1. Milline alljärgnevatest väidetest on õige? mõlemad on võrdselt tähtsad + Kasutusjuhtude mudeli koostamisel on teksti kirjutamine tähtsam diagrammide joonistamisest Kasutusjuhtude mudeli koostamisel on diagrammide joonistamine tähtsam kui teksti kirjutamine 2. Kas äriprotsess on samal ajal ka tarkvara kasutusjuhtum (use case)? Joonige alla õige vastus. Võib olla küll, kuid kindlate tingimuste täidetuse korral Ei, kindlasti mitte Jah, kindlasti on 3. Millist loetletud diagrammitehnikatest ei kasutata põhimõtteliselt Eriksson-Penkeri ärimodelleerimise notatsioonis? klassidiagramm + ärikasutusjuhtude diagramm olekudiagramm
1. Milline alljärgnevatest väidetest on õige? +mõlemad on võrdselt tähtsad Kasutusjuhtude mudeli koostamisel on teksti kirjutamine tähtsam diagrammide joonistamisest Kasutusjuhtude mudeli koostamisel on diagrammide joonistamine tähtsam kui teksti kirjutamine 2. Kas äriprotsess on samal ajal ka tarkvara kasutusjuhtum (use case)? Joonige alla õige vastus. Võib olla küll, kuid kindlate tingimuste täidetuse korral Ei, kindlasti mitte Jah, kindlasti on 3. Millist loetletud diagrammitehnikatest ei kasutata põhimõtteliselt Eriksson-Penkeri ärimodelleerimise notatsioonis? klassidiagramm + ärikasutusjuhtude diagramm olekudiagramm
INFOSÜSTEEM? Millised Zachmani raamistiku ridadest esindavad "puhast valdkonda" ehk ärisüsteemi? 1-2 Millised Zachmani raamistiku ridadest esindavad IT infrastruktuuri? 3ndast allapoole Milliseid MDA (Model Driven Architecture) mudelitüüpe Te teate? CIM, PIM, PSM Millistele Zachmani raamistiku ridadele iga nimetatud mudelitüüp vastab? 2.; 3.; 5 Milliste Zachmani raamistiku veergudega on UML Kasutusjuhtude diagramm otseselt seotud? UML keele abil on võimalik modelleerida Zachmani teist kuni viiendat rida Milliseid SÜSTEEME me eristame ? Äri(valdkond), tarkvara(rakendus), füüsiline(tehnoloogia) Milliseid MUDELEID me eristame ? Analüüs saab aru (`musta kasti' mudel; MIDA süsteem teeb/teab) o Liidesed (funktsioonid/teenused, sisendid/väljundid) o Välise käitumise ja suhtluse kirjeldused (n. kasutusjuhud)
Õiged vastused märgitud punasega!!! 1. Milline alljärgnevatest väidetest on õige? mõlemad on võrdselt tähtsad Kasutusjuhtude mudeli koostamisel on teksti kirjutamine tähtsam diagrammide joonistamisest Kasutusjuhtude mudeli koostamisel on diagrammide joonistamine tähtsam kui teksti kirjutamine 2. Milliseid kasutusjuhtude mudelis identifitseeritud tegutsejaid (actors) ei ole vaja kasutusjuhtude diagrammis näidata? Valige pakutud vastusevariantide hulgast parim (s.t. täpne) vastus: toetavad tegutsejad vaadeldava süsteemi suhtes huvisid omavad tegutsejad kõrvalseisvad (offstage) tegutsejad arvutisüsteemid inimtegutsejad primaarsed tegutsejad 3. Isikute haldamine on tavaline nn. CRUD (create, read, update, delete) tüüpi protsess , mis hõlmab
1. Modelleerimise üldteemad 2. UML keel ja diagrammitüübid üldiselt 3. Kasutusjuhud a. Kasutusjuhtude diagrammi tegemine b. Kasutusjuhu kirjeldamine lühiformaadis 1. Keerukaid näiteid käsitletakse mudelite kaudu. Mudel on reaalse maailma eesmärgipärane lihtsustatud esitus. esitab Mudel Vaade Mudel on lausete hulk uuritava Valdkonna (semantikavaldkond ehk kontekst mudeli jaoks) kohta kindlas modelleerimiskeeles. Mudeli lausetele annab tähenduse Intepretatsioon, mis loob vastavuse Mudeli
.................................................................................. 8 Arvutikasutajate loetelu............................................................................................................ 9 Kontekstiskeem......................................................................................................................... 10 DFD diagramm.......................................................................................................................... 11 Kasutusjuhtude mudel............................................................................................................... 13 Kasutusjuhtude diagramm...................................................................................................... 13 Töötajate arvestus.............................................................................................................. 13 Klientide arvestus..................................................................................
Kontseptuaalne süsteemianalüüs KT küsimused ja vastused 1. Milline järgnevalt nimetatud analüüsitulemustest on objektorienteeritud analüüsis kõige tähtsam? (Objektorienteeritud analüüsi all on siin mõeldud mitte kogu analüüsitegevust UP nimelises protsessis, vaid objektorienteeritud mõtteviisi selles tegevuses) kasutusjuhtude mudel protsessi mudel eesmärkmudel domeenimudel 2. Kas äriprotsess on samal ajal ka tarkvara kasutusjuhtum (use case)? Joonige alla õige vastus. Jah, kindlasti on Võib olla küll, kuid kindlate tingimuste täidetuse korral Ei, kindlasti mitte 3. Kas RUP Äri Objektmudel (Business Object Model) võib sisaldada dünaamikavaadet? Valige täpselt üks õige vastus: Ei või Jah, võib küll Oleneb asjaoludest 4. Millise allpool nimetatutest võiks olla (ainekonspekti ning C
Täpsemalt peab saama vaadata vajatavate ja pakutavate tööde aruandeid perioodide, objekti tüüpide ja objekti aadresside lõikes. Saada ülevaadet pakkumise protsessist. Täpsemalt peab saama vaadata, mis seisundis üks või teine pakkumine on ja kui palju neid on. Kiirendada torutööde hinnapakkumise koostamist. 3 Infosüsteemi funktsionaalne vaade Infosüsteemi funktsionaalne vaade koosneb funktsionaalsete nõuete loetelust; kasutusjuhtude diagrammist ja nende sõnalisest kirjeldusest. 4 Funktsionaalsetele nõuetele vastav kasutusjuhtude diagramm on järgmine: Kliendi sisestamine Objekti sisestamine Objekti täiendamine Hinnapakkumise sisestamine Hinnapakkumise vastuse fikseerimine Hinnapakkumise täiendamine Järgnevalt esitatakse hinnapakkumise protsessi toetava tarkvara kasutusjuhtude mudel. Joonis 1
4 Põhiprotsessi(de) töövoo(gude) tegevusdiagrammid...............................................19 1.5.5 Põhiobjektide olekudiagrammid.............................................................................. 26 1.6 Nõuete analüüs................................................................................................................27 1.6.1 Arvutikasutuse sündmused / primaarsed kasutusjuhud............................................27 1.6.2 Primaarsete kasutusjuhtude diagramm.....................................................................28 1.6.3 Prioriteetsete kasutusjuhtude lühikirjeldused...........................................................29 1.6.4 Üldiste funktsionaalsete nõuete täpsustamine..........................................................31 3. Iteratsioon III.........................................................................................................................31 1.7 Nõudmiste analüüs..........
..................... 9 1.2 Töötajate funktsionaalne allsüsteem........................................................9 1.2.1 Eesmärgid..........................................................................................9 1.2.2 Allsüsteemi kasutavad pädevusalad................................................. 9 1.2.3 Allsüsteemi poolt kasutatavad registrid.............................................9 1.2.4 Allsüsteemi kasutusjuhtude eskiismudel.........................................10 1.3 Töötajate register................................................................................... 11 1.3.1 Eesmärgid........................................................................................11 1.3.2 Registrit kasutavad pädevusalad.................................................... 11 1.3.3 Registrit teenindavad funktsionaalsed allsüsteemid....................... 11 1.3.4 Infovajadused......
..........................................................................4 2 Infosüsteemi eesmärgid.........................................................................................................5 3 Infosüsteemi funktsionaalne vaade.......................................................................................6 3.1 Infosüsteemi põhifunktsioonid.......................................................................................................................6 3.2 Kasutusjuhtude mudel....................................................................................................................................7 Varuosade arvestus........................................................................................................................7 Töötajate arvestus..........................................................................................................................8 Arvete arvestus........................................
Near far wherever UML are 1. Tarkvara Nõuete analüüs Äri(...tegelt ka või see on kuradi esimene vastus??)modelleerimise (distsiblinni) tulemused annavad konteksti ning “keele” (põhimõistestiku) tarkvara nõuete püstitamiseks. Iteratiivses arendusprotsessis UP toimub tarkvara nõuete püstitamine ja analüüs põhiliselt tarkvara kasutusjuhtude kirjutmise, modelleerimise ja analüüsimise kaudu. 2. Kasutusjuhtude mudel ehk (kui te olete inglise keeles väga sitt juhuslikult) Use Case Model UP defineerib Use Case mudeli nõuete analüüsi distsiblinni sees. Use Case mudel on kõikide kasutusjuhtude hulk: süsteemi funktsionaalsuse(kasutusjuhud) ja keskkonna(tegutsejad) mudel Eesmärgid ja kasutuslood Tellijad ja lõppkasutajad omavad eesmärke (goals, UP-s needs, sest UP on needy motherfucker) ning soovivad, et süsteem aitaks neid täita. Kasutusjuhud on jutustused
Duck tape makes even "no no" sound like "mm mm" 1. Domeenimudel Domeen ==Valdkond. UP (ja RUP) kontekstis me nimetame domeeni mudeliks kontseptuaalsete klassidiagrammide vormis staatilist esitust valdkonna objektmudelist. Iteratiivses arendusprotsessis UP Kui muidu tegelesime ärisüsteemide mõistete ja objektide (registrid) äriprotsesside modelleerimisega, siis nüüd modelleerime neid konkreetse iteratsiooni tarkvara nõuete ja kasutusjuhtude kontekstis suurema täpsusega. Domeenimudelid tehakse peamiselt detailimisfaasis (elaboration) iteratiivselt. Algfaasis tehtav domeenimudeli eskiis on kasulik, kuid tõestamata kvaliteediga. PS. Seda saab teha ka siis, kui äriprotsesse pole eelnevalt kirjeldatud. Põhisammud 1. Identifitseerida kontseptuaalsed klassid, mis on seotud jooksva iteratsiooni nõuetega. 2. Luua esialgne domeeni mudel (just selle iteratsiooni fookuses olevate nõuete ja kasutusjuhtude jaoks. 3
3 Eelis: Klienditeenindajad saavad teha otsuseid klientidele pakutavate teenuste kohta. Mõõt: Koostatud süsteem kliendi andmete küsimiseks andmebaasist. 3. Infosüsteemi funktsionaalne vaade Infosüsteemi funktsionaalne vaade annab ülevaate MPM infosüsteemi põhifunktsioonide mudelist, infosüsteemi põhifunktsioonist ja kasutusjuhudest koos kirjeldustega. 3.1 Kasutusjuhtude mudel Kasutusjuhtude mudel koosneb kasutusjuhtude diagrammidest ja nende kirjeldustest. Joonis 1 Kasutusjuhtude ülevaade Nimi: KT-001 Kasutaja loomine Tegutsejad: Klient, Pank Kirjeldus: Klient esitab avalduse kasutaja konto loomiseks. Süsteem pakub konto siduda kliendi pangakontoga. Klient lisab kontole panga andmed. Konto luuakse. 4 Kirjeldus ühes tulbas: 1. Klient esitab avalduse kasutaja konto loomiseks. 2. Süsteem pakub siduda konto pangakontoga. 3
.........................................................................................................6 1.9 Äriprotsesside struktuur ................................................................................................................................7 1.10 Andmemudel .................................................................................................................................................7 Teine iteratsioon 2.1 Kasutusjuhtude mudel......................................................................................................................................8 2.1.1 Broneeringute arvestus.........................................................................................................................8 2.1.2 Treeningute arvestus ..........................................................................................................................10 2.1
pidev uute protsessiandmete sisestamine. Ühe kliendi kohta peab võimalik sisestama mitu erinevat tegevust erinevate inimeste poolt. protsesside täitmise jälgimine. Mis seisundis on üks konkreetne tegevus seoses kliendi poolt tehtud päringuga. 6 3Infosüsteemi funktsionaalne vaade Infosüsteemi funktsionaalne vaade koosneb funktsionaalsete nõuete loetelust; kasutusjuhtude diagrammist ja nende sõnalisest kirjeldusest. Infosüsteemis kasutatavale tarkvarale esitatavad funktsionaalsed nõuded on järgmised: Peab saama vormistada pakkumist kasutades tüüphinnakujundamist Peab saama jälgida pakkumise saatmist ja vastuse saamist Peab saama pakkumist ümbervormistada saateleheks Saateleht peab võimaldama kaupade komplekteerimist Peab saama arve väljastama ja sisestama arve maksmist
..................................................................................4 2. Infosüsteemi eesmärgid............................................................................................................... 5 3. Infosüsteemi funktsionaalne vaade..............................................................................................6 3.1 Infosüsteemi põhifunktsioonid.............................................................................................. 6 3.2 Kasutusjuhtude mudel............................................................................................................6 4. Infosüsteemi andmevaade..........................................................................................................10 4.1 Andmemudel........................................................................................................................10 4.2 Andmete ja atribuutide semantika.....................................................................
proovimaterjali analüüsi tulemusi. 4. Eesmärk: Kiirendada analüüside vastuste koostamist. Eelis: Kliendid saavad analüüside vastuseid kiiremini kätte. Mõõt: Peab olema võimalik analüüside numbrilised tulemused kiiresti uuringute vastusteks interpreteerida. Informaatikainstituut 7 3Infosüsteemi funktsionaalne vaade Infosüsteemi funktsionaalne vaade koosneb funktsionaalsete nõuete loetelust; kasutusjuhtude diagrammist ja nende sõnalisest kirjeldusest. Meditsiinilise laboriteenuse osutamist toetavas infosüsteemis kasutatavale tarkvarale esitatavad funktsionaalsed nõuded on järgmised: Peab saama lisada, muuta ja kustutada analüüsile saadetud proovimaterjali Peab saama lisada, muuta ja kustutada proovimaterjalile tellitud analüüsid Peab saama omistada ribakoodi igale proovile Peab saama ribakoodi järgi vaadata proovimaterjali tellimust
4 Põhiprotsessi(de) töövoo(gude) tegevusdiagrammid...............................................18 1.6.5 Põhiobjektide olekudiagrammid..............................................................................22 1.7 Nõuete analüüs................................................................................................................25 1.7.1 Arvutikasutuse sündmused / primaarsed kasutusjuhud............................................25 1.7.2 Primaarsete kasutusjuhtude diagramm.....................................................................26 1.7.3 Prioriteetsete kasutusjuhtude lühikirjeldused...........................................................27 1.7.4 Üldiste funktsionaalsete nõuete täpsustamine..........................................................29 3. Iteratsioon III.........................................................................................................................30 1.8 Nõudmiste analüüs..........
Taksofirma ,,Tulika" Üliõpilane: xxxxxxxxxxx Õpperühm: xxxxxx Matrikli nr.: xxxxxx Juhendaja: Raul Liivrand Tallinn 2013 Sisukord Üldvaade Lausendid Infovajaduste loetelu Infosüsteemi funktsionaalne vaade Nimekirjad Andmebaas Kasutusjuhtude mudel CRUD MATRIKS Seisundi- ja tegevusdiagramm Objektide ja Atribuutide semantika Üldvaade Tulika Grupp on kontsern, kuhu on koondunud takso- ja transporditeenuseid osutavad ettevõtted. Esimeseks kontserni taksofirmaks oli AS Tulika Takso aastast 1993. Järgnevas projektis kirjeldatakse Tulika taksofirma infosüsteemi. Projektis vaadeldakse seda osa, kus klient tellib endale taksofirmalt teenuse ning kuidas taksofirma kliendi tellimust täidab
Mõõt: peab olema võimalik vaadata klientide poolt tehtud tellimuste täitmise aruandeid Eesmärk: tellimuste töötlemise protsessi kiirendamine Eelis: sadam saab kiiremalt töödelda tellimust ning klient säästab aega ja raha Mõõt: tellimuse töötlemise protsess on 50% kiirem 5 3. Infosüsteemi funktsionaalne vaade Infosüsteemi funktsionaalne vaade koosneb funktsionaalsete nõuete loetelust; kasutusjuhtude diagrammist ja nende sõnalisest kirjeldusest. tellimuse töötlemise toetavas infosüsteemis kasutatavale tarkvarale esitatavad funktsionaalsed nõuded on järgmised: Peab saama lisada, muuta ja kustutada klientide andmeid; Peab saama lisada, muuta ja kustutada tellimuse andmeid ning sellega kaasnevat plaanitavad tööd; Peab saama lisada, muuta ja kustutada tellimusega seotud dokumendid;
4.Teab ning oskab kasutada ja siduda traditsioonilise (struktuurse), objektorienteeritud ning agent-orienteeritud süsteemianalüüsi tuntumaid meetodeid, tehnikaid ning vahendeid. 5.On võimeline rakendama kontseptuaalset süsteemianalüüsi ümbritseva elu erinevatele nähtustele ja probleemidele nende mõistmiseks, kirjeldamiseks ja selgitamiseks. 6.Oskab kasutada UMLi põhilisi diagrammitehnikaid (UP - Unified Process-i) ärimodelleerimise ja (kasutusjuhtude ning/või kasutuslugude keskse) nõuete analüüsi kontekstis 7.Oskab kirjeldada, analüüsida, hallata ning selgitada infosüsteemi/arenduse osapoolte nõudeid ja eesmärke, mõisteid, kasutuslugusid ja kasutajaliideseid. 8.Oskab ühendada tekstilist ning graafilist (sealhulgas UML) modelleerimist, ning päringute (vaadete) koostamist (valdkonnamudeli alusel nõuete modelleerimiseks). 9.Oskab püstitada ülesannet disainerile (disainer-programmeerijale). 10
Eesmärk: Meilt kliendini kiire ja täpne kuller teenus. Eelis: Pakid ei lähe kaduma ja klient saab kiirelt oma kauba kätte Mõõt: Ettevõtte töötajad ja ka klient saab jälgida paki asukohta kättetoimetamisel internetist. 5 3 Infosüsteemi funktsionaalne vaade Toodete ostmine ja müümine Infosüsteemi funktsionaalne vaade koosneb funktsionaalsete nõuete loetelust; kasutusjuhtude diagrammist ja nende sõnalisest kirjeldusest. Süsteem: Peab saama lisada, muuta ja kustutada klientide andmeid; Peab saama lisada, muuta ja kustutada tellimuse andmeid ning sellega kaasnevat plaanitavad tööd; Peab saama lisada, muuta ja kustutada tellimusega seotud dokumendid; Peab saama fikseerida valmis tellimuse kuupäeva. Tellimuse töötlemise osutamist toetava tarkvara kasutusjuhud on: Kliendi olemasolu kontroll
.....................................................................................................4 2 Infosüsteemi eesmärgid........................................................................................................4 3 Infosüsteemi funktsionaalne vaade.......................................................................................6 3.1 Infosüsteemi põhifunktsioonid...............................................................................6 3.2 Kasutusjuhtude mudel...................................................................................................6 4 Infosüsteemi andmevaade...................................................................................................11 4.1 Andmemudel................................................................................................................11 4.2 Objektide ja atribuutide semantika..............................................................................11 4
Tähtkuju suur vanker vs ostukäru näide. 6. UML trivia!!!! Loodi 90ndatel (1800) Booch, Jackobson, Rumbaugh poolt (valged mehed?), Rational Software firmast 97ndal Object Management Group (OMG) poolt standardiks võetud keel Praegune ver. 2.5 (Märts 2015) Iseennast kirjeldav e standard on kirjutatud UMLi enda vahendeid kasutades (klassidiagramme) 7. Mudel vs diagramm Mudel analoogia andmebaasiga, sisu mõttes on nagu tekstidokument (kasutusjuhtude puhul) Diagramm nagu vaade mudelisse (analoogia ekraanivormidega), illustreeriv, kokkuvõttev tähendus (kasutusjuhtude puhul) 8. Tuum (standard) vs laiendused (profiilid) Valdkonnaspetsiifilised modelleerimiskeeled nt Business, Real-time systems, database, web jne jaoks Mitte UML BPMN, ArchiMate, Entity-Relationship 9. UML diagrammid Jagunevad üldisemalt kaheks struktuuri (klassi, profiili, rakendus + veel 4) - ja käitumisdiagrammid (kasutusjuhud, oleku, tegevus + veel 4) 10
......................................................................................................... 6 2 INFOSÜSTEEMI EESMÄRGID........................................................................................................8 3 INFOSÜSTEEMI FUNKTSIONAALNE VAADE............................................................................9 3.1 INFOSÜSTEEMI PÕHIFUNKTSIOONID............................................................................................ 9 3.2 KASUTUSJUHTUDE MUDEL......................................................................................................... 9 Fotograafide ja klientide arvestus..................................................................................................9 Fotode arvestus..............................................................................................................................12 Tellimuste, arvete, müügi arvestus................................................
TELLIJA : - Esialgne tarkvara kasutusjuhtude mudel (l�hikirjeldused, diagramm), selle esialgne jaotus funktsionaalseteks alls�steemideks - Iteratsiooniplaan --> n�idata �ra detailimisfaasi kahe esimese iteratsiooni fookuseks olevad kasutusjuhud T�ITJA: - Esimese iteratsiooni fookuseks oleva kasutusjuhu detailne, laiendatud formaadis tekstikirjeldus, kasutajaliidese kirjeldus - T�psustatud kontseptuaalmudel - P�hiobjektide olekudiagrammid - T�psustatud �riprotsess (infovoogudega tegevusdiagrammid) iteratsiooni fookuses oleva kasutusjuhu "�mber" II iteratsionn - Teise iteratsiooni fookuseks oleva kasutusjuhu detailne, laiendatud formaadis tekstikirjeldus, kasutajaliidese kirjeldus - Vastav s�steemi jadadiagramm - Vastavad s�steemioperatsioonide lepingud - P�hiobjektide olekudiagramm - T�psustatud kontseptuaalmudel, soovitav anal��simustrite kasutamine - T�psustatud kontseptuaalmudel, soovitav anal��simustrite kasutamine - T...
saadetise tüüpide, saadetise aadresside jne lõikes. kiirendada traspordipakkumuse koostamist. saada ülevaadet pakkumise protsessist. Täpsemalt peab saama vaadata, mis seisundis üks või teine pakkumine on ja kui palju on ühes või teises seisundis pakkumisi 6 3 INFOSÜSTEEMI FUNKTSIONAALNE VAADE Infosüsteemi funktsionaalne vaade koosneb funktsionaalsete nõuete loetelust; kasutusjuhtude diagrammist ja nende sõnalisest kirjeldusest. Infosüsteemis kasutatavale tarkvarale esitatavad funktsionaalsed nõuded on järgmised: Pakkumuse koostamisel peab saama kasutada tüüppakkumust vastavalt valitud saadetise tüübile Peab jälgima pakkumuse protsessi Peab näitama saadetise olemasolu Protsessi toetava tarkvara kasutusjuhud on: Kliendi olemasolu kontroll (logistik) Kliendi lisamine (logistik) Kliendi muutmine(logistik)
...................................................................................11 1.4 SÜNDMUSTE JA TEGEVUSTE VASTAVUSTABEL..............................................................................11 1.5 SÜSTEEMI LAHENDUSE ARHITEKTUUR...........................................................................................12 2. SÜSTEEMI MÄÄRATLUS..............................................................................................................13 2.1 SÜSTEEMI KASUTUSJUHTUDE MUDEL............................................................................................13 2.1.1 Kasutusjuhtude diagramm....................................................................................................13 2.1.2 Kasutusjuhtude kirjeldused...................................................................................................17 2.2 KONTSEPTUAALMUDEL..............................................................................................
....................................................................................... 4 Infovajaduste loetelu............................................................................................................ 4 Infosüsteemi eesmärgid.......................................................................................................... 4 Infosüsteemi funktsionaalne vaade.........................................................................................5 Infosüsteemi kasutusjuhtude diagramm...............................................................................5 Infosüsteemi andmevaade.....................................................................................................8 4.1 Andmemudel.................................................................................................................8 4.2 Objektide ja atribuutide semantika.................................................................................9 4.3 CRUD maatriks.......
3.1 Infosüsteemi põhifunktsioonid Infosüsteemi põhifunktsioonid on esitatud järgneva paketidiagrammina: Autorendi infosüsteemi põhifunktsioonideks on: Saada ülevaade autodest Saada ülevaade töötajatest Saada ülevaade rendiparklast üldiselt Jms. 3.2 Ülevaade autodest Autode ülevaate kasutusjuhtude diagramm on järgmine: 7 Nimi: UC.1.1 Saadaval autod Tegutsejad: klient, rendiparkla töötaja Kirjeldus: Klient soovib rentida konkreetse auto rendipargis kohapeal. Töötaja valib väljavalitud auto nimekirja, saades kliendi isiku informatsioon kohapeal. Salvestatakse andmed autorendi kohta tellimuse tabelisse, kliendi tabelisse ja tasutakse arve kohapeal. Klient saab rendiauto võtmed. Nimi UC.1
.......................................................................................................................... 13 1.2.2 ALLSÜSTEEMI KASUTAVAD PÄDEVUSALAD............................................................................ 13 1.2.3 ALLSÜSTEEMI POOLT KASUTAVAD REGISTRID....................................................................... 13 1.2.4 ALLSÜSTEEMI PÕHIPROTSESSI TEGEVUSDIAGRAMM.............................................................. 14 1.2.5 ALLSÜSTEEMI KASUTUSJUHTUDE ESKIISMUDEL..................................................................... 15 1.2.6 TÄIENDAVAD NÕUDMISED...................................................................................................... 17 1.3 TELLIMUSE REGISTER............................................................................................................. 19 1.3.1 EESMÄRGID............................................................................................................................ 19 1
IT infrastruktuur alates kolmandast allapoole. MDA (Model Driven Architecture) mudelitüübid: CIM (Computing Independent Model) – teine rida PIM (Platform Independent Model) – kolmas rida PSM (Platform Specific Model) – neljas rida Kood – viies rida UML Kasutusjuhtude diagramm otseselt seotud kahe ülemise reaga. KIHI VAATE OBJEKTI PROTSESSI ASUKOHA INIMESE SÜNDMUS EESMÄRGID D D D D D ED MIKS? D MIS? KUIDAS? KUS? KES? MILLAL? JUHTKONNA Objektide Protsesside Asukohtade Osapoolte Sündmuste Eesmärkide
̈ millisele teisele etapile. (strateegiline analuus, detailanaluu ̈ s, disain, ehitamine, rakendamine, hooldamine) • Strateegiline analuus: eesmargid ̈ määrata skoop, allsüsteemid, arhitektuur, arendamise kava tegevused allsüsteemide tekstikirjelduste ja diagrammide visandamine, allsüsteemide kasutusjuhtude mudelid, domeenimudel, registrite kontseptuaalsed andmemudelid dokumendid eesmärgid, lausendid, põhiojektid ja protsessid, tegutsejad, pädevusalad, asukohad, tükeldus allsüsteemideks ja registriteks, allsüsteemide eskiismudelid, registri eskiismudelid, ärireeglid. tulemused tükeldus allsüsteemideks, süsteemi ülevaade, mittetehniline lahendus ehk kontseptuaalne andmemudel (nõuded süsteemile) • Detailanaluus̈ :
KLiendi andmete sisestamine peab v˜otma senisest 50 • Kiirendada kliendi esialgse soovi sisestamist. KLiendi esialgse soovi sisestamine peab v˜otma senisest 50 • Kiirendada kliendi l˜opliku soovi sisestamist. KLiendi l˜opliku soovi sis- estamine peab v˜otma senisest 50 9 ¨ PEATUKK 3 ¨ INFOSUSTEEMI FUNKTSIONAALNE VAADE Infos¨ usteemi funktsionaalne vaade koosneb funktsionaalsete n˜oute loetelust; kasutusjuhtude diagrammist ja nende s˜onalisest kirjeldusest. Infos¨usteemis kasutatavale tarkvarale esitatavad funktsionaalsed n˜ouded on j¨argmised: • Kliendi andmete sisestamisel peaks saama andmed sisestada • Esialgse soovi sisestamisel peab saama esialgse soovi sisestada • L˜opliku soovi sisestamisel peab saama l˜opliku soovi sisestada • Andmebaasis peab saama vaadata kliendi andmed • Andmebaasis peab saama vaadata esialgseid soove
raamatupidajal lihtsam kontrollida mehaaniku tegevust minevikus, kui peaks lahknevusi tekkima aruannetega. Administraatoril ja raamatupidajal on klientidest parem ülevaade, mis lihtsustab vajadusel klientide eelistamist. 3. Infosüsteemi funktsionaalne vaade Infosüsteemi funktisonaalne vaade koosneb funktsionaalsete nõuete loetelust; kasutusjuhtude diagrammist ja nende sõnalisest kirjeldusest. Infosüsteemis kasutatavale tarkvaral esitatavad funktsionaalsed nõuded on järgmised: Varuosade arvestus Töötajate arvestus Arvete arvestus Potentsiaalsed kasutusjuhendid: Varuosa kinnitamine (mehaanik, administraator) Laoseisu päring (administraator) Varuosa tellimine (administraator) Päring varuosade seisu kohta (mehaanik, administraator) Objekti kinnitamine (mehaanik, raamatupidaja)
.......................................................5 Jõudlus................................................................................................................................5 Toetatavus...........................................................................................................................6 Sõnastik.......................................................................................................................................6 Ülevaatlik kasutusjuhtude mudel................................................................................................7 Vastuvõtukonkursside allsüsteem...........................................................................................7 Järelkonkursside allsüsteem....................................................................................................8 Konkursiväliste liikumiste allsüsteem.....................................................................................9
2.3.2.10 Seosed teiste allsüsteemidega Filmide allsüsteem on seotud järgnevate teiste allsüsteemiga: • Klientide funktsionaalne allsüsteem – ostetud pileti seostatakse konkreetse seansiga ja saaliga. Kliendi andmed (kinominutite maht) uuendatakse. TTÜ IS strateegiline analüüs 15 © TTÜ Informaatikainstituut 2.3.2.11 Allsüsteemi mudelid 2.3.2.11.1 Kasutusjuhtude diagram Uudise loomine Uudise muutmine Vappi loomine Vappi muutmine Seanssi loomine Seanssi muutmine Vappide haldamine Uudiste haldamine Seanside haldamine Klienditeenindaja (from Isikute register)
vaid need protsessid ja tegevused, millele IT-alane tugi annab kasu. Vaja luua nö. “IT toega tegevuste diagramm(id)”. Infosüsteemi muutmise jaoks on vaja määratleda analüüsitavates protsessides need tegevused, mille teostamist saab automatiseerida väljendatuna infotöötegevustena - paberiga tehtavatest tegevustest saavad tarkvarasüsteemi kasutamise tegevused ehk kasutusjuhud. Protsesside kirjeldusi saab võtta tarkvarasüsteemi kasutusjuhtude mudeli loomise aluseks, et näidata, milliste tegevuste teostamisel protsessis oleks tarkvarasüsteemist kasu. 27. Tarkvarasüsteemi kasutusjuhtumi/kasutusjuhu mõiste- Infosüsteemi muutmise jaoks on vaja määratleda analüüsitavates protsessides need tegevused, mille teostamist saab automatiseerida väljendatuna infotöötegevustena - paberiga tehtavatest tegevustest saavad tarkvarasüsteemi kasutamise tegevused ehk kasutusjuhud. 28
jadadiagramm - minu definitsioon – näitab ajateljel, kuidas süsteemi osasd omavahel suhtlevad Struktuuri disain – millist informatsiooni tuleb süsteemis esitada? detailne klassidiagramm – klassid koos väljade ja meetoditega käitumise disain – olekudiagrammid – algus ja lõpp-punktiga olekud, vahepeal aga on kommentaarid seisundi kohta Vaatepunkti aspekt Abstraktsioonit Interaktsioonid Struktuur Käitumine ase Analüüs Kasutusjuhtude Kontekstidiagramm Eesmärgimudeli diagrammid, id, d, kasutusjuhtude klassidiagrammid tegevusdiagramm tabelid id, kasutuslood Disain Jadadiagrammi Detailsed klassi- Olekudiagrammi d diagrammid d Platvormist Kasutajaliidese Andmemudelid Detailsed
● Eesmärk - keerukuse vähendamine Transaktsioon on kommunikatsiooniakt täpselt kahe osapoole (tellija - täitja) vahel: ● Tellija küsib mingit soovitud tulemust (O-faas) ● Täitja lubab anda selle tulemuse (O-faas) (kakoi faas, on see eufemism?) ● Täitja toodab selle tulemuse (E-faas) ● Täitja kuulutab seda tulemust (R-faas) ● Tellija kinnitab seda tulemust (R-faas) Mudel UML-is. Pm kasutusjuhtude diagrammina, tellib/soovib/pakub nooltele 8. Transaktsioon vs Funktsionaalne - Eesmärk? Eesmärk on tavaliselt seotud väärtuse loomise/lisamisega. Tellimisfaasis (O) olev transaktsioon väljendab tellija eesmärk/kavatsust kasutada/saada konkreetset äriteenust/väärtust ja täitja eesmärki/kavatsust osutada/anda konkreetset äriteenust/väärtust Hilisemates faasides olevad transaktsioone saame tõlgendada kui osaliselt või täielikult täidetud eesmärke
............................................ 3 1.7 Infovajaduste loetelu..................................................................................... 3 2. Infosüsteemi eesmärgid..................................................................................... 4 3. Infosüsteemi funktsionaalne vaade....................................................................5 3.1 Infosüsteemi põhifunktsioonid.......................................................................5 3.2 Kasutusjuhtude mudel................................................................................... 6 3.3 Ärireeglid........................................................................................................ 12 4.Infosüsteemi andmevaade................................................................................ 13 4.1 Andmemudel............................................................................................... 14 4.2 Tabelite ja veergude semantika........................
.........................................................5 Jõudlus................................................................................................................................6 Toetatavus...........................................................................................................................6 Sõnastik.......................................................................................................................................6 Ülevaatlik kasutusjuhtude mudel................................................................................................6 Tugiteenuste allsüsteem..........................................................................................................6 Sõnumite allsüsteem...............................................................................................................7 Telefoniraamatu allsüsteem.................................................................................................
oodatavad tulemused) o Süsteemi üldvaade: (Organisatsiooni eesmärgid; infosüsteemi eesmärgid; lausendid; põhiobjektid; põhiprotsessid; põhilised sündmused; tegutsejad; tükeldus allsüsteemideks) Iga pädevusala allsüsteemi kohta leitakse näiteks: Eesmärgid; Objektid, protsessid ja sündmused; Nimekiri funktsionaalsetest allsüsteemidest, mida ta kasutab; Nimekiri registritest, mida ta kasutab ja teenindab; Kasutusjuhtude mudel. Iga funktsionaalse allsüsteemi kohta leitakse näiteks: Eesmärgid; Objektid, protsessid ja sündmused; Nimekiri pädevusaladest, kes seda kasutavad; Registrid, mida see funktsionaalne allsüsteem kasutab; Funktsionaalse allsüsteemi põhiprotsesside kirjeldused tegevusdiagrammidena; Andmebaasi kasutuse eskiismudel (kasutusjuhtude mudel: diagramm + tekstikirjeldused); Kontseptuaalne eskiismudel. Iga registri allsüsteemi kohta leitakse näiteks: Eesmärgid; Nimekiri
Eesmärk: Laohaldur näeb realajas tellimusi, mis võimaldab tal koheselt sellele reageerida. Eelis: Laohalduril on ülevaade tellimustest ja see lihtsustab lao haldamist Mõõt: Pärast tellimuse kinnitamist jõuab info koheselt laohaldurini. Eesmärk: Kõik tegevused on nähtavad infosüsteemis Eelis: Saab kontrollida kui on tekkinud vead ja saab ära hoida potentsiaalseid vigu tulevikus Mõõt: Süsteem salvestab kõik tegevused. Kasutusjuhtude mudel Toodete ostmine ja müümine Toote sisestamine infosüsteemi Laohaldur Kliendi ja paki andmed Kauba ostmine ja maksmine Pakkide väljastamine Admin
Piirolukorrad- On leitud, et vigu esineb palju ekvivalentsklasside piiridel, seega tasub teha eraldi teste. Kui piir on reaalarv, siis tehakse teste piiril, sellest veidi suuremal ja väiksemal väärtusel. Otsustustabelid- kasutatakse kui sisendid on omavahelises sõltuvuses. Otsustustabel sisaldab eeltingimusi, tegevusi ja reegleid. Iga reegli kohta saab defineerida testi. Kasutusjuhud- kui süsteem on spetsifitseeritud kasutusjuhtude abil, saab nende abil kavandada teste. Näiteks iga kasutusjuhu põhistsenaariumi kohta tehakse vähemalt üks test, kasutusjuhtude sisendid ja väljundid testitakse, kattes nii ekvivalentsklassid kui ka piirjuhud. 23. Funktsionaalse testimise korraldus ja hinnang Funktsionaalset testimist võib etappideks jagada järgmiselt: eristada sisend- ja väljundandmete ekvivalentsiklassid
.....................................................................30 Joonis 10 Juhataja pädevusala teenindaja rollis........................................................................31 Joonis 11 Juhataja pädevusala kliendi rollis.............................................................................31 Joonis 12 Juhataja pädevusala kontseptuaalne klassidiagramm...............................................35 Joonis 13 Konto allsüsteemi kasutusjuhtude mudel.................................................................38 Joonis 14 Konto loomise tegevusdiagramm.............................................................................40 Joonis 15 Konto allsüsteemi kontseptuaalne klassidiagramm..................................................41 Joonis 16 Laenutussüsteemi allsüsteemi kasutusjuhtude mudel...............................................45 Joonis 17 Laenutamise allsüsteemi tegevusdiagramm...................................
Näitavad lepingu vormis, millised muudatused on operatsiooni tulemusena andmebaasis toimunud. Ei tule kirjeldada muutusi väljaspool andmebaasi nt. muudatus kasutajaliideses. Tuleb kirjeldada ainult seda, mis andmebaasis operatsiooni tulemusel muutus. Seda mis jäi samaks ei ole vaja kirja panna! Operatsiooni kirjelduses vaadeldakse süsteemi kui musta kasti ning ei selgitata kuidas operatsiooni läbi viia (selle otsustamine on disaini ülesanne). Kasutamine väldib kasutusjuhtude infoga ülekoormamist. Tuleks teha mitte kõigile operatsioonidele, vaid kõige olulisematele /keerukamatele. Nende alusel saab hiljem koostada andmebaasiserveris talletatud rutiinid. Kirjeldus lepingu vormis pannakse kirja eeltingimused ja järeltingimused. Metafoor: teatri lava kardina langetamine/tõstmine Eeltingimused kirjeldavad, millised andmed peavad olema registreeritud. Järeltingimustes näidatakse. Andmeobjektide loomine ja kustutamine
infotöötegevustena - paberiga tehtavatest tegevustest saavad tarkvarasüsteemi kasutamise tegevused ehk kasutusjuhud. Tarkvarasüsteemi kasutusjuhtumi/kasutusjuhu, - loo mõiste Tarkvarasüsteemi kasutusjuhud on tarkvarasüsteemile esitatavad funktsionaalsed nõuded, mida on tarkvarasüsteemiga võimalik teha ja kes seda kasutab andes välise pildi tarkvarasüsteemi käitumisest vastusena kasutajapoolsele tegevusele. Kasutusjuhtude diagrammi notatsioon · tarkvarasüsteemi kasutaja (System Actor). Keegi või miski, kes/mis otseselt või kaudselt suhtleb tarkvarasüsteemiga ning kasutab selle poolt pakutavaid teenuseid, et saavutada midagi. Inimene või teine süsteem (arvuti, seadeldis) · tarkvarasüsteemi kasutamise lugu või juhtum, kuidas tarkvarasüsteemi kasutades tehakse midagi
informatsiooni soovitakse kasutada (lugeda ekraanil, laadida alla, trükkida paberile) Millist tüüpi veebilehitsejat kasutatakse ning kui kiire on Internetiühendus Kui suure resolutsiooniga on arvutiekraan Millist tehnoloogiat veebi lugemiseks kasutatakse (arvuti, mobiiltelefon, tahvelarvuti) Sihtgruppide kaardistamine aitab eelpool toodud küsimustele vastuseid leides luua kliendikeskse kodulehe, kus on arvestatud konkreetse sihtrühma kasutusjuhtude eripäradega. Tihti on võimalik seeläbi teostada ka veebilehe avaküljel külastajate esmane segmenteerimine (eraisik, äriettevõte, partner) ja pakkuda just konkreetsele sihtrühmale olulist infot 11. Mis on kasutajasõbralikkus (usability) ja miks on oluline kodulehe loomisel selle põhimõtteid jälgida? Kasutatavus on metoodika, mis hõlbustab inimese poolt loodud objekti edasist kasutamist, vähendab kasutamiseks vajalikku õppimiskõverat ning suunab õigete
annaabi.ee 
