Theodor Luts Theodor Luts sündis 14. augustil 1896. aastal Palamuse kihelkonnas Kuremaal, olles Oskar Lutsu noorem vend. Ta õppis Simuna kihelkonnakoolis ja Tartu kaubanduskoolis, 1918. aastal lõpetas Luts Peterburi kommertsgümnaasiumi. Seejärel õppis ta Tartu Ülikoolis majandust ja keemiat ning käis Tallinna sõjakoolis. Theodor Luts osales ka Vabadussõjas, tehes kaasa nii Paju kui ka Võnnu lahingu. Temast sai suurtükiväe ohvitser, kuid pidi edasisest ohvitserikarjäärist loobuma sõjaväes saadud seljapõrutuse tõttu. Filmivaimustus haaras nii Theodor Lutsu kui ka tema naist Aksella Hildegard Lutsu
Kalju Lepik (7.10.1920 30.5.1999) Elulugu. Sündis 7. oktoobril 1920 Koerus. 1928-1934 algharidus Aruküla algkoolis. 1935-1939 õppis Tartu Kaubanduskoolis. 1939-1941 õppis Tartu Kommertsgümnaasiumis. 1942-1943 õppis Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonnas. 1943 mobiliseeriti Saksa sõjaväkke. 1944 põgenes Rootsi. 1949 abiellus Asta Priuhkaga. 1966-1985 Balti Arhiivi juhataja. 1982- 1999 oli Välismaise Eesti Kirjanike Liidu esimees. Looming. 1940 hakati avaldama tema varaseid värsse. 1946 ilmus tema debüütkogu "Nägu koduaknas" Ta on avaldanud 13 luulekogu: "Nägu koduaknas" (Stockholm 1946)
Kalju Lepik (1920-1999) Kalju Lepik sündis 1920.aastal Järvamaal Koeru alevikus 7. oktoober kontoriametniku pojana Ta oli eesti luuletaja. Ta isa oli kontoriametnik. Alghariduse sai Kalju Lepik Aruküla algkoolist. Pärast seda läks ta õppima Tallinna Kaubanduskooli ja Tartu Kommerts Gümnaasiumi. 1940. Aastal asutas Lepik koos Enn Kerega kirjandusrühmituse ,,Tuulisui". 1942. aastal läks Lepik edasi õppima Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonda. 1943. aastal mobiliseeriti ta Saksa sõjaväkke. 1944. aastal põgenes ta Rootsi, kus ta õppis veel lühemat aega Stockholmi Ülikooli humanitaarteaduskonnas. Rootsis töötas Lepik algselt Mörby haigla köögis, siis raadiovabrikus. Ta oli ajakirja ,,Kodukolle" toimetuse sekretär, tööline trükikojas, ametnik Statistika Keskbüroos ja 1966 kuni pensionile minekuni 1985 Balti Arhiivi juhataja. Alates 1982. aastast oli Lepik Välismaise Eesti Kir...
Ta polnud kunagi eriline vastuhakkaja, vaid pigem kannatas vaikselt kõik ära. Selajal, kui koolivennad tegid lollusi ja proovisid suitsu, meeldis Karlile raamatuid lugeda. Kui õpetajad seda märkasid, anti talle lugeda Tuglast ja teisi klassikuid. 14-aastasena lõpetas Karl Ristikivi 1927.aasta kevadel Varbla 6-klassilise algkooli parima lõputunnistusega, mis saada võis. Samal aastal kolisid nad emaga Kullamaa kihelkonda ning poiss asus õppima Tallinna Poeglaste Kaubanduskoolis. Elasid nad mõisahärra Tonkmanni korteris, kelle alluvuses tema ema töötas. Tallinna Poeglaste Kaubanduskoolis keskenduti palju keelteõpetusele, mis tuli kasuks, sest Ristikivi sai oma lugemisala laiendada, tutvudes ka väliskirjandusega. Kodumaisest kirjandusest jäid tähtsale kohale Tuglas, mingil määral ka Luts, Tammsaare ning Gailiti ja Vallaku novellid. Ristikivi hakkas ka ise kirjutama. Teise Tallinna kooliaasta algul,
septembril 1898 Brooklynis, New Yorgis. Ta oli üks esimesi ameerika heliloojaid, kelle helitööd on tänaseni kasutusel õpetajate ,,tööriistana" näitamaks kõikjal ja kõigile ameerika sisenemist Stravinsky, Chopini, Beethoveni ja Mozarti muusikamaailma. Ameerika helilooja number üks tegi ajalugu ühendades sümfoonilise muusika dzässiga. Ooper "Porgy ja Bess" (1937) on ainus ameerika ooper, mis on kinnistunud maailmalavadel. Sündinud vene immigrandi perekonnas, õppis Gershwin kaubanduskoolis käies muusikat omal käel eratundides, eeskujuks rahvaliku muusika (popular music) rajaja Irving Berlini looming. 16-aastaselt töötas ta muusikaäris ostjatele uusi laule klaveril ette mängides. 1916. aastal pääses esimene tema enda lugu trükki. 1918 kukkus Gershwini esimene muusikal Broadwayl läbi, pool aastat hiljem kirjutatud "La La Lucille" läks juba täissaalidele. Helilooja teos ,,Porgy ja Bessi" võeti algul kunstiringkondades kesiselt vastu. Valge helilooja
järvamaale tulnud Virumaalt Ahtust 19. Sajandi lõpul. Artur Sirk õppis Pruuna külakoolis (1908-11), Ambla Haridusseltsi koolis (1911-14), Tallinna Poeglaste Kaubanduskoolis (1914-16) ja Tallinna Peetri Reaalkoolis. Reaalkooli 34. Lennu lõpuklassi õpilasena astus Artur Sirk Vabadussõja alguspäevil vabatahtlikuna Tallinna
• Esimene eesti kinoteater, kuhu osteti helifilmi näitamiseks vajaminev aparatuur, oli Tallinna “Gloria Palace”, praegune Vene Draamateater. • Esimene kodumaine heliga mängufilm, ühtlasi ka muusikafilm, oli “Päikese lapsed”(1932), lavastaja ja operaator Theodor Luts. • Theodor Luts (14. august 1896 Palamuse – 24. september 1980 Brasiilia) oli Vabadussõja veteran, eesti filmioperaator.[1][2] • Õppinud Simuna kihelkonnakoolis, Tartu kaubanduskoolis. Lõpetas Peterburi kommertsgümnaasiumi. • Eesti Vabadussõjas osales Theodor Luts Kuperjanovi partisanina[1] • 1926. aastal lõid Theodor ja tema abikaasa Aksella Luts esimese eesti täispika mängufilmi "Noored kotkad", mille stsenaariumi autor oli Aksella Luts. • 1931. aastal valmis neil vaatefilm "Kas tunned maad?" ning kultuurantropoloogilise dokumentaalfilmi "Ruhnu". Koostöös soomlastega valmisid nad 1931
Karl Ristikivi 1912-1977 Karl Ristikivi lapsepõlv o Sündinud 16. oktoobril 1912. aastal vallaspojana. o Sünnikoht Läänemaal, Varbla Kihelkonnas, Saulepi vallas. o Lõpetanud Varbla 6-klassilise algkooli. o 14-aastaselt asus õppima Tallinna Kaubanduskoolis, mille lõpetas 1930. aastal. o Esimene jutuke, millega teenis lisaraha ilmus aastal 1928 ajalehes ,,Uudisleht" o Õppis õhtugümnaasiumis Tallinna Kolledz. (4-aastase kursuse lõpetas rekordiliselt ühe aastaga 1931-1932) Karl Ristikivi vaimse kujunemise periood o 1936. aastal astus Tartu Ülikooli ja valis erialaks geograafia, lõpetas cum laude 1942. o Esimese tõelise tunnustuse saavutas Ristikivi lastekirjanikuna:
KALJU LEPIK Kalju Lepik sündis 1920.aastal Järvamaal Koeru alevikus kontoriametniku pojana, õppis Tartu Kaubanduskoolis, Tartu Kommertsgümnaasiumis, 1942-43 Tartu ülikooli filosoofiateaduskonnas Põhjamaade ajalugu ja arheoloogiat. 1943 mobiliseeriti ta Saksa sõjaväkke, 1944 põgenes Hiiumaalt Rootsi, kus pidas mitmeid leivatööameteid. Oli üks energilisemaid pagulaselu organisaatoreid Rootsis, võttes osa Radikaaldemokraatliku Koondise ja Stockholmi kirjastuse Eesti Raamat asutamisest (1946) ning kuuludes Balti Instituudi, Eesti Kultuuri Koondise, Eesti Rahvusnõukogu jt. pagulasorganisatsioonide
Maria Lindmäe XII C Joan Miro 20. aprill 1893- 25. detsember 1983 Joan Miró sündis 20. aprillil 1893 Barcelonas kella- ja kullassepa pojana. Vanemate soovil õppis ta kaubanduskoolis ja töötas kuni vaimse krahhini kontoriametnikuna. Pärast seda ostsid vanemad talle tervenemiseks maavalduse Montroigis ja lubasid kaks aastat hiljem asuda õppima Barcelona kaunite kunstide kooli. Joani õpetaja Francisco Galí võttis noormehe oma hoole alla ja juhendas ta klassikaliste ja kaasaegsete kunstisuundade kaudu sügavama taju poole. Miród seostatakse sürrealismi esimese, psüühilise automatismi staadiumiga. Kuigi Miró oli Barcelonas saanud
ANTON STARKOPF (20.04.1889 - 30.12.1966) Joonistaja,kujur ja pedagoog. Sndis Harjumaal Kohila vallas Ra klas ehitusmeistri perekonnas; oli abielus Lydia Meiga. ppis 1897-99 Lohu vallakoolis, 1899-1904 Jrvakandi (Purku) ministeeriumikoolis, 1907-09 Tallinnas G. Narusbeki kaubanduskoolis ja 1909-11 Peterburis krgematel kaubandus- tstuskursustel. Kunstihariduse omandas 1911-12 Mnchenis A.Azhbe kunstikoolis /H. Schwegerle juhendusel) ning 1912-13 Pariisis Academie Russe'is ja Academie de la Grande Chaumiere'is (S. Bulakvski ja E. A. Bourdelle'i juures), ppis seal joonistamist ja modelleerimist. Arreteeriti sgisel 1914 Dresdenis ja interneeriti Luna-Saksamaal Wehlenis. Ttas 1916-18 sjavangina Ratheni ja Dresdeni kiviraiumistkodades ning a-st 1917 htlasi Berliinis F
Hitleri elukaaslane oli Eva Braun kellega ta kohtus Hoffmanni Müncheni fotostuudios. Eva Braun oli kooliõpetaja Friedrich Brauni ja Franziska Kronbergeri kolmelapselise pere teine tütar. Brauni vanemad olid pärit austatud baieri perekonnast. Tema vanem õde oli sündinud 1908. aastal ja noorem õde Margarete (Gretl) sündis aastal 1915. Gretl abiellus hiljem Hitleri lähitöötaja Hermann Fegelingiga. Eva sai hariduse lütseumist, aasta käis ka nunnakloostri kaubanduskoolis, kus tal olid keskmised hinded. Hitler ei tarvitanud tubakatooteid ega alkoholi. Hitleri surm Aastal 1945, kui Nõukogude armeesõdurid koos relvastusega olid jõudnud Berliini lähedale, kolis Eva Braun Hitleri Führebunkerisse ning jäi sinna oma elu lõpuni. Hitler küll soovitas Braunil lahkuda, kuid ta jäi Hitlerile truuks kuni viimaste minutiteni. 29 aprilli abiellus ta Hitleriga. Järgmisel päeval mürgitas
Koolivennad on hiljemgi meenutanud, et kui nemad tegid lollusi ning proovisid suitsu, siis Karl on rahulik ning teda huvitasid rohkem raamatud. Seda märkasid ka õpetajad ning talle anti lugeda Tuglast ja teisi klassikuid. Poiss neelas raamatuid himuga.14-aastasena lõpetas Karl Ristikivi 1927.aasta kevadel Varbla 6-klassilise algkooli parima lõputunnistusega, mis saada võis. Samal aastal kolisid nad emaga Kullamaa kihelkonda ning poiss asus õppima Tallinna Poeglaste Kaubanduskoolis. Elamiseks oli tal mõisahärra Tonkmanni korter, kelle alluvuses tema ema töötas. Tallinna Poeglaste Kaubanduskoolis keskenduti palju keelteõpetusele, mis tuli kasuks, sest nüüd sai Ristikivi oma lugemisala laiendada, tutvudes ka väliskirjandusega (Scott, Sudermann, Thomas Mann). Kodumaisest kirjandusest jäid tähtsale kohale Tuglas, mingil määral ka Luts, Tammsaare ning Gailiti ja Vallaku novellid. Ristikivi kirjutas siis juba ise ka
aasta valimistel küll ainult 10,7% häältest, kuid enamus saadikukohad Tallinnas, Tartus ja Narvas Liidu tegevuse lõpetas 12. märtsil 1934. aastal Pätsi ja Laidoneri rühmituse riigipööre ARTUR SIRK • Sündis 25. septembril 1900. aastal Lehtse vallas Pruuna külas Sepa talus – suri 2. augustil 1937. aastal Luksemburgis • 1908-11 õppis Pruuna külakoolis, 1911-14 Ambla Haridusseltsi koolis, 1914-16 Tallinna Poeglaste Kaubanduskoolis ja 1916-19 Tallinna Peetri Reaalkoolis • Reaalkooli lõpuklassis astus Sirk vabatahtlikuna Tallinna kooliõpilaste roodu, kust asus teenistusse Laiarööplelise Soomusringi Nr.2 peale – koolipoiste rong • Tegi kaasa taandumise Tapa alt Kehrani, murdelahingud Aegviidu ruumis ja pealetungi üle Tapa, Tartu ja valga Petserini, viimane lahing oli Tartu lähedal Tähtvere mõisa väljadel • 1919. aasta märtis õpingud Tallinna kooliõpilaste
1 Elukäik Karl Ristikivi sündis 16. oktoobril 1912. aastal Varblas Sipka talus. Ema Elisabet Ristikivi oli taluteenijanna, isa andmed puuduvad. Tema lapsepõlv ja noorusaastad möödusid Läänemaal, kus ta õppis Varbla kuueklassilises algkoolis. Juba 14-aastasena suundus Karl pealinna edasi õppima. Tallinn avaldas kirjanikule tugevat mõju, mida võib märgata ka tema hilisemates romaanides. Ta õppis Tallinna Poeglaste Kaubanduskoolis, kus keskenduti keeleõpetusele - see tuli kirjandushuvilisele Karlile kasuks, sest nii laienesid lugemisvõimalused. Pärast kaubanduskooli lõpetamist ei olnud suurt võimalust tööle saada, kuna oli kriisiaeg. Küll aga leidis ta võimaluse veidi oma kirjatöödega teenida. Karl Ristikivi esimene jutustus ilmus varjunime all ajalehes ,,Uudisleht" 1928. aastal. 1931. a läks Karl Ristikivi edasi Tallinna Kolledzisse, mille ta lõpetas vaid ühe aastaga
leksikon, lk. 490-491, art. "Starkopf, Anton") Töö valisin sellepärast, et Tartus on Anton Starkopfi 120. sünniaastapäeva näitus. (1936-40 Starkopf-Rea), kujur ja pedagoog. Sündis Harjumaal Kohila vallas Röa külas ehitusmeistri perekonnas; oli abielus Lydia Meiga. Õppis 1897-99 Lohu vallakoolis, 1899- 1904 Järvakandi (Purku) ministeeriumikoolis, 1907-09 Tallinnas G. Narusbeki kaubanduskoolis ja 1909-11 Peterburis kõrgematel kaubandus- tööstuskursustel. Kunstihariduse omandas 1911-12 Münchenis A.Azhbe kunstikoolis /H. Schwegerle juhendusel) ning 1912-13 Pariisis Academie Russe'is ja Academie de la Grande Chaumiere'is (S. Bulakvski ja E. A. Bourdelle'i juures), õppis seal joonistamist ja modelleerimist. Arreteeriti sügisel 1914 Dresdenis ja interneeriti Lõuna-Saksamaal Wehlenis
Tema Elukäigust noorusest kuni surmani,loomingut ning lugeda tema suurepärast luulet,mida ta alustas juba kooli ajal. Luule näiteid olen üritanud tuua erinevaid ning nii öelda igasugusele maitsele. 2 Ülevaade elukäigust Kalju Lepin sündis 7.10.1920 Järvamaal Koeru alevikus kontoriametniku pojana.1928-1934. aastal õppis Koeru algkoolis.1935-1939 Tartu kaubanduskoolis ja 1939-1941 Tartu Kommertsgümnaasiumis. Lõpetas 1941 Tartus keskkooli, õppis 1942-1943 ülikoolis filosoofiateaduskeskkonnas, oli Saksa armees.1944. aastast elas sõjapõgenikuna Rootsis, kus jätkas õpinguid Stockholmi ülikoolis. Töötas 1945-1946 Stockholmis Mörby haigla köögis. 1946-1954 raadiovabrikus, trükikojas. Aastast 1966 Balti Arhiivi juhataja. Kuulus ka üliõpilasseltsi ,,Põhjala". Elatist teenis peamiselt raamatupidajana ning arhivaarina. Tema
mehiselt. G. Suitsu tähtsam looming: · ,,Elu tuli"- ,,Elu tuli" ja ,,Oma saar" · ,,Tuulemaa"- ,,Kerkokell" ja neljaosaline tsükkel ,,Tuulemaa" · ,,Ohvrisuits" · ,,Kõik on kokku unenägu"- ,,Sapine kuu", ,,Maakaitseväelane" 7 KALJU LEPIK Kalju Lepik sündis 1920.aastal Järvamaal Koeru alevikus kontoriametniku pojana, õppis Tartu Kaubanduskoolis, Tartu Kommertsgümnaasiumis, 1942-43 Tartu ülikooli filosoofiateaduskonnas Põhjamaade ajalugu ja arheoloogiat. 1943 mobiliseeriti ta Saksa sõjaväkke, 1944 põgenes Hiiumaalt Rootsi, kus pidas mitmeid leivatööameteid. Oli üks energilisemaid pagulaselu organisaatoreid Rootsis, võttes osa Radikaaldemokraatliku Koondise ja Stockholmi kirjastuse Eesti Raamat asutamisest (1946) ning kuuludes Balti Instituudi, Eesti Kultuuri Koondise, Eesti Rahvusnõukogu jt. pagulasorganisatsioonide
Tema söejoonistus Ludwig van Beethovenist ripub siiani Haapsalu Maavalitsuse kirjandusmaja Ernst Ennole pühendatud töötoas. Enno ei sallinud pildistamist, kuid tal ei olnud selle vastu midagi, kui Ella teda joonistas. Pilt 9 Ella Enno (Allikas: Kreutzwaldi sajand, Ernst Enno'ga seotud materjalid, pilt B-72-46 ) Pilt 9 Ella Enno joonistus abikaasast (Allikas: Kreutzwaldi sajand, Ernst Enno'ga seotud materjalid, pilt B-72-4) Valga-perioodil 1917. aastal hakkas Enno kohalikus kaubanduskoolis andma eesti keele tunde. Ennot oli alati huvitanud rahvahariduse edendamine, selles suunas jätkas ta oma tegevust Valga Rahvahariduse Seltsi esimehena. 1919. aastal avatud Valgas poeglaste ja tütarlaste keskkoolis, õpetas luuletaja ka eesti keelt. Pilt 9 Läänemaa õpetajate seminari väljavõte eelneva töökogemuse kohta (Allikas: Eesti Riigiarhiiv f 1183, n 2, s-ü 95, l 4ja 5) Tema töö pedagoogina avaldas muljet noore vabariigi haridusjuhtidele ja F. Mihkelsaar kutsus
Theodor Lutsu tegevusest ja tähendusest eesti filmiloos Nagu vanema venna Oskar Lutsu panus eesti kirjandusse, on niisama oluline noorema venna Theodori osa eesti filmiloos. Filmioperaator ja -lavastaja Theodor Luts sündis 14. augustil 1896 Kuremaal. Tema lapsepõlv möödus Palamusel. Õppinud Simuna kihelkonnakoolis ja Tartu kaubanduskoolis, lõpetas ta Peterburi kommertsgümnaasiumi. Hiljem õppis Tartu ülikoolis keemiat ja majandust, lisaks käis Tallinna Sõjakoolis. Vabadussõjas tegi Theodor Luts Julius Kuperjanovi partisaniüksuse koosseisus kaasa nii Paju kui Võnnu lahingus; temast sai suurtükiväe ohvitser. Edasisele ohvitserikarjäärile sai takistuseks sõjaväes saadud seljapõrutus. Olles käinud Berliinis uuemaid moetantse õppimas,
Need raamatud pole enam kätte sattunud. Muidugi ka meie oma looduslikud kuldraamatud, mis siis kättesaadavad olid ja ka Lutsu raamatuid - ta oli siis populaarne. Lugemist oli kahtemoodi. Õhtuti tulevalgel tädi ette loetud raamatud ja need, mis raamatukogust toodud ning ise lugesin. 3.Millised olid Teie lemmikained koolis? Ajalugu ja loodusõpetus. 4.Millised on Teie eredamad mälestused oma koolipoisi põlvest? Mul on meeles, et viie aasta jooksul kaubanduskoolis olen kolm korda kiita saanud, klassi ees. Tol ajal kiitust nii väga ei jagatud, tubli töö oli normaalne asi. Esimest korda sain kiita riigikaitses õpetaja-leitnandi käest. Meile räägiti Petseri, Pihkva lahingutest, võtsime need kõik läbi ja ma käisin Vabadussõja kohta raamatukogus juurde 31 lugemas. Järgmisel tunnil kutsuti mind kaardi juurde vastama ning rääkisin raamatukogus loetust, vastase väejuhatuse plaanist
Näitustel on ta esinenud alates 1964. aastast. E. Ootsingu maal Enno Ootsing Skulptuur EV ajal Ferdinand Sannamees on 11. novemberil 1895. Arulas Otepää kihelkonnas sündinud ja 25. jaanuaril 1963. aastal meie seast Tallinn lahkunud Eesti skulptor. Ta õppis 1904.–1906. Arula vallakoolis, 1906.–1907. Otepää Vene Õigeusu koolis ja 1907.–1912. Progümnaasiumis ning 1912.-13. Tartu Õpetajate Seltsi kaubanduskoolis. 1918.–1919. õppis Konrad Mäe maaliateljees ja 1919.–1924. "Pallases" maali, graafikat ja skulptuuri. 1920. aastal läks Sannamees üle skulptuuriateljeesse, mida juhatas andekas skulptor ja võimekas õpetaja Anton Starkopf. 1923. aasta suveks sõitis ta koos õpetajaga Dresdenisse, samuti on ta käinud Pariisiset ning peale naasmist kodumaale teenis Sannamees elatist vabakunstnikuna. Peale seda esines ta 1933. Pariisi Sügissalongi näitusel. II
Jookseb järve äärde, kus Vidrik püüab kala. Leeni tõi Vidrikule võileiba, ta pidas seda kihlumiseks, aga Vidrik mitte ning püüdis kala edasi. Leeni nukud põlesid päikese käes. KARL RISTIKIVI Paguluses vaadati tagasi, kõik mis Eestisse jäi oli ilus ja tore, olid vanas kinni Ka teisel pool vett elat kohvrite otsas, lootuses tagasi saada Tammsaare mõõtu kirjanik Ema eesmärgiks oli anda Karlile hea haridus Õpib kaubanduskoolis, töötab müüjana tapeedipoes Hiljem läks edasi õppima Tahtis saada lenduriks, aga silmanägemine halb Hakkab kirjutama seiklusjutte Võidab lastekirjanduse võistlusel I auhinna, mis võimaldas Tartu ülikooli õppima minna Ühineb Veljestu ühinguga 44ndal Stockholmis, töötab Upsala ülikoolis Töö käigus hakkab kirjutama,viljakas Kurb elu, üksildane Suhtleb küll paguluses eestlastega aga lähikondlased puuduvad
" - Pearu Marile. ,,Kannata aga, noorik, ega armastus muidu ei tule, kui valu ei ole." - Saunatädi Krõõdale. Pilet 15: Ivan Bunini nelja novelli lähivaatlus Pilet 16: Karl Ristikivi elu ja looming Karl Ristikivi elas 1912 1977. Ta on sündinud Varblas teenijatüdruku vallaslapsena. Kui ema otsis endale kohta, siis oli laps tal kaasas. Ristikivi õppis kohalikus koolis 6 klassi, hiljem läks Tallinna. 1927 1930 (15 18 aastat) oli Tallinna Kaubanduskoolis, seal oli võimalus palju lugeda ja kinos käia. 1932 (20 aastat) lõpetas kolledzi humanitaarharu, samas töötas õpingute kõrvalt. 1933 1934 oli Haapsalus sõjaväes. Õppimise ajal tegeles kirjandusega kriminaalromaan ,,Võõrad varjud". Samas sai tuntuks lastekirjanikuna. Kirjastus Loodus korraldaslasteraamatute konkursse, kus Ristikivi osales. ,,Lendav maailm" - I koht. ,,Semud" ja ,,Sellid" 1936 I koht. ,,Sinine liblikas" 1936 II koht.
Teoses palju sümboleid. Kolm osa 1. põrgu 2. puhastustuli 3. paradiis. Igas osas 33 laulu + sissejuhatav laul = 100 (teisendus keskaja täiuslikumat numbrist 10). Põrgu tumedais toonides, puhastustuli roheline, paradiis hele valgus. Põrgu 9 ringi, 9 planeetidest taevast, kõrgemail elab Jumal. · Ristikivi elu ja looming, ühe teose analüüs Sündis vallaslapsena Varblas, käis kohalikus koolis. Vahetas palju elukohti, hiljem õppis Tallinnas kaubanduskoolis, Tln Kolledzi humanitaarharus (kirjutab ajalehtedes). 1933-34 sõjaväes. I teos kriminaalromaan ,,Võõrad varjud". Võtab osa paljudest kirjandusvõistlustest. 1936 ,,Semudele" ja ,,Sinine liblikas". Jätkab õpinguid Tartus geograafia + filosoofia loengud. Kuulub ,,Veljesto" korporatsiooni, jätkab kogu aeg kirjutamist. 1938 ,,Tuli ja raud" eest preemia + Tammsaare tunnustav kriitika. 1942 lõpetab ülikooli, 43 mobilisatsioon. Elab üle Tartu pommitamise, pääseb napilt surmast
On tähelepanuväärseim pagulusse siirdunud eesti kirjanik. Sündis 16. oktoobril 1912. a Läänemaal Varbla kihelkonnas Paadremaa (hiljem Saulepi) vallas Pärnamaa metsakülas teenijatüdruku pojana. Tema pärisnimi oli Karp, sest ema oli õigeusklik. Algkooli lõpetanud, siirdus Karl Ristikivi 1927. a Tallinnasse ja elas seal kuni 1936. aastani. 1927-30 õppis Ristikivi Tallinna Kaubanduskoolis ja lõpetas pärast seda 1932. a Tallinna Kolledzi humanitaarharu, olles vahepeal ajutiselt tapeediäris õpipoisiks. Luges väga palju. 1936. a läks ta Tartu Ülikooli õppima geograafiat, lõpetas 1942. a. Siis töötas ta ülikooli majandusgeograafia instituudis assistendina ning oli Saksa sõjaväes tõlgiks maist novembrini 1943. a. Samal ajal põgenes ta Soome, kus oli Eesti Büroo asjaajaja Helsingis. Järgmisel aastal asus Rootsi, kuhu ka jäi. Rootsis on valminud
Samal ajal paistis koolis oma taibukusega silma. Kooliainetes jõudis hästi edasi. Lõpetab külakooli, seejärel soovitati poissi edasi koolitada. Ühtpidi läks õnneks, et ema sai teenijakoha sugulaste juures, sai raha, et poissi koolitada (tööandjad maksid koolituskulud). Teisalt olid need karmid tingimused – ema töötab ainult söögi ja riietuse eest ning mingit palka ta ei saa ning suvistel vaheaegadel pidi Karl seal tööl käima. Leppisid nende tingimustega ning Karl käis kaubanduskoolis Tallinnas. Tulemused olid väga head. Keeled ja matemaatika olid tugevad. Kui ta sai oma põhikooli läbi, oli tal lihtsam amet olemas, võis tööd saada kaupluses arveametnikuna. Ta töötas sellel ametil, püsivam amet tapeedipanija juures. Soovis oma kooliteed jätkata – astus Tallinna kolledžisse, omaaegsesse õhtukooli. Lõpetamise järel tunnistus vastas gümnaasiumi lõputunnistusele. Õppetöö toimus 17-22. Eksameid sooritati 3 korda aastas. Olid nõudlikud ning ranged eksamid
Alates 1920. aastast Kaitsepolitsei ametnik, 1926. aastast poliitilises politseis. 1939. aastast poliitilise politsei komissari kohusetäitja Kuressaares. Vabastatud ametist 1940. aasta 20. juulil. 1941–42 Tallinn-Harju poliitilise politsei ülem, 1942–43 Eesti Julgeolekupolitsei B IV osakonna (poliitiline politsei) juhataja asetäitja, 1943–44 B IV osakonna juhataja. Läks 1944 Saksamaale, 1950 Austraaliasse. Suri 06.04.1983. 3 Koolmeister, Aleksander. Sünd 1897. Õppis Pihkva kaubanduskoolis, 1914–17 Vene armees, 1917–18 Punaarmees, lõpuks staabikapten, 1917–18 VK(b)P liige. Naasis Eestisse, 1919–24 Eesti sõjaväes kapteni auastmes. A-st 1921 teenis raudteepolitseis, läks erru, enne NLi okupatsiooni algust oli villavabriku meister. 1941. a suvel Omakaitses, hiljem teenis Tartu koonduslaagri eriosakonnas, 1941–42 poliitilise politsei Jamburgi välisosakonna ülem. 1942. a mais vabastati tervislikel põhjustel
annaabi.ee 
