Hapete lahustumisel tekib H+ . Vesinikioonid põhjustavad happelise keskkonna happe lahuses. Happed, mis on mitmeprootonilised, dissotseeruvad astmeliselt. - 1 ) H2SO4 H+ + HSO4 - - 2 ) HSO4 H+ + SO42 Aluste dissotsiatsioon Aluste lahustumisel vees tekivad metalli katioone ja hüdroksiidioone sisaldavad lahused. - Aluseline keskkond tänu OH ioonidele. Nõrkade ehk mittelahustuvate aluste dissotsiatsiooni puhul tuleb panna kaheotsaga nool. - - NaOH Na+ + OH Al(OH)3 Al3+ + 3OH Soolade dissotsiatsioon
Lahus oli kollast värvi ning pH=1 . Võis eeldada Fe2+ või Fe3+ -ioone. Sooritasin rea eelkatseid. Lisasin alglahusele 1M väävelhapet sadet ei tekkinud, seega polnud Pb2+ , Sr2+ ja Ba2+ -ioone. Uue katsena lisasin konts.lämmastikhapet. Sadet ei tekkinud, seega polnud lahuses Sn2+ ,Sn4+ ja Sb2+ -ioone. Alustasin katioonide tõestamist I rühmast. Lisasin 1 ml lahusele tilkhaaval 2M HCl lahust, mingit sadet ei tekkinud. Järelikult I rühma katioone lahuses üldse polnud. Seega sai lisada k. HCl-i ja 1ml TAA , et sulfiidide sademeid välja keeta. Keetsin lahust vesivannis 5 min ning üllatuseks tekkis valge tihe vatjas sade. Kuna see ei vastanud ühelegi sulfiidile (CuS, Bi2S3, SnS, SnS2, CdS, Sb2S3) , siis järeldasin, et ka teine rühm puudub. Vahepeal tõestasin alglahusest Fe3+ -ioonid (katioonide III rühm), mistõttu lahus omandas Berliini sinise värvuse. Kuna ühes rühmas sai katioone olla ainult üks, liikusin edasi
Segasin klaaspulgaga ning sadestusid pliikloriid, hõbekloriid ja elavhõbe(I)kloriid (peeneteraline valge sade põhjas). Tsentrifuugisin sademe ning kontrollisin sadestumise täielikkust mõne tilga 2M HCl lisamisega. Ilmes, et sadestumine siiski polnud täielik ning lisasin veel mõne tilga HCl ja kordasin tsentrifuugimist uuesti. Pipeteerisin tsentrifugaadi teise katseklaasi ja hoidusin sadet pipetiga kaasa võtmast. Kuna oli teada, et tsentrifugaadis teiste rühmade katioone pole, valasin selle lihtsalt kraanikaussi. Valmistasin pesuvee (10 ml dest. vett + 3 tilka konts. HCl) ning lisasin seda sademele ca 1,5 ml . Segasin ja tsentrifuugisin uuesti. Kui lahuses teiste rühmade katioone pole, piisab ühekordsest pesemisest, muidu pestakse kolm korda. Pesemine on vajalik lahusesse jäänud anioonide ja järgnevate rühmade katioonide väljapesemiseks. Kui järgnevate rühmade katioonid jäävad lahusesse, ei saa hakata esimese rühma katioone eraldama.
Töö eesmärk Laboratoorse töö eesmärgiks oli katsete käigus sadestada erinevate rühmade katioone erinevates segudest ning seejärel tõestada nende olemasolu lahuses. Samuti oli vaja teha tilkanalüüsi ning IV rühma katioonide tõestamist leekreaktsiooni abil. Kasutatud mõõteseadmed, töövahendid ja kemikaalid Töövahendid: katseklaaside komplekt, filterpaber, klaaspulk, tsentrifuug, pipett, gaasipõleti, leeginõel. Kemikaalid: kaks analüüsitavat lahust, HCl, H2O, NH3H2O, NaOH, tioatseetamiid, NH4Cl,
3. Tekkinud PbCl2, AgCl ja Hg2Cl2 (valge sade põhjas) sade tsentrifuugisin ja kontrollisin peale tsentrifuugimist sadestumise täielikkust mõne tilga 2M HCl lisamisega. 4. Kui seejuures tekib hägu, pole sadenemine olnud täielik ja lisatakse veel mõned tilgad HCl, segatakse, tsentrifuugitakse, mida mina tegingi. 5. Edasi võtsin tsentrifugaat pipetiga sademe pealt ettevaatlikult ära. 6. Tsentrifugaat valasin kraanikaussi (teiste rühmade katioone ei olnud). 7. Kloriidide sadet pesin külma soolhappelise veega (pesuvee valmistamiseks lisatakse 10 ml destilleeritud veele 3-4 tilka konts. HCl) 8. Pesemiseks lisasin sademele 1-2 ml pesuvett, segasin ja tsentrifuugisin. Kui lahuses teiste rühmade katioone pole, piisab ühekordsest pesemisest, muidu pestakse kolm korda. Miks on vajalik järgnevate rühmade katioonide väljapesemine sademest?
vesilahuses on roheline. Samas võivad lahusele värvuse anda ka värvilised anioonid [Fe(CN)6]3-, [Fe(CN)6]4- ja CrO42-. Rühmareaktiivid Kõigepealt viin läbi NH4+-ioonide tõestusreaktsiooni alglahusest Nessleri reaktiiviga, mis ei andnud positiivset tulemust, seega pole lahuses kindlasti NH 4+- ioone. Võtan 1 ml valmistatud soolalahust ja lisan sellele lahjendatud HCl. Kuna lahuses ei toimunud muutusi, võin eeldada, et see I rühma katioone ei sisalda. Lisan alglahusele 3-4 tilka konts. HCl-i ja 1 ml 1M TAA-d (tioatseetamiid) ning hoian lahust 5 minutit vesivannis. Kuna lahuses ei toimunud muutusi, võin eeldada, et see II rühma katioone ei sisalda. Lisan 1 ml alglahusele 5-6 tilka NH4Cl lahust, 6M NH3H2O lahust aluselise reaktsioonini ja soojendan vesivannis. Seejärel lisan ca 1 ml 1M TAA-d ja hoian veel keevas vesivannis mõned minutid. Üsna kiirelt muutub katseklaasi sisu
Metallid Metallide üldiseloomustus Hästi töödeldavad, plastilised (va Sb ja Bi) Metalse läikega Suure albeedoga (poleeritult) Head soojusjuhid Head elektrijuhid Pulbrina tuhmhallid või mustad (va Mg, Al, Cu, Au jmt) Füüsikalised omadused · Sulamistemperatuur väga erinevad tavatingimustes tahked (va Hg) leelismetallidel* madal *IA rühma elemendid, mis on nime saanud sellest, et annavad veega reageerides leeliseid Tihedus · > 1 g/cm3 (va Li, Na, K) · on seda väiksem, mida väiksem on metalli aatomi aatommass ja mida suurem on aatomraadius · < 5 g/cm3 kergmetallid (leelismetallid, Ti, Mg, Al) · Ülejäänud raskmetallid Kõvadus Leelismetallid on pehmed ja kergesti lõigatavad Kergesti kriimustuvad Au, Sn, Pb Kõige kõvem Cr Sõltub puhtusest ja eelnevast töötlusest (lisandid suurendavad kõvadust) Metalliline side Elektronkihtide kattumine Elektronide siirdumine teise tuuma mõjualasse Väliskihi ...
rikas 2 horisonti. Toor- 6horisonti. Kõdu- 3 horisonti. Tüse 3 horisonti. Mullad on 4 horisonti. Taimede huumuslik horisondi horisont(okkavaris huumushorisont (üle naatriumi rikkad. juured on läbiuhte paksus alla 10 cm happeline, aluselisi 1m) horisondis katioone vähe 1.Tundra gleimullad 1.Leedmullad 1. Mustmullad Sooldunud kõrbemullad, 1.Troopika punamullad 2.Turvastunud aluselised ehk kollamullad gleimullad 2.Ferralsed happelised 1.Gleistumine- happniku 1.Leetumine 1.Kamardumine 1.Läbi kuivamine 1. Kivistumine
lisanditega ja vormitakse tükkideks Sünteetilised pesemisvahendid On paremad, sest: ·Saab pesta nii hapelises, aluselises ja neutraalses keskkonnas ·Saab pesta karedas vees ja merevees ·Ei vaja kõrget temperatuuri pesemisel ·Sool ei hüdrolüüsu siis selline lahus on neutraalne Pesemisvahendite tüübid Annioone PV Katioone PV on bakteretsiidne toime, neid kasutatakse toiduainete tööstumises. Halvemad pesemis omadused kui annioonsetel Neunogeene PV lisades neid vette, vahtu ei teki Pesemisvahenditele lisatakse: Lõhnained Valgendusained Värviained Ained, mis vähendavad vee karedust: polüfosfaadid, sooda, alumosolikaadid Kasutusalad Seepe kasutatakse: · Pesemisvahendite valmistamiseks · Plastmassi stabilisaatorina
Esmalt kontrollisin, kas katioonide hulgas esineb ammooniumioon. Selleks lisasin 1 ml enda valmistatud alglahusele Nessleri reaktiivi. Lahuses muutusi ei toimunud, punakaspruuni sadet ei tekkinud, seega ei olnud soolas ammooniumioone. I rühma katioonide tõestamine Alustasin katioonide rühmade eraldamist vastavalt süstemaatilise analüüsi skeemile. Valasin uuritavat alglahust tsentrifuugiklaasi, lisasin 2 M HCl lahust. Sadet ei tekkinud, seega ei olnud lahuses I rühma katioone Pb2+, Hg22+, Ag+. II rühma katioonide tõestamine Kuna alglahuses ei esinenud I rühma katioone, siis võtsin tsentrifuugiklaasi 1,5 ml alglahust, lisasin hapestamiseks 4 tilka konts. HCl-i ning lisasin 1 ml 1 M tioatseetamiidi (TAA) lahust. Hoidsin tsentrifuugiklaasi keevas veevannis 5 minutit. Keetmise tulemusena tekkis tsentrifuugiklaasi must sulfiidide sade. Tsentrifuugisin. Sadestumise täielikkuse kontrolliks
Argoonimeetodiga määratakse kivimite absoluutset vanust, mis põhineb nähtusel, et radioaktiivse lagunemise tagajärjel muutub kaaliumi isotoop 40K argooni isotoobiks 40Ar. Veel on olemas 2 väärisgaasi, kuid nende omadused ei ole niivõrd huvitavad kui seda olid argooni, radooni, ksenooni ja heeliumi. 5 Metallide huvitavad omadused Metallid on keemilised elemendid, mis moodustavad kergesti katioone ja astuvad ioonilisse sidemesse.Enamik metalle on keemiliselt ebastabiilsed. Eriti leelismetallid ja leelismuldmetallid; need kuuluvad Mendelejevi tabeli kahte vasakpoolsesse rühma. Peamiseks erandiks on väärismetallid. Üks metalli olulisemaid omadusi on ta katiooni stabiilsus vesilahuses võrreldes lihtainega. Seda väljendab pingerida, ning enamik metalle tõrjuvad lahjendatud hapetest vesinikku välja.Metallide sulamis temperatuurid on väga erinevad.Näiteks Sn sulamist
P2. KATIOONIDE II RÜHM Cu2+, Cd2+, Bi3+, Sn2+/4+, Sb3+/5+ P2.1 II rühma katioonide sadestamine II rühma katioonide sulfiidide lahustuvuskorrutised on väiksemad kui III rühma sulfiidide omad. Seetõttu piisab sulfiidide sadestamiseks väiksemast sulfiidioonide kontsentratsioonist kui III rühma katioonide saamiseks. Tulenevalt, et sulfiidioonide kontsentratsioon on sõltuvuses lahuse pH-ga, siis on võimalik selle reguleerimisel sulfiidioonidega sadetamisel katioone üksteisest eraldada. Sellel põhinebki II ja III rühma katioonide eraldamine süstemaatilise analüüsi käigus. Võtsin tsentrifuugiklaasi umbes 1 ml õppejõult saadud alglahust. Lisasin lahuse hapestamiseks 3-4 tilka konts HCl, lisasin 1 ml 1 M tioatseetamiidi lahust ja hoidsin 5 minutit kuumas veevannis, kuna toatemperatuuril on TAA hüdrolüüs väga aeglane. Soojendamisel tekkis põhja musta värvi sade. Tsentrifuugisin. Seejärel tegin sadenemise täielikkus kontrolli
ühe sisalda ühte vesinikiooni. , , elemendina hapnikku vesinikiooni. vesinikbromii fosforhap hapnikku. . d e Hapete omadused: *Hapu maitse *Reageerimine AO-dega *Reageerimine alustega *Reageerimine metallidega ALUSED Alus aine, mis annab vesilahusesse hüdroksiidioone. Hüdroksiid aine, mis annab lahusesse metalli katioone ja hüdroksiidioone. Reageerimine: Aluste omadused: *Sööbiv toime *Reageerimine hapetega *Reageerimine HO-dega Neutralisatsioonireaktsioon happe ja aluse vaheline reaktsioon. SOOLAD Sool aine, mis koosneb aluse katioonidest ja happe anioonidest. Vahetusreaktsioon kui reageerivad kaks liitainet, siis anioonid vahetuvad ära. CaCl2 + NaCO3 = CaCO3 + NaCl Soolade saamine: Alus Hape Sool + Vesi
HSO4 = H + SO4 (tugev hape aga mitu vesinikku, astmeliselt, nii mitu astet kui palju on vesinikku) Teine aste ei lahustu kunagi täielikult! Kodune ülesanne: H3PO4 Millised osakesed esinevad fosforhappe lahuses? Millist katiooni ja aniooni on selles lahuses kõige rohkem, kõige vähem? + - 1. H3PO4 = H + H2PO4 - + -2 2. H2PO4 – H + HPO4 -2 + -3 3. HPO4 – H + PO4 WHUT A FUCK Osakesi – H3PO4 katioone – H Anioone – H2PO4 + pH = -log (H) pH = -log 1 1mol 1mol 1mol Hcl – H + Cl Reaktsioonid elektrolüütide lahustega 1. Alati ei pruugi toimuda. Elektrolüütide vahelised reaktsioonid kulgevad suunas, kus vabade ioonide hulk väheneb. + - Ag – Cl – AgCl 2 iooni – ioonkristall (vabasi ioone 0) Vabade ioonide hulk väheneb kui • tekib sade (aine ei lahustu)
II rühma katioonide sulfiidide lahustuvuskorrutised on tunduvalt väiksemad III rühma II rühma katioonide sulfiidide lahustuvuskorrutise väärtusest. Seetõttu piisab II rühma katioonide sulfiidide sadestamiseks väiksemast sulfiidioonide konsentratsioonist kui III rühma katioonide sadestamiseks. Kuna sulfiidioonide kontsentratsioon sõltub oluliselt vesinikioonide kontsentratsioonist lahuses, siis on lahuse pH reguleerimisega võimalik sulfiidioonidega sadestamisel katioone üksteisest eraldada. Sellel põhinebki II ja III rühma katioonide eraldamine süstemaatilise analüüsi käigus. Tsentrifuugiklaasi võetakse 1-1,5 ml I rühma kloriidide sademe tsentrifuugimisel saadud tsentrifugaati või I rühma katioonide puudumisel alglahust, hapestatakse 3-4 tilga k HCl-ga, lisatakse 1 ml tioatseetamiidi(TAA) lahust ja hoitakse keevas vesivannis 5 min. NB! TAA kasutamisel tuleb alati lahust kuumutada, sest toatemperatuuril on hüdrolüüs väga aeglane.
niiskust tugevalt hügroskoopsed, kristalsed, kõrge lahustuvad vees sulamistemp, tugevad elektrolüüdid Mis on anioniit, milline on tema tööpõhimõte. On anioone vahetavad ioniidid. nad vahetavad vees sisalduvaid anioone (HCO3-, Cl-, SO42-) hüdroksiidioonide vastu Mis on kationiit, milline on tema tööpõhimõte. On katioone vahetavad ioniidid. Kareda vee voolamisel läbi katioonikihi seonduvad vees sisalduvad Ca2+ ja Mg2+ ioonid katiooni koostisesse kuuluva Na+ ioonide vastu Anna ühenditele rahvapärane ja süstemaatiline nimetus ning nimeta, tema põhilisemad kasutusalad. CaO kaltsiumoksiid kustutamata lubi ehitus Ca(OH)2 kaltsiumhüdroksiid kustutatud lubi ehitus NaOH naatriumhüdroksiid seebikivi kosmeetikatööstus
Alused ehk hüdroksiidid On ühendid, mis koosnevad metalli ioonist ja hüdroksiid ioonist. Annab vesilahuses hüdroksiide. Üldised omadused *sööbiv toime *indikaatorite iseloomulik värvus aluselistes lahustes *reageerimine hapetega *reageerimine happeliste oksiididega. Hüdroksiid-mittemolekulaarne kristalne aine, mis annab dissotsieerumisel lahesesse metalli katioone ja hüdroksiiniioone. Leelis- vees lahustuv tugev aine nt NaOH. Vähemaktiivsete metallide hüdroksiid-nõrgad alused ja nad lahustuvad vees halvasti nt Cu[OH](2). Hüdroksiidide nimetused on analoogsed vastavate metallioksiidide nimedega. Nimi antakse nagu metallioksiididele. Nime lõpp on hüdroksiid. NaOH - naatriumhüdroksiid Fe(OH)3 - raud(III)hüdroksiid Fr(OH)2 - raud(II)hürdoksiid Alused jagunevad kahte gruppi vees lahustuvad ja vees lahustumatud. Vees lahustavaid nim. leelisteks
Suspensiooni stabiilsust saab vähendada: - kuumutamise, - segamise, - elektrolüüdi lisamisega. Seob osakesed kokku, tihedam mass, settib, kergem filtreerida. Kolloidlahused on stabiilsed, sest osakestel on sama laeng ja nad tõukuvad omavahel. Laeng tekib tänu katioonidele ja anioonidele, mis on seotud osakeste pinnale, seda nimetatakse adsorptsiooniks. Ag+, mis on seotud AgCl pinnale tõmbab ligi anioone, sarnaselt Cl- tõmbavad ligi katioone. Adsorptsioon ja laeng suurenevad elektrolüüdi kontsentratsiooni suurenedes. Kui osakese pind kaetakse täielikult ioonidega, siis ei sõltu enam elektrolüüdi kontsentratsioonist. Kuumutamine ja segamine, vähendab adsorbeerunud ioonide arvu, suurendab kineetilist energiat, Elektrolüüdi kontsentratsiooni suurendamine, suurendab vastasiooni konts.i., sellega kihi paksus väheneb, koagulatsioon. Peptisatsioon- koaguleerunud kolloid läheb tagasi algsesse olekusse
pehmendamiseks.Pehmes vees on vähe Ca ja Mg ühendeid, karedas vees aga palju.Vee pehmendamiseks lisatakse vette naatriumfosfaadi lahust.Vees lahustunud Ca ja Mg ühendid reageerivad Na3PO4ga andes rasklahustuva Ca v Mg fosfaadi, mis eraldub lahusest sademena. 3Ca + 2Na3PO4 = Ca3(PO4)2 + 6Na ja saame pehme vee, mis ei sisalda Ca ega Mg ühendeid · Permutiit saadakse liiva, sooda ja kaoliini kokkusulatamisel.Ioniite on kahesuguseid, ühed vahetavad katioone + , neid nim. kationiitideks, teised vahetavad anioone, neid nimetatakse anioniitideks.Juhtides looduslikku karedat vett läbi kationiidi asendavad vees sisalduvad Ca ja Mg ioonid kationiidi naatriumioone ja lahusesse tulevad kaltsiumioonide asemel naatriumioonid, mis vee karedust ei põhjusta.Üks Ca asendab kahte Na. · Kui kationiidi graanuli kõik naatriumioonid on asendunud kaltsiumioonidega, siis kationiit enam vett ei pehmenda.Siis tuleb kationiit regenereerida
§ Pakistanis muutub igal aastal sooldumise tõttu ligi 50 000 ha niisutatavat maad kasutuskõlbmatuks. Muldade hapestumine § Mulla hapestumine tähendab mulla reaktsiooni niisugust muutust, mille puhul pH langeb alla vihmaveele iseloomuliku 5,6. § Taimed seovad oma biomassi palju aluselisi toiteelemente ning mullas tekivad orgaanilise aine lagunemise käigus orgaanilised happed. § Sademeterikkas kliimas kaotavad mullad eriti palju aluselisi katioone (Ca2+, Mg2+) leostumise tõttu. Muldade hapestumine § Õhusaaste mõjul tekkinud happelised sademed kiirendab muldade hapestumist. § Kui muld on tekkinud alustevaesel lähtekivimil, siis ei suuda sügaval asuva lähtekivimi murenemine ega okkavaris aluste vähesust kompenseerida. § Tugevalt happelises mullas ilmuvad lisaks suurtele hulgale taimele mittevajalike vesinikioonide mullalahusesse ka taimede juurtele toksilised Al ja Mn. Muldade hapestumine
Leelis metallid on pehmed ja noaga kergesti lõigatavad. Suhteliselt pehmed metallid on plii, tina ja puhas kuld. Kõige kõvem metall on kroom. Metallide kõvadus sõltub mõnelmääral metalli eelnevast töötlusest ja metalli puhtusest. Puhtad metallid on enamasti puhtamad, lisandid suurendavad metalli kõvadust. Metalliline side on osakestevaheline tõmbumine metallivõres (st. metallides). Metalli kristallvõre sõlmpunktides asuvad tihedalt üksteise kõrval metalli katioonid. Katioone hoiavad kristallis koos nende vahel kiiresti liikuvad elektronid, takistades katioonide omavahelist tõukumist. Vabalt ja korrapäratult liikuv elektronide kogum moodustab ühtse elektronipilve. Metalli aatomiehitus- enamasti on metalli aatomite väliskihi elektronide arv väike, tavaliselt 1-3, kõige sagedamini 2. Metalli aatomid on suhteliselt suurtebmõõtmetega, aatomite väliskihi elektronid on tuumast küllalt kaugel ja tuumalaengu mõju neile pole kuigi tugev. Seetõttu
Mulla tihedus 2,54-2,63g cm3 Tahket osa 50% vedelat 25%(vesi, veeaur) ja gaasiline 25%(o) Mulla struktuursus Struktuursus tähistab kuidas mulla mass on üles ehitatud,kas üksikutest mehhanilistest elementidest või on välja kujununenud struktuur agregaadid. Struktuuritu muld: Üksikteraline Massiivne Struktuurne muld: Makroagregaadid Mikroagregaadid Struktuuragregaatide tekkeks on vaja: 1. rohkesti mineraalseid kolloide 2.Piisavalt 2-,3-valentrseid katioone (Ca, Mg, Fe) 3.Orgaanilist ainet Tekkivad: Koagulatsiooni (flokulatsiooni teel) Tsementatsioon Pseudoagregaadid Suhteliselt veekindlad agregaadid Oluline on nende vahekord Struktuuri suur veekindlus Poorsus üldpoorsus 40-60% De-Dm Pü=............x100 De Pk-kapillaarne poorsus 40-60% Pmk- mittekapillaarne poorsus 40-60% Pü=Pk+Pmk Lasuvustihedus Dm Mulla lasuvus tiheduseks nimetatakse absoluutkuiva mulla massi looduslikus ehituses (lasuvuses). g/cm3 (mg/ m3)
kullaosakestega. Nn. nanokuld on näiteks väga efektiivne vingugaasi (toatemperatuurse) osüdatsiooni katalüsaator (vt. ka E76.2). Rakendused: Kaasaegne tööstuslikeks kasutusteks hõlmavad hambaravi ja elektroonika, kui kuld on traditsiooniliselt leiti kasutamist, kuna see tema hea vastupidavus oksüdatiivse korrodeerumist. Keemiliselt, kuld on siirdemetallide ja võivad moodustada pandeemiliste trivalentsete ja univalent katioone upon solvateerumisaste. At STP on rünnanud aqua regia, moodustades chloroauric happe ja aluseliste lahuste tsüaniid, kuid mitte vesinikkloriid, nitraatlämmastikuna või vääveltrioksiidiga happed. Kuld lahustub elavhõbedat, mis moodustab amalgaami sulamitena, kuid ei reageeri seda. Kuld on lahustumatu lämmastikhapet, mis lahustub hõbeda ja mitteväärismetallid, ja aluseks on kulla rafineerimine tehnikat, mida nimetatakse "inquartation ja lahkuminek"
Happelise oksiidi reageerimisel veega P4O10(t) + 6H2O(v) --> 4H3PO4(l) Happe kaudne saamine soola ja tugeva happe vahelises reaktsioonis Neid hapnikhappeid, millele vastav happeline oksiid veega ei reageeri(nt SiO2), saadakse kaudselt. NaSiO3(l) + H2SO4(l) ---> Na2SO4(l) + H2SiO3(t) (nool alla) ALUS - Aine, mis annab vesilahusesse hüdroksiidioone HÜDROKSIID - mittemolekulaarne kristalne aine, mis annab jagunemisel lahusesse metalli katioone ja hüdroksiidioone LEELIS - vees lahustuv tugev alus Vähemaktiivsete metallide hüdroksiidid on nõrgad alused(näiteks Cu(OH)2, Fe(OH)2, Al(OH)3 Enamik hüdroksiide laguneb kuumutamisel vastava metalli oksiidiks ja veeks 2Fe(OH)3 (t) ---to--> Fe2O3 (t) + 3H2O(g) Aluste saamine: Leelise saamine metalli reageerimisel veega 2Na (t) + 2H2O(v) ---> 2NaOH(l) + H2 (nool üles) Leelise saamine tugevalt aluselise oksiidi reageerimisel veega
ning tsentrifuugisin sademe. Lisasin sademele 2M HCl, mistõttu reageeris CdS , kuid CuS jäi sademesse. Eraldasin sademe tsentrifuugimisega. Lahjendasin tsentrifugaati veega ning lisasin mõne tilga TAA ja soojendasin. Sadestus kollane CdS. Mustale CuS sademele lisasin lämmastikhapet, soojendasin ning lisasin vett. Seejärel viisin läbi tõestuskatse K4[Fe(CN)6] lahusega ning jällegi tekkis pruunikas sade, mis tõestas, et lahuses oli CuS. B-alarühma analüüs Sadestasin B-alarühma katioone sisaldavast lahusest katioonid sulfiididena lahust TAA- ga keetes. Eraldasin sademe tsentrifuugimisel ning lahustasin selle k.HCl-s. Keetsin lahust, mistõttu moodustusid klorokompleksid. SnS2 + 6 HCl H2[SnCl6] + 2H2S Sb2S3 + 12 HCl 2 H3[SbCl6] + 3 H2S Sb2S5 + 12 HCl 2 H3[SbCl6] + 3 H2S + 2 S Sn4+ -ja Sb3+ -ioonide eraldamine ning Sb3+ -ioonide tõestamine Lisasin 1 ml lahusele tüki raudtraati ning keetsin mõne minuti. Sn4+ -ioonid redutseerusid Sn2+ -ioonideks.
nikliioonide olemasolu. Valmistasin ainest lahuse, selleks panin natuke ainet katseklaasi, lisasin destilleeritud vett ja segasin, kuni sool oli täielikult lahustunud. Ka tekkinud lahus oli sinakasrohelise värvusega. I rühma katioonide tõestamine Katioonide I rühma sadestamiseks lisasin uuritavale lahusele HCl, kuna sadet ei tekkinud, võis välistada I rühma katioonide Pb2+, Hg22+ ja Ag+ olemasolu lahuses. II rühma katioonide tõestamine Kuna I rühma katioone lahuses ei leidunud, siis võis II rühma katioonide uurimiseks kasutada alglahust. II rühma katioonide sadestamiseks hapestasin 1,5 ml alglahust 4 tilga konts. soolhappega, lisasin 1 ml 1M TAA lahust ja kuumutasin vesivannil 5 minutit. Kuna sadet ei tekkinud, sain välistada ka II rühma katioonide olemasolu lahuses. III rühma katioonide tõestamine Kolmanda rühma katioonide sadestamiseks võtsin 1,5 ml alglahust (kuna teadsin, et seal
filtreeritakse vesi läbi spetsiaalsete ioonvahetusfiltrite. Karedus väheneb tunduvalt ka vee keetmisel, sest seejuures tekivad vees raskesti lahustuvad kaltsium- ja magneesiumkarbonaadid, mis vee seismisel ning jahtumisel sadestuvad. Et karedusest täielikult võitu saada, on välja mõeldud mitmeid meetodeid. Näiteks on kaltsium- ja magneesiumfosfaadid halvasti lahustuvad. Veele lisatakse fosfaate ning kaltsium ja magneesium settivad välja. Teine variant on katioone vahetavate ioniitide kasutamine, asendades Ca- ja Mg-ioonid näiteks H+- või Na+-ioonidega. Katlakivi põletab läbi veekannude, soojaveeboilerite ja pesumasinate küttekehasid ning ummistab soojusvaheteid.Küttekehadele ja soojusvahetitesse settinud katlakivi suurendab tunduvalt ka vee soojendamise energiakulu. Juba ühemillimeetrine sade tekitab kümneprotsendilise lisakulu. Kasutatud kirjandus:
Kokkuvõte: Vee mööduv karedus 2,2 mg ekv/l Üldkaredus 5,25 mg ekv/l Jääv karedus 3,05 mg ekv/l Vee kareduse kõrvaldamiseks ja vee täielikuks vabastamiseks kõikidest sooladest, kasutatakse ioniite. Praktikas kasutatavad ioniidid on vees lahustumatud kõrgmolekulaarsed orgaanilised ühendid, mis sisaldavad väljavahetusvõimelisi ioone. Katioone vahetavaid ioniite nimetatakse kationiitideks ja anioone vahetavaid ioone anioniitideks. Kui Na-ioone väljavahetava kationiidiga täidetud filtrist toorvett läbi juhtida, toimuvad järgmised protsessid: Ca ( HCO ) Ca 2Na-kat + (kat)2 + 2NaHCO3 Mg ( HCO) Mg CaSO, MgSO Ca NaSO 2Na-kat + CaCl , MgCl Mg (kat)2 +
○ Pole täielik lahendus ➢ Tööstuste meetod – destilleerimine ○ Kallis ○ Energiakulukas ➢ Muu – pehmendajate lisamine ○ Tulemusena sadenevad Mg ja Ca soolad välja ➢ Populaarseim viis – ioniitide lisamine ○ Ioniidid e ioonivahetajad – ained, mis on võimelised vahetama nende koostisesse kuuluvaid ioone lahuses olevate ioonide vastu ■ Kationiidid – vahetavad katioone ■ Anioniidid – vahetavad anioone Keskkonnaprobleemid ➢ Atmosfääri saastumine ○ Osad gaasid atmosfääris on otseselt kahjulikud ■ Kütuste mittetäielikul põlemisel tekib CO, mis on mürgine ■ Suurem osa kütustest sisaldab ka väävliühendeid, mille põlemisel tekib SO2 ■ Kütustes olevatest lämmastikuühenditest võib tekkida nii N2, NO kui ka NO2
depositsiooniga kaasnev väetusefekt: toitainetevaestel muldade on happeline depositsioon alguses positiivse mõjuga. Alles siis, kui toiteelemendid depositsiooni jätkudes lõppevad, aeglustub taimede kasv. Seega ei sõltu hapestumine üksnes happelise depositsiooni suurusest, oluline tähendus on mulla omadustel, samuti mulla ja veekogude hapestumise varasemal arengul. Kui happeline depositsioon kulutab taimedele vajalikke aluselisi katioone kiiremini kui neid vabaneb looduslikus murenemisprotsessis, siis muld hapestub_ Aeglaselt murenevad kivimid, nagu graniit, ei pidurda hapestumist. Nii on see Soomes ja Skandinaavias. Parem puhverdusvõime on aladel kus aluspõhjaks on kergesti murenev, paks kivimikiht. Eriti hästi puhverdavad mullad, mis sisaldavad kaltsiumkarbonaati (Ca(CO3)2).Kui sellistele muldadele sadeneb rohkesti H+-ioone, vabanevad toitekatioonid (Ca 2+, K+, Mg2+),
a. Raku rahuolekus lasevad rakumembraani ioonkanalid läbi peamiselt K+ ioone ja organilised anioonid koonduvad see tõttu rakumembraani sisepinna lähedusse püüdes järgneda rakust väljuvatele positiivsetele laengutele. b. Puhkepotentsiaal on rakumembraani sise- ja välispinna elektriliste potentsiaalide vaheline erinevus raku rahuolekus. ÕIGE c. Puhkepotentsiooli üheks tekke aluseks on see, et rakumembraani ioonkanalid lasevad erinevaid katioone ja anioone valikuliselt läbi. d. Raku rahuolekus lasevad rakumembraani ioonkanalid läbi peamiselt Na+ ioone ja orgaanilised anioonid koonduvad see tõttu rakumembraani sisepinna lähedusse püüdes järgneda rakust väljuvatele positiivsetele laengutele. e. Puhkepotentsiaali üheks aluseks on K+ ja Na+ ning Cl- ja teiste anorgaaniliste anioonide ebavõrdne jaotusrakusiseses ja rakuvälises vedelikus.ÕIGE 3
- Kultuuride saagikus sõltub olulisel määral idanemiskeskkonna tingimustest. Puudujääke seemne idanemisfaasis pole võimalik täielikult korvata taime edasises kasvus ja arengus. 4. Maheviljeluse rakendamise võimalused - olemasolevad eelised, puudused 5. Mullaviljakus. Struktuursus tähistab kuidas mulla mass on üles ehitatud, kas üksikutest mehhaanilistest elementidest või on välja kujunenud struktuuri-agregaadid. rohkesti mineraalseid kolloide 2. kahe- ja kolmevalentseid katioone (Ca2+, Mg2+, Fe3+); happelistel muldadel on struktuuri väljakujunemiseks sageli vaja viia lupjamisega mulda täiendavalt 2-valentseid katioone (Ca2+, Mg2+). Seega on parema struktuuriga neutraalsed ja leeliselised mullad 3. orgaanilist ainet (liidab osakesed kokku ja muudab mulla sõmerjaks) 6. Mulla mehaaniline koostis - mõju mulla füüsikalistele omadustele ning mullaharimissüsteemile 7. Mulla ehitus, seda iseloomustavad parameetrid (poorsus, lasuvustihedus, mulla
- Kultuuride saagikus sõltub olulisel määral idanemiskeskkonna tingimustest. Puudujääke seemne idanemisfaasis pole võimalik täielikult korvata taime edasises kasvus ja arengus. 4. Maheviljeluse rakendamise võimalused - olemasolevad eelised, puudused 5. Mullaviljakus. Struktuursus tähistab kuidas mulla mass on üles ehitatud, kas üksikutest mehhaanilistest elementidest või on välja kujunenud struktuuri-agregaadid. rohkesti mineraalseid kolloide 2. kahe- ja kolmevalentseid katioone (Ca2+, Mg2+, Fe3+); happelistel muldadel on struktuuri väljakujunemiseks sageli vaja viia lupjamisega mulda täiendavalt 2-valentseid katioone (Ca2+, Mg2+). Seega on parema struktuuriga neutraalsed ja leeliselised mullad 3. orgaanilist ainet (liidab osakesed kokku ja muudab mulla sõmerjaks) 6. Mulla mehaaniline koostis - mõju mulla füüsikalistele omadustele ning mullaharimissüsteemile 7. Mulla ehitus, seda iseloomustavad parameetrid (poorsus, lasuvustihedus, mulla
Saab vältida muldade läbipesemisega , kuid see on kallis Pakistanis langeb igal aastal sooldumise tõttu ligi 50 000 ha niisutavast maast kasutusest välja KEEMILINE REOSTUMINE e. DEGRADATSIOON Muldade hapestumine- mulla pH langeb alla 5,6 Mulla hapestumine toimub seetõttu, et taimed seovad oma biomassi palju toiteelemente ning mullas tekivad orgaanilise aine lagunemise käigus orgaanilised happed. Sademeterikkas kliimas kaotavad mullad palju aluselisi katioone(Ca2+, Mg2+) leostumise tõttu Hapestumist kiirendavad ka happelised sademed Maailma muldadest on ligi 30% happelised Happeliste muldade reaktsiooni muutmine aluseliseks toimub lubiväetistega DEGRADATSIOON Raskemetallid mullas-satuvad mulda metallurgiatööstusest, autokütusest, ohtlikest jäätmetest, mineraalväetistest, reoveesetetest ja mineraalväetistest (Pb, Cd) Põldude üleväetamine ja valel ajal väetamine Kahjurite tõrje Inimtegevus
sademe pealt ka lihtsalt ära valada. Kloriidide sadet pestakse külma soolhappelise veega (pesuvee valmistamiseks lisatakse 10 ml destilleeritud veele 3-4 tilka konts. HCl). Pesemiseks lisatakse sademele 1-2 ml pesuvett, segatakse ja tsentrifuugitakse. Pesemiseks kasutada külma HCl lahust, sest see sadestab lahusesse jäänud anioonide ja järgnevate rühmade katioonid välja. Katioonide väljapesemine on vajalik, et tõestusreaktsioon annaks maksimaalse tulemuse. Kui lahuses teiste rühmade katioone pole piisab ühekordsest pesemisest, muidu pestakse kolm korda. Pesemine on vajalik lahusesse jäänud anioonide ja järgnevate rühmade katioonide väljapesemiseks. 2.2 PbCl2 eraldamine AgCl ja Hg2Cl2 sademest ja Pb2+-ioonide tõestamine Pestud sademele lisatakse 1-2 ml vett, segatakse ja soojendatakse 5 minuti jooksul segades keevas vesivannis. Tsentrifuugitakse kuumalt, kuna kuumalt tsentrifuugmisel plii ioonid ei sadestu. Selleks lülitada tsentrifuug ainult korraks sisse. Tsentrifugaat
on mullas juba liiga suur, sel juhul muutub muld vett mitteläbilaskvaks. Muldade hapestumine Mida rohkem on mullas vesinikioone, seda happelisem on mullalahus. Mulla hapestumine tähendab mulla reaktsiooni muutust, mille puhul pH tase langeb alla vihmaveele iseloomuliku 5,6. Mulla hapestumine toimub siis kui taimed seovad oma biomassi palju aluselisi toiteelemente ning mullas tekivad orgaanilise aine lagunemise käigus orgaanilised happed. Eriti palju aluselisi katioone kaotavad mullad sademete rikkas kliimas leostumise tõttu. Sagedamini sajab ka happeisi sademeid, mis tekivad õhusaaste mõjul ning need sademed kiirendavad omakorda muldade hapestumist. Muld, mis on tekinud alusevaesel lähtekivimil, ei suuda sügaval asuva lähtekivimi murenemine ega okkavaris aluste vähesust kompenseerida ja muld hapestub. Tugevalt happelises mullas ilmuvad ka taime juurtele toksilised alumiinium ja mangaan. Enamik põllukultuure ei talu happelist keskkonda
2 Cu2+ + [Fe(CN)6]4- Cu2[Fe(CN)6] Cd2+ -ioonide tõestamine koos Cu2+ -ioonidega Lahusest, mille sain pärast Bi(OH)3 sademe eraldamist, sadestasin TAA-ga CuS ja CdS ning tsentrifuugisin sademe. Lisasin sademele 2M HCl, mistõttu reageeris CdS , kuid CuS jäi sademesse. Eraldasin sademe tsentrifuugimisega. Lahjendasin tsentrifugaati veega ning lisasin mõne tilga TAA ja soojendasin. Sadestus kollane CdS. Cd2+ + 2H2S CdS + 4NH4+ + S2+ B-alarühma analüüs Sadestasin B-alarühma katioone sisaldavast lahusest katioonid sulfiididena lahust TAA- ga keetes. Eraldasin sademe tsentrifuugimisel ning lahustasin selle k.HCl-s. Keetsin lahust, mistõttu moodustusid klorokompleksid. SnS2 + 6 HCl H2[SnCl6] + 2H2S Sb2S3 + 12 HCl 2 H3[SbCl6] + 3 H2S Sb2S5 + 12 HCl 2 H3[SbCl6] + 3 H2S + 2 S Sn4+ -ja Sb3+ -ioonide eraldamine ning Sb3+ -ioonide tõestamine Lisasin 10 tingale lahusele tüki raudtraati ning keetsin mõne minuti. Sn4+ -ioonid redutseerusid Sn2+ -ioonideks.
Ammoniakaalsest lahusest, mille sain pärast Bi(OH)3 sademe eraldamist, sadestasin TAA - ga CuS ja CdS. Tsentrifuugisin. Sademele lisasin külma 2M HCl, reageerib CdS, sademesse jääb CuS. Sademe eraldasin tsentrifuugimisega. Tsentrifugaadi lahjendamisel veega (happelisuse vähendamiseks võib H2O asemel lisada mõne tilga ammoniaakhüdraati) sadestus kollane CdS, mis tõestas Cd2+- ioonide olemasolu. B-alarühma analüüs Kui B alarühma uuritakse eraldi, siis sadestada B alarühma katioone sisaldavast lglahusest katioonid sulfiididena lahust TAA-ga keetes nagu kirjeldatud eespool, eraldada sade tsentrifuugimisel ning lahustada kontsentreeritud soolhappes. Happe edasisel lisamisel ja lahuse keetmisel moodustuvad klorokompleksid. SnS2 + 6HCl H2[SnCl6] + 2H2S Sb2S3 + 12HCl 2H3[SbCl6] + 3H2S Sb2S5 + 12HCl 2H3[SbCl6] + 3H2S + 2S Sn4+- ja Sb3+- ioonide eraldamine ning Sb3+- ioonide tõestus ~10 tilgale lahusele lisasin tükikese raudtraati ja keetsin mõne minuti. Sn4+- ioonid
Kasvab perioods vasakult paremale ja rühmas alt üles. Elektronegatiivsus näitab aatomi võimet tõmmata enda poole elektrone polaarses kovalentses sidemes. Sõltub ionisatsioonienergiast ja elektronafiinsusest. Mittemetallilisus kasvab diagonaalselt alt üles. Metallid paiknevad perioodide alguses, välimisel elektronkihil enamasti 1-3 elektroni. Aatomiraadiused suuremad, aatomid loovutavad kergesti elektrone mood pos laetud ioone katioone. Kõige tüüpilisemad metallid on leemis- ja leelismuldmetallid. Mittemetallid paiknevad perioodide lõpus, välimisel elektronkihil enamasti 4-8 elektroni. Aatomiraadiused väiksemad kui sama perioodi metallidel, elektronid tuumale lähemal, aatomid liidavad kergemini elektrone, mood neg laetud ioone anioone. Tüüpilised mittemetallid on halogeenid. Keemiline side - viis, kuidas kaks või enam aatomit või iooni on aine molekulis või kristallis
Olukorra muudab keerukaks see, et vahel ilmneb happelise depositsiooniga kaasnev väetusefekt: toitainetevaestel muldade on happeline depositsioon alguses positiivse mõjuga. Alles siis, kui toiteelemendid depositsiooni jätkudes lõppevad, aeglustub taimede kasv. Seega ei sõltu hapestumine üksnes happelise depositsiooni suurusest, oluline tähendus on mulla omadustel, samuti mulla ja veekogude hapestumise varasemal arengul. Kui happeline depositsioon kulutab taimedele vajalikke aluselisi katioone kiiremini kui neid vabaneb looduslikus murenemisprotsessis, siis muld hapestub. Aeglaselt murenevad kivimid, nagu graniit, ei pidurda hapestumist. Nii on see Soomes ja Skandinaavias. Parem puhverdusvõime on aladel kus aluspõhjaks on kergesti murenev, paks kivimikiht. Eriti hästi puhverdavad mullad, mis sisaldavad kaltsiumkarbonaati. Kui sellistele muldadele sadeneb rohkesti H+-ioone, vabanevad toitekatioonid, mis neutraliseerivad happelise depositsiooni kahjulikku mõju.
HCl. Kuna selle tagajärjel muutus lahus uuesti häguseks (sadestumine polnud täielik), pidin kordama tsentrifuugimist ning pärast seda kontrollisin uuesti sadestumise täielikkust. Selle kindlaks teinud, eemaldasin tsentrifugaadi pealt ning pesin kloriidide sadet külma soolhappelise veega (umbes 10 ml vett ja paar tilka konts. HCl). Soolhappeline vesi peab olema külm, kuna PbCl2 lahustuks soojas lahuses. Pesemine on vajalik juhuks, kui lahus peaks sisaldama teiste rühmade katioone, mis võivad järgnevaid reaktsioone segada. PbCl2 eraldamine AgCl ja Hg2Cl2 sademest ning Pb2+-ioonide tõestamine Lisasin pestud sademele 1-2 ml destilleeritud vett ning soojendasin veevannis, aeg-ajalt segades. Seejärel tsentrifuugisin kuumalt (2 minutit). Tsentrifuugida tuleb kuumalt, kuna soojendamisel lahustub PbCl 2 sade ning edasisteks reaktsioonideks on meil vaja lahust, mis ei sisaldaks PbCl2 sadet. Et veenduda, kas lahuses on Pb2+-ioone, siis pipeteerin koheselt pärast
d-metallid ehk siirdemetallid- B-rühma metallid, oksiidid on tahked, vees lahustumatud ja värvilised. 1. Raskemetallid põhjustavad depressiooni, psüühikahäireid, vaimset arengupeetust ja ensüümihäireid. Need satuvad keskkonda metallide kaevandamisel, väetiste tootmisel ja väetamisel, ning liikluses. Looduslikud raskemetallide allikad on vulkaaniline tolm, metsade või muude ökosüsteemide põlengud. 2. Kationiit on ioniit, mis on võimeline vahetama katioone. Anioniit on ioniit, mis on võimeline vahetama anioone. Neid kasutatakse vee pehmendamiseks. Ioniidid on võimelised siduma vees lahustunud ioone, vahetades neid välja oma koostisse kuuluvate ioonide vastu. 3. Vee karedust saab eemaldada vett pehmendades. Näiteks vee pikemaajalisel keetmisel, vett destilleerides, kasutades vee pehmendajaid (Na3PO4, Na2CO3) ja ioniite. 4
2) Okasmetsade mullad. Jahedas niiskes kliimas, kus sademed ületavad auramise, toimib läbiuhteline veereziim. Mullad on siin sageli tekkinud graniitsel murendil, mis on liivakas ja hästi vett läbilaskev. Sulamisvete ja vihmasadude mõjul uhutakse aluselised katioonid (Ca, Mg, K) mullast välja. Okaspuud tulevad toime väikese toitainete hulgaga. Okkavaris laguneb maapinnal jaheda kliimas aeglaselt, seetõttu koguneb mitmekihiline kõduhorisont. Sisaldab vähe aluselisi katioone ja on happeline. Kõdukihi alla tekib hallikasvalge liivakas kvartsirohke väljauhtehorisont toitained lahustatakse vees ja uhutakse välja ehk muld vaesub.. Leetumine orgaanilise aine lagunemisel tekkivate hapete mõjul mulla mineraalosa lagunemine lahustuvateks ühenditeks; viimased kantakse mullas liikuvate vete toimel mullast ära, mistõttu mullaviljakus langeb. Leetumise käigus võib moodustuda leethorisondi alaossa kohvipruun sisseuhtehorisont. Okasmetas
Saab vältida muldade läbipesemisega, mis on suhteliselt kallis. Muldade keemiline reostumine (degradatsioon) esineb tööstuspiirkondade lähedal, kus kahjulikud keemilised ühendid satuvad mulda. Muldade hapestumine tähendab seda, et mulla pH langeb alla 5,6. Mulla hapestumine toimub seetõttu, et taimed seovad oma biomassi palju toiteelemente ning mullas tekivad orgaanilise aine lagunemise käigus orgaanilised happed. Sademeterikkas kliimas kaotavad mullad palju aluselisi katioone (Ca2+, Mg2+) leostumise tõttu. Hapestumist võivad põhjustada ka põldude üleväetamine, ja valel ajal väetamine, kahjurite tõrje, raskmetallide sattumine mulda jne. Muldade hävimise põhjused: valed mulla harimise võtted ( rasked masinad, üleväetamine või valel ajal väetamine), õhusaaste (happevihmad, väävlisaaste), reo- ja mürkained korraldamata jäätmemajandusest, metsa lageraie (erosioon, soostumine),
Vees mittelahustuvad-nõrgad alused(Mg(OH)2, Fe(OH)3, Cu(OH)2) Universaalindikaatoriga sinine, lakmusega sinine, fenoolftaleiiniga roosakaspunane SOOL-kristalne aine, mis koosneb aluse katioonidest ja happeanioonidest Fe+NO3-raud(III)nitraat NH4+PO4-ammooniumfosfaat Nimetused koosnevad katioonide ning anioonide nimetustest, vesiniksoolade nimetuses märgitakse eesliite abil ka vesinikioonide arv. Kui metall saab moodustada erinevas o-a katioone, märgitakse soola nimetuses ka metalli o-a Oksiid- hapniku ja mingi teise keemilise elemendi ühend Aluseline oksiid-metallioksiid Happeline oksiid-mittemetallioksiid Amfoteerne oksiid-oksiidid,mis ei reageeri veega, vaid hapete ja alustega Neutraalne oksiid-oksiidid, mis ei reageeri veega, hapetega ega alustega Hape-aine, mis annab lahusesse vesinikioone Hapnikhape-hape, mille molekuli koostisesse kuulub hapniku aatomeid Üheprootoniline hape-hape, mille molekul annab lahusesse ainult ühe
Katioonide II rühm Katioonide teise rühma kuuluvad Cu2+-, Cd2+-, Bi3+-, Sn2+/4+- ja Sb3+/5+-ioonid. Kuna nende katioonide sulfiidide lahustuvuskorrutised on tunduvalt väiksemad III rühma sulfiidide lahutuvuskorrutistest, siis piisab sulfiidide sadestamiseks väiksemast sulfiidioonide kontsentratsioonist. Sulfiidioonide kontsentratsioon sõltub oluliselt lahuse pH-st, seega saab pH reguleerimisega katioone üksteisest eraldada. II-V rühma katioonide lahus + HCl + Sademes TAA Lahuses III, CuS, CdS, Iv ja V Bi2S3, SnS2, rühma
Saab vältida muldade läbipesemisega, mis on suhteliselt kallis. Muldade keemiline reostumine (degradatsioon) esineb tööstuspiirkondade lähedal, kus kahjulikud keemilised ühendid satuvad mulda. Muldade hapestumine tähendab seda, et mulla pH langeb alla 5,6. Mulla hapestumine toimub seetõttu, et taimed seovad oma biomassi palju toiteelemente ning mullas tekivad orgaanilise aine lagunemise käigus orgaanilised happed. Sademeterikkas kliimas kaotavad mullad palju aluselisi katioone (Ca2+, Mg2+) leostumise tõttu. Hapestumist võivad põhjustada ka põldude üleväetamine, ja valel ajal väetamine, kahjurite tõrje, raskmetallide sattumine mulda jne. Muldade hävimise põhjused: valed mulla harimise võtted ( rasked masinad, üleväetamine või valel ajal väetamine), õhusaaste (happevihmad, väävlisaaste), reo- ja mürkained korraldamata jäätmemajandusest, metsa lageraie (erosioon,
Niisutusvesi toob kaasa põhjaveetaseme tõusu ning auramise tulemusena tõusevad maapinnale lahustunud soolad. Saab vältida muldade läbipesemisega kuid see on kallis · HAPESTUMINE - mulla pH langeb alla 5,6. Mulla hapestumine toimub seetõttu, et taimed seovad oma biomassi palju toiteelemente ning mullas tekivad orgaanilise aine lagunemise käigus orgaanilised happed. Sademeterikkas kliimas kaotavad mullad palju aluselisi katioone leostumise tõttu. Hapestumist kiirendavad ka happelised sademed. Happeliste muldade reaktsiooni muutmine aluseliseks toimub lubiväetistega · RASKEMETALLID MULLAS - satuvad mulda metallurgiatööstusest, autokütusest, ohtlikest jäätmetest, mineraalväetistest, reovee-setetest ja mineraalväetistest. Põldude üleväetamine ja valel ajal väetamine. Kahjurite tõrje · INIMTEGEVUS - Ehitustegevuse tulemusena väheneb põllumaa
tuumast järjest kaugemal loovutatakse kergemini elemendi metallilised omaduses tugevnevad. Perioodis: 1) elektron kihtide arv ei muutu, tuumalaeng suureneb aatomi raadius väheneb tuum hoiab väliskihi elektrone tugevamini kinni - loovutatakse raskemini elemendi metallilised omadused nõrgenevad. Metalliline side- metalli kristallvõre sõlmpunktides paiknevad korrapärasel metalli katioonid, mille vahel liiguvad kiiresti ühised väliskihi elektronid, mis takistavad katioone tõukumast ja hoiavad metalli kristallvõre koos. Redokreaktsioonid - reaktsioonid, millega kaasneb elektronide üleminek ja elemendi O.a muutus. Metall + hapnik = oksiid ! metallid on redoksreaktsioonides redutseerijad ! Metall + hape = sool + vesinik Metall + vesi = hüdroksiid + vesinik Metall + soolalahus = uussool + uusmetall SÜSINIK JA SÜSINIKÜHENDID Süsinik lihtainena: # asub IV A rühmas 2 perioodis, # elektronskeem C:+62)4) # ei liida
tuumast järjest kaugemal – loovutatakse kergemini – elemendi metallilised omaduses tugevnevad. Perioodis: → 1) elektron kihtide arv ei muutu, tuumalaeng suureneb – aatomi raadius väheneb – tuum hoiab väliskihi elektrone tugevamini kinni - loovutatakse raskemini – elemendi metallilised omadused nõrgenevad. Metalliline side- metalli kristallvõre sõlmpunktides paiknevad korrapärasel metalli katioonid, mille vahel liiguvad kiiresti ühised väliskihi elektronid, mis takistavad katioone tõukumast ja hoiavad metalli kristallvõre koos. Redokreaktsioonid - reaktsioonid, millega kaasneb elektronide üleminek ja elemendi O.a muutus. Metall + hapnik = oksiid ! metallid on redoksreaktsioonides redutseerijad ! Metall + hape = sool + vesinik Metall + vesi = hüdroksiid + vesinik Metall + soolalahus = uussool + uusmetall SÜSINIK JA SÜSINIKÜHENDID Süsinik lihtainena: # asub IV A rühmas 2 perioodis, # elektronskeem C:+6│2)4) # ei liida
annaabi.ee 
