meremeheks. Ühel merereisil sattus ta tema laev mauridest piraatide kätte. Pärast kaht aastat orjapõlve Põhja-Afrikas suutis ta põgeneda Ta päästis laev mis oli teel Brasiiliasse Laeva kapten aitas crusoel rajada Brasiiliasse istanduse Elu Brasiilias ja laeva õnnetus Robinson lõi Brasiiliasse oma suhkruroo istanduse Paari aastaga sai ta seal nii palju raha , et ta sai talule jalad alla. Varsti tekkis vajadus lisa tööjõule. Robinsonil ja teistel suhkruroo kasvatajatel tekkis idee minna Afrikasse orjade järele Teel Afrikasse tõusis torm ja laev jäi madalikule Ja laev läks põhja. Laeva hukk ja uus elu saarel. Laev jäi madalikule ja meeskond otsustas varu paadiga edasi minna. Lisapaadiga juhtus õnnetus ja meeskond hukkus peale robinsoni. Hommikul ärgates avastas robinson ennast tundmatust kohas ja märkas , et laev on jäänud madalikule. Robinson valmistas endale parve ja püüdis vedada nii
Lühendatud tööaeg on 13-14-aastasel või koolikohustuslikul 4 tundi päevas ehk 20 tundi nädalas. 15-aastasel töötajal, kes ei ole koolikohustuslik 6 tundi päevas ehk 30 tundi nädalas. 16-17-aastasel töötajal kes ei ole koolikohustuslik 7 tundi päevas ehk 35 tundi nädalas. Töötajatel, kes töötavad allmaatöödel, tervistkahjustavatel ja eriiseloomuga töödel kuni 7 tundi päevas ehk kuni 35 tundi nädalas. Koolide ja muude lasteasutuste õpetajatel, kasvatajatel ning teistel õppe- ja kasvatusalal töötavatel isikutel, samuti tervishoiuteenuse osutajaga sõlmitud töölepingu alusel töötavatel psühholoogidel ja logopeedidel kuni 7 tundi päevas ehk kuni 35 tundi nädalas. Osaline tööaeg on tööandja juures kehtestatud tööajanormist lühem tööaeg, mida rakendatakse töötaja ja tööandja kokkuleppel. Ületunnitöö on töötamine üle kokkulepitud tööajanormi. Tööaja summeeritud
Tööaja võib jagada kahte alaliiki: Üldine tööaeg- riiklik norm ei või ületada 40 tundi nädalas Lühendatud tööaeg- ei või ületada: 1) 1314-aastastel töötajatel 20 tundi nädalas; 2) 1516-aastastel töötajatel 25 tundi nädalas; 3) 17-aastastel töötajatel 30 tundi nädalas. (2) Töötajatel, kes töötavad allmaatöödel, tervistkahjustavatel ja eriiseloomuga töödel, on lühendatud tööaja kestus kuni 35 tundi nädalas. (3) Koolide ja muude lasteasutuste õpetajatel, kasvatajatel ja teistel pedagoogikaspetsialistidel on lühendatud tööaja kestus kuni 35 tundi nädalas Tööajanorm -on seaduse, haldusakti, kollektiiv- või töölepinguga määratud töötundide arv mingis kalendriajavahemikus (päev, nädal, kuu või muu ajavahemik). Riiklik tööajanorm määratakse seaduse või seaduse täitmiseks antud haldusaktiga Puhkeaeg on aeg, mille kestel töötaja on vaba töökohustuste täitmisest ja võib seda kasutada oma äranägemise järgi. Puhkeaeg jaguneb:
väljakutseid, sõpru ning tunde, et on tehtud head. Usun, et iga heategu saab kunagi tasutud. See võib väljenduda uute sõprade või uue töö näol, kuid vähem oluline pole ka positiivne energia ning hingerahu, mille annab meile isiklik aktiivsus. Loodan, et aasta aastalt areneb Eestis inimeste soov teha teha teistele vabatahtlikult head. Väga positiivse üleskutsega esines sel nädalal meie presidendiproua, kes tegi ettepaneku, et eakamad inimesed võiksid käia lasteaedades kasvatajatel abiks laste õuesoleku ajal. Selle elluviimine nõuaks väheseid pingutusi, kuid oleks kasulik nii vanainimestel kui lasteaedadele. Usun, et iga järgnev vabatahtlik algatus tuleb kergemini ja leiab suuremat kõlapinda, meie ühiskond on õppimas uusi võimalusi kuidas olla kasulikud nii endale kui ka meie ühiskonnale.
Vanemate tasakaalutus süvendab omakorda lapse üliaktiivsust.Siinkohal teame juba,et vanem on lapse käitumismustriks ning kui vanem on närviline ja karjub,siis laps järgib kõike seda ning peab seda normiks.Eriti probleemseks etapiks saab olema lasteaed ja kool,kus laps peab teiste lastega suhtlema ning kui ta seda ei oska viisakalt ja normi päraselt teha,tembeldatakse laps probleemseks.Siinkohal eriti tähtis on hüperaktiivne laps,kuna kasvatajatel ja õpetajatel on niigi raske sellise häirega toime tulla,oleks omakorda vanemate poolt karuteene oma lapsele häire süvendamine.Samas saan aru vanematest,kelle lapsele ei ole veel diagnoosi pandud ning vanem lihtsalt ei mõista,miks ta laps teda nii öelda kiusab. Selliste probleemide vältimiseks tuleks peaks iga vanem oma käitumist kontrollima ja valima sõnu ,mida ta oma lapse ees ütleb või teeb ,olgu see siis tavalaps või erivajadusega.Loomulikult on raske
kindlate väljendite. Kui me laulame ,,Meistrimehed oleme", õpib laps mitte ainult nii mõndagi erinevatest käsitöödest (sõnavara), vaid ka süntaksist (lauseehitus), artikulatsioonist ja rütmist. Sellepärast on Baden-Würtenbergi lasteaedade uutes arenguplaanides laulmine ja musitseerimine jälle põhjapanevama tähtsuse saanud. Muusikaprojektiga ,,Laulvad lasteaiad" nägime me küll, et lapsed väga meelsasti laulavad, tihti aga kasvatajatel puudus julgus ja iseenesestmõistetavus korrapäraseks laulmiseks. Seoses sellega alustati kasvatajate koolitust. Meie, muusikapedagoogid, saime edsiarendada võimalusi laulmise integreerimiseks lasteaia päevatoimetustesse töötades koos kasvatajatega lasteaedades praktiliselt. Jääb vaid soovida, et läbi selle tegevuse laulmist lasteaeades jälle nii väärtuslikult tähtsana hindama hakatakse, nagu ta on. AUTORITEST: Annette Mangold Waizenegger
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Sotsialtöö õppetool KÕ 1 ST 2 Alfia Matrossova Suhtlemisõpetus Enesekehtestamine Referaat Aineõpetaja:Kaja Altermann Mõdriku 2009 Sisukord 1.Sissejuhatus Selle teemaga olen ennegi kokku puutunud, kuid valisin sellepärast,et kinnitada ja täiustada oma teadmisi. Tugiisikutel, õpetajatel, kasvatajatel ka kindlasti kõikidel teistel on raskusi enesekehtestamisega, nad võivad kaotada enesekindluse ja enesest lugupidamise. Pidev ennast süüdistav tunne, kui ütled ,,ei" millegi kohta ja mõnikord vastutahtmist ,,ja". Vahest võib tunduda keeruline paluda abi ja tunned end süüdi ja kimbatuses, kui abi pakutakse. Tegelikult on igal inimesel õigus anda teada teistele, mida ta tunneb või vajab. Kui seda ei tehta, ,,eitakse" oma tähtsust ja tekitatakse stressi iseendale ja teistele
Kui kasvatajal on aega ja pädevust mudilast aktiivselt kuulata, omandab laps nii kuulmisoskuse kui ka hoiaku, et teise inimese kuulamine on oluline ja iseenesestmõistetav. Lasteaiapäev on väärtuskasvatuse ja sotsiaalsete oskuste sünenergiliseks arendamiseks eriline aeg ja ruum. Lapsed on suurema osa päevast lasteaiakasvataja pilgu all. Lasteaia diskursusesse kuuluvad jutuvestmised, arutlused, harjutused ja erinevad mängusituatsioonid, söömis-, tervitus ja hüvastijäturituaalid. Kasvatajatel on võimalus jälgida asetleidvaid kõnelusi, analüüsida ja vajadusel suunata: kellele õpetades enesekehtestamist, kellele mina- teate esitamist, kellele mängimiseks vajalikke läbirääkimisoskusi (Harro-Loit: 2008: 172- 173) Nii demokraatlikkus ühiskonna kui ka lapsekeskses rühmaruumis vaadeldakse iga last kui ainulaadset ja väärtuslikku isiksust. Vaase lapseea kaasamisprogrammid pakuvad erivajadusega lastele võimaluse tavalise arenguga lapse vaadelda, jäljendada ja nendega suhelda
täiskasvanute laitmatu eeskuju, kasvatajate järjekindlus oskuste õpetamisel ja püsivus kultuursete harjumuste juurutamisel ning lasteaia tihe side perekonnaga (1997). Kasvatustööst segarühmalises lasteaias Lasteaia segarühma kasvatajal seisab ees eriti raske ja vastutav ülesanne täita ettenähtud ülesanded rühmas, mis koosneb mitmes vanuses lastest. Tal seisavad ees samad ülesanded, mis teistel mitmerühmaliste lasteaedade kasvatajatel. Töö segarühmas on raskem kui eri vanuserühmades, kuid omab sealjuures ka palju positiivseid jooni. Erinevad vanuseastmed loovad soodsa pinna tähelepanelikkuse ja sõbralikkuse kasvatamiseks. Noorematel lastel on kõne arenemine tavaliselt edukam, mis on tingitud suhtlemisest vanemate lastega. Rühmas tuleb arvestada lapse anatoomilis- füsioloogilisi iseärasusi ja kohandada lasteaia sisustus neile vastavalt. Segarühmaline lasteaed peab olema varustatud vajalikkude
täiskasvanute laitmatu eeskuju, kasvatajate järjekindlus oskuste õpetamisel ja püsivus kultuursete harjumuste juurutamisel ning lasteaia tihe side perekonnaga (1997). Kasvatustööst segarühmalises lasteaias Lasteaia segarühma kasvatajal seisab ees eriti raske ja vastutav ülesanne täita ettenähtud ülesanded rühmas, mis koosneb mitmes vanuses lastest. Tal seisavad ees samad ülesanded, mis teistel mitmerühmaliste lasteaedade kasvatajatel. Töö segarühmas on raskem kui eri vanuserühmades, kuid omab sealjuures ka palju positiivseid jooni. Erinevad vanuseastmed loovad soodsa pinna tähelepanelikkuse ja sõbralikkuse kasvatamiseks. Noorematel lastel on kõne arenemine tavaliselt edukam, mis on tingitud suhtlemisest vanemate lastega. Rühmas tuleb arvestada lapse anatoomilis- füsioloogilisi iseärasusi ja kohandada lasteaia sisustus neile vastavalt. Segarühmaline lasteaed peab olema varustatud vajalikkude
Kõigis kohtades on omad kohustused ja reeglid. 3. Olete vähemalt filmides, aga võibolla ka tegelikus elus jälginud, kuidas mõne muu kultuuri, muu rahvuse esindajad oma lapsi kasvatavad. Milliseid erinevusi võrreldes Eestis levinud kasvatustraditsioonidega olete märganud? 3. Lapse karistamine füüsiliselt 4.Sõnastage iga vanuseastme põhilised arenguülesanded. Kuidas teile tundub, millise vanuseastme arenguülesandeid täidetakse suhteliselt hästi? Millise vanuseastme kasvatajatel on kasvatatavatega kõige rohkem probleeme? 4. 1) Turvalisuse tagamine 2) Eeskuju 3) normide ja väärtuste esindamine, seaduste ja korra sisendamine 4) Omavahelised suhted Eeskuju andmisel on probleeme paljudel. 5. Mis on iga kasvatusstiili head, mis halvad küljed? 5. Minnalaskev kasvatus- vanemad peavad oma tarbeid tähtsamaks kui lapse tarbeid. Nad kulutavad kogu aja ja energia iseendale. Laps kasvab ise. Hellitav kasvatus- Hellitavad vanemad ei esita lapsele mingeid nõudmisi ega
korral etendusasutuste loomingulises tegevuses: teatrid) 2. 15 aastastel 30 tundi nädalas 3. 16 - 17 aastastel 35 tundi nädalas ( tingimustel, et ei kahjusta tervist, arengut ega takista osalemist õppetöös) 4. allmaatöödel, tervistkahjustavatel ja eriiseloomuga töödel 35 tundi nädalas, 6 5. koolide ja muude lasteasutuste õpetajatel, kasvatajatel ja teistel pedagoogikaspetsialistidel 35 tundi nädalas. Valveaeg- - on osa puhkeajast, kus töötaja peab olema tööandjale kättesaadav edasilükkamatute tööülesannete täitmiseks. Valveaja kestvuseks on kuni 30 tundi kuus. Valveaja kestvuse, rakendamise korra ja makstava lisatasu suuruse võib määrata kollektiiv- või töölepingus. Kui töötaja kutsutakse valveajast tööle, siis peab tehtavate töötundide eest maksma töölepingujärgset palgamäära
tööd, täitma tööandja korraldusi, jälgima töönorme, mitte osutama tööandjale konkurentsi, hoidma tootmissaladusi ning pidama kinni kokkulepitud tööajast. Tööaja riiklik norm ei või ületada 8 tundi päevas ega 40 tundi nädalas. Lühendatud tööaeg kehtestatakse alaealistele (20-30 tundi nädalas). Allmaatöölistel, tervist kahjustavatel ja eriiseloomuga töödel on piiriks 35 tundi nädalas. Koolide ja muude lasteasutuste õpetajatel, kasvatajatel ja teistel pedagoogika spetsialistidel on samuti 35tunnine töönädal. (4, 5) Töötajate töökohustused on üldjuhul sätestatud ametijuhendites, samuti asutuse sisekorraeeskirjades. Lisaks töölepingule võib asutuses olla ka kollektiivleping vabatahtlik töötajate ja tööandjate kokkulepe, kus on kirjas vastastikused õigused ja kohustused. Arvan, et paljud suure asutuse töötajaist on nõus, et mõistlik on valida töötajate usaldusisik, kelle ülesanne
hiljem üle oma lastele. Inimesel on kalduvus täiskasvanuna taasluua seda emotsionaalset keskkonda, mis teda ennast lapsepõlves ümbritses. Eelkoolieas omandatakse tavad ja moraalinormid, õpitakse vahet tegema hea ja kurja vahel ning nägema nende toimet. Kujunevad väärtushinnangud, mis võivad püsida kogu elu. Kooliealisena õpitakse elu tundma täiskasvanute reaktsioonide põhjal: vanematel, kasvatajatel, õpetajatel, treeneritel kõigil inimestel on teatud käitumismudelid ning laps immiteerib alateadlikult. Lapse ootamine on ka aeg, mil vaadatakse tagasi laspepõlve ja hinnatakse ümber suhted oma vanematega. Lapsepõlvekodus valitsenud poja ja isa suhted võivad oluliselt mõjutada seda, kui kompetentsena, suutlikuna ja armastatuna mees end oma peres nüüd tunneb. TULEVASE ISADUSEGA KAASNEVAD TUNDED JA MÕTTED
turvaline areng. Usalda, kuid sea piirid! Usalda, aga kontrolli! 2.2.2 KONTROLL JA ENESEKONTROLL Väikese lapse puhul ei ole ta võimeline oma tegude eet ise vastutama, seega lasub kogu kontroll lapse tegevuse üle vanematel ja õpetajatel. Selle eesmärgiks on kaitsta last halbade ja ohtlike olukordade eest, seni kuni ta suudab seda ise teha. Mida vanemaks ja iseseisvamaks lapsed saavad, seda enam peab kontroll taganema ja asenduma enesekontrolliga. Kasvatajatel tuleb see ülesanne muuta võimalikult sujuvaks ja valutuks. Kui laps on saanud täiskasvanus peaks laskma kontrolli lõdvemaks andma talle võimaluse ja soovi ise oma eluüle otsutada. Vabakslaskmine ei tähenda oma lapse armastusest ja toetamisest loobumist, temast mitte enam hoolimist- oma last jääme alati armastama. See tähendab arusaamist, et sinu ülesanne- aidata oma lapsel täiskasvanuks saada-on nüüd täidetud (Dainow 1997). 1.7 Karistus
1) 1314-aastasel või koolikohustuslikul töötajal 4 tundi päevas ehk 20 tundi nädalas; 2) 15-aastasel töötajal, kes ei ole koolikohustuslik 6 tundi päevas ehk 30 tundi nädalas; 3) 1617-aastasel töötajal, kes ei ole koolikohustuslik 7 tundi päevas ehk 35 tundi nädalas; 4) töötajatel, kes töötavad allmaatöödel, tervistkahjustavatel ja eriiseloomuga töödel - kuni 7 tundi päevas ehk kuni 35 tundi nädalas; 5) koolide ja muude lasteasutuste õpetajatel, kasvatajatel ning teistel õppe- ja kasvatusalal töötavatel isikutel, samuti tervishoiuteenuse osutajaga sõlmitud töölepingu alusel töötavatel psühholoogidel ja logopeedidel kuni 7 tundi päevas ehk kuni 35 tundi nädalas. Osaline tööaeg on tööandja juures kehtestatud tööajanormist lühem tööaeg, mida rakendatakse töötaja ja tööandja kokkuleppel. 18. ÜLETUNNITÖÖ Ületunnitöö on töötamine üle kokkulepitud tööajanormi. Ületunnitööd võib teha poolte kokkuleppel.
2) 15-aastasel töötajal, kes ei ole koolikohustuslik 6 tundi päevas ehk 30 tundi nädalas; 3) 1617-aastasel töötajal, kes ei ole koolikohustuslik 7 tundi päevas ehk 35 tundi nädalas; 4) töötajatel, kes töötavad allmaatöödel, tervistkahjustavatel ja eriiseloomuga töödel - kuni 7 tundi päevas ehk kuni 35 tundi nädalas; 10 5) koolide ja muude lasteasutuste õpetajatel, kasvatajatel ning teistel õppe- ja kasvatusalal töötavatel isikutel, samuti tervishoiuteenuse osutajaga sõlmitud töölepingu alusel töötavatel psühholoogidel ja logopeedidel kuni 7 tundi päevas ehk kuni 35 tundi nädalas. Osaline tööaeg on tööandja juures kehtestatud tööajanormist lühem tööaeg, mida rakendatakse töötaja ja tööandja kokkuleppel. 17. Ületunnitöö. Töötamine õhtusel ja öisel ajal Ületunnitöö
Tõu kasvatamise alustamist on algatanud kõik erinevalt, mõnele on eestlased sümpaatsed, mõnele pärandkoosluse säilitajad, mõnele juhuslikult sattunud ning siis hakanud meeldima, kuid on teisigi viise. Hobuste omanikud on ühel meelel sellega, et see tõug on ohustatud, kuid hobuste olukord on suurel määral paranenud. Paremate järglaste saamiseks valivad aretajad välja karjast paremad märad ning kasutavad neid tõumäradena. Keskmiselt on suurematel kasvatajatel 20 hobust. Põhieesmärgiks on säilitada tõugu, kui eesti kultuuriväärtust nii terves Eestis kui ka oma aretuspiirkonnas. Tulevik näib kasvatajate jaoks helge, sest hobuste arv kasvab ning jõudluskatsed muutuvad tõhusamaks. Samuti saavad paremad hobused, nii täkud kui ka märad premeeritud ja peatõuraamatusse. 2. TORI HOBUNE Tori hobune on kujundatud keeruka uudikristamise teel. Tori hobune on iseloomult elava
sellele lähenemagi, samal ajal kui oleks soovitav, et kõik need, kes ei ole võimelised teadustööl kaugele jõudma, aetaks juba ukselt tagasi ning suunataks niisugustele ametialadele, mis on ühiskonnale kasulikud? Mõnest, kes jääb kogu eluks viletsaks värsisepaks või teisejärguliseks geomeetriateadlaseks, oleks võib-olla saanud suur tekstiilivabrikant. Need, keda loodus on määranud õpetama, ei vaja õpetajaid. Verulamidel[12], Descartes'idel ja Newtonitel, neil inimkonna kasvatajatel endil ei olnud ühtegi kasvatajat; ja missugune teejuht võinukski neid viia sinna, kuhu neid kandis nende hiiglaslik vaim? Tavalised õpetajad võinuksid üksnes nende mõistust ahendada, surudes selle omaenda võimete kitsastesse raamidesse. Kui on tarvis lubada mõnel inimesel pühenduda teaduste ja kunstide õppimisele, siis ainult neil, kes tunnevad endas jõudu kõndida üksi nendel radadel ja teistest ette minna;
16 Autor loodab, et tulevikus muudetakse lastekodude struktuur ümber, mis hõlmaks kasvatajate kompetentsust ning paremaid ja usalduslikke suhteid lastega. Autor ise on viibinud lastekodus mõnda aega ja kasvatajad olid väga erinevad üksteisest. Põhiliselt täitsid nad vaid korrapidaja rolli, mis tähendas seda, et lapsed omavahel ei kakleks ega riidleks. Kasvatajad olid ükskõiksed ja usaldust ei tekkinud kellegi vastu, sest ega kasvatajatel ei olnud mahti kuulata, sest oli vaja pisemaid lapsi kantseldada. Suuremad lapsed kasvasid nii öelda oma pead. Põhilised reeglid olid, et söögikordadeks ollakse kohal, õigel ajal tõustaks üles ja mindaks magama, et oleks õpitud (seda kontrolliti ainult algkoolis käivatel lastel) ja üks kord nädalas tuli oma tuba koristada. See, mida laps tegi vabal ajal väljas või kus parasjagu viibis ei olnud kellegile oluline.
Selline areng ja kaasaegsus on loonud võimalused lihtsamaks ja toimivamaks koolisüsteemiks. Lastevanematel on võimalus saada infot laste õppimise kohta, kõik õppematerjalid on kergesti leitavad kodulehelt, kiire ja operatiivse info kättesaadavus. Kogu Eesti areng IT-vallas ja kooli arendamine selles suunas on hõlbustanud kooli ja õpilase suhet. Negatiivsest aspektist lähtuvalt on suhtevõrgustike avardumine mõjutanud kasvava põlvkonna huve, mis torkab eriti silma õpilaskodus, kus kasvatajatel tuleb sageli hakkama saada noorte enda järelt koristamise harjumuse juurutamisega. Teisisõnu võib öelda, et liigne ,,arvutis istumine" võtab lõivu teiste eluvaldkondade arvelt. Kahtlemata on infoajastule üleminek osutunud väljakutseks neile, kes on olnud selles ametis 20-30 ja rohkemgi aastat. Kuidas siis lahendada olukord, kui üldsus elab kaasaegses, arenevas e-riigi vaimus ja teisalt pedagoogid, kes ei ole õppimis- ega arenemisvõimelised?
See puhkeaeg on tööpäevasisene, tööpäevade vaheline ja iganädalane.Riigipühad ja puhkused kuuluvad puhkeaja hulka TÖÖAJA KESTVUS Tööaja riiklik norm ei vôi ületada 8 h päevas ja 40 h nädalas. LÜHENDATUD TÖÖAEG kehtestataxe alaelaistele (20-30 h nädalas), allmatöödel, tervistakahjustavatel ja eriiseloomuga töödel (35 h nädalas), koolide ja muude lasteasutuste ôpetajatel, kasvatajatel ja teistel pedagoogika spetsialistidel (30 h nädalas). ÜLETUNNITÖÖ - töötaja tööamist üle tööaja. Ületunnitöö peab olema kokku lepitud 2-e poolselt, sel juhul lisatasu. Ületunnitööd ei tohi rakendada: rasedatele, alaealistele ja haigepaberitega. 200 h ei tohi ületada aastas. Päevas ei tohi töötajat rakendada ületunnitööle rohkem kui 4 h
1 kuu jooksul karistuse määramisest võib töötaja selle vaidlustada kohtus. 50. Millise ajavahemiku eest antakse puhkust ühe tööaasta eest /algab töölevõtmise päevast kuni järgmise aasta sama päevani/. 51. Milline on põhipuhkuse üldine kestus 28 kalendripäeva. Pikendatud põhipuhkus 35 päeva on alaealistel, invaliididel, avalikel teenistujatel, 56 päeva ülikoolide, koolide, lasteasutuste õpetajatel, kasvatajatel. 52. Puhkuse andmise kord esimesel tööaastal alla 6 kuu töötamise eest pole õigust anda, kuid poolte kokkuleppel võimalik sõltumata töötatud ajast. Alates 6-ndast töökuust võib anda võrdeliselt töötatud ajaga. 53. Põhipalk ja lisatasu põhipalk - töölepingus kindlaksmääratud tunni-, päeva-, nädala- või kuupalgamäära alusel arvutatud palk; lisatasu - summa, mida tööandja
järgi. Puhkeaeg on tööpäevasisene, töönädala vaheline ja iganädalane. Riigipühad ja puhkused kuuluvad puhkeaja sisse. Tööaja kestvus. Tööaja riiklik norm ei või ületada 8 tundi päevas ega 40 tundi nädalas. Lühendatud tööaeg kehtestatakse alaealistele (20-30 tundi nädalas). Allmaatöölistel, tervist kahjustavatel ja eriiseloomuga töödel on piiriks 35 tundi nädalas. Koolide ja muude lasteasutuste õpetajatel, kasvatajatel ja teistel pedagoogika spetsialistidel on samuti 35 tunnine töönädal. Ületunnitööks nimetatakse töötaja töötamist üle kokkulepitud normi. See on lubatud poolte kokkuleppel, kuid töötaja on kohustatud tegema ületunnitööd tööandja korraldusel loodusõnnetuse või avarii korral, õnnetusjuhtumi, tööandja vara riknemise või hävimise ära hoidmiseks ja tööprotsessi lõpule viimiseks. Ületunnitöö piirnorm on 200
reeglitest Täistööaeg - töötaja töötab 40 tundi 7-päevase ajavahemiku jooksul. T ning TA on vabad kokku leppima neile sobivas tööaja korralduses. Lühendatud tööaeg - a) alaealised, sõltuvalt vanusest: 7-12 – aastane 3 t päevas ja 15 t nädalas; 13-14 a või koolikohuslane - 4 t päevas 20 t nädalas; 15 a - 6 t päevas, 30 t nädalas; 16-17 a - 7 t päevas, 35 t nädalas. b) õpetajatel, kasvatajatel ja teistel õppe-ja kasvatusalal töötavatel isikutel - kuni 7 t päevas 35 tundi 7-päevases ajavahemikus (eraldi VV määrus) Osaline tööaeg, antud TA juures kehtestatud normist lühem tööaeg, s.o. kokkuleppe küsimus Summeeritud tööaeg – kui TL sõlmimisel ei ole võimalik kokku leppida tööajas ajaühiku kohta v töötegemise ajas, s.o töötamine tööajakava alusel. Tööaeg ei ületa arvestus- perioodi lõpuks kokku lepitud tööaega
Palk vastab tehtud töötundidele. 15-a 6 t päevas, 30 t nädalas; 16-17-a 7 t päevas, 35 t nädalas. Summeeritud arvestuse puhul võib päev 1 t võrra pikem olla, kuid nädala normi ei tohi ületada. 2. Allmaatöödel, eriiseloomuga ja tervistkahjustavatel töödel kuni 7 t päevas, 35 t nädalas (ka 6t/p ja 30t/n) (eraldi loetelu VV määrus 18.12.2001; nt radioloog, kohtuekspertiis lahkamine) 3. Õpetajatel, kasvatajatel ja teistel õppe-ja kasvatusalal töötavatel isikutel kuni 7 t päevas, 35 t nädalas. Üldine tööajanorm tunnid on kindlaks määratud nt anda 18-24 tundi) 2. ja 3. loetakse täistööaeg. Osaline tööaeg antud TA juures kehtestatud normist lühem tööaeg, so kokkuleppe küsimus. TA peab teavitama, kui selleks tekib võimalus. Piiranguid rakendada ei tohi puhkus sama pikk kui teistel 28p. Õhtune tööaeg kell 18.00-22.00
ja kõik olid kõigi vastu. Tuli palju joosta, peituda, rollimängudega ning on osalenud juba üleriigili- varitseda ja strateegiat arendada. Tore oli näha noorte ses noortelarpis ning hakanud mängima D&D-d. võitlusoskuse arengut. Kui alguses ei osatud üldse võidelda, siis lõpus oli juba ka kasvatajatel-õpeta- Kontaktandmed: jatel tegu mõnest noorest jagusaamisega. MTÜ Pylades Laagrikeskus Tel 56 644248 Kõige suuremaks ja ka õnnestunumaks ürituseks [email protected] saab nimetada viimases vahetuses toimunud rolli- Ivar Kaldam URUMARJA NOORTELAAGER
Võib-olla pead lapsele ette näitama, kuidas hüpata. · Iga kord, kui esitad küsimuse, osuta küsitavale kehaosale ja näita liigutus ette. · Teisi võimalusi: - kui sul on sokid jalas, siis keeruta. - kui sul on kleit seljas, siis plaksuta käsi. - kui sul on püksid jalas, siis nooguta pead. · Kui olete seda mängu paar korda proovinud, oskab laps nõutavaid liigutusi teha ilma sinu abita. UURINGUTE ANDMETEL on vanematel ja kasvatajatel suurepärane võimalus lapse aju arendada. Lapsel peab olema võimalus kasvada intellektuaalselt ja emotsionaalselt rikkas keskkonnas, kus õppimine pole sunduseks. 49 See vahva mäng aitab lapsel erinevaid kehaosi tundma õppida ning arendada oma vaatlusoskust. VÄIKE ARMAS JÄNKUPOEG · Mängu võiks kaasata lapsele meeldiva pehme mänguasja. Asenda laulus sõna "jänku" selle looma nimetusega, kellega te parajasti mängite.
va, armastusele ja soojusele tugineva lähtepinna. Sellest läh- väikestele lastele piiramatu vabaduse andmine ja seega või- tepinnast kasvagu välja kindlad ja paikapandud reeglid. maliku kaose ja segaduse tekitamine põhjustab lõpuks pinget ning närvilisust kõige heasoovlikemategi vanemate juures. Lapsevanematel ja kasvatajatel lasub Sellised "heasoovlikud" vanemad ei taha aga oma paha- suur vastutus meelt välja näidata. Tekib sisemine pingeseisund. Ja nii ongi Põhimõtteliselt on laste kasvatamist võimalik õppida. Kahjuks välja kujunenud võimalus, et lapsevanem võib muutuda ag-
o 13-14-aastasel või koolikohustuslikul töötajal - 4 tundi päevas e 20 h nädalas o 15-aastasel töötajal, kes ei ole koolikohustuslik - 6 tundi päevas ehk 30 tundi nädalas; o 16-17-aastasel töötajal, kes ei ole koolikohustuslik - 7 tundi päevas ehk 35 tundi nädalas; o töötajatel, kes töötavad allmaatöödel, tervist kahjustavatel ja eriiseloomuga töödel (nt tuukrid)- kuni 7 tundi päevas ehk kuni 35 tundi nädalas; o koolide ja muude lasteasutuste õpetajatel, kasvatajatel ja teistel õppe- ja kasvatusalal töötavatel isikutel - kuni 7 tundi päevas ehk kuni 35 tundi nädalas. Osaline tööaeg on tööandja juures kehtestatud tööaja normist lühem tööaeg, mida rakendatakse töötaja ja tööandja kokkuleppel. Töömahu või tellimuste ajutisel vähenemisel on tööandjal õigus kehtestada töötajale osaline tööaeg tööinspektori nõusolekul ja kokkuleppel töötajaga kuni kolmeks kuuks aastas.
ainult kuivi riideid; 5) jälgi laste dusi all käimist. Sel ajal avaneb ka suurepärane võimalus kontrollida, kas lapsel ei ole puuke ning teostada nahahooldust. Väiksemad lapsed vajavad kindlasti abi juuste pesemisel ja kammimisel. Pea meeles, et inimene magab paremini, kui dusi all käia enne voodisse heitmist soe vesi lõõgastab ning peseb maha päevase tolmu ja mustuse. 104 TERVISE EEST HOOLITSEMINE ON PERSONALI KOHUSTUS Laagris on kasvatajatel sageli töökoormus harjumatult suur ning seetõttu tuleb eelkõige hoolitseda enda heaolu ning tervise eest, lisaks sellele on vaja veel jälgida laste (ka personali) üldist tervislikku seisundit. Kui sul hakkab silma kellegi haiglaslik olek, aruta seda ennekõike temaga individuaalselt ning seejärel räägi laagri meditsiini- töötajaga. Kõik kasvatajad on läbinud esmaabikursused, seetõttu on nad teadlikud, kus asuvad laagris esmaabitarbed ning nad oskavad neid kasutada
annaabi.ee 
