Animal Experimentation Based on the Constitution of Estionia, we are all born with equal rights. However, mankind denys that animals share these rights. Animals are just as entitled to the rights of living, avoiding pain as humans are. Nonetheless, we still abuse them, often even without a second thought. Despite the wide use of animal testing, the research gained from it is not helpful to mankind. The chemicals and medicines tested on animals reacts differently on every species. That is why results gained from animal testing could be incorrect and misleading. In many cases, not only are the results wrong, but the opposite can be true for humans; a drug may cure a disease in lab animals but have an bad effect when used in treating people for the same symptoms. Only the study of human patients will ultimately lead to valid research. Unfortunately, many institutions which commit v...
läheb ühest agregaatolekust teise (vedelik gaas). Tetraklorometaani tegelik keemistemperatuur on 76,72oC (wikipedia andmetel), seega eeldatavasti katse tegemisel me märkasime keemistemperatuuri liiga hilja. Kuid kuna keemistemperatuur sõltub ka välisrõhust, võib erinevus ka sellest tingitud olla (normaaltemperatuur on 20oC, kuid klassiruumis oli kindlasti soojem). Aga ma siiski usun, et pigem on tegu inimliku mõõtmisveaga. Aga kuna meie katsete viga ei olnud väga suur, võib järeldada, et selline keemistemperatuuri määramine on küllaltki täpne viis.
Töö eesmärk Happe ja leelise lahuste kontsentratsiooni määramine tiitrimisega. Kasutatavad ained ja töövahendid Uuritava kontsentratsiooniga HCL lahus, täpse kontsentratsiooniga NaOH lahus, indikaatorid fenoolftaleiin (ff) ja metüülpunane (mp). Koonilised kolvid (250 cm3), 2 büretti (25 cm3), pipett (10 cm3) Töö käik Happe kontsentratsiooni määramiseks võtsime kindla kontsentratsiooniga NaOH lahust (mõõtelahust) ja valasime seda büretti. Büreti valasime täis kuni mahuskaala 0-märgini. Pipetile panime otsa pipetipumba. Pipeti abil mõõtsime puhtasse koonilisse kolbi 10 cm3 hapet ja lisasime 2-4 tilka indikaatorit ff (fenoolftaleiin). Järgnevalt tilgutasime büretist leelise (NaOH) lahust happesse (HCl), kuni lahuse värvus muutus punaseks. Lugesime büretis oleva leelise nivoo asukoha. Seejärel kordasime katset kolmel korral. Saadud tulemustest leidsime aritmeetilise keskmise. Katseandmed Happe neutraliseerimiseks kulunud leelise maht cm3...
Töö eesmärk Töö eesmärgiks oli erinevate kompleksühendite saamine laboris ning kompleksühenditega katsete tegemine. Kasutatud mõõteseadmed, töövahendid ja kemikaalid Töövahendid: katseklaaside komplekt, pipetid, elektripliit, keeduklaas Kemikaalid: FeNH4(SO4)2, NH4SCN, NaOH, BaCl2, K2[Fe(CN)6], Cd(CH3COO)2, CuSO4, NH3H2O, NH4Cl, Zn, NiSO4, NaCl, AgNO3, Co(NO3)26H2O, atsetoon, destilleeritud vesi, NaCl, Bi(NO3)3, KI, KI (tahke), Pb(NO3)2, Na2SO4, CH3COONa, Na2SO3, Al2(SO4)3, ZnSO4, K4[Fe(CN)6], FeCl3, FeSO4, H2SO4, Na2HPO4, HNO3, (NH4)2MoO4 Töö käik
1. Sissejuhatus. Gaasilises olekus aine molekulid täidavad ühtlaselt kogu ruumi, molekulid on pidevas korrapäratus soojusliikumises. Molekulidevahelised kaugused on suured, mistõttu jõud nende vahel on väikesed ja jäetakse sageli arvestamata – ideaalgaas. Gaasiliste ainete mahtu väljendatakse tavaliselt kokkuleppelistel nn normaaltingimustel: temperatuur 273,15 K (0 °C) rõhk 101 325 Pa (1,0 atm; 760 mm Hg) Viimasel ajal soovitatakse kasutada gaaside mahu väljendamiseks ka nn standardtingimusi: temperatuur 273,15 K (0 °C) rõhk 100 000 Pa (0,987 atm; 750 mm Hg) Avogadro seadus. Kõikide gaaside võrdsed ruumalad sisaldavad ühesugusel temperatuuril ja rõhul võrdse arvu molekule (või väärisgaaside korral aatomeid). Kui normaaltingimustel on 1,0 Vm 22,4dm 3 / mol mooli gaasi maht ehk molaarruumala , siis standardtingimustel ...
1. Sissejuhatus. Keemilised protsessid võib jagada pöörduvateks ja pöördumatuteks. Pöördumatud protsessid kulgevad ühes suunas praktiliselt lõpuni. Selliste protsesside näiteks on mitmed reaktsioonid, mille käigus üks reaktsioonisaadusest (gaas või sade) eraldub süsteemist. Vastupidises suunas see reaktsioon ei kulge. Paljud reaktsioonid on aga pöörduvad, nad kulgevad nii ühes kui teises suunas ja reaktsiooni lõpuks moodustuvas ainete segus (tasakaalusegus) on nii lähteaineid kui saadusi. Sõltuvalt tingimustest (temperatuur, rõhk) nende vahekord tasakaalusegus varieerub. Fikseeritud tingimustel saabub selliste reaktsioonide puhul mingil hetkel olukord, kus ühegi aine kontsentratsioon enam ajas ei muutu. Sellist olukorda nimetatakse keemiliseks tasakaaluks. Keemiline tasakaal on nn dünaamiline tasakaal, sest protsessid ei ole lõppenud, vaid nad kulgevad vastassuundades ühesuguse kiirusega. Pöörduv reaktsioon: v1 aA+ bB...
1. Sissejuhatus. Lahus on kahest või enamast komponendist (lahustunud ained, lahusti) koosnev homogeenne süsteem. Sarnane lahustub sarnases. Ioonvõrega ja polaarsed ühendid lahustuvad üldjuhul paremini polaarsetes lahustites (soolad, alused, happed vees), mittepolaarsed ühendid mittepolaarsetes lahustites. Gaaside lahustuvus Gaaside lahustuvus väheneb temperatuuri tõusuga ja suureneb rõhu kasvuga. Gaaside lahustuvus vees väheneb, kui vesi sisaldab lahustunud soolasid. Henry seadus. Gaasi lahustuvus vedelikus on proportsionaalses sõltuvuses gaasi osarõhuga lahuse kohal CM k h p kus, 1.1 CM – gaasi molaarne kontsentratsioon lahuses mol/dm3 p – gaasi osarõhk lahuse kohal atm kh – antud gaasile temperatuurist sõltuv konstant (nn Henry konstant). Lahuste kontsentratsioon Lahustunud aine hulka kindlas lahuse või lahusti koguses (reeglipäraselt mahus) nimetatakse lahuse kontsentratsioon...
toitumissuhetega. Ühed loomad on taimtoidulised, teised aga loomtoidulised. Kisklus ehk röövtoidulisus on kahe looma vaheline toitumissuhe, milles osalevad röövloom ja saakloom. Röövloom toitub saakloomadest. Kui näiteks saakloomade arvukus mingil põhjusel suureneb, siis hakkab toiduküllusest suurenema ka kiskjate arvukus. PÜSTITATUD HÜPOTEESID Mida rohkem on röövkalu, seda vähem on lepiskalu. LÄBIVIIDUD KATSETE TULEMUSED Röövkalu sai liiga palju ning selle tõttu lepiskalade arvukus vähenes. Kuid kuna röövkaladel oli liiga vähe süüa hakkasid nad surema ja lõpuks jäid alles vaid lepiskalad. KOKKUVÕTE Kui röövkalad sööksid kõik lepiskalad ära, sureksid nad ise ka, sest neil poleks enam millestki toituda.
Füüsika 8. Klass Spektri värvid: punane, oranz, kollane, roheline, sinine, violett Tihedus: Füüsikaline suurus. Tähis: ρ (roo) Ühik: kg/m3 Mõõtühik: areomeeter. Tihedus: ainemassi ja ruumala jagatis. Üleslükke jõud: Tähis: Fü. Mõõteriist: Dünamomeeter. On jõud, mis tõukab kehasid vedelikus või gaasis ülespoole. Fü = ρ* V(tihedus)*g(gravitatsioonijõud 10). Fü sõltub vedeliku v gaasi tihedusest, mida tihedam on vedelik, seda suurem on Fü. Vedelikus oleva keha ruumalast ja mida suurem on ruumala, seda suurem on fü. (Tõus vedeliku pinnale lõpeb, kui raskusjõud (Fr = mg) = üleslükke jõuga (Fü) Mg=Fü – Ujumise tingimus. Kui Fü = Mg, r=r, siis keha on vees seal, kus ta pannakse. Mehhaaniline töö,energia ja võimsus. Füüsikalised suurused. Mehhaaniline töö:nimetatakse kehale mõjuva jõu ja selle jõul läbinud nihke korrutist. A = Fs. F=1N. S=1m. Mehhaaniline energia: E=J(džaul). Kui kehal on energiat, siis saab te...
Esitluse valmistaja: SeltsimeesLenin Nafta Nafta koostis Nafta koosneb põhiliselt süsinikust ja vesinikust. Hoolimata sellest, et elemendiline koostis on naftal suhteliselt lihtne, on molekulaarne koostis väga keerukas. Peale süsiniku ja vesiniku sisaldab nafta ka lisanditena väävlit, hapnikku, lämmastikku, lisaks pisut metalle ning mittetäielikult lagunenud orgaanilist ainet. Mida suurem on nafta erikaal, seda suurem Nafta teke Nafta on tekkinud mittetäielikult lagunenud orgaanilisest ainest, mis võis olla nii taimne kui ka loomne ning kasvas kas meres või maismaal. Suurem osa naftast on tekkinud arvatavasti merelisest fütoplanktonist ning protistidest. Sellised on näiteks sinivetikad. Suurenev rõhk ning temperatuur viib kerogeeni lagunemiseni kergemateks molekulideks, mis hakkavad rõhu tõttu Nafta leiukohad Peamised leiukohad on Pärsia lahe ümbruses, Ameeri...
...............................................6 3. LÕHKEAINED........................................................................................................... 7 3.1. LÕHKEAINE LIIGID............................................................................................... 7 3.2. LEVINUMAD LÕHKEAINED.................................................................................. 8 4. PLAHVATUSKATSED KODUSTES TINGIMUSTES..............................................11 5. KATSETE ARUTELU JA ANALÜÜS.......................................................................14 KOKKUVÕTTE............................................................................................................24 KASUTATUD MATERJALID.......................................................................................25 SISSEJUHATUS Tänapäeval leiab internetist palju õpetusi kuidas teha plahvatust kodustes tingimustes. Katse kirjeldusi leiab enamasti foorumitest
Sissejuhatus Töö eesmärgiks oli tahke soola, mis võis olla kaksiksool, või lahuse analüüs. Lahus võis seega sisaldada ühe või kaks katiooni ja ühe aniooni, kusjuures katioonid pidid olema erinevatest rühmadest. Määrata tuli nii katioonid kui anioonid. Töö käik Uuritavaks aineks oli tahke aine VIII. Kuna tegemist oli sinakasrohelise pulbriga, võis ennustada nikliioonide olemasolu. Valmistasin ainest lahuse, selleks panin natuke ainet katseklaasi, lisasin destilleeritud vett ja segasin, kuni sool oli täielikult lahustunud. Ka tekkinud lahus oli sinakasrohelise värvusega. I rühma katioonide tõestamine Katioonide I rühma sadestamiseks lisasin uuritavale lahusele HCl, kuna sadet ei tekkinud, võis välistada I rühma katioonide Pb2+, Hg22+ ja Ag+ olemasolu lahuses. II rühma katioonide tõestamine Kuna I rühma katioone lahuses ei leidunud, siis võis II rühma katioonide uurimiseks kasutada alglahust. II rühma katioonide sadestamiseks hapes...
1. Sissejuhatus. Reaktsioonivõrrandeid võib esitada kahel viisil – molekulaarkujul ja ioonvõrrandina. Molekulaarkujul võrrandis kajastuvad vaid ühendid. Täpsemini kirjeldab toimuvat ioonvõrrand, sest elektrolüüdid on vesilahuses jagunenud ioonideks ja osa ioone mingisse vastastiktoimesse ei astu. Et eristada erinevates agregaatolekutes olevaid ja lahustunud ühendeid, on korrektne märkida olek ühendi või iooni juurde. Ioonvõrrandite kirjutamisel jälgida järgmisi reegleid: lahku võib kirjutada kõik tugevad elektrolüüdid vasakul ja paremal pool korduvad ioonid jäetakse võrrandist välja (taandatakse) kokku jäetakse: gaasid jt mittedissotsieeruvad ühendid (CO2, NH3, SO2, MnO2 jt) vähelahustuvad ühendid (BaSO4, AgCl, Cu(OH)2 jt) vesi H2O ning muud vähedissotsieeruvad ühendid (H2S, HCN, HF, NH3 ⋅ H2O, CH3COOH jt) kompleksioonid ( [Ag(NH3)2]+, [Al(OH)6]3– jt) laengute sum...
elektronid ja kvargid, 10 –14m aatomituum Megamaailma (l > 1 Mm)-10 16m 1 valgusaasta, 10 7m maa läbimõõt, 10 9m päikeseläbimõõt,10 10m kaugus maast päikseni. • Selgita loodusteadusliku meetodi olemust! Loodusteadusliku meetodi all mõistetakse niisiis meetodi, mis seisneb vaatluste põhjal hüpoteeside püstitamises, nende põhjal ennustuste tegemises ja ennustuste paikapidavuse kontrollimises katsete läbiviimise teel. • Selgita mõistete tähendused! Mõõtmine-füüsikalise suuruse väärtuse võrdlemine mõõtühikuga. Mõõtühik-füüsikalise suuruse(nt pikkus) konkreetne väärtus, mida kokkuleppeliselt kasutatakse sama suuruse teiste väärtuste(nt pliiatsi pikkus) arvuliseks iseloomustamiseks Mõõtetulemus- Mõõtmise teel saadud mõõtesuuruse väärtus. Mõõtevahend-on kindlate metroloogiliste omadustega tehniline vahend,
Faraday, eksperimentaalse füüsika suurkuju, sündis 22. oktoobril 1791. aastal Londoni lähedal käsitöölise pojana. Michael sai väga vähe koolis käia, sest tal tuli vara ise elatist teenima hakata. 13-aastasena asus Michael tööle raamatuköitja õpipoisina ja omandas põhiosa teadmistest iseseisvalt. Kui raamatud tema küsimustele looduse kohta vastust ei andnud, püüdis poiss lahendusteni jõuda katsete abil. Nii kujuneski ta üheks suuremaks seni elanud meistriks füüsikaalaste katsete väljamõtlemisel ja teostamisel. Tõde oli Faraday jaoks alati tähtsam teadussaavutustega kaasnevast ühiskondlikust tunnustusest. Kui talle pakkuti Inglise Teaduste Akadeemia esimehe kohta, siis Faraday keeldus, ehkki selle ametikohaga oleks kaasnenud aadliseisusesse tõstmine ja muud suured auavaldused. Faraday mõistis, et kõrge teadusametnikuna ei saaks ta enam oma katsetusi jätkata. Taunides anglikaani kiriku välist
seisundis, mõtete kaudu mingit pilti saata. Ganzfeldi seisundiks nimetatakse sellist seisundit, mil katsealuse tavalised sensoorsed sisendid (nägemine ja kuulmine) on kunstlikult piiratud ning aju püüab sensoorsete sisendite puudumist muul moel kompenseerida, kutsudes esile nägemusi. Varasemad eksperimendid on andnud põhjust uskuda, et telepaatia eksisteerib ning seda kinnitasid ka meie tulemused. Meie katsete tulemused ületasid juhusliku tulemuse positiivsete katsete protsendi (25%) 20,5 protsendipunkti võrra, seega saime tulemuseks 45,5% õnnestunud katseid kogu katsete arvust. Uurimistöö saavutas oma eesmärgi, leides kinnitust, et telepaatia, kui mõtete edastamine ilma igasuguse kommunikatsioonita, on võimalik. ABSTRACT The aim of the current research is to find additional proof of the existence of telepathy. In order to do that, repetitive Ganzfeld experiment was performed. This is an experiment that is
Valige üks või mitu: a. EU Directive on the Construction of Recreational Craft b. Lloyds Register of Shipping regulatsioonid väikelaevade ehitamiseks c. International Organization for Standardization ISO 12215 d. The Offshore Racing Council regulatsioonid väikelaevade ehitamiseks Küsimus 2 Valmis Hindepunkte 1,0/1,0 Märgi küsimus lipuga Küsimuse tekst Millised näitajad eristavad katsete järeletehtavust katsete korratavusest? Valige üks või mitu: a. Erinev katselabor b. Sama katselabor c. Erinev katsemasin d. Sama katsemasin e. Erinev katsete läbiviija f. Katsete vahele jääv aeg on lühike Küsimus 3 Valmis Hindepunkte 1,0/1,0 Märgi küsimus lipuga Küsimuse tekst Milleks on materjalide katsestandardid vajalikud? Valige üks või mitu: a. Materjali omaduste hindamiseks b. Materjali kvaliteedi hindamiseks c.
1. Tõenäosus ja tema leidmise näiteid arvutusvalemite abil Sõltumatute katsete kordamisel saadavat suhtelise sageduse piirväärtust kutsutakse sündmuse A toimumise tõenäosuseks P (A) := lim mn n Sündmus, mille toimumise tõenäosus on 0 võib aset leida lim n1 =0 n n-1
Kuidas erineb autotroofse ja heterotroofse organismi ainevahetus erinevatel temperatuuridel Nimed Püstitatud hüpoteesid • 1) 15°C juures ei toimu autotroofsel ainevahetust • 2.) Heterotroofne organismi ainevahetus ei sõltu temperatuurist • 3) Autotroofne organismi ainevahetus on 65°C juures kõige intensiivsem Katsete läbiviimine Katse 1 • Esimese katsega püüdsime välja selgitada, kas autotroofse organismi ainevahetus sõltub temperatuurist või ei sõltu • 1) Panime biokambrisse 150ml 15°C vett • 2) Lisasime sinna 5tl suhkrut ja 1/3 pärmi • 3) Mõõtsime 5 minuti jooksul CO2 taset • 4)Vahetasime vee ja pärmi • 5) sama katse 45°C juures Katsete läbiviimine Katse 2
ning vajadusel märgitakse koostisainete kontsentratsioon. Teave kemikaalide, reaktiivide ja töölahuste valmistaja, valmistamiskuupäeva ja püsivuse kohta peab olema asjaosalistele kättesaadav. Säilivusaega võib pikendada dokumenteeritud hinnangu või analüüsi alusel. 8. Mis on katsesüsteem ja millised on nõuded bioloogilisele katsesüsteemile? Olemas on füüsikalised, keemilised ja bioloogilised katsesüsteemid. Need on füüsikaliste ja keemiliste katsete andmete saamiseks kasutatavad seadmed peavad olema sobiva konstruktsiooni ja võimsusega ning nõuetekohaselt paigutatud. Füüsikaliste ja keemiliste katsesüsteemide toimimise muutumatus ja terviklikkus peab olema tagatud. Bioloogilised katsesüsteemide jaoks on oma nõuded. Äsja vastuvõetud uued loomsed ja taimsed katsesüsteemid tuleb isoleerida kuni nende tervisliku seisundi hindamiseni. Ebahariliku suremuse või haigestumuse korral ei või vastavat partiid uuringutes
1. Teaduslikud kirjeldused Ajaloolised loodusteadused nagu näiteks kosmoloogia, paleontoloogia on üles ehitatud konkreetsete sündmuste ja protsesside kirjeldusele. Laboriteadustes nagu tahkisefüüsika ja valkude keemia pööratakse tähelepanu hoopis teistsugustele asjadele. Laboriteaduses teevad teadlased katseid ning otsivad selle abil, kuidas katseobjekt mingites tingimustes käitub. Sarnaste katsetulemuste vahele märgitakse seos. See annab võimaluse hiljem ennustada sarnaste katsete lõpptulemusi. Nähtusi liigitatakse süstemaatiliselt, selle põhjal tekivad valdkonnad, milles kehtivad sarnased seaduspärasused. Süstemaatilisuse abil on võimalik ennustada ette olukordi, kuidas näiteks sarnased katsed lõppevad või kuidas mõni materjal reageerib, mis omakorda võimaldab teadusel edasi areneda. 2. Teaduslikud seletused Teaduses kasutatakse tihti teooriaid. Teooriaid kasutatakse siis kui seda on saab kirjeldada
Suund on vastupidine mootori korral toiteallika poolt tekitatud voolule. 5.Faraday katse kirjeldus- 6.elektromotoorjõud-on võrdne kõrvaljõudude tööga Ak ühikulise suurusega laengu ühekordel läbi viimisel kogu vooluringist. 7.magnetvoog-näitab, millisel määral läbivad magnetvälja jõujooned vaadeldavat pinda selle pinna suuruse ja asendi tõttu magnetväljas. = BScosB 8.Faraday induktsiooniseadus-kasutades magnetvoo mõistet, võib kõigi Faraday katsete tulemuse üldistada kujul, mis näitab, et induktsiooni elektromotoorjõud on võrdeline magnetvoo muutumise kiirusega. 9.Lenzi reegel- a) induktsioonivoolu suund on selline, et tema magnetväli kompenseeriks muutust, mis voolu põhjustab; b) induktsioonivool toimib alati vastupidiselt seda voolu esile kutsuvale põhjusele; 10.induktsiooniseaduse rakendusi- pöörisvoole ära kasutades saab teha seadme nimega magnetsummuti. Induktsioonahi. 11
peavad õpetajad kooli üheks kõige tähtsamaks klassiks, sest siis peab õpilane tegema otsuseid, mis mõjutavad oluliselt tema haridust ja tulevikku. Õppeedukus on 9-ndas klassis minu jaoks väga oluline, sest kes meist ei tahaks endale head lõputunnistust ja soovitud gümnaasiumikohta? Põhikooli lõpuklass on pöördepunktiks kogu kooliaastale, sest see eraldab õpilased, kes tahavad õppida, nendest, kes seda ei taha. 9-nda klassi õppeedukus on tähtis ka gümnaasiumi katsete jaoks. 9. klass on viimane klass enne gümnaasiumi, seega on vaja ennast heast küljest näidata ja õpingutele keskenduda, kui tahad saavutada endale seatud eesmärke ja minna edasi õppima valitud kooli ja klassi. Selleks, et saada head tunnistust, peab õppima ja pingutama, et saavutada soovitud eesmärki ja kindlat kohta gümnaasiumis. Põhikooli lõpuklass on paljudele õpilastele koht, kus tuleb otsustada, mida oma eluga peale
Pannes massid m1 ja m2 valemisse (5), saadi proovikeha ruumala koos parafiiniga. Kuna taheti tihedust arvutada silikaattellise tükile, tuleb parafiini ruumala saadud ruumalast lahutada. Selleks leiti valemi (6) abil parafiini ruumala ja valemiga (7) saadi silikaattellise tüki ruumala V. Omadust imada vett nimetatakse poorsuseks, mida saab materjalile arvutada tema tiheduse ja absoluutse tiheduse kaudu valemi (8) kaudu. Tulemused on esitatud tabelis 1.3. Tabelis 1.4 on toodud katsete tulemusel saadus graniidi tihedused ja neile vastavad poorsused. Tabelis 1.5 on toodud katsete tulemusel saadud silikaattellise tihedused ja neile vastavad poorsused. Tabelis 1.6 on toodud katsete tulemusel saadud keraamilise tellise tihedused ja neile vastavad poorsused. Absoluutsed tihedused kasutatud materjalidele: silikaattellis =2650 kg/ m3 keraamiline_tellis =2650 kg/ m3 3 Valem (3)
variatsioonreas 25%. Ülemine kvartiil tunnuse väärtus, milles suuremaid (või võrdseid) liikmeid on variatsioonras 25%. Dispersioon ja standardhälve Variatsioonrida: x1; x2; x3....xn Variatsioonreas oleva arvu ja keskväärtuse vahet nimetatakse selle arvu hälbeks. Dispersioon - juhusliku suuruse varieeruvuse mõõt, ta näitab, kui palju uuritav suurus varieerub. Näiteks kui katseseerias on kõigi katsete tulemus sama, siis katsete dispersioon on null. Mida suurem aga dispersioon on, seda enam erinevad katsete tulemused üksteisest. Standardhälve ruutjuur dispersioonist. Variatsioonkordaja Kui uuritavate tunnuste mõõtühikud on erinevad, ei saa nende hajuvust hinnata standardhälbega. Sellisel juhul kasutatakse variatsioonkordajat. V= standardhälve jagatud keskväärtusega Korrelatsioon
Ilmastikutingimuste mõju talirapsi saagikusele selle erinevates kasvufaasides Ranno Vaarikmäe Andres Talts Abstrakt ilmastikutingimuste mõju: Uuriti Rapsi seemne saagikusele. Rapsi seemne õlikontsentratsioonile. Seemne kogusele 1 peal. 1000 seemne kaalule. Katsed viidi läbi 34-s erinevas keskkonnas, mida sümboliseerivad erinevad mulla omadused ja kliimatingimused. Katsete koht – Saksamaa Katsete aeg – 2006 – 2011 Metoodikad Põldude väetamine erinevatel perioodidel lämmastikväetisega. Kasutati kolme erinevat sorti talirapsi. Uuriti: 1) Taime idanemist 2) Lehtede arengut 3) Varre pikenemist 4) Õitsemist 5) Seemnete arengut 6) Küpsemist Ilmastikuandmed registreeriti kohapeal, kontrolliti kõiki ilmastikutegureid. Tulemused Seemne saagikus
4 0,548 15 22,47 1,498 2,244 9,64 0,07 5 0,758 15 26,33 1,755 3,08 9,72 0,01 6 0,816 15 - 1,81 3,28 9,82 0,11 gk = 9,71 m/s2 ∆k = 0,04 1.5 Järeldus 1. Kvaliteet ∆k x 100% = 0,04 x 100% = 0,4% gk 9,71 Lubatud kvaliteedi viga on kuni 1,0 %. Kuna katsete kvaliteedi viga on väiksem kui lubatud kvaliteedi viga, siis on katsete kvaliteet hea. 2. Süstemaatiline viga 9,67 9,71 9,75 9,81 Kuna õige tulemus jääb väljapoole lubatud vea piire on katsetes sees suur süstemaatiline viga.
W1 W1-uuritava proovi mass, g W2-tühja kaalutopsi mass, g W3-topsi mass koos toorrasvaga, g (74,79 - 74,03) X1 = = 27,05% 2,81 (72,43 - 71,63) X2= = 27,97% 2,86 27,05 + 27,97 Xkesk = = 27,51% 2 Pakendil oli märgitud rasvaprotsendiks 24g/100g tootes. Kokkuvõte Katsete tulemusel saadi pakendil olevast numbrist suhteliselt erinev number. Selle põhjuseks võib lugeda mitmeid faktoreid. Võis mõjutada see, et uurisin vaid ligikaudu 3g toodet, kui tootja analüüsis 100g. Samuti võis ainesse sattuda liigne niiskus. Otsustavaks võis osutuda ka mitte piisav heksaani väljaaurustamine. Mõjutada võis ka eksimus kaalumisel või muud inimlikud eksimused katsete sooritamisel ning vahepealsel ainete transportimisel.
Ohmi(1789-1854) järgi. See teadlane avastas voolutugevuse, pinge ja takistuse vahelise sõltuvuse vooluringi osas ning samuti need sõltuvused kogu suletud vooluringis. Lisaks sellele tegeles G.S Ohm ainete eritakistustega ning suutis kindalaks määrata seosed juhi mõõtmte ja juhi elektritakistuse vahel. Tema järgi on saanud takistuse mõõtühik nime "oom". Järeldusele pinge ja voolutugevuse võrdelisuse kohta jõudis 1862 aastal oma katsete tulemusi üldistades. Nende katsete tegemine nõudis suurt osavust. Ohmil polnud ei volti-ega ampermeetrit. Pinget mõõtis ta elektromeetriga ja voolutugevust magnetnõela pöördumise põhjal vooluga juhtme läheduses. Ohm avastas voolutugevuse sõltuvuse pingest vooluringi osas ja voolutugevuse seaduse kogu suletud vooluringis. Seejuures tuli tal ületada suuri raskusi. Ta konstrueeris ise tundliku mõõteriista voolutugevuse mõõtmiseks. Pingeallikana kasutas Ohm termopaari. Termopaari
4.valem Teades, et väikeste nurkade korral tan sin Dispersioon lainejuhis 1. dispersioon Füüsikas on dispersioon valguse lahtumine spketriks. Disperisoon-aine absoluutse murdumisnäitaja sõltuvus valguse lainepikkusest.Aine murdumisnäitaja on seda suurem,mida väiksem on valguse lainepikkus. Dispersioon on juhusliku suuruse varieeruvuse mõõt, ta näitab, kui palju uuritav suurus varieerub. Näiteks kui katseseerias on kõigi katsete tulemus sama, siis katsete dispersioon on null. Mida suurem aga dispersioon on, seda enam erinevad katsete tulemused üksteisest. Dispersioon on tingitud keskkonna parameetrite sõltuvusest sagedusest. 2. dispersiooni mõju signaalile Sel juhul polükromaatilise signaali erinevatele sageduspotentsiaalidele vastavad ruumis erinevad faasitasapinnad, mis levivad erinevate kiirustega. Laine murdumise puhul mittehomogeenses keskkonnas levivad erinevad sageduskomponendid erinevaid teid mööda
Kasutatavad materjalid: Portlandtsement CEMI 42,5; "Kiiu" karjääri looduslik liiv; joogivesi; plastifikaator. Materjalide ettevalmistus: katsetes kasutatav portlandtsement sõelutakse eelne valt läbi sõela avaga 5 mm; enne kasutamist määratakse liiva terastikuline koos tis, puistetihedus ja eraldatakse terad läbimõõduga üle 5 mm. Töö käik: 1. Katsed tehakse segu koostisega 1:3 (tsement:liiv) korraldatavate katsete puhul 500 g tsementi ja 1500 g liiva. 2. Peeneteralised betoonisegud valmistatakse Hobarti segistis: kuivad materjalid segatakse segistis 1 minuti vältel, seejärel lisatakse vesi j a segatakse veel 2 minuti jooksul. 3. Katsed jaotatakse kaheks seeriaks: a) Põhiseeria koosneb neljast katsest, mis erinevad omavahel segusse viidava plastifikaatori hulga poolest: 0; 0,6; 1,3 ja 2,0% tsemendi hulgast (massi järgi).
Kordamisküsimused TAHKISTE STRUKTUUR 12. klass 1. Kirjelda ioonsideme ja kovalentsideme teket molekulide moodustamisel aatommitest. Lk 55-56 Kovalentne side tekib ühiste elektronpaaride abil. Ioonside tekib vastasmärgiliste laengutega ioonide elektrilise tõmbumise tulemusena. 2. Kuidas on kindlaks tehtud, et kristallides on aatomid paigutunud korrapärasesse ruumvõresse? Lk 57 Difraktsiooni katsete abil. Sõltub difraktsiooni difagreeruvate lainete pikkusest kui ka võrekonstandist. 3. Kuidas muunduvad aatomite kõrgemad energiatasemed, kui aatomid (ioonid) ühinevad kristalliks? Lk 59 väliselektronide tasemed paisutab aatomite elektriline vastastikmõju laiadeks, mitme elektronvoldi laiusteka energiavöötmeteks e energiatsoonideks. 4. Kuidas liigitatakse tahkised nende elektrijuhtivuse järgi? Lk 60 Dielektrikud, pooljuhid ja juhid 5
....................................................................4 1.2. Kangaste kiulise koostise uurimine...........................................................................................6 1.3. Põletuskatse esialgsete järelduste kontrollimiseks....................................................................9 1.4. Märguvuskatse esialgsete järelduste kontrollimiseks..............................................................10 1.5 Lõplik järeldus analüüsi ja katsete põhjal................................................................................10 2. JÄRELDUSED KANGASTE VIIMISTLUSE KOHTA ORGANOLEPTILISE VAATLUSE PÕHJAL.............................................................................................................................................12 3. KANGASTE OMADUSTE KIRJELDAMINE (KOKKUVÕTTEV TABEL).............................14 KOKKUVÕTE...............................................................................................
9. Pärast katset korrasta töökoht ja pese käed. Küsi õpetajalt, kuhu asetada jäägid. 2. Ohumärgid mürgine aine tuleohtlik aine plahvatusohtlik keskkonnaohtlik söövitav kahjulik Söövitavad ained on näiteks happed, aga ka leelised. Tuleohtlike ainete seas on kütused (bensiin) ja mitmed alkoholid (etanool ja metanool) 3. Olulisemad katsevahendeid Katseklaas – peamiselt lihtsamate katsete tegemiseks. Katseklaasi ei tohi täita üle veerandi kogu tema mahust. Keeduklaas – lahuste valmistamiseks ja kuumutamiseks. Samuti mitmesuguste katsete tegemiseks. Ei tohi vahetult leegis kuumutada. Kolb (kooniline kolb ja ümarseisukolb) – lahuste valmistamiseks ja hoidmiseks, suletavad korgiga. Lehter – vedelike valamiseks ja filtrimiseks.
või inimõigusi. Kuid mõnede ebaeetiliste teadmiste puhul võib kasu inimkonnale olla suurem, kui selle teadmise eiramine. Sellest lähtuvalt tekib küsimus, et kas need teadmised ning nende kasutamine on eetilised või mitte. Esiteks arvan, et väide, et teadmine on ebaeetiline, sõltub ühiskonnast, kus teadmiseni on jõutud, sest väärtushinnangud on erinevates kultuurides ja religioonides erisugused. Näiteks on egiptlastel pühaks loomaks kass, kelle peal katsete tegemine on kindlasti täiesti välistatud. Seega on tõsiselt ebaeetiline kasutada Egiptuses sellised teadmisi, milleni on jõutud kassi peal katseid tehes. Seevastu aga näiteks Saksamaal pole kassid pühad loomad ning nende peal tehtud katsete tulemuste kasutamine on seal riigis mingil määral isegi eetiline. Samuti sõltub teadmiste eetilisus sellest, kui ebaeetilisel teel on selleni jõutud, milliseid ning
sündmuse tõenäosus on 1; 4) sündmuse ja tema vastandsündmuse tõenäosuste summa on võrdne ühega, st P(A)+P(Akriipsüleval)=1 Tõenäosuse puudused: def. on rakendatav ainult siis kui kõigi juhtude arv n on lõplik ja on teada, et praktikas see enamasti nii ei ole; soodsate juhtude arv m ei pruugi olla teada; def.eeldab et kõik juhud on võrdtõenäosed, praktikas sageli nii ei ole. 14.Sündmuse tõen. statistiline def. – Suhteline sagedus, m/n kusjuures n – katsete arv, m – sündmuse toimumiste arv n katsete korral. P(A) = lim m/n seda nimetatakse sündmuse statistiliseks tõenäosuseks. Puudus- seda täpset väärtust ei ole võimalik praktikas kasutada, sest kellelegi ei anta aega ega raha lõpmata arv kordi katseid sooritada, kasutatakse ligilähedasi väärtusi. P(A)=w=m/n. 15.Sündmuse tinglik tõenäosus – Kui kaks sündmust A ja B toimuvad järjestikku siis tekib küsimus, kas esimese sündmuse toimumine mõjutab
g4 = 0,01875 / SQRT(1 (0,01875 / 2* 0,023)^2) = 0,02053 m 6. 7. Kokkuvõte ja järeldused Dispersiooniks nimetatakse laine levimiskiiruse sõltuvust sagedusest. Selle korral signaali erinevad sageduskomponendid levivad erinevate faasikiirustega ning signaali levimiskiirust ei saa samastada enam faasikiirusega. Sellisel juhul signaali levimiskiirust iseloomustatakse nn grupikiirusega, mis langeb kokku energia levimisega ruumis. Katsete tulemustena leitud lainepikkused lainejuhis erinesid tunduvalt arvutuslikult leitud lainepikkustest. Suur erinevus on arvatavasti tingitud sellest, et katsete läbiviimiseks kasutatud mõõtesild on küllaltki vana ning ei ole seetõttu enam töökorras.
ning tõmbetugevust; 3. metalsete omadustega materjalide katsetamisega löökpaindele, selgitada välja pingekontsentraatori ning katsetustemperatuuri mõju löögitugevusele. Kasutatud töövahendid: marker nihik teimikud (tõmbeteimikud, löökpaindeteimikud) joonlaud külmkamber tangid tõmbetugevuse katsemasin löögisitkuse katsemasin Katsetulemused: Tõmbetugevuse katsete tulemuste tabel on esitatud viimasel lehel. Löögisitkuse katsete tulemused (KV): KATSE nr. Temperatuur, ºC Löögisitkus, J Purunemine 1 20 218 habras 2 -65 238 habras Kokkuvõte/järeldused: Enne tulemuste analüüsi tuleks mainida katsetulemusi mõjutavaid tegureid:
Alumine kvartiil tunnuse väärtus, millest väiksemaid (või võrdseid) liikmeid on variatsioonreas 25%. Ülemine kvartiil tunnuse väärtus, millest suuremaid (või võrdseid) liikmeid on variatsioonras 25%. Detsiilide abil jaotatakse variatsioonrida 10-ks osaks. 22. Mis on dispersioon, mis standardhälve? Dispersioon juhusliku suuruse varieeruvuse mõõt, ta näitab, kui palju uuritav suurus varieerub. Näiteks kui katseseerias on kõigi katsete tulemus sama, siis katsete dispersioon on null. Mida suurem aga dispersioon on, seda enam erinevad katsete tulemused üksteisest. Standardhälve ruutjuur dispersioonist. 23. Kuidas leitakse standardhälve a) Variatsioonreast? b) Sagedustabelist? 24. Mis on variatsioonkordaja? Milleks läheb seda vaja? - Standardhälbe ja keskväärtuse suhe: V=sh/ksv. 25. Millist jaotust nimetatakse normaaljaotuseks? Milliste tingimiuste korral
staatilise või sujuvalt muutuva koormuse korral. Lisaks võib konstruktsioonile mõjuda löökkoormus, mis võib hapralt purustada detaili. Ootamatu habras purunemine on üks ohtlikumaid konstruktsioonide või detailide purunemise viise. Katsetamine löökpaindele võimaldab otsustada materjali kalduvuse üle haprale purunemisele. Kokkuvõte/järeldused: Katsete käigus selgus, et terasel läks teistega võrreldes küllaltki palju suuremat jõudu tarvis, et tekitada plastne deformatsioon. Teras, saavutades tugevuspiiri hakkas venima ning tekkis nn kael. Komposiitmaterjalid seevastu purunesid üsna kiiresti peale tugevuspiiri saavutamist. Üllatav oli see, et tõmbetulemused olid võrdluses terasega üsna lähedased või isegi suuremad (komposiit X)
11. Mõõtemääramatuse abil kirjeldatakse mõõtetulemuse kõikumist. Mõõtemääramatus on mõõtetulemuse, kui juhusliku suuruse hajuvust iseloomustav parameeter, mis piiritleb mõõtetulemuse ümber vahemiku, kuhu mõõdetava suuruse väärtushulk usutavasti satub 12. Dispersioon on juhusliku suuruse varieeruvuse mõõt. See näitab, kui palju uuritav suurus varieerub. Keskmine ruuthälve on üks varieeruvuse karakteristik Näiteks kui katseseerias on kõigi katsete tulemus sama, siis katsete dispersioon on null. Mida suurem dispersioon on, seda rohkem erinevad katsete tulemused üksteisest 13. Tunnuse keskväärtuseks on tunnuste väärtuste aritmeetiline keskmine. Kõik väärtused kokkuliidetud ja jagatud väärtuste arvuga. 14. Standardhälve iseloomustab vastuste hajuvust keskmise ümber. Standardhälbe saab, kui leida kõigi vastajate vastuste erinevus üldisest keskmisest ning arvutada nende erinevuste keskmine
Teaduslikud faktid Uurimisobjekt Probleemi püstitamine muutuja Taustinformatsiooni kogumine teaduslik informatsioon Probleemi oletatav vastus Hüpoteesi sõnastamine vaatluste ja katsete korraldamine Hüpoteesi kontrollimine katse- ja vaatlustulemused Tulemuste analüüs ja järelduste tegemine Uued teaduslikud faktid 1. Püstitada teaduslik probleem (küsimus, millele teadus veel vastata ei oska, tugineb teaduslikele faktidele). 2. Taustinfo kogumine ( püütakse saada võimalikult hea ülevaade uurimisobjektist kui ka teistest samalaadsetest uuringutest) 3
Tekst Sümbol a lõpust Päike paistab 2 Täna on neljapäev #NAME? Ilm on külm #NAME? Kuum tee #NAME? Arvamismäng Arv 15 Erinevus Katsete arv Tubli 2
Töö nr 3: Lõiketemperatuuri määramine treimisel Tööülesanne Määrata loomuliku termopaari meetodil lõiketemperatuur, kasutades juhendaja poolt etteantud töövahendeid ja lõikereziimi piirväärtusi. Muutujateks on lõikekiirus v ja ettenihe f. Lõikesügavus t on konstantne. Katsete korraldamine ja andmetöötlus viia läbi katsete planeerimise teooria alusel. Selgitada vaadeldavate protsessi mõjutavate tegurite olulisus või ebaolulisus ning kas antud katsetamistäpsuse ja valitud mudeli kuju korral on võimalik koostada täpsemat mudelit. Arvutada välja mudeli väljundi usaldusintervallid ning joonistada välja 2 graafikut koos usaldusintervallidega: lõiketemperatuuri T sõltuvus lõikekiirusest v (f=const) ja lõiketemperatuuri T sõltuvus ettenihkest f (v=const). Töö eesmärk
Keeduklaasi soojendati pliidil, kuni oli märgata aine sulamist. Sulamistemperatuur pandi kirja ja korrati katset – see kord alustati vee temperatuuriga, mis oli 10 kraadi jahedam kui mõõdetud sulamistemperatuur. Katse andmed: 1) Esimese katse sulamistemperatuur: 47 kraadi 2) Teise katse sulamistemperatuur: 47,5 kraadi Arvutused: 47+ 47,5 1) Keskmine sulamistemperatuur = 2 = 47,25 Tulemus: Katsete abil leiti naatriumtiosulfaadi sulamistemperatuuriks 47,25 kraadi. Järeldused: Katsete andmetel leiti sulamistemperatuuriks 47,25 kraadi, aine tegelik sulamistemperatuur on aga 48 kraadi; mõõdetud ja antud temperatuuride vahe on 0,75 kraadi. Järelikult polnud aine puhas. Veaarvutused (suhteline viga, absoluutne viga) 48 – 47,25 = 0,75 0,75 / 48 * 100 = 1,56% Katse viga võis tuleneda temperatuuri valest üles märkimisest või aine puhtusest.
6.6 järgi. EPS tiheduse ja soojuserijuhtivuse sõltuvus on toodud graafikulGraafik 3.2 : =0,025314+5,174310-50+ 0,173606 0 ,[ ] W m K Valem 3.6.6 Graafik 3.2 4. Katsete tulemused 4.1. Tiheduse määramine Kats Katsek Keskmi Katsekeha e- Katsekeha mõõtmed, cm eha ne mass, [g] keha tihedus tihedus nr. a b h 1s 20.0 20.0 4.88 40.42 20.6 2s 20.2 20.1 4.88 40.13 20.3
rahavaste liit). Põhiseadused (1920a põhisedus, 1934a ps, 1938a ps ja nende võrdlus). Suurmajanduskriis (kokkuhoiupoliitika, krooni devalveerimine). Sisepoliitilinekriis. Põhiseaduslikkriis. Üleminekuaeg. Autoritaarne Eesti (Riigipööre ja kaitseseisukord, Vaikiv olek ehk tasa lülitumine ajakirjanduse piiramine jne, põhiseaduse muutmine ja rahvarinne, muutused, välispoliitika siis). Riigipöörde katsed (1924 ja 1934 riigipöörde katsete võrdlus). Kultuurielu (Riik ja kultuur, kultuurautonoomia, kultuuri üldised arengujooned erinevatel aastatel). Elulaad (haridus, seltsiliikumised, usk, sport, meelelahutus). Olme. Sisepoliitiline areng (Demokraatlik Vabariik)Õigusliku aluse rajamiseks Eesti riigile tuli koostada põhiseadus. 23apr1919 astus kokku demokraatlike üldvalimiste teel moodustatud Asutav Kogu. Enne võttis vastu maaseaduse 1919, Võttis vastu EV esimese põhiseaduse15.jun1920
• Tõsta tundmatu keha veekeetjast kalorimeetrisse. • Jälgi kalorimeetri temperatuuri kuni kalorimeetri, seal oleva vee ja tundmatu keha temperatuur ühtlustuvad (termomeetri näit ei tõuse enam oluliselt minuti jooksul) ning fikseeri temperatuuri näit. • Korda katset erinevate veekogustega vähemalt viis korda. Andmete analüüs • Täida praktikumi protokoll mõõtetulemustega. • Leia tundmatu keha erisoojus. • Miks katsete erisoojused on erinevad? • Kas mõne katse tulemusena saadud erisoojus on teistest oluliselt erinev? • Leia erisoojuste keskmine. • Leia tabelist, mis materjalist võiks keha olla? • Mis mõjutas Sinu arvates katsetulemusi? Kalorimeetri tööpõhimõte Kalorimeeter on isoleeritud süsteem, kus keemilise reaktsiooni soojusefekti määramiseks mõõdetakse teadaoleva soojusmahtuvusega süsteemiosa (nt vee) soojenemist või jahtumist selle reaktsiooni toimel. Eeldusel, et ära
Järelikult puudusid lahuses tiotsüanaatioonid. Cl- tõestamine Lisasin lahusesse AgNO3. Valget AgCl sadet ei tekkinud. Seega puuduvad lahuses kloriidioonid. NO3- tõestamine Lisasin analüüsitavale lahusele FeSO4 lahust. Tekkis sade. Lisasin lahj. H2SO4 kuni sade lahustus. Seejärel lisasin ettevaatlikult mööda katseklaasi seina konts. H 2SO4. Lahuste piirpinnale ei tekkinud nitraatioonide tõestamiseks vajalikku pruuni ringi. Järelikult lahuses puuduvad nitraatioonid. Tehtud katsete põhjal tegin kindlaks, et tundmatuks soolaks oli KBr. Kokkuvõte või järeldused Laboratoorse töö esimese katse eesmärgiks oli teha kindlaks, milliseid anioone tundmatu analüüsitav lahus sisaldab. Katsete käigus tegin kindlaks, et lahuses oli esindatud kolm aniooni: CrO42-, SO42- ja [Fe(CN)6]3-. Tilkreaktsiooni käigus tegin kindlaks [Fe(CN)6]4--ioonide olemasolu lahuses filterpaberil tekkis sinine värvus. Kolmanda katse käigus tekkis etanaatiooni
TALLINNA ÜHISGÜMNAASIUM KESKONNATEGURITE MÕJUST PÄRMISEENTE KASVULE Uurimistöö bioloogias Koostaja: Hanna Liise Arge 11B Ivonna-Ly Pachel 11B Juhendaja: Leili Järv Tallinn 2015 SISUKORD SISSEJUHATUS 3 1 TEOREETILINE BAAS 4 2 MATERJAL JA METOODIKA 6 3 KATSETE TULEMUSED 7 4 ARUTELU 8 KOKKUVÕTE 9 KASUTATUD KIRJANDUS 10 LISAD 11 2 SISSEJUHATUS Mikroskoopilistest seentest on enimtuntud pärmseened- ehk pärmid. Need on päristuumsed mikroorganismid, mis kuuluvad seeneriiki. Neid esineb looduses väga paljudes kohtades. Koostasime eksperimentaalse uurimuse teemal keskkonna tegurite mõjust pärmiseente kasvule. Käesolev uurimistöö sai teoks Tallinna Ühisgümnaasiumi 11
annaabi.ee 
