Sõja käik •Välilahinguis hakati kasutama tulirelvasid. •Inglased võtsid kasutusele “tuletoru” (kahuri eelkäija) Poitiers’ lahing •1356. aastal •Inglased said jälle hävitavalt lüüa •1360. aastal sõlmitud rahu tulemusel sai Inglismaa endale suure osa Edela- Prantsusmaast. •Tollane Prantsuse kuningas Charles V (1364–1380) vangistati ja vabastati alles pärast tohutu lunaraha maksmist. Rasked ajad Euroopas •XIV sajandi keskel tabas Euroopat enneolematu katkulaine: must surm •1358. puhkes Pariisis ülestõus, mis haaras kaasa ka talupoegi Ülestõus Inglismaal •1381. aastal ülestõus Londonis •Läbirääkimistel tapeti ülestõusu eestvedaja Wat Tyler reeturlikult ülestõus vaibus Sõda jätkub •Prantslased katkestasid 1360. aastal sõlmitud rahu ja tungisid inglastele kallale. •Prantsusmaa sisetülid muutsid riigi nõrgaks 1415. aastal said inglased jälle suure võidu osaliseks. •Peagi langes ka Pariis inglaste kätte ja
tugevamalt kui amb. Pealegi oli seda lihtsam laadida POITIERS´ LAHING JA INGLASTE EDU Ka 1356 aastal toimunud Poitiers´i lahingus said prantslased inglastelt hävitavalt lüüa Vaelaste kätte langes Jean II Hea- Prantsuse kuningas 1360. a. sõlmitud rahu tulemusel läks inglaste kätte suur osa Edela Prantsusmaast. Pildil Poitiersi lahingumöll MUST SURM JA ZAKERII XIV. Sajandi keskel tabas Euroopat enneolematu katkulaine MUST SURM Kuna prantslased olid sõjapidamiseks tõstnud makse, siis puhkes 1358. aastal Pariisis ülestõus, mis haaras kaasa ka talupoegi. Talupoja pilkenime Jacques järgi hakkati ülestõusu kutsuma zakeriiks KA INGLISMAAL PUHKES ÜLESTÕUS 1381a toimus käsitöölise Wat Tyleri eestvedamisel ülestõus Inglismaal Pärast Wat Tyleri reeturlikku mõrva ülestõus vaibus Pildil Wat Tyleri mõrvamine kuningaga "läbirääkimise" ajal
veel jäänud 150 000-170 000 inimest. Paljud Rootsi sõdurid hukkusid 1708-1709 olnud erakordses pakases ja sellepärast olid nad 1709 aasta juunis halvas seisus ja kaotasid Poltaava lahingu. Selle lahingu ajal polnud võimalik kasutada suurtükkide laskejõudu, sest neil oli laskemoonapuudus. Lahingus ellu jäänud rootslased langesid sõjavangi. Pärast suurt võitu Poltaava all avanes Venemaal võimalus vallutada ka Eesti ja Liivimaa, kus Rootsi vägesid nõrgestas 1710. aastal tabanuid katkulaine. 1712. aastal tungisid Vene väed Soome ja 1714. aastal oli juba kogu Soome nende käes. Taas astus sõtta Taani ja taanlased alistasid Saksamaalt Jüütimaale tunginud rootslased. Olukord muutus Rootsile juba lootusetuks ja 1721. aastal sõlmiti Soomes Uusikaupunki väikelinnas rahuleping. Rootsi oli sunnitud andma Venemaale Eesti, Liivimaa, Ingerimaa ja Lõuna-Karjala, kuid sai siiski tagasi Soome. Rootsi oli lakanud olemast suurriik. Juhendaja Nimi
näol oli puudulik, et väljaõpetamata mehed suutnuks vastase väljaõppinud vägedele tõhusat vastupanu osutada. Ligikaudsete arvestuste kohaselt värvati Rootsi regulaarvägedesse ja maakaitseväkke kokku kuni 7000-8000 eesti ja läti talupoega, valdavalt küll eestlast. Nad võtsid osa mitmetest lahingutest maale tunginud Vene vägede vastu ja kandsid raskeid kaotusi. Rootsi garnisonide ja neid toetavate kohalike vägede vastupanu murdis lõplikult 1710. a. Baltimaile jõudnud suur katkulaine. Ajaloo uurimustes, mis toetuvad pärast katku läbiviidud revisjonidele, on leitud, et varasemate nimekirjadega võrreldes oli puudu u. 75% talurahvast. Tegelikult olid kaotused mõnevõrra väiksemad, sest osa rahvast varjas end veel metsas või oli mujale pagenud. Katku suri u. 200 000 eestlast. 1712. aastaks oli ellu jäänud u. 150 000-170 000 inimest. Eesti rahva säilimine oli sattunud tõsisesse ohtu. SÕDA POOLAS JA UKRAINAS 1701. a
mehed suutnuks vastase väljaõppinud vägedele tõhusat vastupanu osutada. Ligikaudsete arvestuste kohaselt värvati Rootsi regulaarvägedesse ja maakaitseväkke kokku kuni 7000-8000 eesti ja läti talupoega, valdavalt küll eestlast. Nad võtsid osa mitmetest lahingutest maale tunginud Vene vägede vastu ja kandsid raskeid kaotusi. Rootsi garnisonide ja neid toetavate kohalike vägede vastupanu murdis lõplikult 1710. a. Baltimaile jõudnud suur katkulaine. 1712. aastaks oli ellu jäänud u. 150 000-170 000 inimest. Eesti rahva säilimine oli sattunud tõsisesse ohtu. 2.4. SÕDA POOLAS JA UKRAINAS 1701. a. kevadel alustas Karl XII Laiuselt suurt sõjakäiku Poolasse ja Saksimaale. Teel vabastati pikaajalisest piiramisest Riia. 1704. a. loobus August II Poola troonist, uueks Poola kuningaks valiti Stanislaw Leszczyňski. 1706. a. sõlmiti Leipzigi lähedal Rootsi ja Poola vahel Altrsnstädti rahu, mille kohaselt Poola pidi lõpetama
Kõige sagedamini introdutseeritakse võõrliigid inimeste poolt, näiteks elusvähkide import turustamise tarbeks. Võimalik on ka looduslik migreerumine naaberriikidest ühiste veeteede kaudu. IV Ajaloolised andmed Jõevähk rändas Eesti jõgedesse ja järvedesse peale viimast jääaega ja maa tõusu. 19 sajandi vahetusel oli jõevähk Eesti veekogudes väga arvukas. Suurim aastane registreeritud väljapüük oli 1929 a. 31 tonni. Esimene jõevähi katkulaine tabas Eestit 1896-1903 aastal Peipsi järve ja Võrtsjärve vesikonnas. Järgneval 40 aastal hävitas katk enamiku häid vähi populatsioone Eesti mandrialal. Viimane katk, või katkulaadne suremine, registreeriti 1985-1986 aastal kui vähk kadus 8 heast vähiveekogust. Eesti saartel Saaremaa, Hiiumaa ja Muhumaa ei ole täheldatud vähi massilist suremist. Perioodil 1950 - 1980 rikuti paljude jõgede ja ojade looduslik sang.
tekkida ka veremürgitus. Ohuteguriks on see, et see on väga nakkav. Peagi ei taheta enam, et laevad maabuksid sadamas, aga haiguse peatamiseks oli juba liiga hilja. Inimesed hakkasid massiliselt surema ning katk levis Sitsiiliast edasi Veneetsiasse ja Genovasse 1348. aasta jaanuariks. Peale Itaalia vallutamist levib kiiresti edasi Prantsusmaale, Hispaaniasse, Portugali ja Inglismaale 1348. aasta juuniks. 1349. aastaks jõudis ka Skandinaaviasse ja Venemaale, kuid Euroopas hakkas katkulaine siis juba vaibuma. Kannatajate piin, raev ja vägivald Inimesed olid hirmunud ja abitud. Algselt pöörduti abi saamiseks kiriku poole, aga preestrid ei osanud samuti midagi teha ning kiriku autoriteet hakkas kiiresti langema ning kukkus läbi oma tegevuses.Keskaegsele inimesele oli kohane mõelda, et see oli karistus Jumalalt, sest kogu inimkond on liiga patune ja kõlbmatu. Paljudest linnadest aeti ära lõbutüdrukud ning keelustati hasartmängud.
Giovanni Boccaccio ,,Dekameron." Teose tegevus toimus Itaalias, renessansi pealinnas Firenzes, aastal 1348. Sel ajal oli Kesk-Euroopat ründamas suur katkulaine ning üks rühm elujanulisi noori otsustab põgeneda Musta Surma eest Firenzest. Nad asuvad elama linna lähedal asuvasse villasse ja lepivad kokku, et teineteise lõbustamiseks räägib igaüks neist 10 päeva jooksul 10 lugu. Nii sünnivad need 100 novelli. Novellides räägitakse sellest, kuidas inimesed oma salakavaluse ja tarkusega suudavad lahendada mitmeid probleeme. Tegelasteks on sarvekandjatest abielumehed, truudusetud abielunaised, himurad nunnad ja preestrid,
2) Millal ja kuidas algas Põhjasõda? Kuidas puudutas sõja algus eesti talupoegi? Taani, Poola ja Venemaa sõlmisid Karli vastu (Rootsi) liidu ja alustasid 1700. aastal Põhjasõda kallaletungiga Riia linnale. Põhjasõja ajal põgenesid paljud talupojad koos peredega metsadesse ja soodesse. Esimestel aastatel toimusid mitmel pool mõisavastased rahutused. Nad pidid minema Rootsi eest sõdima. 1710. a.jõudis Baltimaile suur katkulaine, katku suri umbes 200 000 eestlast. 3) Kirjeldage 1700. aasta Narva lahingut. Kuidas mõjutas lahingu tulemus sõja edasist käiku? Sõda toimus Venemaa ja Rootsi vahel. Rootsi väed saavutasid selles veenva võidu. See on üks suuremaid sõjalisi võite Rootsi ajaloos. Lahing leidis aset 30. (19.) novembril (Rootsi kalendri järgi 20. novembril) 1700. Vene väge ründas 10 500-meheline Rootsi vägi.. Karl XII ja kindral Rehnskjöld leidsid kohe nõrga koha Vene vägede paigutuses
vastase väljaõppinud vägedele tõhusat vastupanu osutada. Ligikaudsete arvestuste kohaselt värvati Rootsi regulaarvägedesse ja maakaitseväkke kokku kuni 7000-8000 eesti ja läti talupoega, valdavalt küll eestlast. Nad võtsid osa mitmetest lahingutest maale tunginud Vene vägede vastu ja kandsid raskeid kaotusi. Rootsi garnisonide ja neid toetavate kohalike vägede vastupanu murdis lõplikult 1710. a. Baltimaile jõudnud suur katkulaine. Ajaloo uurimustes, mis toetuvad pärast katku läbiviidud revisjonidele, on leitud, et varasemate nimekirjadega võrreldes oli puudu u. 75% talurahvast. Tegelikult olid kaotused mõnevõrra väiksemad, sest osa rahvast varjas end veel metsas või oli mujale pagenud. Katku suri u. 200 000 eestlast. 1712. aastaks oli ellu jäänud u. 150 000-170 000 inimest. Eesti rahva säilimine oli sattunud tõsisesse ohtu. SÕDA POOLAS JA UKRAINAS 1701. a
latgalid Ümera lahing väike kokkupõrge, eestlased loevad seda suureks võiduks; eestlased liikusid üle Koiva jõe, võit andis jõudu edaspidiseks 1211 - Viljandi piiramine, sakslaste suurim üritus, alguses suudeti vaenlased tagasi lüüa ja saada nende sõjavarustust, sakslased kasutasid kiviheitemasinat, pikk võitlus5 päeva ei suudetud vallutada, 6. Päev, läbirääkimised, sõlmiti piirajatega rahu, hiljem saadi vanemad ja ülikud pantvangideks ja tuldi tagasi 1212 Euroopas katkulaine, sõlmiti Toreida vaherahu(pidi olema kolm aastama 1212-1215) eestlased tahtsid ka rahu, sest neil oli olnud pidevad vastuseisud venelastega, Otepää linnust piirati 8 päeva, rahutused Pihkvas 1215 - juba talvel sooritasid sakslased sõjaretke põhja poole, Ridalasse ja Sakalasse, vaherahu rikkuminepidi kestma kevadeni, samal aastalLõhavere linnus(kuulus Lembitule), kolmandal päeval suutsid põlema süüdata, eestlased pidid alla andma
Tähtsamad sündmused: · 12.02.1700 - Põhjasõja algus-Riia piiramine August II Tugeva poolt · 1700. nov - Narva lahing ja rootslaste võit 1703 - Venelaste vallutused- põletati Paide,Viljandi, Rakvere, Valga, Tartu, Põltsama · 1703 - Peterburi linna rajamine Neeva suudmesse · 1704 - Tartu,Narva vallutamine venelaste poolt · 1708 - Tartu elanike küüditamine Venemaale · 1709 - Poltaava lahing-rootslaste purustamine · 1710 katkulaine · 1710 Vene väed alistavad Riia,Pärnu,Tallinna 1721 Soomes Uusikaupunki väikelinnas kirjutati Rootsi ja Venemaa poolt alla rahulepingule, balti erikorra kujunemise algus Tulemused: 1.Venemaa - sai endale Eesti-,Liivi-ja Ingerimaa ning Kagu-Soomest koos Viiburiga 2.Venemaa - sai väljapääsu Läänemerele 3.Rootsi - sai Venemaalt tagasi osa Soome aladest ning 2 miljonit riigitaalrit ja sai õiguse
Mudajões on jõevähi arvukus madal. Ebameeldiva üllatuse valmistas 2005.2006. a kontrollpüükidega Põltsamaa jõgi .Võib oletada, et Põltsamaa jõge on tabanud aastatel 20042005 vähkide katkulaadne suremine. Ajaloolised andmed : Jõevähk rändas Eesti jõgedesse ja järvedesse peale viimast jääaega ja maa tõusu. 19 sajandi vahetusel oli jõevähk Eesti veekogudes väga arvukas. Suurim aastane registreeritud väljapüük oli 1929 a. 31 tonni. Esimene jõevähi katkulaine tabas Eestit 18961903 aastal Peipsi järve ja Võrtsjärve vesikonnas. Järgneval 40 aastal hävitas katk enamiku häid vähi populatsioone Eesti mandrialal . Materjali otsitud : Osade inimeste uurimustöödest . Netilehekülgedelt : http://www.eestitoit.ee/pages.php/01110101 http://www.envir.ee/405592 http://www.maaleht.ee/?page=15199&grupp=targutalita&artikkel=1600
000-170 000 inimest. Paljud Rootsi sõdurid hukkusid 1708-1709 olnud erakordses pakases ja sellepärast olid nad 1709 aasta juunis halvas seisus ja kaotasid Poltaava lahingu. Selle lahingu ajal polnud võimalik kasutada suurtükkide laskejõudu, sest neil oli laskemoonapuudus. Lahingus ellu jäänud rootslased langesid sõjavangi. Pärast suurt võitu Poltaava all avanes Venemaal võimalus vallutada ka Eesti ja Liivimaa, kus Rootsi vägesid nõrgestas 1710. aastal tabanuid katkulaine. 1712. aastal tungisid Vene väed Soome ja 1714. aastal oli juba kogu Soome nende käes. Taas astus sõtta Taani ja taanlased alistasid Saksamaalt Jüütimaale tunginud rootslased. Olukord muutus Rootsile juba lootusetuks ja 1721. aastal sõlmiti Soomes Uusikaupunki väikelinnas rahuleping. Rootsi oli sunnitud andma Venemaale Eesti, Liivimaa, Ingerimaa ja Lõuna-Karjala, kuid sai siiski tagasi Soome. 2.1 Peeter loob uue armee.
oli puudulik, et väljaõpetamata mehed suutnuks vastase väljaõppinud vägedele tõhusat vastupanu osutada. Ligikaudsete arvestuste kohaselt värvati Rootsi regulaarvägedesse ja maakaitseväkke kokku kuni 7000-8000 eesti ja läti talupoega, valdavalt küll eestlast. Nad võtsid osa mitmetest lahingutest maale tunginud Vene vägede vastu ja kandsid raskeid kaotusi. Rootsi garnisonide ja neid toetavate kohalike vägede vastupanu murdis lõplikult 1710. a. Baltimaile jõudnud suur katkulaine. Ajaloo uurimustes, mis toetuvad pärast katku läbiviidud revisjonidele, on leitud, et varasemate nimekirjadega võrreldes oli puudu u. 75% talurahvast. Tegelikult olid kaotused mõnevõrra väiksemad, sest osa rahvast varjas end veel metsas või oli mujale pagenud. Katku suri u. 200 000 eestlast. 1712. aastaks oli ellu jäänud u. 150 000-170 000 inimest. Eesti rahva säilimine oli sattunud tõsisesse ohtu.
Tähtsamad sündmused : · 12.02.1700 - Põhjasõja algus-Riia piiramine August II Tugeva poolt · 1700. november - Narva lahing ja rootslaste võit 1703 - Venelaste vallutused- põletati Paide,Viljandi, Rakvere, Valga, Tartu, Põltsamaa · 1703 - Peterburi linna rajamine Neeva suudmesse · 1704 - Tartu,Narva vallutamine venelaste poolt · 1708 - Tartu elanike küüditamine Venemaale · 1709 - Poltaava lahing - rootslaste purustamine · 1710 katkulaine · 1710 Vene väed alistavad Riia, Pärnu, Tallinna 1721 Soomes Uusikaupunki väikelinnas kirjutati Rootsi ja Venemaa poolt alla rahulepingule, balti erikorra kujunemise algus. Eesti läks Venemaa kätte. Balti erikord - balitsaksa aadli seisuslikel eesõigustel põhinev autonoomne omavalitsussüsteem, kus kohalik võim kuulus rüütelkondadele. Nende juhtida oli kohus ja politsei, luteriusu kirk ja osaliselt ka kool. Nagu Rootsi ajal, olid linnaõigused
1700.a sept jõudsid esimesed venelaste väesalgad Narva alla. Rootsi kuningas Karl 12. Otsustas esmalt purustada venelased Narva all ning seejärel päästa Riia piiramisrõngast. Narva lahingu 1700.a võitsid rootslased. Rootsi kuningas alahindas venelasi, kes suutsid end peagi koguda tehes mitmeid ümberkorraldusi. 1704.a piirati Narva ja Tartu ning samal aastal need ka langevad. 1709.a toimus Poltaava lahing, mille võitsid venelased. 1710.a oli Liivimaal tugev katkulaine, mis nõrgestas oluliselt kaitsjaid. Tallinna kapituleerimisega otsene sõjategevus Eestis lõppes. 1721. a Uusikaupunki rahu- Ingeri, Eesti-ja Liivimaa liideti Vene riigiga. Tagajärjed: Ingeri, Eesti-ja Liivimaa liideti Vene riigiga. Venemaa sai vaba pääsu Läänemerele. Rahvaarv langes 170 000 inimeseni, sest 1700-1710 toimus laastav sõjategevus Eestimaa pinnal, pluss 1710-1711 tugev katkulaine. 19.saj talurahva reformid 19.saj algul olid talupojad pärisorjad. 1802.ja 1804
· 1343 - Mais tungisid pihkvalased umbes 5000-mehelise sõjaväega Otepääni, rüüstates teel asetsevaid külasid. Toimus lahing orduga, mida mõlemad pooled pidasid enda võiduks. Seejärel pöördusid venelased rikkaliku röövsaagiga tagasi. · 1346 - Valdemar IV Attertag müüs Eestimaa 19 000 Kölni marga eest Saksa ordule. Järgmisel aastal andis viimane maa valitseda Liivi ordule. · Umbes 1350 - Suur üle-Euroopaline katkulaine ehk Must Surm jõudis Liivimaale. · 1362 - ordu organiseeritud kogunemine Pikasillal Tartu piiskopi Johann von Vyffhuseni vastu. · 1366 - Esimene Danzigi kongress: ordu lubas loobuda Riia linnast peapiiskopi kasuks, kui too ei nõua talt läänivannet. Paavst lepingut aga ei kinnitanud. · 1367 - Pihkvalaste sissetung kuni Vastseliinani, novgorodlased põletasid kolmandat korda Narva. · 1368 - Ordu väed Irboska all.
4. Eestlastel tuli lisaks sakslastele võidelda ka Taani ja Rootsiga. 5. Roomakatolikukirik toetas vallutussõda. 6. Vallutajad olid head diplomaadid. 7. Eestlaste maakaitse, sõjaväe korraldus ja relvastus oli kohandatud üksikute sõjakäikude jaoks. 8. Eestlastel puudus riik ja sidemed eri maakondade vahel olid nõrgad. 9. Eestlaste jõud sai otsa. Toreida vaherahu- Sõlmiti aastal 1212. Mõlemal poolel oli jõud raugenud ning oli puhkenud ka katkulaine. Eestlased läksid koostööle venelastega, sest eestlased tahtsid neilt sõjalist toetust, kuid selle eest pidid nad vürstidele õlemvõimu tunnistama ja neile andamit maksma. Eestlaste ülestõus toimus aastal 1223. Eestlased tahtsid tagasi oma iseseisvust ja maad ning sammuti ka ristiusust lahti saada. · Hävitati kõik, mis vallutajad olid rajanud. · Pesti maha ristimine. · Pöörduti tagasi vanade kommete juurde. · Taaselustati liitlassuhted vene vürstidega.
Surmatants – populaarne altarimaali pildimotiiv elu ebakindluse ja surma paratamatuse teemal, õudu äratav kuju (n.luukere) sunnib vastutahtmist tantsima tavaliselt erinevaid ühiskonna klassidest pärinevaid inimesi. Surmatantsumotiiv (danse macabre) oli ühiskonda demokratiseeriv surmahoiatus kõigile. Surmatantsu-teema oli keskaja kunstis ja kirjanduses väga populaarne. Selle üheks põhjuseks oli 14. sajandi keskel kogu Euroopat laastanud katkulaine, mida tuntakse Musta Surma nime all. Pildid, kus luukerena kujutatud Surm tantsib vaheldumisi eri seisusest inimestega, pidid vaatajaile meenutama kõige maise kaduvust ja kutsuma mõtlema surmale – memento mori! Surelikud on piltidel reastatud seisuse järgi, alustades keskaja maailma vägevaimatega – paavsti ja keisriga – ning lõpetades talupoja või hällilapsega. Pildid näitlikustasid, et surma ees on kõik inimesed võrdsed: ei loe seisus, jõukus, elukutse ega vanus.
1711. aastal astus Türgi sõtta Venemaa vastu, kuid Karl XII ei aidanud teda kuigi lubas. Türgi võitis lahingu Pruti jõel. August II Tugev taastas end Poola troonile. 1713. aastal oli Rootsi sunnitud tõmbuma välja Ees- Pommerist. 1710. aastal hõivas Peeter I kogu Eesti- ja Liivimaa ning ähvardas Soomet. Rootsis olid mitu aastad kehvad saagid ja nüüd ta ei saanud korjata saake Eesti- ja Liivimaal. Rootsis puhres nälg ja katkulaine, Stockholmi elanikkond vähenes 1/3 võrra. 1713. aastal vallutasid Vene väed Soomet. Karl XII juhtis Rootsit kirjavahetuse teel Türgist. 1714. aastal tuli ta Stralsundi ja Wismarisse. Tema huvides oli Venemaa ja Poola vahelised konfliktid, et saaks nendega ükshaaval enda jaoks sobivaid kokkuleppeid sõlmida ja riigi olukorda parandada. 1718. aastal tungis Rootsi Norrasse, mis kuulus Taanile ning 30. novemril sai Karl XII surmavalt haavata. Troonile tuli
Linlane käis saunas üks kord nädalas. Kui oldi end puhtaks pestus, siis söödi ja joodi. Selle läbiviimiseks asetati üle vanni puust laud, kuhu asetati road ja joogid. Saunaskäimine vähenes, kui märgati, et sealt võib saada mõne nakkushaiguse. Seepärast ehitasid linnakodanikud enda majadesse pesemisnurki. Linnades asuvad saunad ehitati tavaliselt kivimajadena linnamüüri äärde. Keskaegset inimest kimbutasid paljud haigused. 14. saj. Keskel laastas Euroopat 7 kohutav katkulaine, milles hukkus 45% kogu Lääne - Euroopa elanikkonnast.Inimesed käitusid haiguslainete puhul erinevalt. Osad veetsid päevad ja ööd palvetades, osad põgenesid majadest metsa, osad veetsid aega mõttetu prassimisega. Rännati kõrtsist kõrtsi ning kulutati kogu oma raha ja varandus. Katku eest polnud pääsu. Levinumad ravivõtted olid klistiir ja aadrilaskmine. Mürgituse puhul soovitati inimene jalgupidi üles riputada, et mürk saaks suust, ninast, silmadest ja kõrvadest välja valguda
Näljas söödi ka inimesi, juurikaid, laipasid jne Viljasaak sõltus kliimast. Kliima muutus soojemaks ja niiskemaks, võrreldes Vanaajaga. Hiliskeskajal muutus ilm põlluharimiseks ebasoodsamaks, külmemaks. 1150-1300 oli soodsaim aeg põlluharimiseks, millele järgnes nn. ,,väike jääaeg", mil kliima jahenes Epideemiad käivad käsikäes toidupuudusega nõrk organism. 1347-1352 suur katkulaine ,,must surm", mis sai alguse Aasiast Katkulaineid puhkes tihti Varakeskajast vähemalt 15 katkuepiteemiat, peale mida see Lääne-Euroopast taandus Levis ka pidalitõbi, Erkotism (tungaltera haigus). Hiliskeskajal hakkas taas katk rohkem levima (1347-52). Kõrkeskajal kolivad inimesed rohkem kokku, tekivad suuremad asulad, paljud külad jäetakse sööti/maha. Kasutusele jäid kõige viljakamad alad, tänu millele tootlikkus tõusis.
maid. 13431345 Jüriöö ülestõus. 1343 Mais tungisid pihkvalased umbes 5000-mehelise sõjaväega Otepääni, rüüstates teel asetsevaid külasid. Toimus lahing orduga, mida mõlemad pooled pidasid enda võiduks. Seejärel pöördusid venelased rikkaliku röövsaagiga tagasi. 1346 Valdemar IV Attertag müüs Eestimaa 19 000 Kölni marga eest Saksa ordule. Järgmisel aastal andis viimane maa valitseda Liivi ordule. Umbes 1350 Suur üle-Euroopaline katkulaine ehk Must Surm jõudis Liivimaale. 1362 ordu organiseeritud kogunemine Pikasillal Tartu piiskopi Johann von Vyffhuseni vastu. 1366 Esimene Danzigi kongress: ordu lubas loobuda Riia linnast peapiiskopi kasuks, kui too ei nõua talt läänivannet. Paavst lepingut aga ei kinnitanud. 1367 Pihkvalaste sissetung kuni Vastseliinani, novgorodlased põletasid kolmandat korda Narva. 1368 Ordu väed Irboska all.
30.11.1700 - Narva lahing ja rootslaste võit 1700 -Taani kaotus Rootsile- Traventhali rahu 1703 - Venelaste vallutused- põletati Paide,Viljani, Rakvere jne. 1703 - Peterburi linna rajamine Neeva suudmesse 1704 - Tartu,Narva vallutamine venelaste poolt 1708 - Tartu elanike küüditamine Venemaale 1709 - Poltaava lahing-rootslaste purustamine 1710 katkulaine 1710 Vene väed alistavad Riia,Pärnu,Tallinna 1713 vallutati Rootsi valdused Saksamaal 1714 Vene väed vallutavad Soome 1718 sõjas Taani koosseisus oleva Norra vastu hukkub Rootsi kuningas Karl XI 1721 Soomes Uusikaupunki väikelinnas kirjutati Rootsi ja Venemaa poolt alla rahulepingule, balti erikorra kujunemise algus rahulepingud-1700-Travejnthali rahu Taani astus sõjast välja
hobusega. 1558. aastal alanud Liivi sõda tabas Järvamaad valusalt. 1561. aastal läks Järvamaa ametlikult Rootsi võimu alla. Seejärel oli see ala aastatel 1572-1573 venelaste käes ning 1581. aastal vallutasid selle jälle rootslased. Venelased tõmbusid tagasi Venemaale. Rootsi aeg algas süngetes oludes. Sagedaste sõjakäikude tõttu olid külad laastatud. Talurahvast tabas näljahäda 1601-1602. aastal ning seejärel laastas maad katkulaine. Vähehaaval hakkas rahvaarv kasvama. Rootsi ajal muutus talupoegade olukord paremaks: määrati kindlaks koormised, mida mõisnikud ei tohtinud tõsta. Rängalt tabas külasid 1695.-1697. aastate näljahäda. Sellest näljahädast on kirjutanud Järva- Jaanis elanud pastor ja Liivimaa kroonika autor Christian Kelch. Rootsi võim kestis 1710. aastani, mil venelased põhjasõjas Eesti vallutasid. Põhjasõjaga kaasnes katk, mis laastas ka külasid. XVIII sajandi lõpust hakkas
Eestimaal. Peeter I laskis 1708. aastal hävitada Tartu. Eesti alad alistusid järkjärgult venelastele. · Paljud Rootsi sõdurid hukkusid 17081709 olnud erakordses pakases ja sellepärast olid nad 1709 aasta juunis halvas seisus ja kaotasid Poltaava lahingu. Venemaal avanes võimalus vallutada ka Eesti ja Liivimaa, kus Rootsi vägesid nõrgestas 1710. aastal tabanuid katkulaine. · 1712. aastal tungisid Vene väed Soome ja 1714. aastal oli juba kogu Soome nende käes. Taas astus sõtta ka Taani. Olukord muutus Rootsile juba lootusetuks ja 1721. aastal sõlmiti Soomes Uusikaupunki väikelinnas rahuleping. Rootsi oli sunnitud andma Venemaale Eesti, Liivimaa, Ingerimaa ja LõunaKarjala, kuid sai siiski tagasi Soome. Rootsi oli lakanud olemast suurriik.
Seal juhtus tal aga selline seiklus ,et ta sai ühe vanamuti käest peksa. Üks Karvikutest käis saarlastega rööv retkedel ,sest, nagu teada, on saarlased kõvad röövlid olnud ja röövretkelt tagasi tulles otsustab kapten minna Riiat röövima minna ,aga see ei õnnestu tal ja nende laev lastakse põhja. Üks Karvikutest tahtis saada preestriks, aga see ei lähe tal korda. Üks Karvikutest langeb katku küüsi ja sureb ,sest Eesti mandrile oli saabunud katkulaine. Üks Karvikutest segab end isanda asjadesse ja karistuseks võtab isand ta sõtta kaasa. Karvikute suguvõsa kronoloogia Ool - 1222 puusepp Talis 1188 - 1208 meremees Unno 1208 - 1242 kalamees Ramm 1232 - 1276 talunik Pärn 1253 - 1324 talunik / tark Tiit 1299 - 1357 sepp Vood 1330 - 1351 sepasell Ruutu 1351 - 1401 vabadik Kotlep 1372 - 1420 vabadik Naan 1400 - 1444 koerapoiss Härm 1440 - 1481 tallipoiss / jahisulane Laar 1466 - 1502 jääger Enrik 1489 - 1530 mõisakarjane
võitjate juures. Rahvaarvu mõjutas maa laastamine. Kui oli tapetud kari, hävitatud vili ja hein, pidid inimesed nälgima, lastel ja nõrkadel oli vähem võimalusi üle elada. 13. sajandi sõjad Liivimaal tõid kaasa rahvaarvu languse, kuid tagasilöögist saadi üle kiiresti. 15 ja 16. sajand rahvaarvu tõus - 1550. aasta paiku Eestis rahvaarv kasvas 250 000 - 300 000'le. Võrreldes Lääne-Euroopaga, kus toimus suur tagasilöök 1347-1352. aastatel katkulaine tõttu, võttis tükk aega, et taastada rahvaarv. Rahvaarvu kasv käis käsikäes majandusliku arenguga: 1) Lisandunud inimesed peavad saama toidetud, 2) Põllutöö peab muutuma tootlikumaks või tuleb harida uusi maid. Tagasilöökideks olid: sõjakaotused, taud ja näljahädad, mis olid põhjustatud korduvatest ikaldusaastatest. Neist leidub teateid nii kroonikates kui ka dokumentaalsetes allikates. Henriku Liivimaa kroonika teatab taudist: 1211-1212. 1315-1317 ikaldus kogu Euroopas
Endised paganate alad? Lääne-Euroopas ristiusk varem, Idas alles kõrg-ja hiliskeskajast. Integratsioon ja regionaliseerumine varauusaegses Euroopas. Rahvastik. Euroopa ja maailma rahvaarv, selle dünaamika varauusajal. EUROOPA: 1500: 80-85 milj 1600: 105 +/- 5 milj -> kasv väike 1700: 115 +/- 5 milj -> kasv suur 1800: 175-190 milj MAAILM: 1500: 400milj -> 1800: 900milj Demograafiline stagnatsioon, selle põhjused. 17.saj seisakuaega- sõjad, näljahädad, katkulaine Thomas Robert Malthus rahvastiku kasvu tagajärgedest. “Essay of Population” hoiatas, et rahvaarvu suurenemine tekitab tõsist näljahäda. Suurima rahvaarvuga riigid. Prantsusmaa ja Venemaa (35milj) Linnastunumad piirkonnad ja suuremad linnad varauusaja Euroopas. Madalmaades, Lõuna-Euroopas. Prantsusmaa 23%, Inglismaa 33%. London (200-900 tuh), Pariis (200-650 tuh). Keskmine prognoositav eluiga. 15.aastaselt, M-57, N-38. Lõpuks, M-57, N-50 (sünnitusabi paranes)
väidetavalt enim andameid. 1340 Ivan Kalita sureb. Pärast tema surma Moskva vürstiks tema poeg Semjon Uhke , kes vürstiks 1340-1353 siis suhteliselt keskpärane vürst. Hüüti uhkeks, sest ei sallinud ebaõiglust ja mässu, sõdida ei armastanud aga sõjaväe hoidis valvel. Tema valitsemise ajal olnud väga palju võimu metropoliit Alekseil. Ta olevat olnud ühtlasi väga hea ravitseja, olevat ravinud khaani naise silmahaigustest terveks. Semjon Uhke suri 1353, suri katku, sest suur katkulaine. Suur osa Semjon Uhke vendadest suri aga ellu jäi Ivan II, teda nimetatud Ivan Krasnõi. Mitte, et punane aga pigem, et olnud ilus. Ivan Ilus, tema vürstiks 1353- 1359. Ivan Ilusa valitsemisaeg ei jätnud tegelikult ka tähtsamat jälge ei Moskva ega Vene ajalukku. Keskpärane valitseja. Isikupäratud vürstid, kes polnud ei kangelased ega kõlbelisemad. Iseloomulik, et selle aja vürstid ja perekonnad küllaltki üksmeelsed. Vennad omavahel ei võidelnud võimu pärast, kes
o 30.11.1700 - Narva lahing ja rootslaste võit o 1700 -Taani kaotus Rootsile- Traventhali rahu o 1703 - Venelaste vallutused- põletati Paide,Viljandi, Rakvere jne. o 1703 - Peterburi linna rajamine Neeva suudmesse o 1704 - Tartu,Narva vallutamine venelaste poolt o 1708 - Tartu elanike küüditamine Venemaale o 1709 - Poltaava lahing-rootslaste purustamine o 1710 – katkulaine o 1710 – Vene väed alistavad Riia,Pärnu,Tallinna o 1713 – vallutati Rootsi valdused Saksamaal o 1714 – Vene väed vallutavad Soome o 1718 – sõjas Taani koosseisus oleva Norra vastu hukkub Rootsi kuningas Karl XI o 1721 – Soomes Uusikaupunki väikelinnas kirjutati Rootsi ja Venemaa poolt alla rahulepingule, balti erikorra kujunemise algus. o 1700-Travejnthali rahu – Taani astus sõjast välja
11) Boccaccio ,,Dekameron" . Novelli mõiste Giovanni Boccaccio (16. juuni 1313 21. detsember 1375) oli Itaalia kirjanik. Teda peetakse novelli kui kirjanduszanri rajajaks. Novelli mõiste: Novell on tiheda sündmustiku ja väheste tegelastega jutustus, mis piirdub harilikult ühe keskse teemaga, lõpus on puänt. ,,Dekameron" Teose tegevus toimus Itaalias, renessansi pealinnas Firenzes, aastal 1348. Sel ajal oli Kesk-Euroopat ründamas suur katkulaine ning üks rühm elujanulisi noori otsustab põgeneda Musta Surma eest Firenzest. Nad asuvad elama linna lähedal asuvasse villasse ja lepivad kokku, et teineteise lõbustamiseks räägib igaüks neist 10 päeva jooksul 10 lugu. Nii sünnivad need 100 novelli. Novellides räägitakse sellest, kuidas inimesed oma salakavaluse ja tarkusega suudavad lahendada mitmeid probleeme. Tegelasteks on sarvekandjatest abielumehed, truudusetud abielunaised,
detsember 1375) oli Itaalia kirjanik. Teda peetakse novelli kui kirjanduszanri rajajaks. Novelli mõiste Novell on tiheda sündmustiku ja väheste tegelastega jutustus, mis piirdub harilikult ühe keskse teemaga, lõpus on puänt. ,,Dekameron" Teose tegevus toimus Itaalias, renessansi pealinnas Firenzes, aastal 1348. Sel ajal oli Kesk- Euroopat ründamas suur katkulaine ning üks rühm elujanulisi noori otsustab põgeneda Musta Surma eest Firenzest. Nad asuvad elama linna lähedal asuvasse villasse ja lepivad kokku, et teineteise lõbustamiseks räägib igaüks neist 10 päeva jooksul 10 lugu. Nii sünnivad need 100 novelli. Novellides räägitakse sellest, kuidas inimesed oma salakavaluse ja tarkusega suudavad lahendada mitmeid probleeme
kartulikasvatusel. Euroopa viimased tõsisemad näljaajad langesid 1740.-ndate ja 1770.-ndate aastate algusesse. 1771/72 talvel suri Böömimaal näljahäda tõttu 7% elanikkonnast. Suremus epideemiatesse püsis varauusajal endiselt kõrge. Laastavaimaks nakkushaiguseks oli katk: 1665. aastal suri Londonis katku 100 tuhat inimest. Viimane suurem katkupuhang Lääne-Euroopas möllas aastatel 172021 Marseille's, nõudes ligi 90 tuhat ohvrit. Ida-Euroopat tabas viimane katkulaine 1770.-ndate aastate alguses, puudutades eelkõige Poolat ja Venemaa sisekubermange. Lisaks katkule olid surmatoovateks nakkushaigusteks rõuged, düsenteeria ja tüüfus. Rõugete vastu alustati 18. saj. teisel poolel kaitsepookimisi, mis oluliselt pidurdas selle surmatoovaima nakkushaiguse levikut. Ohvriterohkemad loodusõnnetusteks varauusaja Euroopas olid üleujutused. Eriti laastavad olid need Põhjamere rannikualal, tuues kaasa kümneid tuhandeid ohvreid. Varauusaja suurimaks
annaabi.ee 
