Leidsid 24 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Kaubavarud". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
laovaru, tarne, nõudlus, laovarud, laovarude, laokulud, kaubad, tellimiskulu, tooraine, motiiv, valmistoodang, klienditeenindus, suurusest, hooajaline, aastaringselt, spekulatiivne, voog, tsükkel, logistika, kaotatud, piisavus, teenindustase, kaubavaru, ostuhind, tellimuspunkt, kasutamisel, veokulud, komplitseeritud, kaubavarud, reserv, katta....................................................................... lk 10 KOKKUVÕTE ....................................................................................................................................... lk 11 VIITED ................................................................................................................................................. lk 12 2 SISSEJUHATUS Logistika on tooraine, pooltoodete ja lõpptoodete lähtepunktist tarbimispuntki liikumine, ladustamine ning sellega seotud informatsiooni plaeneerimine, läbiviimine ja kontrollimine, eesmärgiga rahuldada kliendi nõudmisi. Liikumises olevaid materjale ja kaupu nimetatakse logistikas voogudeks, seisvaid aga varudeks. Õige varu aitab hoida tarneahela efektiivses toimimises. Logistika tegeleb transporti, laomajanduse, varude hoiustamise, info töötlemise, juhtimise,
Ostutegevuse alla kuulub tarnijate leidmine, tingimuste kokkulepe, kindlustamine ja tasumine. 3. Sisenev transport – transpordiviisi, vedaja ja marsruudi valik, turvalisuse ja õigeaegsuse tagamine. 4. Kauba vastuvõtt – kauba ja paberite kontroll, mahalaadimine, registreerimine. 5. Ladustamine – paigutamine, vajalike tingimuste (nt külmutatud toit, kemikaalid) tagamine 6. Laovarude juhtimine – määratakse, mida ja kui palju laos hoida, samuti tellimuste suurused ja ajad ning tellimise viis. 7. Materjali käsitsemine – efektiivne materjalide/kaupade liigutamine ettevõttes, õiged seadmed, pakkimine, tähistamine. 8. Noppimine (order picking) – tellimuse kokkukogumine, kauba kontroll, identi-fitseerimine, saadetise ettevalmistamine 9. Väljuv transport 10. Müügijärgne teenindus 11
TTÜEesti Mereakadeemia ÄRILOGISTIKA KORDAMISKÜSIMUSED Õppematerjal: raamat Logistika ja tarneahela juhtimine, ptk 1, 2, 3, 4, 5, 8, 9, 10. 1. Mis on hankelogistika? Tarneahela üks astemetest (sourcing/procurement), mille eesmärgiks on leida sortimendi tooraine ja pooltoodete omandamine ning tootmis/töötlemispaika toimetamine õiges koguses, õigel ajal ning vastuvõetava hinna eest. 2. Mis on jaotuslogistika? Tarneahela üks astemetest (physical distribution), mille eesmärgiks on toimetada lõpptoode lõpptarbijani neid rahuldaval moel ja ajal. 3. Mis on tarneahel? Tarneahel on jada üksteisele järgnevaid ja üksteisega seotud logistilisi tegevusi, mille eesmärgiks on kliendi rahuldamine
Hea infovoo tagajärjeks on läbipaistvam tarneaeg. Tellimistsükkel: tellimuse esitamine tellimuse töötlemine saadetise ettevalmistamine lähetamine. Logistika osistegevused · Prognoosimine: nõudluse kvantitatiivne ja kvalitatiivsete trendide ettenägemine · Hankimine, ostmine: kaubavoogu algatav tegevus, leitakse sobilikud tarnijad, lepitakse kokku ostu- ja tarnetingimused, saadetakse tellimus, korraldatakse tarne, kindlustus, tasumine ... · Sisenev transport: transpordiviisi, vedaja ja marsruudi valik, turvalisuse ja õigeaegsuse tagamine ... · Sissevõtt lattu: kauba ja paberite kontroll, mahalaadimine, registreerimine, sorteerimine · Ladustamine: paigutamine, vajalike tingimuste (nt külmutatud toit, kemikaalid) tagamine · Laovarude juhtimine määratakse, mida ja kui palju laos hoida, samuti tellimuste suurused ja ajad ning tellimise viis
............................ 45 98.MIS ON SDL?................................................................................ 47 99.MIS ON PIIRANGUTE TEOORIA?...................................................... 48 100.TRANSPORDI REGULATSIOONID:.................................................. 49 101.VEDAJA VASTUTUS ON MAANTEETRANSPORDIS PIIRATUD KONSTANDIGA 8,33 SDR /KG.............................................................. 51 102.TARNIJA JUHITAVAD LAOVARUD - VMI........................................... 52 103.VMI ERILIIK: CONSIGNMENT INVENTORY EHK KONSIGNATSIOONILADU.................................................................... 54 104.PIITSAEFEKT (BULLWHIP EFFECT)................................................ 54 1. Mis on logistika? Kui traditsiooniliselt on logistikat nähtud kulude vähendamise abinõuna, siis praegu käsitletakse seda üha enam eristumisvõimalusena.
Lükkamise tulemus on- nõudluse ülehindamine, ladudesse kogunes liigne kaup, vananemise ja riknemise probleemid. „Nii lõppes füüsilise jaotuse keskne arenguetapp “ Kokkuvõte – telliti hästi palju ja suurtes kogustes sisse, et jumala eest ei tekiks klientide tellimuste/ostude korral puudust, aga selle käigus hinnati nõudlust üle ning kaup jääb ladudesse seisma ning rikneb. Ettevõtted pakuvad rohkem kui küsitakse. Tõmbamine- Tarneahelat juhib lõpptarbija nõudmine. Laovarude optimeerimine üle tarneahela. Tihti tihedam transport ja väiksemad kogused. Eesmärk: kiire, paindlik reageerimine muutuvale nõudlusele. Võtmefaktoriks on tarneahela läbimisaeg. Laovarude optimeerimine üle tarneahela. Sageli tihedam transport ja väiksemad kogused. Kokkuvõte- Ehk täidad isiklikke tellimusi rohkem ning ei „ennusta “, kuidas müük minna võib ja ei tooda juba ette valmis lähtuvalt sellest.
“kohustus” müüa. Tulemus: nõudluse ülehindamine, ladudesse kogunes liigne kaup, vananemise ja riknemise probleemid. „Nii lõppes füüsilise jaotuse keskne arenguetapp“ Kokkuvõte – telliti hästi palju ja suurtes kogustes sisse, et jumala eest ei tekiks klientide tellimuste/ostude korral puudust, aga selle käigus hinnati nõudlust üle ning kaup jääb ladudesse seisma ning rikneb. Ettevõtted pakuvad rohkem kui küsitakse. Pull „tõmbamine“: tarneahelat juhib lõpptarbija nõudlus. Eesmärk: kiire, paindlik reageerimine muutuvale nõudlusele. Võtmefaktoriks on tarneahela läbimisaeg. Laovarude optimeerimine üle tarneahela. Sageli tihedam transport ja väiksemad kogused. Lase kliendil tõmmata (pull) väärtuslik toode endani, kus iga järgnev töökeskus on eelnevast töökeskuse tellija. Eeldab uut lähenemist turundusele: pull = vajaduste segmentide tuvastamine, sihtturundus VS push = lausturundus, üks sõnum kõigile.
+Cd(hankija varudega seotud kulu) Ct=Qi(aastane vajadus)*R(veokulu ühiku kohta) Ci=Q*P(kaubaüh rahaline väärtus)*I(säilituskulu %/a)*ta(transiidiaeg(osana aastast)) Cd=Qt(korraga veetav kogus ühikutes)/2*P*I Tänapäeval toodetakse üha rohkem kõrgtehnoloogilisi kaupu, mille puhul on tänu nende kõrgele väärtusele transpordikulud väheolulised, üha suuremat tähtsust omavad varudega seotud kulud. Kõrge väärtusega kaubad ei tohi seista (toimub kiire moraalne vananemine) seega kasutatakse kiiremaid (kallimaid) transpordivahendeid ja võimalikult vähe keskladusid. 4. Kulude kompromiss (The Cost Trade Off). Tihti satuvad erilogistiliste tegevuste kulud omavahel konflikti. Ühtede kulude vähendamine toob endaga kaasa muude kulude suurendamise. Kulude kompromissi lõppefektiks peab olema kogukulude vähenemine.
o Aeg lähtestamiset kohaletoimetamiseni Logistika kogukulud · Logistika kogukulude suurus on muutunud üheks tähtsamaks tarneahela tõhususe majandusnäitajaks · Logistikakulude osakaal (%) müügikäibest (7-16%), lisandväärtusest (10-35%), toote omahinnas (2-8%), müügi-ja halduskuludest (20-45%) · Logistikakulud: veo-/transpordikulud (sissetulev ja väljaminev), varude säilituskulud, laokulud, pakkimiskulud, tellimuste haldamise kulud, halduskulud, tarneahela IT kulud, tarneahela finants- ja planeerimiskulud. · Saksamaa logistika kutseühing jaotab logistika kulud järgnevalt: o Tuumkulud: laondus, veokorraldus, kohaletoimetamine ja halduskulud o Laiendatud logistikakulud: varude säilituskulud, pakkimiskulud, kapitalikulu, sisetransport, intressid ja kulum, tellimuste töötlemine, tagastuslogistika kulud
tarnijale. Ostutegevuse alla kuulub tarnijate leidmine, tingimuste kokkulepe, kindlustamine ja tasumine. 3) Sisenev transport – transpordiviisi, vedaja ja marsruudi valik, turvalisuse ja õigeaegsuse tagamine. 4) Kauba vastuvõtt – kauba ja paberite kontroll, mahalaadimine, registreerimine. 5) Ladustamine – paigutamine, vajalike tingimuste (nt külmutatud toit, kemikaalid) tagamine 6) Laovarude juhtimine – määratakse, mida ja kui palju laos hoida, samuti tellimuste suurused ja ajad ning tellimise viis. 7) Materjali käsitsemine – efektiivne materjalide/kaupade liigutamine ettevõttes, õiged seadmed, pakkimine, tähistamine. 8) Noppimine (order picking) – tellimuse kokkukogumine, kauba kontroll, identi- fitseerimine, saadetise ettevalmistamine 9) Väljuv transport 10) Müügijärgne teenindus
üheselt aktsepteeritav tähendus. Logistikat defineeritakse erinevalt. Euroopa Standardiseerimis Komitee (European Committee of Standardization) peab logistikaks inimeste ja/või kaupade vedamise ja ladustamise kavandamist, korraldamist, kontrollimist ning kaasabi eesmärgiga saavutada süsteemne tulemus. USA Logistika Juhtimise Nõukogu (U.S. Council of Logistics Management) formuleerib logistikat tooraine, pool- ja lõpptoodete lähtepunktist tarbimispunkti vedamise, ladustamise ning sellega seotud info korraldamise ja kontrollimisena, et rahuldada kliendi nõudmisi. Kaupade ja teenuste ajalis-ruumilist kättesaadavust ja nende hinda on ikka kritiseeritud. Kui mõni kaup on tarbimiskohas liiga kallis, siis arvatakse, et tootja soovib saada ülisuurt kasumit. Hoopis harvemini uuritakse logistika mõju toodete konkurentsieeliste suurendamisele või vähendamisele
· asukoht arvestada tuleb toorme ja tööjõu paiknemise kulu, tarnijate paiknemise, sadamate ja muude transpordi infrastruktuuri olemasolu, riigi majandus ja maksupoliitikaga. · hoiustamine seisneb toormaterjali või toodete ladustamises, mis koosneb mitmest osa tegevusest. Lao planeerimine, sisseseade funktsionaalsus, töötajad, laotehnika, tarkvara. · laovarude suuruse analüüs tehnoloogiliselt piisava ja majanduslikult optimaalse laovaru kindlustamine. Ladudes olev materjal/tooted on aktiivsest käibest väljas. · kaupade käsitlemine toodete komplekteerimine ning peale ja mahalaadimise korraldamine (noppekorraldamine). · transport tarneahela peamine siduv lüli, mis annab materjalide toodete
. 45 18.VEOKULUD JA VEOKULUDE STRUKTUUR............................................................... 48 1. LAOD 1. Laod täidavad mitmeid vajalikke funktsioone. Milline vastusevariantidest on väär? ladude abil ühtlustatakse tarneaegade kõikumisi ladude abil tagatakse kliendisaadetiste kõrge tarnekindluse tase tootmine peab kindlustama end seisakute vältimiseks materjalide varudega tootmine toimub hooajaliselt, tarbimine aga ühtlaselt 2. Millises laos kuuluvad kaubad laopidajale? avalikus laos avalikus ja lepingulises laos privaatlaos ja lepingulises laos privaatlaos 3. Millises laos kontrollib laopidamist ise vahetult kauba omanik / valdaja? privaatlaos avalikus laos privaatlaos ja lepingulises laos avalikus laos ja lepingulises laos 4. Millises laos osutatakse laopidamise teenust? avalikus laos avalikus ja lepingulises laos privaatlaos ja lepingulises laos privaatlaos 5
Sisaldab kõiki tegevusi, mis vajalikud selleks et saada hankijalt vajalik toode ettevõttes õigesse kohta. Erineb hankimisest, sest hankimine sisaldab endas ka tarnijate ja tarnijate turgude haldamist. Hankimine/hanketegevus (procurement)- kõik tegevused, mille alusel võib ettevõte saada toote või teenuse ning arve selle eest tarnijalt. Laiem mõiste kui ostutegevus. Tarneahela juhtimise valdkonnas tehtav töö, mis tagab vajalike materjalide ja tooraine olemasolu, et saaks tagada põhitegevuse. Organisatsiooni väliste ressursside haldamine. Ostujuhtimine (purchasing management)-tegeleb ostuprotsessi kõigi etappide haldamisega. Lisaks tegelevad ostujuhid ka tarnijate haldamisega ja ostupersonli haldamisega. Hankejuhtimine(procurement management)- hõlmab kogu hankeprotsessi juhtimist. Ei hõlma hangete ja ostudega tegelevate töötajate ehk ostupersonali juhtimist.
) 10. Milline on avaliku ja lepingulise laopidaaja vastutus kauba klientide eest? Avaliku laopidajatel ei ole eriti suur vastutus kauba eest. Kauba omanik vastutab ise. Lepingulise lao puhul vastutus suurem kuna see nõuab enamasti ka laopidajalt lisateenuste osutamis näiteks naq kauba pakkimine, sildistamine, varustamine kasutusjuhendiga ja toote lõplik koostamine. 11. Mille järgi otsustatakse kas laohoone kasutamine hoiustamise seisukohalt on efektiivne või mitte? · Kaubad paiknevad infosüsteemis kirjeldatud hoiukohtadel · toodete kogused hoiukohtadel vastavad infosüsteemis kirjeldatud kogustele · kaupu siirdatakse ühelt hoiukohalt teisele minimaalselt · kaupade siirdamise teekonnad on minmaalsed · hoiukohad o kaubaga võimalikult täidetud · hoiukohtade kõrgused on kooskõlas aluste kõrgustega · hoiukohad on puhtad ja neil ei vedele pakendiosi, kile ja alusetükke · tooted paigutatud kaubaalusel korrapäraselt
See mõjutab vastastikku peaaegu iga üksuse tegevust organisatsioonis ja paljusid teisi organisatsioone väljaspool oma organisatsiooni, kaasa arvatud kliendid. Efektiivne logistika pöörleb ümber viie võtmeala toodete liikumine, informatsiooni Hikumine, aeg / teenindus, kulud ja integratsioon (süsteemsus). Igal neist on määrav mõju logistika edukusele, lisandväärtuse loomisele ja organisatsiooni konkurentsivõime parandamisele. Logistika on tooraine, pooltoodete ja lõpptoodete lähtepunktist tarbimispunkti liikumise, ladustamise ning sellega seotud informatsiooni planeerimine, teostamine ja kontrollimine, eesmärgiga rahuldada kliendi nõudmisi (U. S. Council of Logistics Management', (986 Logistika on inimeste ja/või kaupade vedamise ja ladustamise kavandamine, teostamine ja kontrollimine ning kaasabi sellega seotule, eesmärgiga saavutada süsteemset tulemust (European Committee for Standardization, 991
poolt antud vahetu juhtimiskäsu peale. Automaatlaod- teostavad erinevad robotid ja automaatselt töötavad vooluliinid üldjuhul ilma inimese osavõtuta enamiku järjestikku toimuvatest laoopertsioonidest. Operatsioonide sooritamist juhib arvuti. 13. Ladude tüübid. Ladude jaotus hoiukohtade suuruse, eripära ning kauba ja pakendi iseloomu järgi. Hoiukohtade suuruse : Peenkaubalaod- kaubad hoiustatakse peenkaubariiulitel, hoiukoha ruumala on maksimaalselt 0,5 m3. Kaubaaluselaod- Kaubad hoiustatakse erinevatel kaubaalustel kaubaaluseriiulitel või virnastatult. Erimõõduliste kaupade laod-kaupasid hoiustatakse spetsiaalsetel tugikonsoolidel või konstruktsioonidel. Pakendi iseloom ja eripära: peenkauba laod, alusekauba laod, plaatkauba laod, kangkauba laod, rullkauba laod, nõukauba laod. 14. Ladude tüübid. Ladude jaotus temperatuuritingimuste, ladustamise
Märgi õige vastusevariant. Võta arvesse, et osa vastusevariantidest võivad olla osaliselt õiged. 1. Laod täidavad mitmeid vajalikke funktsioone. Milline vastusevariantidest on väär? ladude abil ühtlustatakse tarneaegade kõikumisi ladude abil tagatakse kliendisaadetiste kõrge tarnekindluse tase tootmine peab kindlustama end seisakute vältimiseks materjalide varudega tootmine toimub hooajaliselt, tarbimine aga ühtlaselt 2. Millises laos kuuluvad kaubad laopidajale? avalikus laos avalikus ja lepingulises laos privaatlaos ja lepingulises laos privaatlaos 3. Millises laos kontrollib laopidamist ise vahetult kauba omanik / valdaja? privaatlaos avalikus laos privaatlaos ja lepingulises laos avalikus laos ja lepingulises laos 4. Millises laos osutatakse laopidamise teenust? avalikus laos avalikus ja lepingulises laos privaatlaos ja lepingulises laos privaatlaos 5
Märgi õige vastusevariant. Võta arvesse, et osa vastusevariantidest võivad olla osaliselt õiged. 1. Laod täidavad mitmeid vajalikke funktsioone. Milline vastusevariantidest on väär? ladude abil ühtlustatakse tarneaegade kõikumisi ladude abil tagatakse kliendisaadetiste kõrge tarnekindluse tase tootmine peab kindlustama end seisakute vältimiseks materjalide varudega tootmine toimub hooajaliselt, tarbimine aga ühtlaselt 2. Millises laos kuuluvad kaubad laopidajale? avalikus laos avalikus ja lepingulises laos privaatlaos ja lepingulises laos privaatlaos 3. Millises laos kontrollib laopidamist ise vahetult kauba omanik / valdaja? privaatlaos avalikus laos privaatlaos ja lepingulises laos avalikus laos ja lepingulises laos 4. Millises laos osutatakse laopidamise teenust? avalikus laos avalikus ja lepingulises laos
Õigete otsuste ja tegevuste abil püüti teenida kaubandustehingutelt võimalikult suurt tulu. Need otsused ja tegevused olid seotud eelkõige vedude kiiruse ja maksumusega, tagavarade hoidmise turvamise ning tehtud kulutustega enne müüki. Vajadusest kaitsta kaubavarusid enne müüki paigutasid kaupmehed tihti kaubad oma maja katusekorrusele. Enne ratta leiutamist veeti kaupu kandeloomadega. Vankrite kasutuselevõtuga sai võima- likuks suurendada veetavaid kaubakoguseid ühe veolooma kohta mitu korda. Jõgesid pidi veeti suhteliselt suuri kaubakoguseid edasitoimetamiseks pikal veoteekonnal
Nõudlust prog- noositi vähe ja tarbijate vajaduste rahuldamiseks toodeti kaupu üha enam ladudesse. Tolleaegne turundusfilosoofia väitis, et kui laos puudub toodete tagavara, lõpetatakse müük. 11 Kauba käitlemine 253 Kauplemise otstarbel ehitatud laod on olnud algusest peale seotud kindla transpordiliigiga, millega need kaubad kohale toimetati või edasi transporditi. Ladude ehitust ja planeeringut on mõjutanud domineerivad veoviisid ning -vahendid. Sadamates paiknevad laod täitsid laevadega veetavate kaupade jaoks kaubapartiide ühendamise ja laialiveo funktsiooni. 18. ja 19. sajandil ehitati Euroopas sadamatesse meritsi veetavate kaubakoguste pideva suurenemise tõttu arhitektuuriliselt ja ehituskvaliteedilt laitmatuid mitmekorruselisi kivihooneid,
mudelit ja jäetakse välja muu maailm, siis nimetatakse seda suletud majanduse mudeliks. Majapidamise moodustavad inimesed, kes elavad koos ja teevad ühiseid finantsotsuseid. Tegelikkuses on nad tarbimis- ja säästmisotsuste tegijad. Majapidamiste majandusliku käitumise eesmärgiks on oma heaolu(rahulolu) maksimeerimine lähtudes nende käsutuses olevatest ressurssidest (nende tulust). Ettevõte ostab tootmisteguriturgudelt tootmistegureid, ühendab need tootmisprotsessis ja tulemuseks on kaubad ning teenused. Kaupa ära müües saavad nad tulu, sellest kulud maha arvestades jääb järele kasum. Ettevõtete eesmärgiks on saada võimalikult suurt kasumit ja järelikult peavad nad valima sellise majandusliku käitumise, mis selle kindlustaks. Avaliku sektori all peetakse silmas valitsusasutusi, riiklikke institutsioone, keskpanka jne. Valitsuse ülesandeks on kontrollida ja reguleerida oma seadusandlike aktide ja poliitikaga majapidamiste ja ettevõtete majanduslikku käitumist.
klient endale saada. Teadmatus kulude kohta võib viia olukorrani, kus nö igaks juhuks ei lasta hinda alla ja tellimuse saab konkurent. Teades aga täpselt kulutusi enda tootmisprotsessis, on lihtne välja pakkuda mõistlik hind. Ühtlasi on enda andmete põhjal võimalik prognoosida konkurentide pakutavat hinda või siis võrreldes enda tootmisprotsessi konkurentide omadega (seadmete vanus, tooraine kättesaadavus, tööjõu kvalifikatsiooni, makstavad palgad jne) välja arvutada hind, mida nemad pakkuda võivad. Seega võib väita, et vajalikul hetkel kiiresti õigete ja põhjendatud otsuste vastuvõtmiseks on vajalik luua töötav, ettevõtte eripära järgiv kulude arvestuse süsteem, mille põhieesmärgid võib jaotada nii üldisteks kui ka spetsiifilisteks. Üldised eesmärgid: · materiaalsete vahendite soetamise, tootmise ja kasutamise rahaliste mõõtmete
kaupu ja teenuseid, mida tarbija või ühiskond vajab, s.t. mis rahuldaksid tarbija mingit vajadust ja mille eest ta on nõus maksma. Turule, mida ei piira mingid välised jõud (näiteks poliitikute suva), ilmuvad just need kaubad. Kaupu, mille järele pole nõudlust, ei saaks kellelegi müüa ja ettevõtte kannaks kahjumit. Võib tekkida küsimus: kas ka sellel on õigustust, et turul võiksid olla relvad, narkootikumid ja näiteks prostitutsioon kui kellegi jaoks vajalikud kaubad? Turumajanduse seisukohalt on vastus jaatav. Turg on selles mõttes ülidemokraatlik koht, kuhu kaubad ja teenused tekivad, lähtudes tarbija vajadustest, mitte eetilistest ja moraalsetest või poliitilistest tõekspidamistes Riigi tasandil on oluline, milliseks kujunevad proportsioonid näiteks tarbekaupade tootmise ja tootmisvahendite vahel. Valitsus saab oma majanduspoliitiliste vahenditega, eelkõige eelarve- ja maksupoliitikaga vajalikke proportsioone kahtlemata mõjutada
annaabi.ee 
