Metaboolsed rajad: 1.Krebsi tsükkel-põhirajad 2. Spetsiifilised rajad 3.Glükolüüsi rada Katabolism • Ehk dissimilatsioon • Organismis toimuvad muundumisprotsessid (makrotoitainete ja –biomolekulide lõhustumine monomeerideks – ehitusüksusteks), mille käigus salvestatakse (nt. ATP) või vabaneb soojusena metaboolset energiat ning saadakse anabolismi lähtesubstraadid • Jääkainete eemaldamine organismist Katabolismi etapid • Makrotoitainete lõhustumine monomeerideks • Monomeeride muutmine metaboolse raja võtmeühenditeks (metaboliidid) • Metaboliitide oksüdatsioon Anabolism ja katabolism • Toitumisjärgselt on aktiivsed rajad: • glükolüüs, • glükogeeni süntees • lipogenees • valkude süntees, kudede uuendamine Ehk üleliigse metaboolse kütuse säilitamine varuainetena • Mittetoitumise (mis algab juba mõne tunni möödumised peale toitumist) faasis
Aeroobseteks bakteriteks nimetatakse neid mikroorganisme, mis vajad hapniku energiat kasutavate metaboolsete protsesside toimumiseks, ning neid baktereid nimetatakse anaeroobideks, kes ei saa hapniku kasutada nendel samadel eesmärkidel. 1 Sellest tulenevalt on anaeroobsete ja aeroobsete bakterite metabolism erinev. Järgnevalt keskendume bakterite metabolismi puhul just aeroobsete ja anaeroobste bakterite katabolismi erinevustele. Metabolism ehk aine- ja energiavahetus Metabolismi üks põhifunktsioone peale katabolismi ja anabolismi on adenosiintrifosfaadi (ATP) tootmine ja energia varumine. ATP-see salvestatud energiat kasutatakse rakus biosünteesideks ja ka füüsikaliskeemilisteks tegevusteks. Adenosiindifosfaadist (ADP) ATP saadakse fosforüülimisprotsesside tulemusena. Ühendi nagu ATP füüsikaliskeemilised omadused on need,
AINE- JA ENERGIAVAHETUS ÜLDPÕHIMÕTE Ainevahetus e. metabolism: Organismis asetleidev sunteesi- ja lohustumisprotsesside kogusus, mis tagab organismi aine- ja energiavahetuse ubritseva keskkonnga ning on organismi elutegevuse aluseks Metabolism on anabolismi ja katabolismi integratsioon: Anabolism: Sunteesiprotsesside kogusus Katabolism: Lohustumisprotsesside kogusus Organismi metabolism holmab seedimist, imendumist, rakus toimuvaid metaboolseid radu ja lopp-produktide eritumist Rakusisene metabolism toimub metaboolsete radadena, milles ensuumide toimel muunduvad ja tekivad metaboliidid METABOLISMI POHIFUNKTSIOONID INIMORGANISMIS Energia omastamine valiskeskkonnast toitainete vormis:
Eraldiasetsevate valkudena Multiensüümsete kompleksidena Membraan- seotud süsteemidena 3. Energiavoog biosfääris kulgeb läbi süsiniku- ja hapnikuringe. Joonistage vastavaid seoseid kujutav lihtne skeem ja kommenteerige seda. Fototroofid kasutavad valguse energiat orgaaniliste ühendite sünteesiks Heterotroofid kasutavad neid ehituskividena edasiseks sünteesiks CO2, O2, H2O retsükliseeritakse Joonis loeng 16, slaid 6 4. Joonistage katabolismi ja anabolismi energeetilist vahekorda kujutav skeem ja iseloomustage, mis tüüpi keemilised reaktsioonid domineerivad ühes ja teises. Loeng 16 slaid 8 5. Otsustage, kas kõrge ATP tase rakus a) stimuleerib anabolismi b) inhibeerib anabolismi, c) stimuleerib katabolismi d) inhibeerib katabolismi 6
Peale ATP võivad aktiveerijad olla veel: GTP valgusünteesil UTP polüsahhariidide sünteesil Ac-CoA rasvhapete biosünteesil Need ühendid saavad moodustuda ATP arvel aga võivad moodustuda ka iseseisvalt katabolismiradades. ATP võib moodustuda 2 protsessi tulemusena: 1. Substraatne fosforüülimine 2. Membraanne fosforüülimine Substraatsel fosforüülimisel moodustub ATP fosforüülrühma ülekandmisel ADPle mõnelt makoergiliselt katabolismi vaheproduktilt (nt PEP-ilt). Substraatses fosforüülimises osalevad ensüümid on lahustuvad, ei paikne membraanidel. Substraatne fosforüülimine on praktiliselt ainsaks ATP sünteesi võimaluseks kääritajatele! (fermentatsioon). Glükolüüsis toimub 2 substraatse fosforüülimise reaktsiooni: fosfoglütseraadi kinaas ja püruvaadi kinaas. Membraanne fosforüülimine toimub membraanidel (mitokondri sisemembraanis eukarüootidel ja rakumembraanis prokarüootidel)
Glükogeeni metabolism Glükoosi katabolismi pentoosfosfaadi rada 1. Termin glükoneogenees tähistab uute glükoosi molekulide sünteesi metaboliitidest, mis pole süsivesikud. Millistes organites ja millises raku kompartmendis glükoneogenees toimub? Maksas, neerudes. Protsess algab mitokondris, põhiprotsess toimub tsütoplasmas. 2. Tasakaalustatud dieedi puhul on imetajate organismis glükoneogeneesi aktiivsus väga madal. Mille poolest peab imetajate dieet olema tasakaalustamata, et suureneks glükoneogeneesi aktiivsus?
ülejäänud kasutatakse ära muudel eesmärkidel (karbamiidi süntees), seetõttu vajab inimkeha pidevalt bioaktiivseid toiduvalke, et säilitada hädavajalikku AH fondi. Mida rohkem ja sobivamas vahekorras täiendab toiduvalk asendamatute AH-ga aminohapete fondi, seda kõrgem on tema biokvaliteet. Põhikoguse aminohappeid annab fondi siiski kehavalkude lõhustumine. 6. Miks on transamiinimine aminohapete metabolismi keskne protsess? Kuna on vajalik nii AH-te katabolismi algastmena kui ka asendatavate AH-te sünteesil. Transamiinimine on pöördprotsess, milles aminohappe α–aminogrupp kantakse üle α– ketohappele. Aminohappest tekib talle vastav α-ketohape ja aminorühma vastu võtnud α- ketohappest tema aminohappe-analoog. Aminorünma akseptor on enamasti α-ketoglutaraat, millest tekib glutamaat. Seega transamiinimise kataboolne roll on teiste aminohapete aminorühma kanaliseerimine
Simvastatiin Pravastatiin Fluvastatiin Rosuvastatiin Atorvastatiin Toime: oluliselt vähendavad vere kolesteroolisisaldust. Statiinid pidurdavad kolesterooli biosünteesi maksas ja suurendavad LDL retseptorite sidumisvõimet. 2 Nad seovad LDL ja vähendavad tema kontsentratsiooni veres. LDLretseptorid paiknevad nii maksas kui teistes kudedes, kuid LDL katabolismi peamiseks kohaks on siiski maks. Simvastatiin kutsus esile üldkolesterooli, LDL kolesterooli ja HDL kolesterooli sisalduse muutuse vastavalt -25%, -35% ja +8%. Kõrvalnähud: Statiinid on hästi talutavad. Olulisimaks krvaltoimeks on harva esinev ja tavaliselt mdukas maksaensüümide tus. Kõige sagedamini kõrvaltoimeid seedetrakti poolt: kõhukinnisus, kõhulahtisus, düspepsia, kõhupuhitus, iiveldus . Sage kõrvaltoime on ka lihasvalu. Üksikjuhtudel on
transkarboksülaas või-de, polünukleotiidi kinaas, ketolaas. 4. Vastake järgmistele hingamisahela I kompleksi funktsiooni kasitlevatele küsimustele: a) Kus paikneb eukarüootses rakus hingamisahela I kompleks. b) Millised kofaktorid kuuluvad hingamisahela I kompleksi struktuuri. c) Mis on kompleksis I oksüdeeritav substraat. d) Mis on kompleksis I redutseeritav substraati. 5. Millised järgmestest vaidetest on korrektsed: a) Ornitiin on koensüüm. b) Ensüüm. c) Katabolismi jääkprodukt. d) Aminohape. 6. Milline teodud reaktsioonidest ei ole vajalik pentoosfosfaadi rajas. a) Ribuloos-5-fosfaat Riboos-5-fosfaat. b) Ksüloos-5-fosfaat+ riboos-5-fosfaat Sedoheptuloos-7- fosfaat+glütseraldehüüd-3-fosfaat. c) Ribuloos-5-fosfaat+ glütseraldehüüd-3-fosfaat Sedoheptuloos-7-fosfaat. d) Sedoheptuloos-7-fosfaat+ glütseraldehüüd-3-fosfaat Fruktoos-6- fosfaat+erütroos-4-fosfaat.
Järgmisena võib toimida süsinikskeletti lõhustamine TKT energiavajadustel. Selle protsessi võtmeühendid on Pyr, atsetüül-CoA, atsetoatsetüül-CoA, OAA, AKG, sukstinüül-CoA, fumaraat). Ala muundub Pyr-iks, Glu muundub AKG-iks, Asp muundub OAA-diks aminohapete lõhustumisel ning aminohapete sünteesil toimub vastane muundumine. Aminohapete süsinikskeletti kasutab glükoosi, ketokehade ja rasvhapete süntees. Saab eristada glükogeenseid aminohappeid, mis katabolismi käigus võivad anda Pyr või TKT vaheühendid (AKG, sukstinüül-CoA, fumaraat, OAA) . Glükoketogeensed aminohaped katabolismi käigus võivad anda Glc sünteesi substraate (Pyr, AKG, sukstinüül-CoA, fumaraat, OAA), kui ka ketokehade ja rasvhapete eelühendeid (atsetüül-CoA, atsetoatsetüül-CoA). Ketogeenseid aminohappeid annavad atsetüül-CoA või atsetoatsetüül-CoA, kasutatavad ketokehade ja rasvhapete sünteesiks. Ketogeenseid aminohappeid manustatakse hüperglükeemia ravil.
Katabolism ja anabolism Metabolism jaguneb: ANABOLISM ehk sünteesiprotsesside kogusus, mille käigus omastatakse toitained ja moodustatakse organismi koostisosad ning varuained. Anabolism seisneb väikestest lihtsatest molekulidest suurte ja keeruliste moodustamises, näiteks valkude sünteesimine aminohapetest. Selleks kulutatakse energiat. KATABOLISM ehk lõhustumisprotsesside kogusus muundab suured molekulid väikesteks, vabastades seejuures energiat. Katabolismi ülesanne on muuta ka kehavõõrad, sealhulgas kahjulikud ühendid, kahjututeks. Ainevahetuse kiirust mõjutavad tegurid VANUS Noortel kiirem kui vanadel. Pärast 40.eluaastat aeglustub ainevahetus iga järgneva aastaga 10% SUGU Meestel kiirem kui naistel. Mehed kulutavad puhates rohkem kaloreid kui naised. KEHAMASS Mida suurem on inimese kehamass, seda kiirem on ainevahetus organismis. VALGURIKAS TOIT - kiirendab ainevahetust 25-30% võrra.
milliste rakustruktuuride põhikomponendiks nad on c) mida tähendab mikrotuubulite ---rsus? d) milline on nende roll prokarüootsete / eukarüootsetes rakkudes? Mikrotuubul - päristuumses rakus esinev valguline toruke, mis kuulub mõnede organellide koostisesse. Monomeeriks on tubuliin, mis on samuti globulaarne valk. Mikrotuubulid on olulised rakkude jagunemisel, sest need moodustavad enamiku kääviniidistikust. 5. Esitage katabolismi ja anabolismi energeetilist vahekorda kujutav skeem. Iseloomustage, mis tüüpi keemilised reaktsioonid domineerivad a) katabolismis b) anabolismis? Organismi ainevahetuses kulgeb samaaegselt kaks, olemuselt vastandlikku kuid omaevahel tihedalt seotud protsessi: katabolism ja anabolism. Ühe produktid on teise lähteaineteks. Normaalselt on katabolism ja anabolism dünaamilises tasakaalus. Katabolism: · Energiat sisaldavate ühendite keemline lammutamine
toimub fosforüüli ülekanne? Kinaasid (Transferaasid) 9. DNA-sse kuuluvad desoksüribonukleotiidid sünteesitakse ribonukleotiidi reduktaasi toimel vastavatest ribonukleotiididest. Milline koensüüm varustab sünteesi katalüüsivaid ensüüme elektronidega? NADPH 10. DNA sünteesiks vajalike tümiin-nukleotiidide sünteesi eest vastutab ensüüm tümidülaadi süntaas. Mis on selle ensüümi substraadiks? dUMP (desoksüuridiinmonofosfaat) 11. Katabolismi lõpp-produktina tekib primaatide, lindude ja mitmete teiste organismide rakkudes puriinidest kusihape, pürimidiinidest aga -alaniinina, mis organismist väljutatakse. O H H N N O + O H3N C C C O N N H2 H2 O H kusihape -alaniinina 12
Kortisooli ainevahetuslikud toimed: A -kortisooli tavaline tase vereplasmas ei mõjuta postprandiaalses perioodis glükoneogeneesi ja lipolüüsi B- Kortisooli taseme tõus üle tavalise põhjsustab valkude katabolismi intensiivistumise (stim valkude lammutamist) · Stimuleerib glükoneogeneesi valkudest, glütseroolist ja püruvaadist ja laktaadist, toimub maksas · Glükoosi omastamise langus rakkudes
spetsiifilise funktsioone. Metaboolne võrgustik: Metabolism käib läbi metaboolsete radade. Selles osalevad tavaliselt mitmed ensüümid, igaüks katalüüsib kindlat reaktsiooni, mille produkt on järgmisele substraadiks. Selle käigus konverteeritakse järkjärguliselt energiaks toitaine (maksimaalne kasutegur, pikema aja jooksul, mitte korraga ning reguleeritav igakülgselt). Ühelt rajal on võimalik üle minna teisele (efektiivne) ning on kordineeritud (katabolismi (vahe-)produktid on vajalikud sünteesis, mida vaja, et oleks nt. katabolismi ensüüme). Nad ei ole pöördprotsessid, mis tähendab, et on võimalik samaaegselt teha. Anabolism ja katabolism. Anabolism: Anabolism ehk assimilatsioon on organismis asetleidvate ainevahetuslike protsesside kogum, kus lihtsamatest keemilistest ühenditest sünteesitakse keerulisemad ühendid. Anabolismi staadiumid: - Eelühendite süntees katabolismi viimase staadiumis tekkivatest
ühendid lõhustatakse ensüümide abil lihtsama ehitusega molekulideks. Tavaliselt vabaneb energia, mis talletatakse makroergilistesse ühenditesse nt. ATP (40%) ning eraldub soojusena (60%). Anabolism ehk assimilatsioon on organismis asetleidvate ainevahetuslike protsesside kogum, kus lihtsamatest keemilistest ühenditest sünteesitakse keerulisemad ühendid. Protsessi käigus vajatakse energiat ja ainet.Anabolismi vastandprotsess on katabolism. Katabolismi käigus lõhustatakse suured molekulid väiksemateks osadeks ja neid omakorda kasutatakse hingamisel. Paljusid anaboolseid protsesse varustab energiaga ATP.Laias laastus võib öelda, et anaboolsete protsesside käigus moodustuvad rakkude diferentseerumise ja suurenemise tõttu koed ja organid, ning mis omakorda viib ka organismi kehamõõtmete suurenemisele.Anaboolsetest protsessidest on ökoloogilist aspekti rõhutades tähtsaim fotosüntees. Organismis toimuvad sünteesiprotsessid
31. Aine- ja energiavahetus: üldiseloomustus, põhietapid, assimilatsiooni- ja dissimilatsiooniprotsessid on katabolismi ja anabolismi integratsioon. Metabolism hõlmab seedimist, imendumist, rakus toimuvaid metaboolseid radu ja lõpp-produktide eritumist. Rakusisene metabolism toimub metaboolsete radadena, milles ensüümide toimel muunduvad/tekivad metaboliidid (biomolekulid). Metabolismi põhifunktsioonid on: · energia omastamine väliskeskkonnast toitainete vormis · toitainete omastamine ja kasutamine organismispetsiifiliste biomolekulide sünteesiks · senestsentsete biomolekulide lammutamine
· Trioosifaas. Kõik intermediaadid on trioosid (C3 suhkrud). Toimub energia genereerimine - sünteesitakse 4 ATP ja 2 NADH molekuli GLÜKOLÜÜS. Glükoosi oksüdatsioonireaktsioonide ahel. ATP produtseerimine anaeroobsetes tingimustes. Iga reaktsiooni (märgitud numbritega 1 - 9) katalüüsib erinev ensüüm. Reaktsioonis 4 toimub C6- suhkru lõhustumine kaheks C3- suhkruks, mistõttu edasistes staadiumites molekulide arv kahekordistub. PÜRUVAADI KATABOLISMI KOLM RADA PÜRUVAADI KONVERSIOON ANAEROOBSETES TINGIMUSTES KÄÄRIMINE - Bioloogilise oksüdatsiooni protsess, kus elektronide aktseptorina toimivad oksüdatsiooni vaheproduktid. Käärimine GLÜKOOS -> PRODUKTID 1-4 ADP 1-4 ATP * etanool * laktaat
poolt: kasvuhormooni vabastav hormoon (somatokriniin), mis stimuleerib GH sünteesi ja sekretsiooni ning kasvuhormooni inhibeeriv hormoon ehk somatostatiin, mis pärsib GH sekretsiooni. 1.2 Lühidalt põhiülesannetest Kasvuhormoon reguleerib organismi kasvu kas otseselt (nt kondrotsüütide jagunemine) või insuliinisarnase kasvufaktori 1 (IGF-1) vahendusel. GH stimuleerib valgusünteesi ja kaltsiumi retentsiooni. GH vähendab valkude katabolismi, suunates organismi ainevahetust rasvade kasutamisele ning suurendab veres glükoosi sisaldust, aktiveerides glükoneogeneesi ja vähendades glükoosi transporti maksa. 4 2. Kasvuhormooni tootmine 1.1 Vallandajad Kasvuhormooni (G.H) vallandajad on toitained, mis stimuleerivad organismis kasvuhormooni tootmist. Inimese kasvuhormoon paikneb ajuripatsis ja organismis vallandab selle vastuseks unele, treeningule ja piiratud söömisele
interaktsioone. 10. Ida tähendab DNA sulamine? Skitseerige DNA sulamiskõverad (absorbtsioon vs temp) kahe erineva organismi DNA-le. Põhjendage kõverate erinevust. 11.Andke seletus terminile makroenergiline biomolekul ja nimetage, mis on makroenergilisuse kriteeriumiks. Milliseid makroenergilite molekulide esindajaid te teate? Kirjutage vähemalt neist ühe põhimõtteline struktuur. 12.Joonistage skeem, mis kujutab katabolismi ja anabolismi energeetilist vahekorda ja kommenteeriga. 13.Mille toimel ja kus vitamiin D3 sünteesitakse? Milline on d3 vitamiini a)nimetus, b) lähteühend (prekursor), c) aktiivne vorm, d) bioloogiline vorm. 14.Glükolüüsi reaktsiooniahel koosneb ____ üksikreaktsioonist. Millisteks faasideks ja võib need reaktsioonid energia aspektist jaotada? Millises vormis ja kui palju saadakse energiat 1 mooli glükoosi glükolüütilisel lagundamisel? 15
ja täielik kasvu lõppemine saabub 18-24 tunni järel. 4. Bakterite ainevahetus ja toitumine Bakterid koosnevad 75-85% ulatuses veest ning samadest süsivesikutest, lipiididest, amino- ja nukleiinhapetest nagu kõik eukarüoodid. Kõigis elusolendites toimuvad põhimõtteliselt sarnased biokeemilised ainevahetuse reaktsioonid (metabolism). Ainevahetusena kirjeldatakse kahte teineteisega tihedalt seotud protsessi: anabolismi ja katabolismi. Mikroob muudab toitaineid endale sobivaks katabolismi reaktsioonidega ja ehitab anabolismi reaktsioonides üles mikroobiraku. Mikroobide toitumine toimub energia neeldumisega. Rohkem kui teised elusolendid sõltuvad mikroobid oma elutegevuses väliskeskkonna tingimustest. Mikroobide ainevahetusprotsesside ulatus ja kiirus on tagatud: võimalike energiaallikate laia diapasooniga; paljude ensüümide olemasoluga erinevateks ainevahetusprotsessideks.
superrepressor ühenduses operaatoriga, aga ei ole allolaktoosi; siis laktoos ei indutseeri ekspressiooni Promootor muutub RNA polümerasi afiinsus, transkriptsiooni aktiivsus suureneb või väheneb vastavalt lac operoni positiivne kontroll: Positiivne kontroll kui laktoos on ainus süsiniku allikas mikroobile ja glükoos puudub Katabolismi aktiveeriv valk (CAP) ühineb cAMP, aktiveerides viimase ja sidudes selle CAP järjestusega ülevalpool promootorit CAP muudab DNA konformatsiooni, millega RNA polümeraas seondub ja saab transkriptsiooon alata Kui mõlemad suhkrud on olemas (glükoos ja laktoos) siis kasutatakse glükoosi, sest aktiivse CAP kontsentratsioon madal (madal cAMP). Kui eksperimentaalselt lisada cAMP siis lac operon alustab ekspressiooni ka glükoosi juuresolekul
Etapid: Glc-6-P muundumine riboos-5-P-ks (Glc-6-PDH, NADPH/NADP ja atsüül-CoA) Riboos-5-P 2C-fragmendi interkonversioon (transketolaasne reaktsioon) Riboos-5-P 3C-fragmendi interkonversioon (transaldolaasne reaktsioon) Tähtsus: Intensiivne taandav süntees (Glc-6-P -> Rib-5-P)+ NADPH Rasvhapete ja steroidide süntees (Glc-6-P -> Rib-5-P->Fru-6-P-> Glc-6-P) Nukleotiidide süntees (Glc-6-P -> Rib-5-P)+ NADPH Nukleiinhapete süntees (Fru-6-P ja GAP = Rib-5-P) 15-30% glükoosi katabolismi läbiviimine Riboos-5-P nukleotiidsete koensüümide (NAD, NADP, FAD), nukleotiidide ja PAPS* süntees. 50% NADPH-st tootmine NADPHS-st GSH tootmine taseme hoidmiseks, mis kaitseb erütrotsüüte kahjuliku oksüdatiivse stressi eest ja stabiliseerib Hb. CO2 fikseerimine fotosünteesi käigus Glc-6-P-DH defitsiit erütrotsüütides- PFT on ainus NADPH tootja, sest erütrotsüütides puudub tuum ja ribosoomid (st. teist võimalust toota Glc-6-P-DH ei ole)
kasutatakse nii glükolüüsi kui glükoneogeneesi rajas. 5. Trioosfosfaadi isomeraas Aldolaasi reaktsiooni kaks produkti (DHAP ja G3P) on tasakaalus trioosfosfaadi isomeraasi poolt katalüüsitava reaktsiooni abil. Glükolüüsi raja järgmine reaktsioon kasutab substraadina G3P-d. See määrab ka vastavalt massitoime seadusele trioosfosfaadi isomeraasi reaktsiooni toimumise suuna. 6. Glütseeraldehüüd-3-fosfaadi dehüdrogenaas Glükoosi katabolismi teises faasis toimuvad reaktsioonid, mille käigus salvestatakse energia ATP ja redutseeritud koensüümi NADH kujul. Esimeses nendest reaktsioonidest katalüüsib glütseeraldehüüd-3-fosfaadi dehüdrogenaas (G3PDH) NAD+ sõltuvat G3P oksüdatsiooni 1,3-bisfosfoglütseraadiks (1,3BPG), millega kaasneb NADH teke. G3PDH reaktsioon on rakus pöörduv ning vastav ensüüm katalüüsib seega ka glükoneogenesi pöördreaktsiooni. 7. Fosfoglütseraadi kinaas
Reaktsiooni katalüüsib arginiinosuktsinaadi süntetaas. ATPst moodustub AMP ning pürofosfaat. Kolmandas reaktsioonis, mida katalüüsib arginiinosuktsinaas, tekib arginiinosuktsinaadi lagunemisel arginiin ja fumaraat. Neljandas reaktsioonis, mida katalüüsib arginaas vabaneb uurea ja regenereerub ornitiin. Ornitiini jaoks on samuti olemas spetsiifiline transporter, mis võimaldab tsükli lõpetamiseks ornitiinil taas mitokondrisse siseneda. 9. Seitse aminohapete süsiniku katabolismi produkti. Atseetoatsetaat, AcCoA, püruvaat, oksaalatsetaat, ketoglutaraat, suktsinüülCoA, fumaraat. 10. Glükogeensed ja ketogeensed aminohapped. Vastavalt katabolismi produktide jaotatakse aminohapped 2 klassi: Glükogeensed aminohapped süsinikuskelett on konverteeritav glükoneogeneetiliseks substraadiks ehk TCA tsükli vaheühendiks. Nende aminohapete arvel on võimalik sünteesida glükoosi.
Ainevahetus e metabolismi all mõistatakse neid protsesse kus elusorganismid bioloogilise oksüdatsiooni käigus muudavad toitainetega (valkude, lipiidide ja süsivesikutsega) saadavat energiat elutegevuseks vajalikeks energialiikideks. Ainevahetuses vabanevat energiat kasutatakse nii raku struktuuride loomiseks ja säilitamiseks kui ka raku spetsiifiliste funktsioonide tagamiseks (st on eristatavad ehituslikud ja energeetilised funktsioonid). See on kahe prtotsessi anabolismi ja katabolismi tasakaal. Anabolism vastuvõetud toitainetest kehaomaste ainete ülesehitamine. Katabolism kehaomaste ainete või vastuvõetud toitainete lammutamine. 11. Ainevahetuse määramise meetodid? Aine- ja energiavahetuse mõõdikuks on energiavahetus. Ainevahtuse taset saab mõõta otseselt ka kaudselt. Otseselt e direktselt mõõdetakse hea soojusisolatsiooniga ruumis asuva katseisiku äraantavat soojust
Lagunemise roll aineringes. Katabolism on polümeeride biolagundamine fermentide toimel monomeerideni (näiteks tselluloos glükoosini) või lihtsate orgaaniliste aineteni (glükoosi lagundamine CO2 ja H2O-ni). Peenendamine on osakeste suuruse vähendamine, mis erineb katabolismist sellepoolest, et see on peamiselt füüsikaline mitte keemiline protsess. Leostumine (lahustavate ainete ülekandmine veega) on puhtalt füüsikaline protsess, kuigi selle kiirus sõltub katabolismi intensiivsusest ning peenestamise astmest. o Ökopüramiid Troofiliste tasemete kvantitatiivseid erinevusi väljendab ökoloogiline püramiid . Ökoloogilises püramiidis on tavaliselt 4...6 taset. Esimesel tasemel on tootjad ning teistel erinevate astmete tarbijad. Püramiidi tipus on tipptarbijad ehk tippkiskjad. Iga ökoloogilise püramiidi aste kujutab üht troofilist taset alt üles vastavalt primaarprodutsente (fotosünteesivaid organisme), I astme
tselluloos glükoosini) või lihtsate orgaaniliste aineteni (gükoos -> CO2 + H2O) Peenendamine – osakeste suuruse vähendamine, msi erineb katabolismist sellepoolest, et see on peamiselt füüsikaline mitte keemiline protsess. Tavaliselt toimub loomade elutegevuse või abiootiliste tegurite toimel. Leostumine – (lahustuvate ainete ülekandmine veega) – puhtalt füüsikaline protsess, kuigi selle kiirus sõltub katabolismi intensiivsusest ning peenestamise astmest. ► Ökoloogilised püramiidid. koosneb tavaliselt 4-6 tasemest, mille tippu pannakse kiskjad, keskel on erinevate astmete tarbijad ning alla enamasti tootjad. Üleminekud erinevatelt astmetelt on seotud suurte energiakadudega. Troofilise taseme orgaanilist ainet, mis läheb toiduks kõrgema taseme organismidele, kulutatakse mitmeti. Ökoloogilist püramiidi kujutatakse üldjuhul astmepüramiidina. Iga ökoloogilise
Katabolism on polümeeride biolagundamine ensüümide toimel monomeerideni(näiteks tselluloos glükoosini) või lihtsate orgaaniliste aineteni (glükoosi lagundamine CO2 ja H2O-ni). Anabolism ehk assimilatsioon on organismis asetleidvate ainevahetuslike protsesside kogum, kus lihtsamatest keemilistest ühenditest sünteesitakse keerulisemad ühendid. Protsessi käigus vajatakse energiat ja ainet.Anabolismi vastandprotsess on katabolism. Katabolismi käigus lõhustatakse suured molekulid väiksemateks osadeks ja neid omakorda kasutatakse hingamisel. Paljusid anaboolseid protsesse varustab energiaga ATP. Laias laastus võib öelda, et anaboolsete protsesside käigus moodustuvad rakkude diferentseerumise ja suurenemise tõttu koed ja organid, ning mis omakorda viib ka organismi kehamõõtmete suurenemisele. Anaboolsetest protsessidest on ökoloogilist aspekti rõhutades tähtsaim fotosüntees.
vaba fraktsioon - Metabolism maksas - Erituvad 75% ulatuses uriiniga, 25% - roojaga · Farmakodünaamika Glükokortikosteroidide toime põhineb valgu, sealhulgas ensüümivalgu sünteesi pärssimisel, rakkude proliferatsiooni pidurdumisel. Steroidid on rasvlahustuvad, väikese molekulaarmassiga, defundeeruvad kergesti rakkudesse. · Ainevahetuslikud toimed Valkude ainevahetus: - Põhjustavad katabolismi, mis viib negatiivse lämmastikubilanssini; uriini eritub rohkesti lämmastiku ja kusihapet. - Anabolism on takistatud, tekib kasvupeetus, haavad parenevad halvasti. - Loomad muutuvad nõrkadeks ja loidudeks (pikaajalisel glükokortikosteroidide manustamisel), pidurdub antikehade süntees. Süsivesikute ainevahetus: - Glükoneogeneetiline toime soodustavad glükoosi
Lehekülg 3. Et tagada raja spontaansus peab vähmalt üks aste erinema. Erinevate astmete esinemine võimaldab vastavate regulatsioonimehhanismide abil ühe- või teisesuunalise raja välja lülitada (metaboliidid on ensüümkatalüütiliste metaboolsete reaktsioonide vaheühendid). Katabolismi ja anabolismi sõltumatutel radadel toimub ühe poole aktiveerimisel teise poole inhibeerimine. Katabolismi ja anabolismi osaliselt kattuvatel radadel katalüüsivad pöördreaktsioone katabolismile või anabolismile vastav ensüüm, teist inhibeeritakse. 4. Redoksreaktsioonid metabolismis. Katabolism on oksüdatiivne substraadid (valgud, suhkrud, süsivesikud) loovutavad redutseerivaid ekvivalente, harilikult
muudab selle ettenähtud viisil mingiks muuks kindlaks ühendiks. Organismid jagatakse lisaks energia tarbimise järgi (foto- ja kemotroofid) ka C ja O tarbimise järgi: Autotroofid omandavad süsiniku CO2'st. Heterotroofid omandavad süsiniku orgaanilistest ühenditest; Aeroobid vajavad elutegevuseks hapnikku; Anaeroobid ei vaja elutegevuseks hapnikku; Fakultatiivsed anaeroobid kohanevad anaeroobsete tingimustega Obligatoorsed anaeroobid ei talu hapnikku 3. Katabolismi ja anabolismi mõisted, energeetiline seos nende vahel. Metabolismis esinevad reaktsioonid võib jagada kahte tüüpi: Kataboolsed reaktsioonid, kus teisaldatakse toitained rakuenergiaks; Anaboolsed, kus lihtsatest lähteainetest sünteesitakse keerukamaid molekule, need vajavad lisaenergiat. Raku energiaseisundist sõltuvalt võivad mõned rajad olla nii kataboolsed kui anaboolsed need on amfiboolsed rajad. Kataboolsetel ja anaboolsetel radadel võib olla mitmeid ühiseid
Ajutiselt võib selline ekstratsellulaarruumi seisund tekkida ka siis, kui suurenemist ilma, et merehädalised joovad intratsellulaarruumi maht merevett. seejuures muutuks. METABOLISMI BIOKEEMILISED ÜLDASPEKTID Metabolism ehk ainevahetus on keemiliste muutuste kogum, mis on organismi elutegevuse aluseks. Metabolism on kahe vastupidi kulgeva protsessi: katabolismi ehk lõhustumisprotsesside ja anabolismi ehk sünteesiprotsesside integratsioon (ühtsus, terviklikkus). Metabolismi põhifunktsioonid Metabolism hõlmab: inimorganismis on: seedimist 1. energia omastamine väliskeskkonnast toitainete vormis 2. toitainete omastamine ja imendumist
- Peenendamine on osakeste suuruse vähendamine, mis erineb katabolismist sellepoolest, et see on peamiselt füüsikaline mitte keemiline protsess. Tavaliselt on peenestamine loomade elutegevuse tagajärg või toimub see abiootilisete (näiteks tuule) faktorite toimel. - Leostumine (lahustavate ainete ülekandmine veega) on puhtalt füüsikaline protsess, kuigi selle kiirus sõltub katabolismi intensiivsusest ning peenestamise astmest. Ökopüramiidid Troofiliste tasemete kvantitatiivseid erinevusi väljendab ökoloogiline püramiid Ökoloogilises püramiidis on tavaliselt 4...6 taset. Esimesel tasemel on tootjad ning teistel erinevate astmete tarbijad.Püramiidi tipus on tipptarbijad ehk tippkiskjad. Iga ökoloogilise püramiidi aste kujutab üht troofilist taset alt üles vastavalt primaarprodutsente (fotosünteesivaid
autotroofideks heterotroofideks Vastavalt energiaallikale saame organismid jaotada kemotroofideks fototroofideks Kataboolse metabolismi staadiumid Esimene staadium Makromolekulide lagundamine monomeerideks. Kasulikku energiat ei vabane Teine Esimese staadiumi produktide oksüdatsioon AcCoA-ks. Vabaneb limiteeritud hulk energiat Kolmas AcCoA oksüdatsioon CO2 ja H2O-ks. Suure hulga energia vabanemine Katabolismi esimene staadium Toidu hüdrolüüs Varupolüsahhariidide ja rasvade lagundamine Valkude lagundamine Seedesüsteem Süljenäärmed- sekreteerivad amülaasi, tärklise hüdrolüüs Magu- HCl sekretsioon: vajalik valkude denaturatsiooniks ja kujundab vajaliku keskkonna pepsiinile Pankreas- sekreteeritakse proteolüütilisi ensüüme ja lipaase vastavalt valkude ja lipiidide degradatsiooniks Maks ja sapipõis- sapphapete soolade eritamine, rasvagloobulite emulgeerimine seedimise hõlbustamiseks
soolte ummistus - neerupuudulikkus, intensiivsuse ja eliminatsiooni harvaesinev) neerukivitõbi, kopsupõletik, (väljutamise) langus nt seedehäiretest astma, hingamiselundite tingitud kõhukinnisus, 24h kõhukinnisust põletik) tuleb võtta organismi mürgitusena, tekib ülehappelisus epiteelkatte (kattev rakukiht, katabolismi (lagundav ainevahetus) ja mehhaanilised, füüsilised, moodustab näärmeid) kudede laguproduktide ning ekskrement keemilised traumad (nt. happega kahjustus ja kudede (väljaheide) komponentide imendumine põletus, pulbri sissehindamine); massiivne lagunemine verre kiiritushaigus koos naha-, (vigastus, traumad) limaskesta-, soolestiku- ja
7) Fumaraadi konventeerumine malaadiks 8) Malaadi konventeerumine oksloatsetaadiks a. Toimub malaadi dehüdrogeenimine, mille tulemusel regenereeritakse oksaloatsetaat ning toodetakse NADH b. Oksaloatsetaat kondenseerub uue atsetüül-CoA molekuliga tsitaadiks ning algab uus tsükkel Tsitraaditükli regulatsioon Reguleeritakse vastavalt ATP vajadusele. Kui on piisavalt ATP ja NADH siis ei toimu aktiivset katabolismi. Tsükli toimumiseks eeldameet on oleams Oksaloatsetaat. Seda ainet aga kasutatakse aga ise erinevate ainete biosünteesiks. Tsüklit võetakse ka ns ühendeid välja ja sünteesitakse.Osaliselt saadakse Püruvaadist otse oksaloatsetaati. Seda saadakse püruvaadi karboniseermise läbi. 4. Millises vormis säilitatakse organismis rasvhappeid? Rasvhappeid säilitatakse organismis peamiselt triglütseriididena. Nende lõhustamisel saadaud rasvhapete edasisel töötlemisel saadakse Atsetüül-CoA
See on kromo-soomi formeerumise esimene etapp. Nukleosoomid pakitakse helikaalseteks kiududeks solenoidideks. Ribosoomide koostises on ~65% rRNAd ja ~35% valke rRNA toimib toena ribosoomsetele valkudele Sisaldab palju kaheahelalisi spiraliseerunud lõike (hairpin-struktuurid). Tänu kõrgele ahelasiseste järjestuste komplementaarsusele saavad tekkida aluspaarid. rRNA võib olla katalüütiliselt aktiivne. METABOLISM = KATABOLISMI JA ANABOLISMI INTEGRATSIOON Katabolism: · Degradatiivne (lagundav) · Energiat tootev (ATP, NADH, FADH2) · Rajad on konvergentsed, st koonduvad vähesteks lõppproduktideks . Anabolism: · Sünteesi rajad · Energiat tarbiv · Rajad on divergentsed, st hargnevad paljudeks erinevatekS biomolekulideks. KATABOLISMI 3 ASTET I aste: Suured bio-molekulid lõhutakse monomeerideks e. Ehitusblokkideks
Haloperidol 1,25 mg i/v ; Droperidol (DHBP) 0,625 1,25 mg i/v (vastunäidustuseks epilepsia) Vajadusel korduvalt doossõltuv effekt Kytril 1 mg x 2 või 2 mgx1 i/v; Zofran 4mg (2 ml) i/v; Navoban 2mg i/v; Emetron 8mg (4 ml) i/v Dexametason 5-10mg i/v (4 12 mg ) Propofol 10-20 mg (1-2 ml) i/v Naloxone 0,04mg kui on põhjustatud opioidist ja muu ei aita MIKS JA KUIDAS REGIONAALANALGEESIA ? Parim kaitse notsitseptiivsest impulsatsioonist EA metaboolne efekt: vähendab katabolismi ja lämmastiku eritust Tuleb alustada enne operatsiooni Vähendab kroonilise valu riski EA: lokaalanesteetikum +opiaat on alati eelistatud, soovitavalt püsiinfusioonina Epiduraalkateeter asetatakse arvestades operatsiooni piirkonna innervatsiooni Kui analgeesia piirkond ei vasta valu piirkonnale (EA)- üleminek Morphinile Odav D. M. Pöpping, P. K. Zahn, H. K. Van Aken, B. Dasch, R. Boche and E. M. Pogatzki-Zahn
dissimilatsioonietapid. Metabolism organismi elu aluseks olev biokeemiliste muutuste võrgustik. Metabolism hõlmab seedimist, imendumist, rakus toimuvaid metaboolseid radu ja lõpp-produktide eritumist. Põhifunktsiooniks: energia omastamine väliskeskkonnast toitainete vormis; toitainete omastamine, lõhustamine ja kasutamine; senestsentsete biomolekulide lammutamine; lõpp-produktide väljutamine; organismi sattuvate ksenobiootikumide detoksikatsioon ja väljutamine. Aeroobse katabolismi staadiumid: · Makrotoitainete (SV, Valgud, Lipiidid) ja senestsentsete biomolekulide lõhustumine monomeerideks, ehitusüksusteks. · Monomeeride, ehitusüksuste muundamine vähesteks ja lihtsamateks metabolismi võtmeühenditeks. Anabolismi staadiumid: · Lihtsamatest eelühenditest sünteesitakse ehitusüksused/monomeerid. · Suuremate biomolekulide ja biomakromolekulide (valgud, NH) süntees 28
Peale geenide uuritakse ka kromosoomide lookusi. Sporaadiline Alzheimeri tõbi Samas on suurem osa Alzheimeri tõve juhte olnud juhuslikud, mis tähendab, et nad ei ole geneetiliselt määratletud, kuigi mõned geenid võivad osutuda riskifaktoriteks. Kõige tuntum geneetiline riskifaktor on päritav apolipoproteiin E 4 alleel. Apolipoproteiin E (ApoE) on 299-aminohapest koosnev valk, mida kodeerib ApoE geen. ApoE peamine roll on normaalse triglütseriidide rikka lipoproteiinide komponentide katabolismi tagamine, kuid tal on ka teisi rolle bioloogilistes protsessides. ApoE on polümorfne ning kolm levinumat isovormi on 2, 3, and 4 , mida tõlgendatakse ka kui ApoE geeni kolme alleelina. Antud alleelid määravad ära ühe aminohape vahetuse ApoE proteiinis. Normaalne on ApoE3 ning düsfunktsionaalsed on ApoE2 ja ApoE4. ApoE4 alleel on tugevalt seotud Alzheimeri tekega esinedes vähemalt 40 % Alzheimeri tõvega patsientidel.10 Antud alleeli esinemine suurendab tõenäosust haiguse
................................................................ 37 4.1.3. Passiivsed mehhanismid, mis toetavad pH homöostaasi.....................38 4.2. Ekstremofiilide kohanemine pH-ga.............................................................39 5. Bakterite koordineeritud metabolism...............................................................41 5.1. Metabolismi regulatsioonietapid.................................................................42 5.2. Süsiniku transpordi ja katabolismi regulatsioon.........................................44 5.3. Energia metabolism................................................................................... 47 1 5.4. Lämmastiku transport ja metabolism.........................................................48 6. Energia tootmine...................................................................................
maa-aluse produktsiooni vahekorda? Kui on vähem vett/toitaaineid, on suurem maa-alune produktsioon ja vastupidi 17 Mis on toitainete allokatsioon piiratud ressursside suunamine sellistesse taimeosadesse, kus neid saab kasutada kõige tõhusamalt ja tulusamalt 18 Kuidas saab inimene mõjutada FS produktide allokatsiooni? Nt õunapuudel osade okste äralõikamine vähendab hingava biomassi hulka ja vähenenud katabolismi arvel suureneb ressurss õite/viljade arenguks. 19 Kuidas saab tõsta kultuuride saagikust Sordiaretusega võib veidi tõsta kogu taime produktiivsust, väetamine, kastmine 20 Kirjelda FS produktide allokatsiooni ekstensiivset strateegiat. Too näiteid Suuruse maksimum saavutatakse varakult, varajane paljunemine/pooldumine, süsinikuvarud kasutatakse peamiselt isendite arvu suurendamiseks (nt fototroofne ainurakne Chlorella)
Nad jaotuvad: · lihtbiomolekulid (väikesed orgaanilised molekulid) · oligomeersed biomolekulid (koosnevad väikestest ehitusüksustest nagu näiteks oligosahhariidid jt) · biomakromolekulid (ehitusüksuste arv on suur nagu näiteks valgud, nukleiinhapped jt) METABOLISMI BIOKEEMILISED ÜLDASPEKTID Metabolism (kr.k. metabole = muutus) ehk ainevahetus on keemiliste muutuste kogum, mis on organismi elutegevuse aluseks. Metabolism on kahe vastupidi kulgeva protsessi: katabolismi ehk lõhustumisprotsesside ja anabolismi ehk sünteesiprotsesside integratsioon (ühtsus, terviklikkus). m e t a b o l i s m (ainevahetus) k a t a b o l i s m a n a b o l i s m lõhustumisprotsesside kogusus sünteesiprotsesside kogusus Metabolism hõlmab: · seedimist · imendumist
sõltumatu rada). Seega biosünteesi rajad on väga mitmekesised. Selle põhjuseks võib olla asjaolu, et IAA pidev olemasolu on obligatoorne taimede funktsioneerimiseks. Seetõttu IAA sünteesi mutandid eksisteerida ei saa. Põhilisteks sünteesi kohtadeks on meristemaatilised piirkonnad – võrsete apikaalne meristeem, noored lehed, arenevad viljad ja seemned. Juurte apikaalses meristeemis praktiliselt ei sünteesita. IAA katabolismi rajad on samuti mitmesugused. Võib toimuda dekarboksüüliv oksüdeerumine peroksüdaaside vahendusel, produktid on kasvu inhibeeriva toimega. Võimalik on ka mittedekarboksüüliv oksüdatsioon. IAA võib laguneda ka mitte- ensümaatiliselt lahustes UV, nähtava sinise valguse, hapete, raskemetallide toimel. IAA inaktiveerumisele viib ka tema kovalentne seostumine aminohapete ja sahhariididega, samuti valkudega. Selliseid komplekse käsitletakse IAA säilitus ja transportvormidena
aluse produktsiooni vahekorda? Mida vähem vett, seda suurem juuremass ja seda vähem lehti. Mida rohkem vett, seda väiksem juuremass ja suurem saagikus. 18. Mis on toitainete allokatsioon Piiratud ressursside suunamine sellistesse taimeosadesse, kus neid saab kasutada kõige tõhusamalt ja tulusamalt. 19. Kuidas saab inimene mõjutada FS produktide allokatsiooni? Nt õunapuudel osade okste äralõikamine vähendab hingava biomassi hulka ja vähenenud katabolismi arvel suureneb ressurss õite/viljade arenguks. 20. Mis on erinevus produktsioonil ja saagikusel? Saagikus on mingite inimest huvitavate taimeosade produktsioon ajas, produktsioon on taimede kogumassi muutus ajas. 21. Kuidas saab tõsta kultuuride saagikust Väetamine, taimekaitse, niisutamine 22. Miks piisava vee ja lämmastiku kättesaadavuse korral võib oletada maapealse kasvu osakaalu tõusu? Seda saab ennustada lähtudes FS produktide suunamise pingereast. 23
Sekveneerimine? 15. Iseloomustage DNA-süntesaatorite töö põhimõtet. Metabolismi üldine iseloomustus 3. Energiavoog biosfääris kulgeb läbi süsiniku- ja hapnikuringe. Joonistage vastavaid seoseid kujutav lihtne skeem ja kommenteerige seda. Fototroofid kasutavad valguse energiat orgaaniliste ühendite sünteesiks Heterotroofid kasutavad neid ehituskividena edasiseks sünteesiks CO2, O2 ja H2O retsükliseeritakse 4. Joonistage katabolismi ja anabolismi energeetilist vahekorda kujutav skeem ja iseloomustage, mis tüüpi keemilised reaktsioonid neis domineerivad. 5. Otsustage, millist toimet avaldab raku metabolismile kõrge ATP tase - 6. Nimetage kolm rakkudes toimuvate protsesside liiki, mis vajavad ATP (või mõne teise makroergilise ühendi) hüdrolüüsil vabanevat energiat. *Osmootne töö ( aktiivne transport), *Rakkude liikuvus, *Lihaskontraktsioonid 7
tervis ja hea enesetunne. Toidu süsivesikud, lipiidid ja valgud seeditakse ensüümide vahendusel ja omastatakse seedekulgla kaudu. Rakkudesse jõuavad need monosahhariidide, rasvhapete, glütserooli monoglütseriidide ja aminohapetena. Soovitav, et päevatoidust 75-85% oleks taimset päritolu toit ja 15-25% loomset päritolu. Metabolism biokeemiliste muutuste võrgustik, mis on organismi elu aluseks. Metabolism on katabolismi (lõhustumisprotsesside kogusus) ja anabolismi (sünteesiprotsesside kogusus) integratsioon. Neid keemilisi reaktsioone, mis kompleksseid orgaanilisi molekule lihtsamateks koostisosadeks lammutavad nimetatakse kataboolseteks. Kataboolsed reaktsioonid toodavad rohkem energiat kui kulutavad. Keemilisi reaktsioone, mis kombineerivad lihtsamaid molekule ja monomeere keha komplekssete struktuuriliste ha funktsionaalsete komponentide moodustamiseks nimetatakse anaboolseteks.
angiotensiinid 5. Kaltsiumi (fosfori) metabolismi reguleerijad parathormoon, kaltsitoniin 6. Seedekulgla metabolismi reguleerijad gastriin, sekretiin, koletsüstokiniin, bradükiniin, motiliin, histamiin, serotoniin jpt. 7. Universaalne toime metabolismile iseloomulik väga lai toimespekter ja toime paljude kudede rakkudele kilpnäärme hormoonid T4 , T3 - reguleerivad SV, V ja L ainevahetust (eriti katabolismi) neerupealsete hormoonid dopaniin, epinefriin, norepinefriin neerude hormoonid- erütropoetiin epifüüsi hormoonid melatoniin 8. Sugulist arengut ja reproduktiivfunktsiooni reguleerivad hormoonid östrogeenid, androgeenid, platsenta hormoonid, oksütotsiin ___________________________________________________________________________ Kasutatud kirjandus: M. Zilmer, E. Karelson, T. Vihalemm, A. Rehema, K. Zilmer
aja jooksul madalas annuses antibiootikume. Kuna kõigil nendel juhtudel manustatakse antibiootikume suurele hulgale loomadele või lindudele, siis on ka antibiootikumresistentsete bakterite tekkimise võimalused suured. Loomade ja lindude organismis tekkinud antibiootikum-resistentsed bakterid võivad levida looma- ja linnupidajate ning -hooldajate vahendusel elanikkonna sekka. 31. Aine- ja energiavahetus: üldiseloomustus, põhietapid, assimilatsiooni (anabolismi )- ja dissimilatsiooni (katabolismi) etapid Metabolism organismi elu aluseks olev biokeemiliste muutuste võrgustik. Metabolism hõlmab seedimist, imendumist, rakus toimuvaid metaboolseid radu ja lõpp-produktide eritumist. Põhifunktsiooniks: energia omastamine väliskeskonnast toitainete vormis; toitainete omastamine, lõhustamine ja kasutamine; senestsentsete biomolekulide lammutamine; lõpp-produktide väljutamine; organismi sattuvate ksenobiootikumide detoksikatsioon ja väljutamine.
annaabi.ee 
