jäätmemajandus, maavarade kaevandamine ja muud keskkonna seisundit mõjutavad majanduslikud ja kultuurilised aspektid. Keskkonnakasvatus - Keskkonnakasvatuse ülesandeks on vahendada igas vanuses inimestele teadmisi keskkonnaprobleemide tekke ühiskondlike ning ökoloogiliste tegurite ja ka selle kohta, kuidas muuta oma käitumist ökoloogiliselt säästvamaks. Koolieelsuse printsiip 1. Õppe-kasvatustöö põhineb didaktika printsiibil lihtsamalt keerulisemale, lähemalt kaugemale, üksiku juurest üldisema suunas; 2. Arenguprotsessi terviklikkuse printsiip lapse ühtse tervikliku maailmavaate kujundamine; 3. Lapse individuaalsuse arvestamise ja võimekuse arendamise printsiip; 4. Humanistlik lähenemine lapse isiksuse kujundamisele laps sünnib õppimisvõimelisena, on vajalik arendada enesekehtestamise ja realiseerimise soovi; 5
• peenmotoorika - käeline tegevus, häälemurded, silma- ja käe kostöö areng mõjutajad : • pärilikkus ja küpsemine • keskkond - 1. sünnieelsed keskkonna mõjud 2. toitumine 3. praktiseerimisvõimalused 4. elustiil ( liikumisaktiivsus) arengu printsiibid • ettemääratud arengurada • peast-jalgade suunas e. Kefalokaudaalne • keha-tüvest-väljapoole e. Proksimodistaalne • lihtsamast keerulisemale • iseloomulik diferentseerumise (eristumise) ja integreerumise (terviku moodustamise) muster • iseloomulik järgnevus ( inimlasele) ARENGU PERIOODID 1. PRENATAALNE • kujunevad keha põhilised struktuurid ja organid • kiireim füüsiline kasv elu jooksul • suur vastuvõtlikkus keskkonna mõjudele 2. IMIKU-JA MAIMIKU IGA • kiire füüsiline kasv ja motoorsete oskuste areng • küpsemise mõju 3. KOOLIEELIK
õppetegevuse raskusastmeid. Tegemist on arusaamise ja mõtlemise astmetega ning süsteemsuse loomisega tegevuses. See tähendab, et väga väikeste lastega saab õppimist teha ainult esimese astme e teadmiste tasemel. Märksõnade veerus olevaid sõnu saab kasutada oma planeerimises eesmärkide valikul mudeliks. Järgmises vanuseastmes saab toetuda nii 1, kui ka juba 2 ja osalt ka 3 astmele. Jne! Iga järgmise vanuseastmega saab minna järgmisele keerulisemale mõtlemisastmele, mis ei välista kõiki eelmisi astmeid ja nende kasutamist. Igast astmest tuleb välja noppida see, mis antud eaga sobib. Nt 2 astme alla kuulub ka tõlkimine, millest ei saa küll kuidagi rääkida lasteaialaste puhul (enamasti) Allolev tabel pakub näite, kuidas käsitleda ilmastiku vaatlemist nt pikema aja vältel ja arvestades laste vanust. Bloomi taksonoomia põhimõtte kasutamine lihtsustab asjade planeerimist vastavalt laste arenguastmetele ja arenguprotsessile.
ta oma tervislikkuse poolest võiks olla. Siin on takistuseks olnud, kas liigne tormamine ujumiskunsti ja ujumistehnika õppimisel või siis tihti ka võimete ülehindamine. Tagajärjeks ebameeldivad mälestused ja loobumine kogu harrastusest. Kuid alustagem siis koos uuesti , tasa ja targu ning rahulikult. Ujumise õppimisel ja õpetamisel kehtivad kõik pedagoogika kuldsed reeglid: lihtsamalt keerulisemale; kergemalt raskemale; aeglaselt kiiremale jne. Et õppida ära vees elegantselt liikuma punktist A punkti B, peame esialgu omandama ujumise algtõed: õiged asendid ja hingamisrütmi. Seejärel jalgadekäte liigutused ja lõpuks need kõik osad individuaalselt sobivasse paketti köitma. Seliliujumise käte liigutuste õppimisel kuival tuleb hoida kere otse ja püüda kätega sooritada ringikujulisi tõmbeliigutusi sirutades üles.
individuaalsusest. Ta jõudis järeldusele, et laste nägemus maailmast on täiesti erinev sellest, mida näevad täiskasvanud. Väikelapsed näevad vaid probleemi või situatsiooni osa ning koondavad oma tähelepanu sellele osale. Vanemaks saades, kognitiivne küpsus suureneb ning lapsed omandavad võime laiendada oma perspektiive ja oskavad langetada otsuseid, mis põhinevad palju suuremal teadmiste kogupagasil. Seega toimub õppimine ikka lihtsamalt keerulisemale. Piaget tõi oma teooriates välja, et tänu võimele jätta meelde huvist ajendatud toiminguid ja nende resultaate, hakkavad inimese teadvuses salvestuma kogemused, mida ta nimetas skeemideks (skeem=kogetu peegeldus teadvuses). Kogu inimese teadmised keskkonnast ja viisidest, kuidas sellele reageerida kodeeritakse ning salvestatakse kogu arengu käigus, mis algab motoorsete skeemide moodustamisest ja liigub üha abstraktsemate mõttekonstruktsioonide poole
lähtudes intellektist, mis tuleneb individuaalsusest. Ta jõudis järeldusele, et laste nägemus maailmast on täiesti erinev sellest, mida näevad täiskasvanud. Väikelapsed näevad vaid probleemi või situatsiooni osa ning koondavad oma tähelepanu sellele osale. Vanemaks saades, kognitiivne küpsus suureneb ning lapsed omandavad võime laiendada oma perspektiive ja oskavad langetada otsuseid, mis põhinevad palju suuremal teadmiste kogupagasil. Seega toimub õppimine ikka lihtsamalt keerulisemale. Piaget tõi oma teooriates välja, et tänu võimele jätta meelde huvist ajendatud toiminguid ja nende resultaate, hakkavad inimese teadvuses salvestuma kogemused, mida ta nimetas skeemideks. Kogu inimese teadmised keskkonnast ja viisidest, kuidas sellele reageerida kodeeritakse ning salvestatakse kogu arengu käigus, mis algab motoorsete skeemide moodustamisest ja liigub üha abstraktsemate mõttekonstruktsioonide poole. Arengu käigus ei moodustata ainult uusi skeeme vaid
Need naised võisid oma vara ise jagada ja sõlmida abielu oma soovide kohaselt. Rooma ehituskunst · kivist teed ja sillad · veejuhtmed ehk akveduktid, mis varustasid linna veega · kanalisatsioon · põrandaalused kütmise süsteemid · kasutati ehitamiseks tellist, pidulikematel juhtudel kaeti ka marmoriga · lubjamördi kasutuselevõtt aitas kaarte, võlvide ning kuplite ehitust veelgi keerulisemale tasandile viia · välispinnad kaeti sammaste ja poolsammastega Suhtumine jumalatesse ja ennete tõlgendamine. Riik ja religioon · suhtusid jumalatesse aupaklikult, tehes neile annetusi kuna riigi edu sõltus just jumalatest · kujutasid jumalaid panteoni sarnaselt · ennete tõlgendamisega tegelesid preestrid ehk augurid. Endeid tõlgendati ainult väga tähtsate sündmuste puhul. Endeid loeti välja nt ohvritalituse sujumist või loodusnähtusi
arvuks. Kolmandaks, tuleb järgida mõtete sihikindlat juhtimist. Alustada tuleks lihtsamatest mõtetest ja tõdedest ning liikuda sammhaaval keerulisemate esemete tunnetamiseni. Loogikat tuleb otsida ka ebaloogilistes esemetes. Neljandaks, oma uurimisi tuleks loetelude ja ülevaadetena kirja panna. Loetelud ja ülevaated peaksid olema võimalikult täielikud. Minu arvates on tegemist just deduktiivse meetodi kirjeldusega, kuna liikuda tuleks üldiselt üksikule(lihtsamalt keerulisemale) ning autor rõhutab just loogilise mõtlemise tähtsust. Et õigeid järeldusi teha, tuleks probleeme jagada ning oma tähelepanekuid üles kirjutada. See võimaldab teha nende loetelude ja ülevaadete põhjal tulevikus õigeid, deduktiivseid järeldusi. See tähendab, et kui oleme midagi tunnetanud, siis lähtudes mõistusest, on võimalik mingist lähtealusest jõuda tõeni. 3) Selleks, et mõelda, et kõik on väär ja ühtegi asja ei eksisteeri, peab ju keegi mõtlema ja mõtlemine
ümbritsetud endast targemate tekkeks. Nägi ja kirjeldas inimühiskonna mõjud areng toimub mis pani aluse arengu mõtteid. inimestega. 1671 alustas ja esmakordselt üherakulisi vastandlikud. Lastel oma viis lihtsamalt arengupsühholoogiale. 1874 aastal väitis, 1690 tuli välja oma esseega organisme näha ja tunda. Endal väga keerulisemale ja 1877 andis välja et loote areng ’’Essee inimmõistusest. Selles traagiline elu. Raamat üldiselt lühiartikli oma poja kordab lühidalt oli tema arvamus ja analüüs N. Hartsoeker kasulapsest ’’Emile ehk spetsiifilisemale Doddy arengust. tema esivanemate
Mõtteline analüüs, mis vaheldub mängu tegevusega, pakub lastele äratundmis- ja avastusrõõmu ning seepärast polegi alguses eriti oluline, et liigutused, liikumine ja rütm oleksid õpetaja või lapse poolt pakutavaga täpselt üheaegsed. Liigne juhtimine rütmitajule võib nõrga rütmitundega lapse hoopis n. ö. lukku panna. Nii individuaalne, kui ka ühine rütm ja liikumine kujunevad ja arenevad aste astmelt, lihtsamalt keerulisemale. Muuseum (liikumismäng) Rühm jagatakse pooleks. Pooled lapsed on muuseumikülastajad, teised muueumi eksponaadid skulptuurid. Õpetaja on mängujuht muuseumivalvur. Skulptuurid valivad endale muuseumis koha ja võtavad sisse meelepärase poosi. On päev. Muuseumivalvur avab uksed ja kutsub külastajad saali. Külastajad liiguvad kujude vahel ja imetlevad neid. Jõuab kätte õhtu. Muuseumivalvur helistab kellukest külalistel on aeg lahkuda, sest uksed suletakse. Saabub öö
haarab Bachi suurejooneline looming kõiki tolleaegseid muusikaliike, nii ilmalikke, vaimulikke, instrumentaalseid kui ka vokaalseid. Bach kirjutas enamjaolt neile muusikariistadele, mida ta hästi või väga hästi mängis (esmajoonel orelile, aga ka teistele klahvinstrumentidele nt klavessiin ja klavikord ). Bachi oreli- ja klaveriteoste seas kuulub eriline koht polüfoonilise muusika kõige keerulisemale liigile FUUGALE, mille just Bach arendas täiuslikuks. Bach armastas ka viiulit, millele ta lõi ka isegi keerulisi mitmehäälseid saateta teoseid. Mitmeosaliste teoste liikidest eelistas Bach süiti, ta kirjutas enamasti moodsaid tantsusüite, eriti klaverile. Bach on loonud ka kontserte ja on tuntud ka kui suur koorikomponist, mille pärast on talle osaks saanud ka palju kriitikat, sest need kantaadid, motetid, oratooriumid, missad ja
Algas laste ideelis-poliitiline kasvatus, poliitilisel propagandal oli õppekavas tähtis koht. Kasvatuses oli põhirõhk kollektiivsusel ja ühenäolisusel. Samas olid mõningad laste õpetamise põhimõtted sellised, mis on aktsepteeritavad ka täna, nagu näiteks - lapsele pakutavad elementaarsed teadmised peavad lähtuma teda ümbritsevast elust, loodusest, inimeste tööst, ühiskondlikest sündmusist, kasutades meetodit: ligemalt kaugemale, lihtsalt keerulisemale, tuntult tundmatule. Lapsi võeti lasteasutusse vastu alates teisest elukuust. Hooajatööde perioodil, hiljem kogu aasta jooksul, oli lasteaed avatud ööpäevaringselt. Sellega viidi koduse kasvatuse osakaal miinimumini. Vaatamata sellele pöörati suur tähelepanu lasteasutuse ja lastevanemate koostööle. Koostöö aluseks olid perekonna ja lasteasutuse ühised ülesanded laste kommunistlikul kasvatamisel. Rõhutati, et juhtiv koht selles kuulub lasteaiale. Laste kasvatamisel ja
Vaadates tema muusika zanre läbi elu võib julgelt ütelda, et väljaspool teatrimuusikat haarab Bachi suurejooneline looming kõiki tolleaegseid muusikaliike, nii ilmalikke, vaimulikke, instrumentaalseid kui ka vokaalseid. Bach kirjutas enamjaolt neile muusikariistadele, mida ta hästi või väga hästi mängis (esmajoonel orelile, aga ka teistele klahvinstrumentidele nt klavessiin ja klavikord ). Bachi oreli- ja klaveriteoste seas kuulub eriline koht polüfoonilise muusika kõige keerulisemale liigile FUUGALE, mille just Bach arendas täiuslikuks. Bach armastas ka viiulit, millele ta lõi ka isegi keerulisi mitmehäälseid saateta teoseid. Mitmeosaliste teoste liikidest eelistas Bach süiti, ta kirjutas enamasti moodsaid tantsusüite, eriti klaverile. Bach on loonud ka kontserte ja on tuntud ka kui suur koorikomponist, mille pärast on talle osaks saanud ka palju kriitikat, sest need kantaadid, motetid, oratooriumid, missad ja passioonid on
• muusikaaparatuur ning selle erinevad funktsioonid (tempo regulaatori olemasolu jne). 4. Tunni ülesehitus: • kogu tunni kestus; • tunni erinevad osad ja nende pikkused (sõltuvalt tunni nimetusest ja stiilist): - soojendusosa; - põhiosa; - lõpetav osa. 5. Tunni läbiviimine: • harjutuste sooritamise tehnika (lähteasendid, sooritus, õige hingamine jne); • koordinatsiooniaste (vastavalt sihtrühmale, põhimõte lihtsamalt keerulisemale jne); • liikumiskombinatsioonide ülesehitus (loogilised üleminekud ühelt seoselt teisele, kergemad ja raskemad liikumised vahelduvalt, mõlema kehapoole kasutamine jne); • jõuharjutuste ja nende raskusastme valik (tasakaalustatud lihastreening vastavalt treenitusele ja kehalistele võimetele, erinevate jõuharjutuste ja lihastöö võimaluste kasutamine); • muusika valik ja tempo (selge rütm aitab nii juhendajat kui ka treenitavaid; tempo selline, et oleks võimalik
D.) Promiskuiteet E.) Etnopere reegel 1p. Verepilastus on tabu vaid modernses Lääne ühiskonnas. See väide on: A.) Tõene, sest mujal on verepilastusena käsitletavad suhted sageli lubatud B.) Väär, sest verepilastusena käsitletavad suhted on tabu enamikes ühiskondades 1p. Usk impersonaalsesse üleloomulikku jõudu iseloomustab religiooni, usk isikustatud üleloomulikku jõudu maagiat. A.) Tõene B.) Väär 1p. Evolutsionistlikul käsitlusel kultuuride arengust lihtsamat keerulisemale mööda ühtset arenguredelit on tänapäeva antropoloogilise kultuurikäsitluses domineeriv seisukoht. A.) Väär, sest kultuurid ei muutu sarnase arengumudeli järgi 1p. Milline käsitlus domineerib briti antropoloogias 1940-1950? A.) Struktuurfunktsionalistlik teooria 1p. Kes peaks kellega abielluma leviraadi tava järgi? A.) Mees oma surnud venna naisega B.) Naine talle enim meeldiva mehega teises sugulusgrupis C.) Naine oma surnud mehe onupojaga D
* ringdiagramme * tabeleid * kaarte * kleepse * ajurünnakut · Näita, mida tead. · Kasuta pilte: * illustratsioone * sõnu * jooniseid * numbreid * informatsiooni püramiide · Märgista ja too raamatutest välja info, mida saab sellest pildist või joonisest õppida. Kriitilise hinnangu andmine · Eeskuju liikumine lihtsamalt keerulisemale. · Innusta kasuta sõnavara kriitiline analüüs, mõtlemine. · Poolt ja vastu joon (ühes ruumi otsas on need, kes on poolt teises need, kes on vastu igaüks leiab endale koha sellel joonel). · Väitlus. · Rollimäng näitlemine. · Lahenda küsimusi/probleeme. · Toeta oma arvamust miks sa nii arvad? · Iseloomu analüüs teod tõekspidamised väärtused. Jaga rubriiki Enne: · Mida ma otsin/uurin? · Püstita selged kriteeriumid. Tegevuse käigus:
KOOSTAJA: ÕUN PÄRJA JUHENDAJA: ROOS ANNE 2009 SISUKORD 1) SISSEJUHATUS 2) MIS OLI FOSFORIIDISÕDA EESTIS ? 3) MIS TOIMUS HIRVEPARGIS? 4) LAULEVREVOLUTSIOON 5) BALTIKETT 6) KOKKUVÕTE 7) LISAD 8) KASUTATUD ALLIKAD SISSEJUHATUS Töö eesmärgiks on uurida , mida tähendavad mõisted : „fosforiidisõda Eestis“, „MRP ja Hirvepark“ ja „laulev revolutsioon“. Hüpotees: Areng toimub lihtsamast keerulisemale ehk antud töös : rahva nõudmised algasid ökoloogilistest probleemidest – fosforiidikampaaniast 1987- ja jõudsid välja poliitiliste nõudmisteni nagu venemeelsete valitsusjuhtide väljavahetamine 1988 , mineviku- kuritegude hukkamõistmist MRP – AEG poolt. Käesolevas töös kirjeldatakse rahva „ärkamisaja“ alguses toimunud „fosforiidisõda“ ja avalikustamise algust Eestis. Keskkonna saastatuse tase oli Nõukogude Eestis rangelt salastatud. Avalikustamise tingimustes
) • Laste kalduvus olla „hea laps“ ja püüda uurija ootusi ära arvata LAPSE FÜÜSILINE ARENG Mõjutajad • Pärilikkus ja küpsemine • Keskkond => – Sünnieelsed keskkonna mõjud – Toitumine – Praktiseerimisvõimalused – Elustiil (liikumisaktiivsus jms) Arengu printsiibid • ettemääratud arengurada • kefalokaudaalne (cephalocaudal) printsiip • proksimodistaalne (proximodistal) printsiip • lihtsamalt keerulisemale printsiip • Iseloomulik diferentseerumise (eristumise) ja integreerumise (terviku moodustamise) muster • Iseloomulik järgnevus (inimlastele) Arenguperioodid • 1. PRENATAALNE – Kujunevad keha põhilised struktuurid ja organid – Kiireim füüsiline kasv elu jooksul – Suur vastuvõtlikkus keskkonna mõjudele • 2. IMIKU- JA MAIMIKUIGA – Kiire füüsiline kasv ja motoorsete oskuste areng – Küpsemise mõju 3
ajanoole. Mida keerukam on süsteem, mida rohkem see erineb korrapäratust (kaootilisest), seda väiksem on tema entroopia ning seda vältimatum tema iseeneslik lagunemine. Keerulised süsteemid ei teki iseenesest (õigemini - nende iseenesliku tekke tõenäosus on kaduvväike), neid saab ehitada ainult ümbritseva keskkonna entroopia kasvu arvel. Maailm tunneb vaid üht süsteemi, kus toimub struktuuri üleminek lihtsamalt (suure tõenäosusega) olekult keerulisemale (väiksema tõenäosusega) olekule. See on elusloodus. Termodünaamika seaduste ilmne rikkumine eluslooduses on tänapäeva teaduse seisukohalt tingitud informatsiooni kogumisele ja kasutamisele programmeeritud juhtsüsteemist, mis, töötades molekulaarsel tasemel, säilitab (arenemisvõimeliste liikide kujul) just madalama entroopiaga seisundeid. 10.Faasiüleminekud faasiüleminek t° t
kulgemise suuna - nn. ajanoole. Mida keerukam on süsteem, mida rohkem see erineb korrapäratust (kaootilisest), seda väiksem on tema entroopia ning seda vältimatum tema iseeneslik lagunemine. Keerulised süsteemid ei teki iseenesest (õigemini - nende iseenesliku tekke tõenäosus on kaduvväike), neid saab ehitada ainult ümbritseva keskkonna entroopia kasvu arvel. Maailm tunneb vaid üht süsteemi, kus toimub struktuuri üleminek lihtsamalt (suure tõenäosusega) olekult keerulisemale (väiksema tõenäosusega) olekule. See on elusloodus. Termodünaamika seaduste ilmne rikkumine eluslooduses on tänapäeva teaduse seisukohalt tingitud informatsiooni kogumisele ja kasutamisele programmeeritud juhtsüsteemist, mis, töötades molekulaarsel tasemel, säilitab (arenemisvõimeliste liikide kujul) just madalama entroopiaga seisundeid. kasvu, määramatuse ja relatiivsuse printsiip määramatuse printsiibi formuleeris W.Heisenberg 1926. aastal
1877.a andis Darwin välja lühikese artikli, kus kirjeldas oma imikueas poja Doddy arengut. Darwin rõhutas kahte olulist näitajat: mängulust ja väljendusvõime. Mängima õpetavad isad. Esimene teema, milles hakati last vaatlema oli Mäng. Areng on pidev kohanemine keskkonnaga (evolutsiooniteooriast tuleneb). Teadusliku uurimismeetodite rakendamine. K.E.von Baer (1792-1876) oli munaraku avastaja. Ta rõhutas embrüoloogilises arengus progresseeruvat aspekti st areng toimub lihtsamalt keerulisemale ja üldiselt spetsiifilisemale. Darwinism tekitas huvi inimloomuse bioloogilise päritolu vastu. Evolutsioonilised muutused on seotud ajaga. Tekkisid 2 olulist diskussiooni puntki: ontogenees (individuaalne areng ehk isendi areng, kuidas areneb viljastumisest surmani, loomuliku surmani) ja fülogenees (liigi areng ehk põlvnemiskäik; biol elundite areng). Ernst Haeckel on embrüoloog, kes oli hämmastunud sellest, kui sarnased on paljude erinevate liikide embrüod erinevatel etappidel. 1874
Talle avaldas eelkõige muljet poja mängulist ja väljendusvõime. Paljud arengu baasmõisted, näiteks "Arengu all tuleb mõista lapse pidevat kohanemist keskkonnaga" tuleneb Darwini evolutsiooniteooriast. Teine panus oli uurimismetoodikate rakendamine arengu uurimises, mis lõi aluse teadusliku distsipliini tekkimiseks. Ollist rlli mängib ka : K.E. von Baer (1792 - 1876). Tema rõhutas embrüoloogilises arengus progresseeruvat aspekti, ehk siis areng lihtsamalt keerulisemale ja üldiselt spetsiifilisemale. Ehk siis eristumine. Teisest küljest Baer toetub ka evolutsioonimudelitele, Dawrin, Kropotkin, Wallace (lõi ka evolutsiooniteooria, viis Darwinile näha ja siis too ei andnud seda tagasi enne kui enda omaga välja tuli). Darwinism tekitas inimeste seas huvi inimloomuse bioloogilise päritolu vastu ja evolutsioonilised seletused viisid rõhuasetuse loomulikult muutustele mille tingib aeg, nii üksikindiviidi elus kui ka ülipikal evolutsiooni ajaskaalal.
kliendibaasi muudatusi. Projekti vedav juhtkond ei tohi endas kahelda. Milline on optimaalne juurutus, kas alustama peaks paari kasutajat hõlmava pilootprojektiga, allüksuse või keerukusastme kaupa või kaasama kohe kogu ettevõtte? Kõik need on mõeldavad eri põhjustel, ent ühtse kliendibaasi edukaks toimimiseks on parim mängida projektimeeskonnaga läbi prototüüp ja siis käivitada CRM kogu ettevõttes korraga ja aste-astmelt ehk lihtsamalt keerulisemale. Kui ettevõttes on pudelikael, tuleb juurutust alustada sealt. Vaevanõudvaim on algandmete ehk kliendibaaside korrastamine, pole haruldane, et projekt viibib. Reeglina asuvad andmed eri baasides, on vigased ja vananenud ning võivad esineda mitmel kujul. Siin tuleb vastu võtta strateegilised otsused ja määratleda reeglid, mis lähtuks soovist saavutada hästitoimiv ja operatiivne ühtne kliendibaas. Vähetähtis pole koolitus
Darwinism tekitas inimeste seas huvi inimloomuse bioloogilise päritolu vastu ja evolutsioonilised seletused viisid rõhuasetuse loomulikult muutustele mille tingib aeg, nii üksikindiviidi elus kui ka ülipikal evolutsiooni ajaskaalal. Seega tekkis küsimus kuidas selgitada omavaheline suhe ontogeneesi ja fülogeneesi vahel. K.E. von Baer (1792 - 1876). Tema rõhutas embrüoloogilises arengus progresseeruvat aspekti, ehk siis areng lihtsamalt keerulisemale ja üldiselt spetsiifilisemale. Ehk siis eristumine. Teisest küljest Baer toetub ka evolutsioonimudelitele, Dawrin, Kropotkin, Wallace (lõi ka evolutsiooniteooria, viis Darwinile näha ja siis too ei andnud seda tagasi enne kui enda omaga välja tuli). E. Haeckel. Aasta oluline oli siis, 1874. Teda hämmastas kuivõrd sarnased on paljude erinevate liikide embrüod teatud arenguetappidel. Tema väitis, et ontogenees kordab fülogeneesi, ehk loote areng
Seega on siin küsimuseks, et kuidas teha valik mingi sektori arendamiseks teiste arvelt? Turumajandust mõjutavate loomulike jõudude puhul on meil tegemist olukorraga, kus mõned valdkonnad kasvavad ja mõned kahanevad. Sobiva tööstuspoliitika leidmiseks on valitsusel tarvis teha rohkem kui lihtsalt otsustada, et missugused on tulevikus eelisarendatavad tööstusharud, või missugused tööstusharud tagavad suuremaid sissetulekuid. Vastata tuleb oluliselt keerulisemale küsimusele, et missugused valdkonnad peaksid kasvama või vähenema kiiremini, kui nad teeksid seda valitsusepoolse vahelesekkumiseta? Ressursside ülekandumist puudutavate valitsuse programmide õigustamiseks on oluline näidata, et mingisugustel põhjustel toimub see ülekandumine liiga aeglaselt. Võitjate välja valimine eeldab, et valitsusel on parem informatsioon, tagamaks ressursside efektiivset ülekandumist. Sellised valitsusepoolsed interventsioonid peavad olema põhjendatud
külmumistemperatuuriga vedelikku, nt glükooli. [3: 62-63] Vaakumtorudega päikesekollektor Keerulisema konstruktsiooniga, kuid kõrgema efektiivsusega kollektor, mille soojusvaheti paikneb silindrilises õhutühjas klaastoru. Vaakumtorusüsteemiga kollektorid sobivad hästi põhjamaisesse kliimasse, kuna soojuskandjana kasutatav glükoolilahus ei karda madalaid temperatuure ja silindrikujulised moodulid ei lase lumel kollektori pinnale kuhjuda. Tänu keerulisemale konstruktsioonile on nende hind kallim. [3: 63] 1.5.1.4. Kollektoriliikide eelised ning puudused Tasapinnalise päikesekollektori eelised: 1) suveperioodil tootlikum, kuna rohkem otsest päikesekiirgust; 2) kiirgusneelmise koefitsient suurem (koef. 1,08) võrrelduna vaakumtoru kollektoritega; 3) tehnoloogia tagab suurema töökindluse ja vähemalt 2 korda pikema eeldatava eluea kui vaakumtorudel, kuna tugevad materjalid ja väga lihtne tööpõhimõte vähendab
Arengupsühholoogia kujunemislugu, algusaastad 1859-1914 Alusepanijaks loetakse C. Darwinit ja tema teost "Liikide teke" ja evolutsiooniteooriat. Kirjeldas oma imikueas poja arengut. Hakkas rõhutama teaduslikke uurimismeetodeid ja nende olulisust, objektiivsuse tähtsust. Lõi uue distsipliini, arengu uurimise. Darwinism tekitas huvi inimloomuse bioloogilise päritolu vastu K. E. Von Baer oli huvitatud embrüoloogiast ja tõi arengupsühholoogiasse arengu tendentsi: areng toimib lihtsamalt keerulisemale ja lihtsamalt spetsiifilisemale. H. Haeckel ütles et ontogenees on fülogeneesi lühikordus! biogeneetiline seadus, rekapitulatsiooni seadus, mida tänapäeval ei usuta. Loote areng kordab esivanemate arengut. Rõhutas seda, kui sarnased on eri liikide embrüod teatud etappidel. Tema seisukiha,e hakati otsima vastuväiteid ja tänu sellele toimus bioloogias diferenrseerumine. S. J. Gould ütles, et Haeckeli joonis peegeldab vaid bioloogilisi sarnasusi, kuid G.S
Teadus võtab võrdsena nii imikut kui ka täiskasvanud inimest. Kujunemislugu: algusaastad 1859-1914 Charles Darwin - kirjutab oma poja arengust, avaldub 1897,(eriline mängulust, väljendusvõime) - tekitas palju diskussioone. Arengu all tuleb mõista pidevat muutumist ajas (kohanemisvõime); teadusliku uurimismeetodi täpsus (otsis tugipunkti) K.E. von Baer - bioloogia alased tööd, progresseeruvad aspektid, areng toimub lihtsamalt keerulisemale, üldiselt spetsiifilisema poole (käeliigutused beebidel) E. Haeckel - illustreeris arengu: inimene oma arengus on sarnane teiste liikidega (kala, lind), arenguetapid embrüos on sarnased, põhines Darwini teoorial Võltsis jooniseid ja see oli üks põhjuseks, miks pandi kahtluse alla ta teooria. Rekapitulatsiooni ehk biogeneetiline - on selgroogsete organismide lootelise arengu
vaid üksikasjadest abstraheeritud mõisted või siis Occam'i habemeajamisnuga. suvalised nimetused. · Paljusust ei tule oletada ilma tungiva vajaduseta · Wilhelm Champeaux (pluralitas non est ponenda sine necessitate). 1070-1121 · Lihtsamat seletust tuleb eelistada keerulisemale. · Kõigile inimestele on omane ühine olemus ja see · Selgituseks mittehädavajalikud põhjendused tuleb on jagamatult igas ühes sõna inimene kirjeldab välja jätta. seda reaalset olemust. · See põhimõte sisaldab metafüüsika kriitika. · Hiljem: Üldine seisneb liigi piirides selles, mis · Universaaliate küsimus üksikolendeid ei erista.
Ernst Haeckel (1834-1919) oli evolutsiooniõpetuse suur toetaja (sõnastab mh nn biogeneetilise reegli22), kuid ta asub teooriat ka edasi arendama. Haeckel oli autoriteet radikaalidele, sest ründas kirikut (asendades Jumala küll monistliku käsitlusega, mis kogu loodust hingestatuna näeb). Haeckeli evolutsioonikäsitlus kujunes läbi uurimuste, mille ta sooritas alamatel, koloniaalsetel, samas integreerunud, eluvormidel. Talle näis, et evolutsiooni käigus on aset leidnud areng lihtsamalt keerulisemale, sel teel, et üherakulistest eluvormidest on nende nö koopereerumise käigus moodustunud organismid, milles rakkude (veel hiljuti iseseisvalt eksisteerinud üksuste) vahel vastastikuselt kasulik tööjaotus ning vajadus ellujäämise nimel koostööd teha. Kaasaja keerukaim eluvorm inimene oleks aga evolutsioneerunud staadiumisse, kus tema eksistents väljaspool kindlat sootsiumit (rahvust/rassi vms) on võimatu
iseseisvate otsustuste vastuvõtmiseks. SÜSTEMAATILISUS Süstemaatilisuse aluseks peetakse regulaarsust ja järjestikkust. Süstemaatilisus määrab ka omandamise kindluse. Süstemaatilisus realiseerub kõige näitlikumalt õppeprotsessi planeerimises, kus kasutatakse didaktilisi reegleid, nagu: 1) tuntult tundmatule, 2) kergemalt raskemale, lihtsalt keerulisemale, 3) teadmiselt vilumusele teadmineettekujutusoskusvilumus, 4) põhiliselt detailidele, 5) üksikult üldisele, 6) üldiselt üksikule. TEADLIKKUS JA AKTIIVSUS Inimese tegevuse aluseks on idee, mõte ning mingi vajaduse rahuldamine. Enne kui vajadus saab tegevuse aluseks, peab ta olema teadvustatud. Kaugeltki mitte alati ei ole vajadus õppida õppimise juhtiv motiiv. On oluline, et treener aitaks ak-