas töötab raudbetoon)? METALLMATERJALID Plussid - Tugevus - Elastsus - keevitatavuse Miinused - Roostetamine - Kõrgetel temperatuuridel suuri plastseid deformatsioone - Head sooja- ja elektrijuhid Metallid jaotatakse mustadeks ja värvilisteks (näiteks teras ja vask). Tegelikult võiks jaotada ka rauda sisaldavateks ja mittesisaldavateks metallmaterjalideks (näiteks terased ja malmid ning alumiinium vask, tsink jne). Mustade metallide koostis on põhiliselt raud (Fe) ja süsinik (c) mitmesugustes vahekordades.
Legeerimata kvaliteetteraste hulka loetakse need, mis ei kuulu tavateraste ega vääristeraste hulka. Mittelegeervääristerased on erinevalt tavakvaliteet- ja kvaliteetterastest puhtamad mittemetalsetest lisanditest ja termotöödeldavad (enamasti parendatavad või pindkarastatavad). Täpse keemilise koostise, erivalmistusviisi ja teimitingimustega on saavutatavad vastavad mehaanilised ja tarbimisomadused (suur või kitsalt piiritletud tugevus, läbikarastavus koos nõuetega vormitavuse, keevitatavuse jms. suhtes). Mittelegeervääristerased on määratletud alljärgnevaga: - neile esitatakse nõuded löögisitkuse suhtes parendatud olekus, - tuuakse andmed läbikarastuvuse ja pinnakõvaduse kohta (karastatult ja noolutatult), - nende S- ja P-sisaldus on kuni 0,020 % sulatises ja kuni 0,025 % tootes, nt. valtstraadis jm., - purustustöö löökpaindel on vähemalt 27 J (-50 oC), - need on terased C-sisaldusega üle 0,25%, karastatavad kontrollitava jahutusega
sed markeeritud margitähisega, millele tavaliselt summutuse, lisatakse vastava teraseliigi standardi järgi selle - nad on head elektri- ja soojusisolaatorid. margi standardinumber. Margitähised ise on põhi- osas analoogsed DIN-standardites esitatavatega, Plastide liigitus ja omadused terase standardinumber aga võimaldab vajadusel leida lisaandmeid omaduste (näit. keevitatavuse) või Temperatuurile reageerimise järgi liigitatakse plastid kvaliteedinäitajate kohta. kahte gruppi: Praktikas on sageli vaja mingi standardi 1. Termoplastid, kohasele terase margile leida eurostandardiga või 2. Termoreaktiivid. mõne riigi standardiga määratletud analoogiline Termoplastid muutuvad kuumutamisel voola- terasemark
kujuga tooteid. Valmistatakse nad valgetest savidest valamise teel. Põletatakse 1250...1300C juures, kaetakse glasuuriga ja põletatakse lühiajaliselt uuesti. Glasuuri väsvus võib olla väga erinev. Kvaliteedi järgi jagatakse sanitaartehniline keraamika fajansiks, poolportselaniks ja portselaniks. 19 4 Metallid Metallmaterjale kasutatakse ehituses eelkõige nende tugevuse, elastsuse, keevitatavuse pärast. Metallide puuduseks on nende korrodeerumine mitmesuguste keskkonnamõjutuste tõttu. Peale selle omavad metallid kõrgetel temperatuuridel suuri plastseid deformatsioone. Samas on metallidaga head sooja- ja elektrijuhid. Metallid Mustmetallid Värvilisedmetallid (raud,süsinik) Malmid(C=1,7-
Legeerimata kvaliteetterasteks loetakse neid, mis ei kuulu tavateraste ega vääristeraste hulka. c)Mittelegeervääristerased on erinevalt tavakvaliteet- ja kvaliteetterastest mittemetalsetest lisanditest puhtamad ja termotöödeldavad (enamasti parendatavad või pindkarastatavad). Täpse keemilise koostise, erivalmistusviisiga ja teimitingimustega on saavutatavad vastavad mehaanilised ja tarbimisomadused (suur või kitsalt piiritletud tugevus, läbikarastuvus koos nõuetega vormitavuse, keevitatavuse jms suhtes). Mittelegeervääristerased on määratletud järgnevaga: - Neile esitatakse nõuded löögisitkuse suhtes parendatud olekus - Tuuakse andmed läbikarastuvuse ja pinnakõvaduse kohta (karastatult ja noolutatult) - Nende S- ja P-sisaldus on kuni 0,020% sulatises ja kuni 0,025% tootes, nt valtstraadis jm - Purustustöö löökpaindel on vähemalt 27 J (-50°C) - Need on terased C-sisaldusega üle 0,25%, karastatavad kontrollitava jahutusega
annaabi.ee 
