Kokkuvõte peatükist Allik, J., Luuk, A., Harro, J., Häidikind, jt. raamatust 1 Psühholoogia gümnaasiumile KEEL JA KÕNE (Keeleline areng) .Keele omandamise teooriad. ÕPPIMISTEOORIA: keele õppimine põhineb mudeldamisel, imiteerimisel, harjutamisel ja valikulisel sarrustamisel ehk kinnitamisel. Kõne arengu seisukohalt on oluline lastega palju ja õigesti rääkida, nende vigu parandada. Vanemad kinnitavad neid lapse öeldud häälikuid, mis on emakeeles olemas ja teisi ignoreerivad, seega pole neljakuulise lapse häälitsustes märgata emakeele mõju, kuid 9-kuune kasutab just emakeele häälikuid. Teooria vastuargumendid: Lapsed, kellel pole kombeks teiste juttu imiteerida, ei jää oma kõne arengus imiteerijatest maha. Selle teooriaga ei saa seletada ülereguleerimise nähtust, mis on sage 3-4 a laste kõnes. (ülereguleerimine laps teeb vigu, mida ta varem ei te...
Keel Allik, J., Rauk, M. (toim.) (2002) "Psühholoogia gümnaasiumile" Keel · Keel on inimestele omane häälikuil põhinev märgisüsteem · Inimkeele üldised omadused: Osutamine Tähendus Suhtlemine Konstruktiivsus Reeglid Laste keele areng Koogamine · Umbes kolmanda elukuu algusest (mõnel 6. nädalal, teisel 3. 4. elukuul) · Häälitseb teiste jutule vastu, võtab ise häälitsedes kontakti annab märku, et tahab suhelda · Algusaeg sõltub füüsilisest küpsemisest, mitte tunnetusliku arengu tasemest · Kurtide laste koogamine ei erine teistest · Tavaliselt esimesteks häälikuteks täishäälikud, samuti h Lalisemine · Algus neljandal elukuul · Peamiselt kaas- ja täishäälikutest koosnevad silbid (ma-ma-ma) · Algusaeg sõltub füüsilisest küpsemisest, edaspidi muutub märgatavamaks sotsiaalse keskkonna mõju (imiteerimine) · Kurdid lapsed lalisevad a...
I pool (raamat) 1. Sotsiaalsed faktid (enesetapud, valimistest osavõtt, asjastamine, subjektiivne reaalsus) Sotsiaalsed faktid on igapäevaelus mingi grupi liikmete poolt tehtud otsused. Sotsiaalsed faktid kirjeldavad pigem kollektiivi kui kui selle üksikuid osasid, indiviide. Nt lapsi sünnitavad naised küll individuaalselt, kuid nende eraldi faktide summa moodustab sündmuse, mis on omane ühiskonnale. E. Durkheim pani aluse kaasaegsele sots.teooriale. Väitis, et sots.fakte tuleb seletada teiste sots.daktide abil, viidates seletuses sots.struktuurile, mitte aga üksikindiviidide kehale ja vaimule. Näiteks tõi enesetapud. Enesetappude erinevusi ei saanud seletada kliima, usudoktriini või rassiliste faktoritega. Seletatavaks faktoriks on sotsiaalne integratsioon ühiskonnas. Kui palju on inimene seotud ümbritsevate liikmetega (katoliikluses on rõhk ühtsuse õhutamisel, protestantidel aga üksikindiviidil). Millisel määral on insik sa...
Psühhodünaamiline - Käitumise põhjuseks inimese psüühikas toimuv liikumine. S.Freud – ID – MORAALITU. Sünnib kaasa, ta teenib alateadvuses selleks, et ellu jääda, primitiivsus, teenib mõnu printsiipe NÄIDE: söömine; TAHAB NÜÜD JA KOHE SÜÜA. EGO – ÜRITAB MORAALNE OLLA. Alateadvuse ja teadvuse vahepeale peaks jääma; õpib edasi lükkama mõnu NÄIDE: kõht tühi, aga lükkan edasi toidukorda. NÄIDE: PEAN OOTAMA, LÄHEN KUSKILE PAREMASSE KOHTA. SUPER EGO - ÜLI MORAALNE. Tekib viimasena, allasurutud viha, mis on suunatud täiskasvanute vastu. NÄIDE: POLE VIISAKAS SÜÜA HETKEL, EHK EI. Alateadvuse all. E.H.Erikson – Areng läbib teatud faasid, kõige suurem jõud on keskkonnal, tunnistab ID, EGO ja SUPER EGO, aga põhiliseks on tema arvates EGO. Selleks, et järgmisesse astmesse edasi minna, peab olem üks aste piisavalt lahendatud. Meeldiva ja ebameeldiva astmed. Positiivsed kogemused, ei ole ainult head, vaja halba ka. A.Adler – Esimene, kes hakk...
Semiootika Mihhail Lotman SEMIOOTIKA on teadus märkidest ja nende tähendustest, täpsemalt semioosist(peirce järgi interpretatsiooniahel) või kommunikatsioonist, st kuidas mistahes märk kannab kommunikatsioonis osaleja jaoks antud olukorras mingit tähendust. Märk on iga asi või nähtus, mida võib käsitleda kui millegi asemel olevat(nt rahvuslipp kui terve riigi sümbol). Semiootika keskmes on arusaam et eranditult kogu inimkogemus on tõlgendatav struktuur, mida vahendavad ja hoiavad püsti märgid. Varasemalt oli tuntud meditsiinisemiootika kui teadus haiguste sümptomitest, semiootika sarnases tähenduses kasutas seda sõna esimest korda John Locke oma teoses ,,An essay concerning human understanding"(1690) Renessansi ajal semiootika areng peatus. Semiootika uuestisünd 19s, saab kõige aluseks. Areneb eri valdkondades sõltumatult (arengule aitasid kaasa loogika, filosoofia, keeleteadus). 20s algus keel kui märgisüsteem. MÄRGISÜSTEEMI M...
SISUKORD SISUKORD................................................................................................................................1 SISSEJUHATUS....................................................................................................................... 1 1 MÕTLEMISE AJALOOLISE ARENGU TEOORIATEST....................................................2 1.1 Mõtlemise kultuurierinevused ja muutused ajaloos ........................................................2 1.2 H .Spencer mõtlemise evolutsioonist................................................................................3 1.3 L.Levy-Bruhl ja eelloogilise mõtlemise hüpotees............................................................ 4 1.4 L . Võgotski kultuurilis-ajalooline mõtlemiskäsitlus........................................................5 1.5 C.Levi-Strauss ja universaalid mõtlemises................................................
Kirjandi valdkonnad 1. Eesti ja eestlased 2. Eetika, moraal, religioon 3. Haridus 4. Inimene ja inimsuhted 5. Inimene ja ühiskond. Sotsiaalpoliitika, majandus, ajalugu jm 6. Keskkond ja loodushoid 7. Kultuur: keel, kirjandus, kujutav kunst, muusika, arhitektuur, teadus jm 8. Meedia 9. Rahvusvahelised suhted: ajalugu ja tänapäev 10. Sport, harrastused, vaba aeg Kohustuslik kirjandus: 10. klassi kirjandus: Mehis Heinsaar novellikogumik "Ebatavaline ja ähvardav loodus" Kristiina Ehini luulekogu Jaan Tätte "Meeletu" Arvo Valton "Mustamäe armastus", "8 jaapanlannat" Jaan Kross "4 monoloogi Püha Jüri asjus" Peer Vallak "Maanaine" Juhan Liiv "Vari" Tammsaare "Tõde ja õigus" I osa Oscar Wilde "Dorian Grey portree" Sophokles "Kuningas Oidipus" Indrek Hargla "Apteeker Melchior ja timuka tütar" Shakespeare "Hamlet" Goethe "Faust" I os...
Keeleteaduse alused: kordamisküsimused 2016 kevadel. Eksam koosneb kolmest mõttelisest osast: 1. 2 essee-tüüpi küsimust järgneva 27 kordamisküsimuse hulgast (laiemad küsimused võivad olla pooleks jagatud). 2. 1 essee-tüüpi küsimus viie kohustusliku artikli kohta (vt allpool) (tuleb valida üks kahest küsimusest) 3. 10 terminit või nime kordamisküsimustes paksus kirjas olevate mõistete ja nimede hulgast – vastata ühe lausega. Isikute ja ajalooliste nähtuste puhul palun kirjutada ka sajand (20. sajandi puhul kas esimene või teine pool). Võimalikud on ka loomingulisemad boonusküsimused! Punasega kirjas olevad mõisted on alumised terminid. 1. India: keeleteaduse alged seoses veedadega, Panini grammatika (olemus, eripärad, tähtsus keeleteadusele); TERMIN: Pānini - india keeleteadlane (u 5.–4. saj e.m.a), esimese süstemaatilise sanskriti keele grammatika «Kaheksaosaline arutlus» (skr as´t...
1. Nimeta inimese meeled ja Inimese meelteks on: kirjelda eraldi iga meeleprotsessi 1. Maitsemeel. Maitsemeele elundiks on toimimist täpselt (nt milline elund, keel, millel paiknevad maitsmispungad ning kus asuvad retseptorid, nende nendes omakorda maitseretseptorid. nimetused, mida nad teevad jne). Retseptorid võtavad vastu informatsiooni ja saadavad edasi närviimpulsse kõrgematesse ajukeskustesse. Kõik retseptorid reageerivad erineval määral. 2. Kuulmismeel. Kuulmismeele elundiks on kõrv ning retseptoriteks on karvarakud, mis asuvad kõrvas. Karvarakud võtavad vastu stiimuli, milleks on õhumolekulide ...
AINEPROGRAMM Õppeaasta: 2008/09 Semester: sügis Aine kood: PSP6001 Aine nimetus eesti keeles: Ülevaade psühholoogiast Aine nimetus inglise Overview of Psychology keeles: Ainepunkte: 3.0 Auditoorse õppetöö maht 42 Sh loengud: 42 seminarid/ - tundides: praktikumid: Hindamisviis: H Õppejõud: Katrin Kullasepp Ametikoht, kraad: Lektor Eeldusaine: - Aine eesmärk ja kuuluvus: Psühholoogia ja inimeseõpetuse suunal sissejuhatavate ainete kohutsuslik aine Kujundada integreeritud teadmine psühholoogia eri suundadest ja rakendamise võimalustest. Toetada ...
Tänapäevase semiootika eelkäijad - Platon - arutles oma traktaadis Gratylus keele päritolu problemaatika teemadel; esitas kaks seisukohta. Hermogenes väidab, et see suhe on suvaline ja kokkuleppeline. Gratylus väidab, et seos on loomulik, füsioloogiline. Asi põhjustab oma nime, märgi ja objekti vahel on kausaalne seos. Asjadel on olemas õiged ja valed nimed. - Sokrates arutleb nende kahe seisukoha üle ja pakub oma lahenduse - lisab käsitluse aja ja ruumi mõiste, erinevaid dialekte seletab sellega, et kunagi oli üks keel, aga aregu käigus see lagunes. Väitis, et maailma loomisel ei antud asjadele nimesid, vaid seda tegi inimene seaduste tegemise vormis, kusjuures tuli anda õiged, füüsisejärgsed nimed. Alguses olidki õiged, aga seda loogilist ja selget seost rikkus ajalooline areng. - Hippokrates oli esimese semiootika rajaja, kui eristas meditsiinis valdkonna, mis oli seotud diagnostikaga. Õige diagnoosi panemine ei ravi, kuid on õige ra...
Tänapäevase semiootika eelkäijad - Platon - arutles oma traktaadis Gratylus keele päritolu problemaatika teemadel; esitas kaks seisukohta. Hermogenes väidab, et see suhe on suvaline ja kokkuleppeline. Gratylus väidab, et seos on loomulik, füsioloogiline. Asi põhjustab oma nime, märgi ja objekti vahel on kausaalne seos. Asjadel on olemas õiged ja valed nimed. - Sokrates arutleb nende kahe seisukoha üle ja pakub oma lahenduse - lisab käsitluse aja ja ruumi mõiste, erinevaid dialekte seletab sellega, et kunagi oli üks keel, aga aregu käigus see lagunes. Väitis, et maailma loomisel ei antud asjadele nimesid, vaid seda tegi inimene seaduste tegemise vormis, kusjuures tuli anda õiged, füüsisejärgsed nimed. Alguses olidki õiged, aga seda loogilist ja selget seost rikkus ajalooline areng. - Hippokrates oli esimese semiootika rajaja, kui eristas meditsiinis valdkonna, mis oli seotud diagnostikaga. Õige diagnoosi panemine ei ravi, kuid on õige ra...
1879 - sellest aastast võib psühholoogiat pidadada teaduslikuks distsipliiniks. Wilhelm Bunt rajas eksperimentaalse psühholoogia labori Leipzigis. Filosoofilisi käsitlusi tunnetusest: Antiik-Kreekas kujunes kaks vastandlikku psüühilise alge seletamise traditsiooni: materialistlik (Demokritos) ja idealistlik (Platon). Platon väidab, et hingel pole midagi ühist mateeriaga, vaid hing on ideaalne ning tunnetus seisneb kehasse asunud hinge meenutustes elust ideaalses maailmas. Platon (428/7-348/7 e.m.a.): dualism – filosoofiline seisukoht, mille järgi vaimuelu (psüühika) nähtused on põhimõtteliselt iseseisvad ja sõltumatud ajutegevusest, kuigi nad võivad kulgeda paralleelselt ajutegevusega. teadmised pole sõltuvad kogemusest (meenutamine). Aristoteles (384-322 e.m.a.) teadmised maailma kohta läbi 5 erineva meele aistingud peegeldavad ümbritsevat maailma püüdis esimesena süstematiseerida psüh...
I OSA PSÜHHOLOOGIA ÜLDKÜSIMUSI PSÜHHOLOOGIA AINE, MEETODID, PRINTSIIBID JA STRUKTUUR Teema 1 Psühholoogia on õpetus hingeelu nähtustest ja käitumisest. Eelteaduslik Elutarkus, elupsühholoogia, terve mõistus, pikitud müütide, eelarvamuste, omavahel vasturääkivate tõdemuste ja käibefraasidega, samas aga sisaldades üllatavalt tabavaid ja praktilises elus kasulikke näpunäiteid ja tõdesid. Märkimisväärne osa EP teadmistest ei ole verbaalselt edastatav. Filosoofiline põhifunktsioon on tegevuse süstemaatiline ja ennetav mõtestamine inimühiskonna tarbeks., oluliste gnoseoloogiliste (tunnetusteoreetiliste) ja ontoloogiliste (olemisõpetusega seotud) probleemide lahendamine ning sellest johtuvalt uute ideede genereerimine. Teaduslik Eristavaks jooneks teadmiste suur usaldusväärsus, mille tagavad mõistete täpne defineerimine ja loogilis...
I OSA PSÜHHOLOOGIA ÜLDKÜSIMUSI PSÜHHOLOOGIA AINE, MEETODID, PRINTSIIBID JA STRUKTUUR Teema 1 Psühholoogia on õpetus hingeelu nähtustest ja käitumisest. Eelteaduslik Elutarkus, elupsühholoogia, terve mõistus, pikitud müütide, eelarvamuste, omavahel vasturääkivate tõdemuste ja käibefraasidega, samas aga sisaldades üllatavalt tabavaid ja praktilises elus kasulikke näpunäiteid ja tõdesid. Märkimisväärne osa EP teadmistest ei ole verbaalselt edastatav. Filosoofiline põhifunktsioon on tegevuse süstemaatiline ja ennetav mõtestamine inimühiskonna tarbeks., oluliste gnoseoloogiliste (tunnetusteoreetiliste) ja ontoloogiliste (olemisõpetusega seotud) probleemide lahendamine ning sellest johtuvalt uute ideede genereerimine. Teaduslik Eristavaks jooneks teadmiste suur usaldusväärsus, mille tagavad mõistete täpne defin...
ÜLEVAADE PSÜHHOLOOGIAST Teadmiseks konspekti kasutajale · Kohustuslik kirjandus "Psühholoogia alused" (vt. aineprogramm) aitab oluliselt kaasa terviklikuma ja detailsema pildi kujunemisele teemadest. · Tekstis viide "vt. lk" viitab kohustuslikule kirjandusele ("Psühholoogia alused") · Konspektis sisalduv materjal ei asenda kohustuslikku kirjandust, vaid võtab kokku loengus käsitletud materjali. Konspekt aitab üliõpilastel valmistuda arvestustööks. · Tekstis esinevad viited pdf failidele, mis illustreerivad konspektis sisalduvaid teemasid. Pdf failid on õppematerjalide juurde ,,üles riputatud". Psühholoogia uurib psüühika olemust ja avaldumist. psüühilisi protsesse (nt taju), seisundeid (nt meeleolu), omadusi (nt. isiksus, võimed). Psüühika on determineeritud bioloogiliselt ja ühiskondlik-ajalooliselt. Inimese teadvust iseloomustab võime eristada tegelikkuse olulis...
TEEMA 1 PSÜHHOLOOGIA AINE, MEETODID, PRINTSIIBID, STRUKTUUR Psühholoogia teadus, mis käsitleb psüühika olemust, avaldumisvorme, toimise seaduspärasusi ning selle osa looduses ja ühiskonnas Eelteaduslik levinuim, vanim. Koosneb rangelt süstematiseerimata praktiliste teadmiste ja käibetõdede kogumist inimese hingeelu, käitumise, inimtüüpide ja inimestevaheliste suhete kohta Filosoofiline - tekkis koos filosoofiaga, kuna paljud filosoofia kesksed probleemid on tihedasti seotud psühholoogia uurimisainega. Süstematiseeritud ja range loogiline ülesehitus. Teaduslik kõige hilisema tekkeajaga. Teadmiste suur usaldusväärsus, mille tagavad mõistete täpne defineerimine ja mõistete loogiliselt mittevastuoluliste süsteemide kasutus, nähtuste võimalikult objektiivne ja range mõõtmine ja uurimistulemuste korratavus sõltumatute uurijate poolt ning eri aegadel juhul kui eeltingimused on samad Teoreetiline nii metoodiliselt kui sisuliselt rakendu...
PSÜHHOLOOGIA ALUSED TEEMA 1- PSÜHHOLOOGIA AINE, MEETODID, PRINTSIIBID JA STRUKTUUR 1. Psühholoogia- teadus, mis käsitleb psüühika olemust, avaldumisvorme, toimimise seaduspärasusi ning selle osa looduses ja ühiskonnas. See on teadus, mille raames kirjeldatakse ja mõõdetakse elusorganismide, eelkõige inimese käitumist ja elamusi, tuvastamaks kindlaid seaduspärasusi psüühilistes protsessides ja nendega seotud välises käitumises. Uurib kuidas väline mõjutus muutub sisemiseks vaimseks reageeringuks ja tegevuse regulaatoriks. Ja vastupidi- kuidas vaimuelunähtused osalevad objektiivse maailma kujundamises ja selle objektidega manipuleerimises. Psühholoogia on õpetus hingeelu nähtustest ja käitumisest. PSYCHE- HING LOGOS- ÕPETUS 2. Psühholoogia jaguneb: Eelteaduslik psühholoogia- on levinuim ja vanim. Koosneb rangelt süstematiseerimata praktiliste teadmiste ja käibe...
Antropoloogia jaotumine neljaks väljaks, nende põhilised uurimisalad antropoloogia jaguneb neljaks järgmiselt: arheoloogia, kultuurantropoloogia, bioloogiline antropoloogia ja antropoloogiline lingivistika. Arheoloogia möödunud kultuuride võrdlev uuring läbi materiaalsete uuringute ja keskkonna uuringute, mis inimtegevuse tagajärjel minevikust maha jäänud. Kultuurantropoloogia uurib inimest, kui ühiskondlikku olevust, tema käitumismustreid, tavasid, kombeid. Ühelt poolt püütakse leida universaalset, midagi mis on ühine kõikidele kultuuridele. Teiselt poolt tuleb märgata just ainulaadset, seda mis eristab ühte kultuuri teisest, muutes ta universaalsekt, kordumatuks. Bioloogiline antropoloogia tegeleb peamiselt inimese füüsilise karakteristika uurimise ja analüüsimisega. Antropoloogiline lingvistika interdistsiplinaarne uuring, kuidas keel mõjutab ühiskonda. Antropoloogiline lingvistika uurib, kuidas keel kujundab kommunikatsioo...
Visuaalne antropoloogia 17.11.2014 5-7 lk lühiuurimus, ühe kursusel nähtud filmi ja selle autori kohta, oodatakse ka endapoolset analüüsi ja arutlust. Hinnatakse õpilase iseseisva töö oskust (allikate ja kirjanduse kasutamine, arutluse põhjendatus ning originaalsus). Eksamil on 10 visuaalse antropoloogia põhimõistet ja isikunime ning peab analüüsima eksami käigus nähtud etnograafilist filmi. 40% eksami vastused, 20% filmianalüüs, 40% essee Visuaalse antropoloogia alusepanija Visuaalne antropoloogia on antropoloogia aladistsipliin. Proovib näidata, millises maailmas inimesed elavad ja mida tähendab seal elamine. Antropoloogia põhiline uurimismeetod on välitööd (osalev vaatlus) uurija jälgib, osaleb, küsitleb (intervjueerib) inimesi nende igapäevaelus. Uurija kogub, kaardistab ja analüüsib infot. Visuaalse antropoloogia algusepanijaks ,,Principles of Visual Anthropology" kogumik. Tegemist on a...
Psühholoogia Bachman, Talis 26.09.08. Põhiraamat Rait Maruste ja Talis Bachman ,,Psühholoogia alused" Psühholoogia mõiste ja aine. Psyche + logos psühholoogia (hing + õpetushingeteadus) Uurib vaimuelu nähtusi ja käitumist. Objektiivne keskond ([psii]tähistab psüühikat, hingeelu nähtusi) Psüühika determinatsioon: *ühiskondlik-ajalooliselt (kultuur!) *bioloogiliselt (aju) Psüühilised nähtused: *psüühilised protsessid (nt emotsioon (vana tuttava nägemine)) *psüühilised seisundid (nt protsessid (meri, lained liiguvad, kajakas lendab ja laev upub)) *psüühilised omadused (nt teadtud kvaliteet, omadused, mis aitavad seda kategoriseerida (inimene on vastutustundlik, ärrituv (sa pole koguaeg, aga vahel))) 3 psühholoogiat: *Eelteaduslik (common sense) *Filosoofiline *T...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
