2. Lengi ülemine rõhtpuu 9 Kuusk X X X X X 3. Lengi alumine rõhtpuu 9 Kuusk X X X X X Tehnoloogilised kaardid Detail Lengi püstpuu Tooriku mõõtmed mm 1300*150*50 Detaili mõõtmed mm 1240*140*42 Teostamiseks pingi või Operatsiooni nimetus Lõikeinstrument Märkused Jrk.nr töövahendi nimetus Tooriku Materjali järkamine ja Universaal- Saeketas saagimine musta
tööriistad, tooted, detailid jms. peavad olema paigutatud selliselt, et oleks tagatud ohutus ja käepärasus. 2.6. Töökohad peavad olema hästi valgustatud, kohtvalgustuse lambid ei tohi pimestada töötaja silmi. 2.7. Tööruum (-koht) peab kahjulike ainete olemasolul olema varustatud ventilatsioonisüsteemiga, mis tagab sanitaarnormidele vastava õhuvahetuse ja kahjulike ainete eemaldamise töötsoonist. 2.9. Ketassael töötaja on kohustatud kandma ettenähtud tööriietust ja kasutama isikukaitsevahendeid. 2.10. Töökohale kõrvalisi isikuid lubada ei tohi. 2.11. Kui töötajal tuleb töötada tõsteseadmetega, peab tal olema vastav kvalifikatsioon ja teda tuleb juhendada vastava ohutusjuhendi järgi. 2.12. Suruõhutööriistade ja elektrikäsimasinatega töötamiseks juhendatakse töötajat vastavate juhendite järgi. 2.13. Töökoht peab olema varustatud esmaabi ja esmaste
2.3. Balloonide paigutamine läbisõiduteele või vahekäikudesse on keelatud. 2.4. Alustel peavad olema varikatused, mis väldivad õli sattumist balloonile. 2.5. Balloonid tuleb asetada kütteseadmest vähemalt 1 m kaugusele, teistest võimsatest soojusallikatest 5 m kaugusele. 2.6. Ballooni kaitsekuplit ei tohi lahti võtta haamri, meisli või muu sädemeid tekitava tööriista löökidega. Kui kaitsekuppel keeramisel ei avane, tuleb balloon saata kohta, kus ta täideti. 2.7. Pärast kaitsekupli mahavõtmist tuleb balloon üle vaadata ja kontrollida, kas: 2.7.1. ballooni kaelusel pole nähtavaid õli- või rasvajälgi ning kaeluse ja ventiili keere on korras; 2.7.2. ballooni ühenduskaeluse pesas on korras tihend. 2.8. Enne reduktori ühendamist hapnikuballooniga tuleb kontrollida sisselaskekaeluse ja
Käsikaarkeevitus MMA 7 Käsikaarkeevituse tehnika 9 Keevitusvoolu ja elektroodi läbimõõdu valik 9 Kaare süütamine 10 Elektroodi asend ja liikumine 10 Käsikaarkeevituse seadmed 12 Kaitsegaasis keevitamine 13 Keevitamine sulamatu elektroodiga e. TIG keevitus 13 Keevitamine sulava elektroodiga e. MIG/MAG keevitus 14 MIG/MAG keevituse tehnika 16 MIG/MAG keevituse seadmed 18 Elektroodid 19 Varraselektroodid 19 Keevitustraat 21 Abivahendid 21 Vead keevitamisel 22
Termomeetodid, kus kasutatakse soojusenergiat (kaar-, plasma-, räbu-, elektronkiirkeevitus jt.). Termomehaanilised meetodid, kus kasutatakse nii soojusenergiat kui mehaanilist jõudu (elekterkontaktkeevitus). Mehaanilised meetodid, kus kasutatakse ainult mehaanilist energiat (ultraheli-, külm-, hõõrde- ja plahvatuskeevitus). Tänapäeval enamkasutatavad keevituse liigid on: käsikaarkeevitus keevitus kaitsva gaasi keskkonnas (MIG, MAG, MIG/MAG, TIG) kontaktkeevitus plasmakeevitu Sissejuhatus elektrikaarkeevitusse Kaarkeevitamine e. elektrikaarkeevitamine on enimkasutatav keevitusmeetod (protsess). Kaarkeevitamisel kasutatakse elektrikaare poolt eralduvat soojusenergiat. Kaarkeevitus on termiline protsess, mis võimaldab metalliosakestel üksteisele läheneda ja üksteisega liituda, nii et seejuures moodustub keevisliide
Käsikaarkeevitus MMA 6 Käsikaarkeevituse tehnoloogia 7 Keevitusvoolu ja elektroodi läbimõõdu valik 8 Kaare süütamine 8 Elektroodi asend ja liikumine 9 Käsikaarkeevituse seadmed 10 Kaitsegaasis keevitamine 11 Keevitamine sulamatu elektroodiga e. TIG keevitus 11 Keevitamine sulava elektroodiga e. MIG/MAG keevitus 12 MIG/MAG keevituse tehnoloogia 13 MIG/MAG keevituse seadmed 15 Kontakt e. punktkeevitus 16 Plasmakeevitus 17 2 Elektrikeevitus Keevitamiseks nimetatakse metalldetailide ühendamist nende kokkupuutekoha kohaliku kuumutamise teel kuni
..................................................................................................8 8. Elektroodi asend ja liikumine.....................................................................................9 9. Käsikaarkeevituse seadmed......................................................................................10 10. Kaitsegaasis keevitamine........................................................................................11 11. Keevitamine sulamatu elektroodiga e. TIG keevitus (Tungsten Inert Gas)............11 12. Keevitamine sulava elektroodiga e. MIG/MAG keevitus......................................12 13. MIG/MAG keevituse tehnoloogia..........................................................................13 ......................................................................................................................................16 15. Kontakt- ehk punktkeevitus....................................................................................17 16
..........................10 TÖÖOHUTUS RIHTHÖÖVELMASINAL ENNE TÖÖD 1. Automaatsöösturiga pinkidel peab olema noavõlli töötav osa olema kaetud isesulguva kaitsekattega, mis avab noavõlli ainult töödeldava detaili laiuselt. 2. Noavõlli töövaba osa suundlati taga peab olema täielikult kaetud suundlati igas asendis. 3. Suundlatti ei tohi kinnitada pitskruvidega. 4. Seada suundlatt ja liikuv töölaud võetava laastu mõõdule ja kontrollida töölaudade paralleelsust. 5. Enne pingi käivitumist pöörake nugadevõlli käsitsi ja veenduge, et ta ei puuduta töölauda. 6. Kui noavõlli kate puudub või on korrast ära, on pingil töötamine keelatud. 7. Noavõlli pilu masina töölauas tuleb ääristada masina lauaga kinnitatud teravate terasest katteliistudega. Vahemaa katteliistudega servade ja nugade lõiketerade poolt joonistatud pinna vahe ei tohi olla üle 3 mm. Katteliistude servad peavad olema tasased, neil ei tohi olla täkkeid ega hambaid. 8
..............................8 6. PÄRAST TÖÖD..................................................................................................................... 9 7. TEGUTSEMINE TULEKAHJU KORRAL ........................................................................10 2 1. SISSEJUHATUS Käesoleva ohutusjuhendi tutvustamine töötajale toimub pärast töötaja tööle asumist ja sissejuhatava juhendamise läbiviimist tööandja või töökeskkonnaspetsialisti poolt. Töötaja täiendav juhendamine korraldatakse alljärgnevatel juhtudel: - uute töötervishoiu ja tööohutuse juhendite või õigusaktide kehtestamisel või kehtivate nõuete muutumisel; - töökorralduse muutmisel või kui tema töös on olnud kolmest kuust pikem vaheaeg; - tehnoloogia või töövahendite vahetamisel või uuendamisel;
Kui töödeldakse kogu tugipinna ulatuses, siis peab freesi järele juhiku külge panema vastava tugipinna ka tooriku töödeldud pinna jaoks. Selle jaoks võib olla ka kaheosaline juhtlatt, siis saab freesi ees ja taga olevaid juhikuid seada erinevale kaugusele tera lõikeringist. Käsitsi etteandvaid võikesi toorikuid toetatakse töötlemisel lükkeklotsiga. Lükkeklots annab toorikule tuge ja samaaegselt kaitseb käsi tera eest. Töö nõuab tähelepanelikkust, sest toorik on vastu tugesid töötaja käte surve mõjul. Juhtlati järgi freesimine Freesides õhukesi ja kitsaid detaile pikisuunas, kui mõõtmed (laius, paksus) on 10-50 mm, võidakse töötlemisel toeks võtta nn. kammsurusti. Kamm valmistatakse hööveldatud täispuidust, mille laius on 50-100 mm. Paksus 15-25 mm ja pikkus küllaldane kinnitamiseks. Teise, kaldu saetud otsa saetakse nt lintsaega kammitaoliselt piid, pikkusega 100- 150 mm ja laiusega 2-4 mm nii, et need suruksid tooriku vastu juhikut.
Kui lihvitav koht lindi liikudes jääb paigale, tekib "lohk", ja pind ei jää ühetasane. Samuti peab eseme servade lihvimisel ettevaatlik olema ja tallale mitte liiga kõvasti vajutama, kuna lint võib serva kergesti "kumeraks" teha. Seepärast vajab töö lihvpingil harjutamist ja eriti spoonitud toote lihvimine nõuab töötajalt kõrget kvalifikatsiooni. Kitsaslintlihvpink Lihvpingi õige kasutamise korral on see universaalne ja sobib nii tükk- kui ka plaatmaterjali lihvimiseks. Pingil töötamisel peab meeles pidama, et lihvlint on altpool avatud ja selle serv võib põhjustada õnnetusi , näiteks käte vastu puudumisel. Servalihvpink (kitsaslintlihvpink vertikaalasendis) Lõputu lihvlint pöörleb kahe juhtvaltsi toel püstasendis. Pingi ühel või mõlemal küljel on lihvimistasapind, mille peal lihvitakse. Lihvimistasapindade kõrgust saab reguleerida ja neid saab ka nurga alla seada, mis võimaldab kaldpindade lihvimist. Ka ühe otsa lindiratast saab
Tallinna Ehituskool Madis Aavik Müüritööd II Referaat Juhendaja: Boris Vahtre Tallinn 2013 1.Töökoha ohutus müüritöödel Töötaja peab kõrvaldama segavad asjad ja kontrollima valgustust. Lisaks peab ka kontrollima tööriistade korrasolekut. Müüri tohib laduda ainult töölaval või sisetellingutel seistes. Kui pikemat aega pole tellingutel töötatud, tuleb neid enne tööle asumist kontrollida. Tellingute ja töölavade laudisel peab seina ja materjali vahele jääma vähemalt 0,6m laiune kaitsepiirdega läbikäik
Põkk ja nurk õmblused Põhiõmblused ja liited 5 Punktkeevitus Keevitusliidete tüübid Põkkliiide 1. Põkkliide "I" piluga "I" pilu kasutatakse põkkliidete puhul 3-4mm paksusega materjalide keevitamisel, pilu jäetakse umbes 2-2,5mm. 2. Põkkliide „V“ piluga (kumera õmbluspealsega) Põkkliide „V“ piluga kumera õmblusepealsega. Kui õmblus on kumera pealsega siis sellist õmblust nimetatakse tugevdusega õmbluseks ja selle saavutamiseks peaks olema keevituskiirus väiksem, et materjal kuhjuks õmbluse keskele. Vastavalt standardile EV EN ISO 5817:2000 loetakse teatud piirist õmblusepealne kumerus defektiks. 3. Põkkliide „V“ piluga (sileda õmbluspealsega) Põkkliide „V“ piluga sileda õmbluspealsega. Sileda õmbluspealsega õmblust võib valmistada
Servade töötlusviisi olemust või nurkõmbluse ristlõiget iseloomustav tingmärk kantakse laudi (2) peale (vt joonis 10) Nurkõmbluse kõrguse ,,a" mõõt või tekkiva kolmnurga kaateti pikkus ,,z" märgitakse tingmärgist vasakule (vt joonis 11). Levinum on ,,a" mõõdu tähistamine laudil, kusjuures ,,a" ei tohi olla väiks > Joonis 11. "a" ja "z" mõõtude märkimine ja nende omavaheline suhe [2:23] Tingmärgist paremale kantakse õmbluse pikkus, juhul kui õmblus ei ole detailiga ühepikkune. Viitjoone ja laudi lõikepunktis näidatakse mööda kinnist kontuuri keevitatud õmblused ringiga. Vt. joonis 12 ja tabel 1 pos.1. > Joonis 12. Keevisõmbluse andmete tähistamise näide EN 22553:2000 järgi [1:85] (tähistuste selgitused Tabel 1) Tabel 1. Keevisõmbluste tähistamise tingmärgid ja selgitused joonistel tähistamisel [1:85- 86] Keevitusasendite tüübid ja markeering Keevisõmblust võib ruumilises mõttes teostada erinevates asendites
erijuhtumitel. 19 Puidutreipingi sihipärane kasutamine eeldab ka kinnipidamist kõigist töökaitse nõuetest, seadme kasutusjuhendis esitatud käsitsemis- ja hoolduseeskirjadest. Tööpingil tohivad töötada vaid selle käsitsemist ja hooldamist tundvad isikud, kes on teadlikud seadmega töötamises peituvatest ohtudest. Järgida tuleb töötajale kehtestatud vanusepiire. Puidutreipingiga töötaja peab olema vähemalt 18-aastane, õppur vähemalt 16-aastane ja ta võib töötada ainult järelvalve all. Kasutada tohib ainult tehniliselt laitmatus seisukorras seadet. Töötamise ajal peavad oma kohal olema kõik seadme ohutusseadised ja kaitsekatted. Rikked, mis võivad ohustada teie julgeolekut, tuleb viivitamatult kõrvaldada. Tuleb olla tähelepanelik! Kogu tähelepanu tuleb koondada tööoperatsioonile ning väsimuse korral ei tohi treipingiga töötada.
- Töökoht peab olema küllaldaselt valgustatud. - Tehases masinatel lubatakse töötada isikuid, kes on vähemalt 18 aastat vanad ja saanud vastava ettevalmistuse. - Töövahendid, seadmed, kontrollmõõteriistad, tööriistad, käsi-tööriistad, tooted, detailid jms. peavad olema paigutatud selliselt, et oleks tagatud ohutus ja käepärasus. - Töökohad peavad olema hästi valgustatud, kohtvalgustuse lambid ei tohi pimestada töötaja silmi. - Tööruum/töökoht peab kahjulike ainete olemasolul olema varustatud ventilatsioonisüsteemiga, mis tagab sanitaarnormidele vastava õhuvahetuse ja kahjulike ainete eemaldamise töötsoonist. - Elektriseadmete ekspluatatsioon peab toimuma kooskõlas kehtivate elektriohutuseeskirjadega. - Töötaja on kohustatud kandma ettenähtud tööriietust ja kasutama isikukaitsevahendeid. 2
2.7. Hööveldatud detailide pikkus ei tohi olla väiksem kui eesmine ja tagumine etteandevaltsi telgede vahe pluss 100 mm. 3. RIHTHÖÖVELMASINAD 3.1. Automaatsööturiga pinkidel peab noavõlli töötav osa olema kaetud isesulguva kaitsekattega, mis avab noavõlli ainult töödeldava detaili laiuselt. 3.2. Noavõlli töövaba osa suundlati taga peab olema täielikult kaetud suundlati igas asendis. 3.3. Suundlatti ei tohi kinnitada pitskruvidega. 3.4. Enne pingi käivitumist pöörake nugadevõlli käsitsi ja veenduge, et see ei puuduta töölauda. 3.5. Kui noavõlli kate puudub või on korrast ära, on pingil töötamine keelatud. 3.6. Masinalaudade ja suundlattide pealispinnad peavad olema tasased ja siledad. 3.7. 400 mm-st lühemaid või 50 mm-st kitsamaid või 30 mm-st õhemaid toordetaile võib käsietteande puhul hööveldada ainult spetsiaalsete tõukeklotside abil. 3.8
PE – LAGI PF – ALT ÜLES (plaat) PH – ALT ÜLES (toru) PG – ÜLEVALT ALLA (plaat) PJ – ÜLEVALT ALLA (toru) H-L045 – TORU KEEVITUS 45º NURGA MMMMMALL ALT ÜLES J-L045 - TORU KEEVITUS 45º NURGA MMMMMALL ÜLEVALT ALLA Metallide gaaskeevitamisel ja -lõikamisel kasutatavad materjalid. Keevitamisel kasutatavad gaasid. Põlevgaasid on gaasid, mis ühinedes hapnikuga põlevad ja neid kasutatakse gaaskeevitamisel,
Ava pidi olema keermega M10 seega oli meil vaja keermepuuri M10 ning puuri mille läbimõõt oleks väiksem kui 10. meister soovitas puuri läbimõõduga 8,5mm. Kinnitasime tooriku treipinki, tsentreerisime selle tera suhtes ning kinnitasime puuri tsenripukki. Ava puurimiseks liigutasime tsentripuki toorikule lähemale ,käivitasime treipingi ning andsime puurile ettenihke. Ava sügavuse saime teaa tsentripukil asuvalt skaalalt ,mis näitas kui sügavale puur tooriku sisse tungis. Kui ava valmis siis puhastasime ava sisemuse metallipurust ning kinnitasime detaili uuesti treipinki ning 3 erineva keermepuuriga keermestasime ava. Edasine töö seisnes freesimises, toorik oli silindriline ~10mm läbimõõduga. Sellest oli tarvis valmistada polt. Esmalt tutvusime freespingiga. Freespink oli seadistatud poldi kantide freesimiseks. Kinnitasime tooriku freespinki ning freesisime poldi kandid toorikut 60 º sammuga ümber oma telje liigutades
Rõhu alandamiseks kasutatav readuktorkulumõõtur erineb teistest reduktoritest sellepoolest,et tal on lisaseadmed,soojendid ja kuivati.Ilma soojendita teksiks gaasirõhu järsul alandamisel süsihappelumi,mis ummistab reduktori.Soojendis on elktriga kõetav takistusspiraal.Keevitamiseks tarvitatav toidusüsihappegaas on võrdlemisi niiske.Kui vesi satuks keevitustsooni,laguneks see hapnikuks ja vesinikuks,halvenedes õmbluse kvaliteeti.Kuivatades läbib gaas seadme,milles on niiskust imev silikageel,kuni 0,25 megabaskali töörõhuga gaas juhitakse vooliku kaudu gaaselekterpõletisse.Kaitsegaasis keevitamise puhul kasutatakse vastupolaarset alalisvoolu(detail on ühendatud miinusega).Kui vajutame lülitamisnupule,käivitub etteandemehanism,avaneb gaas ja lülitub keevitusvool.Elektroodi traadi etteande kiirus reguleeritakse selliseks,et kaar valitud voolutugevuse puhul püsivalt põleks.Püsivama kaare tagab madalam pinge
Alumiiniumkeevitus ................. Põleti võimsus peab olema 100 liitrit tunnis metallis millimeetri kohta, leek on normaalne. Lisa metallina tarvitatakse põhimetalli koostisega vardaid .Räbusti koostises on 28% naatriumkloriidi, 50% kaaliumkloriidi , 14% liitiumkloriidi , 8% naatriumfluoriidi . Keerukaid detaile on soovitav pärast keevitamist sisepingete vähendamiseks kuumutada temp 300 C. Kuna räbusti on alumiiniumi suhtes väga aktiivne , puhastatakse õmblus esmalt räbust ja seejärel niisutatakse teda 5 min jooksul 2% kroomhappe lahuses.Mis on kuumutatud kuni 80 C ja seejärel pestakse õmblust kuumaveega.Osa detaile kuumutatakse ka ette temperatuurini 300 C, kui seina paksus on 4-9 mm valitakse 4mm elektrood ja 140-210 amprine voolutugevus. Alla 4mm paksust seina on sellisel viisil raske keevitada , sest see kipub aukliseks põlema . Elektroodide katte imab hästi niiskust , seetõttu hoitakse elektroode kuivas kohas
Tarvikud kruvide keeramiseks Nõuandeid trelli kasutamiseks. -Puidu puurimisel metallipuuriga märgista puuritav koht märknõelaga. -Vältimaks läbiva ava puurimisel puidu purunemist altpoolt, kasuta tasapinnalist alusklotsi. Vähenda survet trellile vahetult enne puuri läbiminekut materjalist. -Metalli puurimisel märgi ava koht kärniga. -Suure läbimõõduga avade ja kõva materjali puurimisel tuleb väiksema läbimõõduga puuriga ette puurida. -Mida suurema läbimõõduga puur on, seda aeglasemad peavad olema puurimisel pöörded. -Kruvide keeramisel kasuta õige kujuga kruvikeerajaotsikuid. -Kruvi poolt läbitavasse detaili puuri ette läbiv ava, mis on kruvi keermestatud osa läbimõõdus. Detaili, kuhu kruvi kinnitub, puuri kruvi südamiku jämedune, st peenem ava. Ava sügavus sõltub materjali kõvadusest ja kruvi läbimõõdust. Ava sügavuseks on puidukruvide puhul maksimaalselt pool kruvi pikkusest. -Väikestele puidukruvidele vajuta ette märknõelaga märk.
HAAPSALU KUTSEHARIDUSKESKUS Ehitusviimistlus 3 kursus Tarvo Maaring PRAKTIKA ARUANNE V-07 Uuemõisa 2009 -1- SISUKORD SISSEJUHATUS 1 Sisu 1.1 Periood...................................................................................................3 1.2 Ettevõtte kirjeldus.....................................................................................3 1.3 Tehtud tööd.............................................................................................3 2. Töö- keskkonna ohutusnõuded seadmele..........................................4 3. Eskiisjoonis.................................................................................5 3.1 Kuluarvutused...........................................................................5 4 Kokkuvõtte.....................................................................................................5
Keevitustööd Hapnikku transporditakse teras balloonides rõhu all 15 MPa ja atsetüleeni balloonides on rõhk 1,6 MPa ettevaatust Õliga kokkupuutudes võib hapnik plahvatada,atsetüleen on plahvatus ohtlik segunenult õhu või hapnikuga,balloonide hapniku ja atsetüleeni ventiilid on erineva ehitusega et vältida ekslikult hapniku reduktori paigaldamist atsetüleeni balloonile.AS Eesti AGA tarnib keevitus hapnikku halli alaosa ja valge ülaosaga teras balloonides atsetüleeni balloonid on kirsipunast värvi standardi GOST tähistus värvid on erinevad hapniku balloon on helesinise värvuse ja musta pealmisega atsetüleeni balloon on valge värvuse ja punase pealmisega ja vedelgaas punases balloonis.Hapnikku tarbitakse balloonis rõhuni 0,05-0,1 mpa jääkrõhk võimaldab balloone täitval tehasel kontrollida mis gaas seal varem oli.Atsetüleen on suure rõhu korral plahvatus ohtlik rõhu
ja mõõtmetele ning sooritab tööoperatsioone nendele pinkide . Puittoodete koostaja ´- valmistab puidust detailidest koostusid ja valmistooteid kasutades koostamise tööoperatsioone Puittoodete viimistleja – valmistab puitpindasid ette viimistluseks ning katab neid erinevate viimistluseks ning katab kasutades erinevaid sobivaid viimistlusviise . Tisler on töötaja, kes : Töötab puidu töötlemisega tegelevates ettevõtetes Kasutab oma töös nii käsitööriistasid ja puidutöötlemismasinaid Valmistab puidust detaile, koostusid ja valmistooted (uksed, aknad, mööble jne.) Tisleri ametioskused : Tunneb töös kasutatavaid materjale ja nende omadusi Oskab lugeda ja koostada jooniseid ja eskiise Osakb kasutada puidu kästitööristasid ja neid tööks ette valmistada.
voolisin mõlemad väikeste kolmnurgakeste kujuliseks (luige tiivad?) ning panin hetkeks kõrvale. Seejärel voolisin suuremast tükist välja voolima väikese luige keha, kaela ja pead. Pähe tegin ka naaskli abil väikese silma. Kui keha oli valmis, kinnitasin ka tiivad lobri abil keha külge ning silusin seni kuni liitekohti polnud Luigefiguur enam näha
(ees- ja perekonnanimi) ___________________________ (ametikoht) OHUTUSJUHEND AUTOMEHAANIKULE Nr. ______ 1. SISSEJUHATUS Käesoleva ohutusjuhendi tutvustamine (esmajuhendamine) töötajale toimub pärast töötaja tööle vormistamist ja sissejuhatava juhendamise läbiviimist tööandja määratud pädeva isiku poolt. Töötaja täiendjuhendamine korraldatakse alljärgnevatelt juhtudel: - uute töötervishoiu ja tööohutuse juhendite või õigusaktide kehtestamisel või kehtivate nõuete muutumisel; - töökorralduse muutmisel või kui tema töös on olnud kolmest kuust pikem vaheaeg; - tehnoloogia või töövahendite vahetamisel või uuendamisel;
Kaarkeevitusel kasutatakse keevituskaart, mis on kaarlahendus. See tekib keevitamisel elektroodi otsa ja detaili vahel metalliaurude ning kaitsegaaside, elektroodikatte või räbusti koostisse kuuluvate ainete aurude ioniseeritud segus. Kaarlahendusega kaasneb suure soojushulga ja valguse eraldumine. Kaarlahenduse tekkeks peab elektroodide Joonis 1, Keevitamise protsess vaheline gaas olema ioniseeritud. Gaaside ionisatsiooni põhjustavad: · kõrge temperatuur (termoionisatsioon), katood- ja anoodkiired, ultraviolett-, röntgen- ja radioaktiivne kiirgus (kiirgusionisatsioon) · elektronide, ioonide või kiiresti liikuvate aatomite põrkumine gaasi aatomite või molekulidega (põrkeionisatsioon). Ioniseeritud gaasis olevad vabad elektronid ja positiivsed ioonid muudavad gaasi elektrit
Olustvere Teenindus- ja Maamajandus kool Referaat Keevitus Koostaja: Allan Raukas PM1 26.05.10 Sisukord: 1 Kaarkeevitus · 1.1 Keevituselektroodid 2 Terase keevitamine · 2.1 Legeerelemendid ja lisandid keevitatavas terases o 2.1.1 Kroom ja selle mõjud keevitatavas metallis o 2.1.2 Nikkel ja selle mõjud keevitatavas metallis o 2.1.3 Molübdeen ja selle mõjud keevitatavas terases o 2.1.4 Vanaadium ja selle mõjud keevitatavas terases o 2.1
Töökeskkond Töökeskkonnaks on siseruum, mille keskmine valgustatus on 320 Luxi. Ruum on kuiv ning põrand on isoleerivast materjalist. Ruumis paikneb keevitusgaaside eemaldaja ning tulekustuti. Ruumis viiakse läbi üliõpilastele keevituspraktikume. Ohutegurid Keevitamisel tekib mitmeid erinevaid ohte. Keevitus ja sellega kaasnev lihvimine abrasiivkäiaga ning leegiga lõikamine klassifitseeritakse tuletöödeks. Keevituskoht on alati tuletöökoht, sest keevitamisega kaasneb nii detailide kui elektroodi kuumenemine, eralduvad sulametalli pritsmed ja sädemed. Elekterkaarkeevitusel elektroodi ja keevitatava detaili üheaegsel puudutamisel satub keevitaja vooluallika tühijooksupinge alla. Tühijooksupingest põhjustatud vool käest- kätte või käest-jalga on inimesele ohtlik.
(ees- ja perekonnanimi) ___________________________ (ametikoht) OHUTUSJUHEND AUTOREMONDILUKKSEPALE Nr.______ 1. SISSEJUHATUS Käesoleva ohutusjuhendi tutvustamine (esmajuhendamine) töötajale toimub pärast töötaja tööle vormistamist ja sissejuhatava juhendamise läbiviimist tööandja määratud pädeva isiku poolt. Töötaja täiendjuhendamine korraldatakse alljärgnevatelt juhtudel: - uute töötervishoiu ja tööohutuse juhendite või õigusaktide kehtestamisel või kehtivate nõuete muutumisel; - töökorralduse muutmisel või kui tema töös on olnud kolmest kuust pikem vaheaeg; - tehnoloogia või töövahendite vahetamisel või uuendamisel;
OTMK referaat Co2 ehk traatkeevitus Koostaja: Juhendaja:Heino Kannel 2014 aasta. Sisukord: 1.üldiselt keevitamisest 2.üldiselt keevitamisest 3.elektroodkeevitus 4.traatkeevitus inertgaasi keskkonnas 5.traatkeevitus aktiivgaasi keskkonnas 6. Keevitus sulamatu elektroodiga inertgaasi keskkonnas 7.gaaskeevitus 8.teraste keevitatavus 9.keevitusasendite markeering ja tüübid 10.MIG keevituse tööpõhimõte 11.käpa ettevalmistamine 12.keevitusaparaadi ettevalmistamine keevitamiseks 13.traadi etteandmine 14.kaitsegaasi valik 15.keevitamine 16.keevitusdefektid 17. Keevituse ettevalmistuses on oluline 18. Keevituse töövõtetes tuleks silmas pidada 19.ohutus keevitamisel Üldiselt keevitamisest:
1.1 Akutrellidega lubatakse tööle isikuid, kes on vähemalt 18 aastat vanad ja saanud vastava ettevalmistuse. Tööülesannet tohib asuda täitma alles siis, kui selleks on teada ohutud töövõtted. Ohutusnõuete rikkumine võib põhjustada õnnetuse. 1.2 Akutrelli kasutaja peab täitma käesoleva juhendi ja akutrelliga kaasasoleva kasutusjuhendi nõudeid. 1.3 Töötamise koht peab olema hästi valgustatud, valgus ei tohi pimestada töötaja silmi. 1.4 Töövahendid, seadmed mõõteriistad, detailid jms. peavad olema paigutatud selliselt, et oleks tagatud ohutus ja käepärasus. Tööriistad ja vahendid tuleb paigutada põhimõtte järgi: vasakule need, mida võetakse vasaku käega ja paremale need, mida võetakse parema käega. Töökohalt tuleb kõrvaldada kõik mittevajalikud esemed. 1.5 Töötamiskoha maa-, põranda- või seadme pind peab olema sellise suurusega, mis
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
