PROMETHEUS Mihkel Juhkam, Janno Kalmet Kes oli Prometheus? Titaanidest vanemad- Lapetus ja Clymene Vend- Epimetheus Inimkonna looja Inimeste ja jumalate vaheline "lüli" Mida tegi? Lõi esimesed inimesed Õpetas inimkonnale tarkusi Kavaldas Zeusi üle Varastas Zeusi paleest tule ` Zeusi petmise tagajärjed ja Prometheusi Pandora ja ta laegas saatus. Epimetheus Häda ja viletsus. Kõige tugevamate ahelatega kõige kõrgema mäe otsa. Kotkas Zeusi poeg Herakles Kiviga Sõrmus. Täname kuulamast.
Haiguses, kes hüüdsid nimesid või näiteks ,,Appi!" ja kui keegi vastas, siis haigus ronis vastaja sisse ja ei tulnud sealt välja. 2. Mõisa ja talurahva vahelised suhted Mõisa ja talurahvas ei saanud läbi. Talurahvas varastas pidevalt mõisa rahva käest. Ja kuna mõisarahvas oli rikkam, siis ei võinud nad sallida endast vaesemaid inimesi 3. Eestlaste kavalus, ahnus ja rumalus. (näiteid) Kavalus: Näiteks kõrtsmik lahjendas viina veega, et kasu saada. Villu kavaldas katku üle. Pani endale püksid pähe, katk vaatas teda ja arvas, et Villu on kahe perssega inimene ning ei julgenud Villut võtta. Ahnus: Inimesed tahavad olla kõige ilusamad ja paremad. Kadestavad palju. Rumalus: Näiteks kui Jaan siis seepi, arvates, et see on söödav asi. Jaan ei teadnud, mis asi on parukas ja Ints valetas talle, et see on sai, mille peale Jaan seda sõigi, mille peale tegi ta end naerualuseks. 4
läbi tema hulluse teesklemist, kuid ei adunud mis selle põhjus võib olla. Kes kirjutas rändnäitlejatele ette stsenaariumi, mida mängida ja milline eesmärk tal oli? Stsenaariumi kirjutas ette Hamlet, sest ta tahtis saada kinnitust, et vaimu jutt on tõsi. Millisel eesmärgil saatis kuningas Hamleti Inglismaale? Millega see reis lõppes? Kuningas saatis Hamleti Inglismaale eesmärgiga ta teel tappa, kuid Hamlet nägi kuninga plaani läbi ja kavaldas Claudiuse üle. Kuidas hukkus Ophelia, mis temaga juhtus? Ophelia uppus, kas oma käeläbi või mitte on spekuleeritav. Oli traumeeritud luhtunud armastusest ja isa surmast. Kuidas suri Gertrud? Kas kuningas oleks võinud ta päästa? Gertrud suri juues mürgipeekrist mis oli mõeldud Hamletile, jah kuningas oleks võinud ta päästa. Kuidas suri Laertes? ,,Olen nepp,kes omaenda lingu sattunud; mind tappis õiglaselt mu reetlikkus."
Emaga vesteldes tappis ta enda armastatu Ophelia isa Poloniuse ning selletõttu sattus tüdruk masendusse. Üksindusest ja kurbusest tegi tüdruk enesetapu ning tema vend hakkas omakorda ihkama kättemaksu Hamletile enda õe ja isa surma eest, lõpuks saab surma ka Ophelia vend kättemaksu duellil võideldes. Hukatusse sattusid ka printsi ülikoolikaaslased Guildenstern ja Rosencrantz, kes teesklesid Hamletile sõpra, kuid olid valmis kaaslase raha eest hukatusse saatma. Hamlet kavaldas nad ikkagi üle. Hamleti traagika põhjuseks ja raamatu probleemiks on üldiselt vennatapp, sest seal hakkas kogu tegevustik pihta. Saatuslikuks ja printsile hukatavaks saab isa vaimu ilmumine ja mõrvasaladuse teatamine. Selletõttu hakkab ta kättemaksu hauduma ja tekivad muud probleemid teoses. Viimaks saab ta enda ülesandega hakkama- tappes isa mõrvari, kuid seda oma elu hinnaga.
Cid teenis Hispaania kuningat, oli tubli vasall, võidukas sõjamees, elu kulges hästi, kuniks kuningas suri. Troonile sai uus kuningas, kellel olid teised sõbrad. Otsiti ettekääne, et Cid õukonnast minema kihutada, soosingust, maavaldusest, sissetulekust ilma jätta. Cid saatis oma tütred ja naise kloostrisse peavarjuks. Pantis oma varanduse juutide juures, sai sularaha vastu. Tegi petukaupa, kavaldas juudid üle. Saadud raha eest sai ta maksta oma sõjameestele palka. Tema ümber hakkas kogunema ikkagi mõttekaaslasi, teisi tõrjutuid ja soosingust ilmajäänuid. Nii ta läkski oma väesalgaga mauride vastu vabatahtlikult. Cid oli, vaatamata oma väiksele salgale, edukas. Temaga liituti, kui nähti, et temas on jõudu ja võimu. Cid oli helde maksmisega ja arvestav kuningaga, kuigi kuningas ei soosinud teda enam. Alati
Siis olid kõik mehed kordamööda paja valves. Esimsena valvas pada Alevite poeg. Saabus härjapõlvlane ning soovis keedust katsuda. Alevipoeg lubas Härjapõlvlasel kapsakeedust maitsta, kui ta kulbi sisse ära ei upu. Sarviku poeg maitseki, muutus suureks ja kadus ning pada oli ka tühi. Alevite poeg täitis paja uuesti kapsa ja veega ning ajas Olevipoja ülesse. Olevipoja ja Sulevipojaga juhtus sama, mis Alevipojaga, aga Kalevipoeg kavaldas Härjapõlvlase üle. Ta tahtis Härjapõlvlase kellukest (see oli tal kaelas) nii kauaks kui ta sööb, kellukese ka Kalevipoeg sai. Siis lõi Kalevipoeg sõrmega Härjapõlvlase (kulmu peale) otsaette ning Sarviku poeg vajus maa-alla ja temast jäi järgi sinine suits. Siis ärkasid teised mehed ja vanaeit ülesse. Eit sai kohe aru, mis oli juhtunud (tundis ära Sarvik-taadi salariista) hakkas laulma ja tantsima ning kukkuk kuristikust alla.
tervitas kodune linnulaul. Maal valitses õnnelik rahupõlv,korraga aga ilmusid Viru randa võõrad väed kes alustasid sõda,piinasid,peksid ja põletasid. Kalevipoja mõõk välkus ja mässas. Kuniks tuhandeid vaenlasi oli saadetud surmaunne. Kodu poole sammudes nägid nad moori,kes leemepada keetis. Memm lubas ka nendel leent keeta,kuid tingimusel et ükski võõras seda ei maitseks.Ise magama minnes ja Alevipoja valvele jättes,kees leemepott kenasti. Härjapõlvlane aga kavaldas Alevipoja üle ja sõi supi ära,nii juhtus ka Olevipojaga ning Sulevipojaga,ainult Kalevipoeg suutis härjapõlvlase üle kavaldada. Kavaldas härjapõlvlaselt väikese kellukese,mis avas jälle põrgusse minnes kõik uksed ja lõksud. Sarvik taat aga kuulis kuidas Kalevipoja sammud põrguväravatele järjest lähenevad ja lähenevad,ning eelmine kohtumine polnud Kalevipojaga kõige meeldivam. Sarvik saatis Kalevipojale vastu kõige tugevamad sõjamehed ja kõige kõige tugevamad sõjamehed
aastal veel NSV Liidu koondises võisteldes, siis teise kulla 1992 Barcelonas võitis Salumäe juba sini-must- valge lipu all võisteldes. Nii sai temast teine Eesti sportlane, kes võitnud kaks olümpiakulda. 1988. aasta Souli olümpiale murdis Salumäe end läbi lõputute katsevõistluste kadalipu. Olümpiatrekil oli ta rahu ise. Jõudnud finaali saksa kiiruisutaja Christa Rothenburgeri vastu, kaotas Erika esimese sõidu. Aga seda kindlamalt kavaldas ta teises ja kolmandas sõidus sakslanna surplace'iga üle, sundides teda varem spurtima ja võttes seejärel oma võidu. Olümpiakuld tuli Salumäele finaalieduga 2:1. Neli aastat hiljem Barcelonas. Eesti olümpiavõistkonna suurima lootusena jõuab Salumäe taas suurde finaali sakslanna, seekord Annett Neumanni vastu. Ja taas võidab finaali esimese sõidu konkurent. Kuid Salumäe ei anna alla, võidab teise ja kolmandagi ning tuleb 31. juulil 1992 teistkordselt olümpiavõitjaks
mind endale naiseks. Me põgenesime koos ja minust sai krahvinna de la Fere. Peagi avastas mu abikaasa, et olen häbimärgistatud. See järel otsustas ta mu üles puua. Ma jäin aga ellu ja põgenesin taaskord. Ma abiellusin uuesti, seekord Lord Winter'iga. Peagi sain ma teada, et olen tema pärija, otsustasin ta mürgitada. Peagi pärast seda, kui ma olin põgenenud Prantsusmaale armus minusse noor d'Artagnan. Mina aga armastasin krahv de Wardes'i. Kuid d'Artagnan kavaldas mu üle, ta valetas mulle, et on krahv de Wardes ja saatis mulle tema nimel kirju. Siis ma seda ei teadnud ja ühel päeval saatis ta mulle kirja, et me ei saa rohkem kohtuda. Ma olin vihane, ma kutsusin d'Artagnan'i enda juurde ja palusin tal krahv de Wardes tappa. Ta peagi tunnistas mulle, et tema oligi need kirjad saatnud ja samuti nägi ta mu häbimärki. Ma pidin talle kättemaksma. Kui ta oli La Rochelle'i piiramisel, saatsin ma talle mürgitatud veini, kirjas
,,Põrgupõhja uus vanapagan" 1) 3 vastanduvate tegelaste paari. Mille poolest tegelased erinevad/sarnanevad ? · Jürka ja Ants . Üks oli suur karvane sarvadega mehemürakas, Ants aga meenutas tavapärast talupoega. Jürka oli üpris heatahtlik ja abivalmis, mis võis tuleneda sellest, et ta tahtis õndsaks saada, Ants aga kavaldas teisi üle ja pettis neid, et ise kasumit saada. Ants oli tark ja kaval, Jürka jättis aga natuke liiga usaldava ja totukese mulje. · Lisete ja Juula. Lisete oli õrn kleenuke naisterahvas, Juula aga suur ja tugev naine. · Kirikuõpetaja ja Jürka. Üks oli kirkutegelena, teine aga vanapagan. Suuremat erinevust ei saaks ollagi (vähemalt päritolu poolest). Sarnasus võiks neil olla
Talutütar hiirele:Mis sa, mudanukk, seal pirised? Pea suu kinni! Talutütar Vanapaganale:Selga tarvis siidisärki, ümber tarvis kuldakörti, vööle tarvis kirju vööda, jalga tarvis siidisukka, pähe tarvis hõbepärga. Vanapagan:Jookse, poega, jõua, poega, heida jalga enese pärast, naise saad sa naljapärast. Too kodust siidisärki, siidisärki, kuldakörti, kuldakörti, kirju vööda, kirju vööda, siidisukka, siidisukka, hõbepärga. (Poeg toob ruttu ehted) Jutustaja:Kuid Vanapagan kavaldas talutütre üle ja kuna öö oli veel pikk ees, pidi talutütar tõlda istuma ja põrguperesse sõitma. Hiljutiste kuulduste kohaselt sai Vanapagana komas poeg talutütre endale naiseks. Oh häda ja viletsust, mis juhtub ihnete ja ahnetega.
tütar, kes armastas Hansu. Räägu Rein-talumees, kes vihkas kogu täiega kõike mõisaga seonduvat. Jaan-Koera Kaarli väga rumal sulane, kes armastas Liinat. Koera Kaarel-ravis ennast viinaga ning pidas väga lolli sulast. Aida-Oskar-tal oli naine ja lapsed, ning ta kavaldas vanapaarilt väärtusliku merilehma üle. Romaani lõppu võib tõlgendada kui hoiatust - vabadus, voli ja võim lollide käes viivad traagiliste või põlastusväärsete tagajärgedeni. ,,Sinu sita tööst pole niigi palju tulu kui kerisele visatud kärbsesüljest leili !" - Seda ütlemist saaks kasutada siis, kui kellegi tööst pole üldse kasu. ,,Ega loom inimese vastu ei saa !" Seda saab öelda siis, kui keegi on kellegile ära teinud.
LOOMAMUINASJUTTUDEGA. 1.Siil praeb sitikat Lugu räägib siilist, kes mööda metsa ekseldes toitu otsis. Kui ta kõht juba väga tühi oli, nägi ta vastutulevat sitikat ja kargas tal turjast kinni, et ta nahka pista. Vaatamata palumisele jäi siili süda kõvaks kui kivi. Ei aidanud muud, kui kavalus appi võtta...Ta palus siili, et see ta pehmeks praeks. Siil oli sellega nõus. Nad läksid karjamaale, et tuleaset leida. Kuna neil panni käepärast polnud, siis kavaldas sitikas edasi ja ütles siilile, et too kaevaks süte alla augu ja paneks ta sinna sisse. Vaadaku ainult, et ta teda ära ei kõrveta, sest siis ei kõlba ta süüa...Sel ajal, kui siil setsmesajani luges, tegi sitikas endale all augus paksu söekuue ja jättis ainult silmad välja. Kui siil nüüd sitikat nägi, siis kohkus ta hirmsasti ja arvs, et sitikas on ära kõrbenud. Siili meel oli kurb ja pöördus tühja kõhuga metsa tagasi.Sitikas aga naeris rõõmust..
olnud väga palju erinevaid naisi ning ta vahetas neid üpriski tihti. Ta erines tüüpilisest keskaja inimesest, sest ta ei uskunud Jumala ega põrgu olemasollu ning ei mõistnud piibli tähtsust. Ta oli valelik ja manipuleeriv, kuigi ta ise arvas, et ta ei ole väga sõnaosav ning ei oska teeselda. Tegelikkuses tuli tal see väga hästi välja, võttes arvesse seda, kui palju naisi tal olnud oli ning ta oskas ka osavalt tülisid ja ebameeldivaid olukordi lahendada. Näiteks kavaldas ta võlausaldaja Dimanche üle, kes ei saanudki lõpuks oma raha kätte. Kõikide naiste hulgast oli üheks peategelaseks ka Donja Elvira. Ta oli naine, kellega Don Juan pidi abielluma, kuid jättis ta vahetult enne pulmi maha. Donja Elvira oli kõrvuni armunud ja ei uskunud lugusid, mis Don Juani kohta räägiti, sest Don Juan vandus talle kustumatut armastust. Donja Elvira mahajätmise pärast oli naise suguvõsa pahane ja ta vennad tahtsid kätte maksta. Ka naine ise tahtis
haarata siinne võim enda kätte, mis tähendas Eesti iseseisvuse kaotamist. Venemaa plaan oli täiuslikult ellu viidud, kasutades ära eestlaste nõrgimaid külgi. Baaside lepingu vastuvõtmine oli iseseisvuse kaotuse lõplik põhjus. Meil on kerge anda hinnangut eestlaste tolleaegsele käitumisele, sest me teame, kuidas olukord kuskil maailmas sel ajal oli. Eestlased lootsid, et äkki neil on ikkagi võimalik taaskord oma Vabariigi eest võidelda, aga polnud, sest Nõukogude Liit kavaldas meid üle. Eesti iseseisvuse kaotust võisid põhjustada nii hea geograafiline asend, sisepoliitikas toimuvad pidevad muutused kui ka välipoliitiline isolatsioon. Kõige rohkem mõjutas seda muidugi baaside lepingu vastuvõtmine. Ma arvan, et kui ka rahvas oleks protsessi kaasatud oled ikkagi Eesti oma iseseisvuse varem või hiljem kaotanud. Me võime küll arutada sellel teemal, et mis siis oleks saanud, kui eestlased oleks Nõukogude Liidu vastu
taipas, et ta otsib võimalust ja abi oma sõpradelt. Timm kohtus ka Taruki abilistega , kellest üks oli senore Grandizzi ja meestega, kes olid paruni ärides osalised ja kellega parun uusi ärisid ja strateegiaid planeeris. Need olid vana ja auväärne Selek Bei, kes tegelikult paruni meetodeid heaks ei kiitnud ja salaja parunile vastu töötas, senor van der Tholen ja Mister Penny. Parun aga teadis kõike, mis toimub, teadis alati ka seda, kui keegi talle vastu töötas ja ta kavaldas selles osas ka Selek Beid ja teisi üle. Tal olid kõikjal käsilased, kes teda informeerisid. Aasta jooksul suutis Timm jätta parunile juba mulje nagu ta ei tahakski enam oma naeru tagasi ega igatseks seda enam. Ta tegi oma päritavate aktsiate peale tehingu Mister Penniga ja sai endale vastu ühe laevakompanii, mille omanikuks olemine ei sõltunud enam parun Tarukist. Siis sai ta ka veel ühe nukuteatri omanikuks. Parunil oli vahepeal tekkinud raskusi võiäris
polnud surematud. Dionysus 8. Alkmene oli Mükeene kuninga Elektryoni tütar. Ta abiellus oma onupoja Amphitryoniga. Zeus, kes temasse armus võttiski Amphtitryoni kuju ning sigitas temaga kreeklaste kuulsaima kangelase Heraklese. Alkmene mägi vaeva nii suure lapse sünnitamisega ja piinles 7 ööd ja päeva. Hera üritas teda takistada, kuid täna oma teenijale Galanthisele, kes Hera üle kavaldas, sai Herakles sündida. Heraklese sünd 9.Kallisto oli Artemist saatev nümf, kes tõotas jääda igavesti neitsiks. Zeus armus neiusse, ootas ära, mil Artemis ilma Kallistota jahile läheb, moondas end naiseks, kes sarnanes Artemisega nagu kaks tilka vett, ja sellisel kujul võrgutas neiu. Suur oli jahijumalanna üllatus, kui ta peagi avastas, et tema neitsilik sõbratar on rase. Karistuseks sõnamurdmise eest
Hamlet oli kaval, sest ta palus näitlejatel just mõrvalugu mängida, et näha kuidas kuningas reageerib. Hamleti vastandlik tegelane oli kuningas Claudius. Hamletile ei meeldinud kuningas, sest ta tappis Hamleti isa. Kuningas Claudius oli manipuleeriv ning kasutas kõiki ära, et oma tahtmist saada. Ta saatis Rosencrantzi ja Guildensterni Hamleti järele luurama ning ka nemad saatsid Hamletit laevareisil Inglismaale. Claudius kavaldas Hamleti üle. Hamlet ei suutnud Claudiuse kihlvedu täielikult läbi näha ning ta ei arvestanud, et Laertes oli kuningaga mestis. Horatio oli Hamleti parim sõber ja ainus usaldusalune. Horatio tuli Helsingori lossi, et osaleda eelmise kuninga Hamleti matustel. Ta pidas eelmist kuningat vapraks lahinguväljal juhtunu pärast. Horatio oli haritud, sest Bernardo ja Marcellus kutsusid ta endaga kaasa vaimuga kohtuma ohutusabinõuna. Ainult haritlased, kes oskasid
VANAPAGAN: Küll lasen kodust riided tuua. Ütle, tütreke, mis on tarvis. HIIR: Ühekaupa, ühekaupa, õeke! TALUTÜTAR (hiirele): Mis sa seal pirised? Pea oma suu kinni! TALUTÜTAR (Vanapaganale): Selga tarvis siidisärki, ümber tarvis kuldakörti, vööle tarvis kirjut vööd,jalga tarvis kingi. VANAPAGAN (pojale): Jookse, poega, jõua, poega, too kodust siidisärki, siidisärki, kuldakörti, kuldakörti, kirjut vööda ja kingi. Poeg toob ruttu kõik ehted. JUTUSTAJA: Seekord Vanapagan kavaldas talutütre üle ja kuna öö oli veel pikk ees, pidigi talutütar tõlda istuma ja põrguperesse sõitma. Viimaste kuulduste kohaselt sai Vanapagana komas poeg talutütre endale naiseks. Oh häda ja viletsust, mis juhtub ihnete ja ahnetega! Kasutatud kirjandus: J. Kunder (1969). Vaeslaps ja talutütar. Kirjastus: Eesti Raamat. Tallinn
Samuti oli suur vale naisele pühendatud luuleread, mis olid samuti kuulsatelt luuletajatelt varastatud. Autor suunabki kõige eitavama suhtumise just temale. Ka üks negatiivsemaid tegelasi on Matilde oma kapriisitsemise ja ülbuse pärast. Ta nõuab Sandrilt romaani ilmumist ja käsutab pidevalt nii teda, kui ka Laurat. Sellepärast on ta ka autori silmis negatiivselt kirjutatud. Kõige pooldavam on autor Piibelehe suhtes, kes on loomult küll tagasihoidlik ja lihtsameelne, kuid kavaldas nii Sanderi kui ka Vestmanni üle. Oma nutikuse poolest meeldis ta ka Vestmannile, see aga oli suureks üllatuseks teistele, sest Vestmannile oli väga raske meelepärane olla. Piibeleht oli ju lihtne mees, ilma suurema varanduseta ja veel kirjanik ka, mis ei olnud just Vestmanni jaoks õige mehe amet. Samuti on autoril ka pooldav suhtumine Vestmanni enda suhtes, kes oli tark ning auväärne mees ja alati väga enesekindel. 2
Ta on välja toonud palju häirivad ning negatiivseid omadusi, mis teevad Ekke ainult kirevamaks inimeseks. Näiteks võib tuua kohe raamatu alguses oleva kirjelduse, kus Gailit räägib Ekkest kui päevavargast logardi ja tüdrukuid meelitava poisinolgina. Ekke kukub hobukastani ladvas nagu kägu. Kägu pidavat tähendama halba õnne ning teavitama peatsest surmast või hukatusest. Ekke ema, Neenu Moor, sai aga aru, et see on Ekke, kes puu otsas kukub ning sai väga vihaseks. Lõpuks kavaldas Neenu siiski Ekke üle ja teeskles kastani all magajat ,kui Ekke alla ronima hakkas ning siis sai Ekke Moor kõvasti nuhelda. Teisalt on Ekket aga kujutatud lootusetu naistemehena. Ekke oli kuulus kui poisikene, kes käib tüdrukute akende all neid meelitamas käib ja neile saia või midagi muud ilusat ostab. Ekke varastas tihti Neenu tagant raha, kasvõi paar krooni, et saaks mõnele tüdrukule saiagi osta. Kõige värvikamalt on kirjeldatud Ekke Moori suhteid naaber Toomas
Oma põhimõttelt on Tantalose loole üsna sarnane teinegi müüt, mis jutustab kuningas Sisyphosest. Ka tema ei kartnud jumalaid ning käitus liiga toretsevalt, kuid erinevalt Tantalosest ei kartnud ta isegi surma ning sai oma karistuse. Ta läks tülli peajumal Zeusiga, sest reetis tema asupaiga Asoposele, kes võimaldas kuningal oma uude linna Korintosesse allika luua. Zeus käskis Surmal Sisyphose allilma viia, kuid kuningas kavaldas Surma üle ja püüdis ta kinni. Sõjajumal Arese abiga pääses Surm ikkagi vabaks ja täitis Zeusi käsu, kuid enne allilma minekut palus Sisyphos oma naisel jumalatele mitte ohvreid tuua. Allilmast pääseski ta kasutades vabandust, et peab oma naisele ta kohustusi meenutama, kuid see pidi olema vaid ajutiselt. Kui Zeus nägi, et kuningas ei kavatsegi tagasi pöörduda, saadeti ta lõplikult allilma ning tagatipuks pidi ta seal tohutut marmorkivi mäest üles veeretama, mis
Hamlet oli kaval, sest ta palus näitlejatel just mõrvalugu mängida, et näha kuidas kuningas reageerib. Hamleti vastandlik tegelane oli kuningas Claudius. Hamletile ei meeldinud kuningas, sest ta tappis Hamleti isa. Kuningas Claudius oli manipuleeriv ning kasutas kõiki ära, et oma tahtmist saada. Ta saatis Rosencrantzi ja Guildensterni Hamleti järele luurama ning ka nemad saatsid Hamletit laevareisil Inglismaale. Claudius kavaldas Hamleti üle. Hamlet ei suutnud Claudiuse kihlvedu täielikult läbi näha ning ta ei arvestanud, et Laertes oli kuningaga mestis. 4. Olulisemate kõrvaltegelaste iseloomustus Horatio oli Hamleti parim sõber ja ainus usaldusalune. Horatio tuli Helsingori lossi, et osaleda eelmise kuninga Hamleti matustel. Ta pidas eelmist kuningat vapraks lahinguväljal juhtunu pärast. Horatio oli haritud, sest Bernardo ja Marcellus kutsusid ta endaga kaasa vaimuga kohtuma ohutusabinõuna
armee ja üle piiri Venemaale jõudis umbes 450 000. Venemaal oli vastu panna 300 000 meheline armee. Sõda kandus Venemaale ja Napoleon plaanis Vallutada Moskva, kuid venelaste armee muudkui taganes Kutuzovi juhtimisel. Pranstlasi räsisid muudkui Vene regulaarvägede ja partisanisalkadega kokkupõrked ja kui prantslased Moskvasse jõudsid oli see inimtühi ja seal puhkes tulekahju, kus põles maha ligi 2/3 Moskvast. Venemaa kavaldas prantslased oma taganemisega üle ja külma talve saabudes pidid prantslased lahkuma. Sõda kandus Prantsusmaale ja vallutati Pariis. Sellega loobus Napoleon troonist ja ta saadeti Elba saarele asumisele, mis anti tema valduseks. Tal säilis ka keisri tiitel. Nähes rahutuste süvenemist Prantsusmaal läks ta salaja sinna tagasi ja pakkus rahu Euroopa riikidele, millest keelduti. Napoleon suutis vavu kokku
mees, ta vandus vaimule, et ta maksab kätte ja seda ta ka tegi. Hamlet oli kaval, sest ta palus näitlejatel just mõrvalugu mängida, et näha kuidas kuningas reageerib. Hamleti vastandlik tegelane oli kuningas Claudius. Hamletile ei meeldinud kuningas, sest ta tappis Hamleti isa. Kuningas Claudius oli manipuleeriv ning kasutas kõiki ära, et oma tahtmist saada. Ta saatis Rosencrantzi ja Guildensterni Hamleti järele luurama ning ka nemad saatsid Hamletit laevareisil Inglismaale. Claudius kavaldas Hamleti üle. Hamlet ei suutnud Claudiuse kihlvedu täielikult läbi näha ning ta ei arvestanud, et Laertes oli kuningaga mestis. Horatio oli Hamleti parim sõber ja ainus usaldusalune. Horatio tuli Helsingori lossi, et osaleda eelmise kuninga Hamleti matustel. Ta pidas eelmist kuningat vapraks lahinguväljal juhtunu pärast. Horatio oli haritud, sest Bernardo ja Marcellus kutsusid ta endaga kaasa vaimuga kohtuma ohutusabinõuna
Kuna Sultanal oli alanud menstruatsioon sai ta ka oma abaaya ja oli valmis abieluks. Ta isa leidis talle abikaasa ja kõige üllatuseks tuli välja, et mees ei ole vana vaid pigem nägus noormees, kes samuti astub oma esimesse abiellu. Nii tekisid Sultana ja Karimi vahel suhted. Sultana ihaldas meest ja tundus nagu mees ihaldaks ka Sultanat. Karimi ema aga vihkas miniat, uskudes, et naine räävib talt armastatud poja. Sultana kes oli juba sünnilt metsiku loomuga kavaldas vanema naise üle. Saudia Araabias austatakse vanureid tõeliselt. Ükskõik mida nad ka ei ütleks või kuidas ei käituks, ei julge keegi vastu hakata vanale inimesele. Karimi ja Sulatana elu on õnnelik ja rahulik. Mängus on ka ennustaja Huda, kes ennsutab tüdrukutele tulevikku juba päris varajases eas. Tema ennustused lähevad täide. Üheks muret tekitavamaks on see , et Sultana ei jõua oma eesmärgile ja lootus nurjub. Enne seda aga sünnitab Sultana 3 last.
Kaarli läbi, siis vägistab Luise ning hiljem sööb veel seepi. Jaani elu muutus kõvasti siis, kui Koera Kaarel joodikuks hakkas. Jaan pidi taluma külmas majas üksi olemist ja tühja sahvrit, mis omakorda tähendas tühja kõhtu. · Imbi ja Ärni: Vanapaar, kelle elu eesmärk oli vargil käia. Nad varastasid kõigi tagant ja lootsid leida peidetud kulda. Ühel korral suutsid nad leida sinise merilehma, kui Aida-Oskar kavaldas nad üle ja sai selle looma endale. Peidetud varanduse leidsid nad siis, kui juhtusid kogemata Liinale peale. Liinal oli plaan end ära uputada, kuid veest välja tulnud varandus peatas tüdruku ja vanapaar asus kohe asja kallale. · Räägu Rein: Mees, kes vihkas mõisa ja kõike sellega kaasnevat. Ta ei varastanud kunagi mõisa tagant, küll aga teiste külaelanike tagant, kes omakorda mõisast näppasid
BMW on rajanud koos Hiina tootjaga Brilliance ühendatud riskantse ettevõtte, et ehitada 3. ja 5. seeria autosid kohalikule turule. Rolls-Royce 1990. aastate algul alustasid BMW ja Rolls Royce ühisettevõttega. Selle tulemusena said Rolls-Royce Silver Seraph ja Bentley Arnage BMW mootorid. 1998. aastal üritasid nii Volkswagen kui ka BMW osta Rolls-Royce'i. Volkswagen tegi suurema pakkumise ja ostis firma 430 miljoni naela eest, kuid BMW kavaldas oma rivaalid üle: kuigi Volkswagen sai õigused maskotile "Spirit of Ecstasy" ja esiradiaatorivõrele, ei saanud ta õigusi Rolls-Royce'i nimele. Rolls-Royce'i lennukimootorifirma säilitas õigused Rolls-Royce'i kaubamärgile ja soovis tugevdada oma ärisuhteid BMW-ga. Seetõttu sai BMW õigused võrele, maskotile ja logole 2003. aastal 40 miljoni naela eest. Volkswagenil lubati Rolls-Royce'e ehitada Crewe tehases 2003. aastani, kuid Volkswagen pööras kiiresti oma tähelepanu Bentleyle.
Ken tegigi seda, ning vaevu suutis ta servale tagasi tulla. Auto kukkus kuristikku, kuid õnneks jäi pagas välja. Kui Garry ja Gaye jõudsid helikopteriga mõisa juurde, tuli nende juurde Kahlenbergi üks tööline, kes soovis teada, kas on midagi juhtnud Gaye vastas, et nad olid loodust pildistamas ning nägid kaugel seda kaunist mõisa, ning tal tuli idee ka pildistada. Tööline sai probleemist aru ning kutsus külalised edasi (omal kaval muie näol). (Fakt on see, et Max Kahlenberg kavaldas kõik üle, ta teadis kogu röövist terve selle aja, alates Londonist saadik. Ta teadis, kus nad ööbisid, kus hetkel on Fennel ja Ken, ja ta teadis, miks Gaye ja Garry seal on - Borgia sõrmuse pärast Enne kui külalised saabusid, lasi ta kohalikul Samaanil mürki koku segada, sellise, mis tapaks ohvri 12 tunni pärast. Kui mürk valmis, lasi ta mürki sõrmuse ülipisikesse mahutisse. Sõrmust katsetas ta ühe töölise peal, kes laiskles kogu aeg ning peksis oma naist, ta surus
Neutraalsed on Sveits, Hispaania ja Rootsi. ?Teljeriigid olid süstemaatiliselt valmistunud sõjaks. ?Stalini plaan: Las Hitler kurnab end ära ja tema surub kommunismi läbi terves Euroopas. ?Põhja-Aafrikas võitlus jätkub ?Juunis leiab Hitler, et on aeg NSVL'ile kallale tungida: Barabarossa plaan ?22.06 rünntakase ootamatult NSVL'i ?NSVL'ile ei olnud see uudiseks palju spioone venelased ei ava vastutuld, sest neile pole käsku antud. ?Stalin tunnistas, et Hitler kavaldas ta üle. ?Jõutakse sügavale Venemaale, juuli alguseks ollakse Eestimaa piiridel. Moskva taga peatutakse. ?Stalin oli 1937 aastal konkurenti vältimiseks hävitanud kõik NSVL'i sõjalise juhtkonna ja suur punaarmee oli ilma juhtideta. Idarinde juhiks saab G. Zukov. ?Leningradi blokaad ?Leningrad on blokaadirõngas ja ei alistu ?blokaad kestab 900 päeva, 640000 surnuks nälginut ?Tee üle Laadoga oli ainus, kust sai toitu vedada, kuid seda ainult talvel. ,,Elutee."
Hamlet oli kaval, sest ta palus näitlejatel just mõrvalugu mängida, et näha kuidas kuningas reageerib. Hamleti vastandlik tegelane oli kuningas Claudius. Hamletile ei meeldinud kuningas, sest ta tappis Hamleti isa. Kuningas Claudius oli manipuleeriv ning kasutas kõiki ära, et oma tahtmist saada. Ta saatis Rosencrantzi ja Guildensterni Hamleti järele luurama ning ka nemad saatsid Hamletit laevareisil Inglismaale. Claudius kavaldas Hamleti üle. Hamlet ei suutnud Claudiuse kihlvedu täielikult läbi näha ning ta ei arvestanud, et Laertes oli kuningaga mestis. KLASSITSISM 17saj * Klassitsism lahutab vastandid * Klassitsism on palju mõistuspärasem ja selgelt piiritletum kultuuritüüp * Klassitsismis olid kindlad vormireeglid, mida täitma pidi *uules hinnati puhtaid riime ja ranget vormi *Draamas tehti kõigutamatuks reegliks kolmühtsus: aja-, koha- ja tegevusühtsuse põhimõte, mis
er pearu tellis selle laulu, sai teada et Maril see alles, andres tahtis marile kallale minna et ta laulu ei andnud, 24. (205) Andres tahab saunatadiga raakida, juuris Jussi puu valja, Madis kakleb naisega sest too raakis liiga palju, mari synnitas poja, 25. (211) lastega oli koik hasti, ainult indrek pillis, jalle oli palju tood vaja teha sest karjad suurenesid,pearu ja andres voistlesid kortsis rahaga aga andres kavaldas pearu yle 26. (223) jalle raske tootegemine, alustati ehitusega, lapsed vahetavad omavahel saepuru ja leiba aga poisid vastu ei anna, mari sai teada ja ei pahandanud, aega oli vahe ja osade toodega hakkama ei saadud, andrese probleemiks on kivid ja kraavid 27. (236) mari synnitas jalle poja, loomad surid jarjest, andres valmistas varrudeks palju olut, lastele ei meeldinud tapetud loomade kehaosad, koster jai ka rahule puhadega, pearu kiskles seekord
ja 5. seeria autosid kohalikule turule. 10 Tallinn 2013 Rolls-Royce 1990. aastate algul alustasid BMW ja Rolls Royce ühisettevõttega. Selle tulemusena said Rolls- Royce Silver Seraph ja Bentley Arnage BMW mootorid. 1998. aastal üritasid nii Volkswagen kui ka BMW osta Rolls-Royce'i. Volkswagen tegi suurema pakkumise ja ostis firma 430 miljoni naela eest, kuid BMW kavaldas oma rivaalid üle: kuigi Volkswagen sai õigused maskotile "Spirit of Ecstasy" ja esiradiaatorivõrele, ei saanud ta õigusi Rolls-Royce'i nimele. Rolls-Royce'i lennukimootorifirma säilitas õigused Rolls-Royce'i kaubamärgile ja soovis tugevdada oma ärisuhteid BMW-ga. Seetõttu sai BMW õigused võrele, maskotile ja logole 2003. aastal 40 miljoni naela eest. Volkswagenil lubati Rolls-Royce'e ehitada Crewe tehases 2003
abielluda, sest mees oli mõisas kubjas. Liina sõi tihti võluputru, mis muutis ta hetkega libahundiks. Sedasi sai tüdruk end välja elada ja metsades ringi uidata. Õuna Endel: Kõige ropema suuga tegelane raamatus. Pärast Hansu surma sai Endlist uus mõisakubjas. Imbi ja Ärni: Vanapaar, kelle elu eesmärk oli vargil käia. Nad varastasid kõigi tagant ja lootsid leida peidetud kulda. Ühel korral suutsid nad leida sinise merilehma, kui Aida-Oskar kavaldas nad üle ja sai selle looma endale. Peidetud varanduse leidsid nad siis, kui juhtusid kogemata Liinale peale. Liinal oli plaan end ära uputada, kuid veest välja tulnud varandus peatas tüdruku ja vanapaar asus kohe asja kallale. Mõisateenija Luise: Varastas vana parunessi tagant kleite ja kandis neid. Oli üpris nipsakas tüdruk ja pidas Jaani lolliks. Mõisa toapoiss Int: Uskus siiralt, et on Lembitu järeltulija ja kõik, mis on sakste käes, peaks kuuluma talle.
Siis sai ta veised kätte ja vedas Mükeenesse. 11) Tuli ära tuua hesperiidide kuldes õunad. Atlas, kes kandis taevavõlvi oma õlul, oli hesperiidide isa ja Herakles läks sealt nõu küsima. Herakles lubas senikaua ise taevavõlvi hoida, kui Atlas ära käib. Ta tuli õuntega tagasi ning Atlas tegi ettepaneku, et viib need õunad ise Eurystheusele ära ning Herakles oleks pidandud veel hoidma jääma. Herakles kavaldas ja ütles, et Atlas korra hoiaks, nii kaua, kui ta sätib padja õlgadele, et lihtsam oleks hoida. Atlas oli nõus ning seejärel Herakles võttis õuned ja põgenes. 12) Pidi tooma allilmast kolme peaga koera Kerberose. Hades andis selleks nõusoleku tingimusel, et Herakles ei kasuta relva. Herakles ei kasutanudki, vaid kandis kätel allilmast Mükeeneni. Eurystheus ei soovinudki looma enesele jätta ja vägilane pidi selle tagasi viima.
Tema tuntud linnud olid mitmete allikate järgi loorkakk, rähn ja kassikakk. Eriti tuntud oli raisakotkas kui raipesööja. Ares ja Aphrodite Arest on erinevates allikates nimetatud nii Aphrodite armukeseks kui abikaasaks. Aphrodite oli küll. Aresele määratud, aga armastusjumala abikaasaks sai siiski lombakas Hephaistos, kelle Zeus talle tänutäheks Hera vabastamise eest määras, ent kelle vastu tal kirge polnud. Teada on lugu sellest, kuidas Hephaistos paari üle kavaldas ja nad naerualuseks tegi. Helios oli näinud, kuidas Ares armastusejumalannat võrgutab ja andis sellest Hephaistosele teada. Sepp valmistas imeõhukese, murdumatu ahela ja kinnitas selle magamistuppa, voodi kohale. Salakaval võrk langes armastajatele peale ja püüdis nad lõksu – Arese märatsemine kutsus kohale kõik jumalad ,kes vangistatud paarikese arvel nalja tegid. Arese ja Aphrodite armastuslugu, mida on nimetatud ka püsivaks kireks, on mõjuvaks
Hamlet oli kaval, sest ta palus näitlejatel just mõrvalugu mängida, et näha kuidas kuningas reageerib. Hamleti vastandlik tegelane oli kuningas Claudius. Hamletile ei meeldinud kuningas, sest ta tappis Hamleti isa. Kuningas Claudius oli manipuleeriv ning kasutas kõiki ära, et oma tahtmist saada. Ta saatis Rosencrantzi ja Guildensterni Hamleti järele luurama ning ka nemad saatsid Hamletit laevareisil Inglismaale. Claudius kavaldas Hamleti üle. Hamlet ei suutnud Claudiuse kihlvedu täielikult läbi näha ning ta ei arvestanud, et Laertes oli kuningaga mestis. Horatio oli Hamleti parim sõber ja ainus usaldusalune. Horatio tuli Helsingori lossi, et osaleda eelmise kuninga Hamleti matustel. Ta pidas eelmist kuningat vapraks lahinguväljal juhtunu pärast. Horatio oli haritud, sest Bernardo ja Marcellus kutsusid ta endaga kaasa vaimuga kohtuma ohutusabinõuna. Ainult haritlased, kes oskasid
Hamlet oli kaval, sest ta palus näitlejatel just mõrvalugu mängida, et näha kuidas kuningas reageerib. Hamleti vastandlik tegelane oli kuningas Claudius. Hamletile ei meeldinud kuningas, sest ta tappis Hamleti isa. Kuningas Claudius oli manipuleeriv ning kasutas kõiki ära, et oma tahtmist saada. Ta saatis Rosencrantzi ja Guildensterni Hamleti järele luurama ning ka nemad saatsid Hamletit laevareisil Inglismaale. Claudius kavaldas Hamleti üle. Hamlet ei suutnud Claudiuse kihlvedu täielikult läbi näha ning ta ei arvestanud, et Laertes oli kuningaga mestis. Horatio oli Hamleti parim sõber ja ainus usaldusalune. Horatio tuli Helsingori lossi, et osaleda eelmise kuninga Hamleti matustel. Ta pidas eelmist kuningat vapraks lahinguväljal juhtunu pärast. Horatio oli haritud, sest Bernardo ja Marcellus kutsusid ta endaga kaasa vaimuga kohtuma ohutusabinõuna. Ainult haritlased, kes oskasid
Laul Cidist koosneb kolmest osast: Pulmalaul, Pagenduslaul; Corpese laul. PAGENDUSLAUL:Cid teenis Hispaania kuningat, oli tubli vasall, vidukas sjamees, elu kulges hsti, kuniks kuningas suri. Troonile sai uus kuningas, kellel olid teised sbrad. Otsiti ettekne, et Cid ukonnast minema kihutada, soosingust ilma jtta, maavaldusest ilma jtta, sissetulekust ilma jtta. Cid saatis oma ttred ja naise kloostrisse peavarjuks. Pantis oma varanduse juutide juures, sai sularaha vastu. Tegi petukaupa, kavaldas juudid le. Saadud raha eest sai ta maksta oma sjameestele palka. Tema mber hakkas kogunema ikkagi mttekaaslasi, teisi trjutuid ja soosingust ilmajnuid. Nii ta lkski oma vesalgaga mauride vastu vabatahtlikult.Cid oli, vaatamata oma viksele salgale, edukas. Temaga liituti, kui nhti, et temas on judu ja vimu. Cid oli helde maksmisega ja arvestav kuningaga, kuigi kuningas ei soosinud teda enam. Alati vallutatud saagist pani poole krvale ja andis poole kuningale, et oma lojaalsust
Promotheus 1.Inimese loomine- Promotheus segas savi vihmaveega ja vormis inimese, kes oli jumalatega sarnane. Atena puhus kujule hinge sisse, inimesed ei osanud seda algul kasutada. 2. Promotheus läks inimeste sekka ja õpetas neid. (lugema, kirjutama, arvutama, loodust mõistma jne) 3. Jumalad Olümpose mäel polnud rahul, et Promotheus ei õpetanud inimesi jumalaid austama ja ohvreid tooma, neid kummardama. 4. Promotheus nõustus, lasi Zeusil otsustada, mida ohvriks tuua, kavaldas Zeusi (kes sai küll aru, kuid läks mänguga kaasa) üle. (Zeus valis härjast selle poole, kus olid kondid mis olid kaetud rasvaga, liha jäi inimestele) 5. Zeusi karistus oli inimestelt tule võtmine, kuid Promotheus varastas Olümpuse mäelt jumalate valitseja kuldpaleest tule ja viis selle inimestele. 6. Zeusi uus karistus- Hephaistos tegi ilusa tüdruku kuju. Aphrodite andis talle üleloomuliku veetluse ja Hermes kinkis ilmeka kõne ja meeldiva hääle. Zeus pani talle nimeks Pandora ja
10)Tuua ära Geryoni kariloomad. (Geryon oli kolme kerega koletis) Töö käigus veeretas Herakles Vahemere lõppu kaks kaljut ehk Heraklese sambad (Gibraltar ja Ceuta) 11)Ära tuua hesperiidide kuldsed õunad. Heraklest aitas Atlas, hesperiidide isa. Atlas läks õunetele järgi, Herakles hoidis niikaua Atlase eest taevavõlvi. Atlase saabudes ei andnud ta õunu Heraklese, sest tahtis maakera hoidmisest pääseda Herakles oli raske koorma all nõrkemas, kuid kavaldas Atlase üle: palus Atlast et too võtaks taeva korraks oma turjale, et Herakles saaks panna padja oma turjale. Nii saigi, Herakles võttis õunad ja kadus. 12)Kõige raskem töö: Herakles pidi ära tooma 3-pealise Kerberose. Ta päästis ka Theseuse `unustuse istmelt'. Herakles tohtis kasutada ainult kätejõudu. Ka pidi ta pärast koera tagasi viima, kuna Eurystheus ei tahtnud teda endale jätta. Midas ja teised Midas oli Früügia kuningas
kõrbes ning Jumal lubas Ismaeli järeltulijatest teha suure rahva. Tema nimi on saanud äratõugatu sümboliks. Araablased peavad Vana Testamendi ennustusele tuginedes Ismaeli oma esiisaks. 17. Jaakob Üks Iisraeli rahva esiisasid, Iisaki poeg, kelle kaheteistkümne poja järgi hakati nimetama kahtteistkümmend Iisraeli hõimu. Noore mehena ostis ta oma vennalt Eesavilt läätseleeme eest esmasünniõiguse ja seejärel, maskeerunud ennast ema Rebeka abiga Eesaviks, kavaldas oma vanalt ja poolpimedalt isalt välja vennale mõeldud õnnistuse. Pagedes Eesavi viha eest oma onu juurde, nägi Jaakob teel und redelist, mille ots ulatus taevasse ja mida mööda astusid üles ja alla Jumala inglid. Teine tuntud lugu räägib, kuidas ühel ööl Jaakob maadles kuni koidikuni võõra mehega ega lasknud teda enne lahti, kui mees oli teda õnnistanud. Tundmatu oli Jumala ingel, kes seepeale andis Jaakobile nime Iisrael (hbr.k. ,,Jumalaga võitleja") 18
Arvan ka, et oma noorpõlves oli tal rohkem tarkust kuna vanaduses kaotas ta kõik lahingud. Need kaotused ei tulnud sellest, et ta oleks jäänud lollimaks ja ei osanud enam mõelda õigeid taktikaid. Asi oli selles, et talle lõi võim pähe. Ta arvas, et on võitmatu oma suure armeega ja temale vastast ei ole. See kahjuks nii ei olnud. Oma elu jooksul ei suutnud ta kordagi alistada inglasi. Venelastega läks tal paremini, aga kindral Kutuzov kavaldas ta ikkagi lõpuks alati üle välja arvatus Austerlitzi lahingus. Kasutatud Kirjandus 1. Labrune, G. Toutain, PH. Prantsusmaa Ajalugu. Tallinn. OÜ Kirjastus "Valgus", 2000 2. Malm, R. 21 Maailmakuulsat Väejuhti.Tallinn. Kirjastus Odamess OÜ, 2003 3. Piirimäe, H. Suur Prantsuse Revolutsioon.Tallinn. Kirjastus Olion, 1990 4. http://et.wikipedia.org/wiki/Austerlitzi_lahing 5. http://www.hot.ee/iffcool/Napoleon.htm 6
on vaja rohkem heina teha ja põldu harida - Majandus tõusis, viinavabrikud tahtsid järjest rohkem kartuleid, et alkoholi teha, need kes oma kartulit müüsid said palju raha ja käisid seda kõrtsis laiaks löömas, Andres aga nende hulka ei kuulunud, sest ta käis harva kõrtsis ja joomisega ei tegelenud, see oli nö vaesuse märgiks - Pearu hakkas kord kõrtsis Andresega jälle ärplema, et näidata oma rikkust, Andres kavaldas mehe jälle üle, ladudes võõrast rahakotist sajalisi lauale - Pearu läks saksatuppa, kus oli ka Kassiaru Jaska, väga rikas mees, hakkasid koos kõrtsis olevatele peremeestele viina välja tegema, üritades näidata oma raha ja võimu - Koju minnes hakkas Pearu peenutsema ja käituma nii, nagu oleks ta sama uhke mees nagu Jaska, lasi naisel kapukaid tuua taldrikul, panna need kirikukinnastega endale jalga, peensus tegi Oru-eidele muret XXVI
Maal valitses õnnelik rahupõlv,korraga aga ilmusid Viru randa võõrad väed kes alustasid sõda,piinasid,peksid ja põletasid. Kalevipoja mõõk välkus ja mässas. Kuniks tuhandeid vaenlasi oli saadetud surmaunne. Kodu poole sammudes nägid nad moori,kes leemepada keetis. Memm lubas ka nendel leent keeta,kuid tingimusel et ükski võõras seda ei maitseks.Ise magama minnes ja Alevipoja valvele jättes,kees leemepott kenasti. Härjapõlvlane aga kavaldas Alevipoja üle ja sõi supi ära,nii juhtus ka Olevipojaga ning Sulevipojaga,ainult Kalevipoeg suutis härjapõlvlase üle kavaldada. Kavaldas härjapõlvlaselt väikese kellukese,mis avas jälle põrgusse minnes kõik uksed ja lõksud. Sarvik taat aga kuulis kuidas Kalevipoja sammud põrguväravatele järjest lähenevad ja lähenevad,ning eelmine kohtumine polnud Kalevipojaga kõige meeldivam. Sarvik saatis Kalevipojale vastu kõige tugevamad sõjamehed ja kõige kõige tugevamad sõjamehed
vaimule, et ta maksab kätte ja seda ta ka tegi. Hamlet oli kaval, sest ta palus näitlejatel just mõrvalugu mängida, et näha kuidas kuningas reageerib. Hamleti vastandlik tegelane oli kuningas Claudius. Hamletile ei meeldinud kuningas, sest ta tappis Hamleti isa. Kuningas Claudius oli manipuleeriv ning kasutas kõiki ära, et oma tahtmist saada. Ta saatis Rosencrantzi ja Guildensterni Hamleti järele luurama ning ka nemad saatsid Hamletit laevareisil Inglismaale. Claudius kavaldas Hamleti üle. Hamlet ei suutnud Claudiuse kihlvedu täielikult läbi näha ning ta ei arvestanud, et Laertes oli kuningaga mestis. Horatio oli Hamleti parim sõber ja ainus usaldusalune. Horatio tuli Helsingori lossi, et osaleda eelmise kuninga Hamleti matustel. Ta pidas eelmist kuningat vapraks lahinguväljal juhtunu pärast. Horatio oli haritud, sest Bernardo ja Marcellus kutsusid ta endaga kaasa vaimuga kohtuma ohutusabinõuna. Ainult haritlased, kes oskasid ladina
Rehepapp korraldab Hansu ja Liina kohtamise öösel pimedas. Kui hansu kratt sulab, siis tuleb Vanapagan Hansu hinge nõudma ning keerab Hansu kaela kahekorra. Kui Liina sellest kuuleb tahab ta end uputada, aga Imbi ja Ärni segavad vahele. Muidu om Imbi ja Ärni ahne vanapaarike, kes püüavad iga hinna eest saada kõige rohkem asju ja varandust. Rein otsustab, et Liina ei pea Õuna Endlile naiseks minema, kuna Endlist sai uus mõisa kubjas ja Rein vihkas mõisamehi. Rehepapp kavaldas üle Vanapagana, kelle hundid lõhki rebisid. Sulane Jaan tulistab andresepäeval armulaualeivaga vastu kiriku ust, siis sai ta üheks päevaks võimsaks. Jaan läks kõrtsi, peksis Kaarli läbi ja vägistab Luise, pärast sööb mõisa sahvris veel seepi. *Talurahavas varastas üksteiselt ning kartsi metsas liikuvaid haigusi. Romaani lõppu võib tõlgendada kui hoiatust- vabadus,voli ja võim lollide käes viivad traagiliste tagajärgedeni.
Pagenduslaul Cid teenis Hispaania kuningat, oli tubli vasall, võidukas sõjamees, elu kulges hästi, kuniks kuningas suri. Troonile sai uus kuningas, kellel olid teised sõbrad. Otsiti ettekääne, et Cid õukonnast minema kihutada, soosingust ilma jätta, maavaldusest ilma jätta, sissetulekust ilma jätta. Cid saatis oma tütred ja naise kloostrisse peavarjuks. Pantis oma varanduse juutide juures, sai sularaha vastu. Tegi petukaupa, kavaldas juudid üle. Saadud raha eest sai ta maksta oma sõjameestele palka. Tema ümber hakkas kogunema ikkagi mõttekaaslasi, teisi tõrjutuid ja soosingust ilmajäänuid. Nii ta läkski oma väesalgaga mauride vastu vabatahtlikult. Cid oli, vaatamata oma väiksele salgale, edukas. Temaga liituti, kui nähti, et temas on jõudu ja võimu. Cid oli helde maksmisega ja arvestav kuningaga, kuigi kuningas ei soosinud teda enam. Alati vallutatud saagist pani poole kõrvale ja andis poole kuningale, et
sõdade esimese faasi lõppu Egiptuse sõjakäik ja selle läbikukkumine (Nelsoni võit Niiluse lahingus, Rosette kivi ja Champollion). 1798 otsustas Direk. saata Napoleoni Egiptusesse, et saada endale oluline pos. idamaades ning kontrollida teatud määral ja Indiasse viivaid kaubateid ning tekitada meelehärmi inglastele. Inglsimaa proovis pr.Egiptusesse jõudmist ära hoida. Britidel oli parem laevastik ning Nelsoni juhtimisel suudesti pr.probleeme tekitada. Napoleon kavaldas nad aga üle ning maabud Aleksandria lähistel. Egiptuses saavutas ta mitu silmap.võitu ning tungis ka Süüriasse. Egiptus oli kindlalt prantslaste käes, kuid Napoleoni armee oli seal ka vangis, kuna inglased olid varem merelahingus Prantsuse laevastiku hävitanud. 1799. aastal oli ka Napoleon Egiptuses teada saanud, et Prantsusmaa olukord on pinev ning otsustas asjadesse otsustavalt sekkuda. Ta lahkus salaja koos väikese hulga meestega Egiptusest ning maabus peagi Prantsusmaal.
ja tõi vöö) 10. Tuua ära Geryoni kariloomad. (Geryon=3 kerega koletis) Töö käigus veeretas H Vahemere lõppu 2 kaljut ehk H sambad (Gibraltar ja Ceuta) 11. Ära tuua hesperiidide kuldsed õunad. H'd aitas Atlas, hesperiidide isa. Atlas läks õunetele järgi, H hoidis niikaua A eest taevavõlvi. Atlase saabudes ei andnud ta õunu H'le, sest tahtis maakera hoidmisest pääseda. H oli raske koorma all nõrkemas, kuid kavaldas A üle: palus A'd et too võtaks taeva korraks oma turjale, et H saaks panna padja oma õlale. Nii saigi, H võttis õunad ja kadus. 12. Kõige raskem töö: H pidi ära tooma 3pealise Kerberose. Ta päästis ka Theseuse `unustuse istmelt'. H tohtis kas ainult kätejõudu. Ka pidi ta pärast koera tagasi viima, kuna E ei tahtnud teda endale jätta. Ülesanded täidetud, H patud andeks antud, läks H Antaiosega võitlema(A oli gigant, kes
annaabi.ee 
