Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Kasuta tänast päeva, usaldades võimalikult vähe homset. Püüa hetke! ". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
olevikus, hetki, hetkes, tunnevad, parajasti, perega, homset, arvavad, elajad, lotuses, mõtlemisviis, pereliikmed, hilja, minevikku, varakult, keskkoolis, otsimaprobleemideta käima, majade veevärk ei jupsiks igal nädalavahetusel ja uste sulgemine ei vajaks tohutut jõupingutust. See-eest on nad üldiselt õnnelikud ja oma eluga üsna rahul. Selline elu muutub pikapeale naljakaks, selle asemel, et muuta kõik oma elus negatiivseks ja ebameeldivaks. Paljud inimesed mõtlevad, et saavad kõigepealt rikkaks ja siis hakkavad elu nautima. Muidugi tuleb mõelda heale tulevikule, kuid tähtis on ka elada olevikus. Tuleb nautida tänast ja tunda rõõmu sellest, mida head sai tehtud ka tuleviku jaoks. Sellegipoolest ei tea keegi, mida toob homne või järgmine nädal. Lõpuks võib-olla ei saavutatagi seda, mille nimel oma õnne ja elu edasi sai lükatud. Seepärast tulebki proovida elada hetkes ja võtta sellest kõik, mida võtta annab, olla õnnelik, tunda elust rõõmu, tegeleda meeldivate tegevustega, leida oma koht maailmas ja mõelda, mida teha selleks, et olla eluga sõber
majapidamise jaoks on palgatud koristajad, kuna perel ei jätku aega seda ise korrastada. Tänapäeval on inimestele esmatähtis nende haridus ja nende tulevik. Usun, et kuna paljudes riikides on tasuta koolikohustus kuni 17-eluaastani, siis võib olla just see inimestele üheks põhjuseks miks hakatakse kohe mõtlema oma tulevikule. Riikides, kus ei ole koolikohustust on enamjaolt ka inimeste haritus väga madal. Mina isiklikult arvan, et nad tunnevad ennast vabana ning võtavad ka elu vabanama. sõna "vaba" all mõtlen ma seda, et neil ei ole mingeid kohustusi ega pea muretsema enda hariduse peale. Need kes aga pürgivad oma suure tuleviku poole kurnavad ennast enda töö ja kiire eluga ära ning ei naudi oma elu. Vahel ongi nii, et inimesed kes avastavad maailma üksinda oma silmaga jõuavad tulevikus ja elus kaugemalegi kui need, kes loevad maailma raamatust oma kindla palga ja lähedastega.
,,Aeg ja inimene" Meie elus võib juhtuda situatsioone, kus me ei oska ajaga midagi peale hakata minevikus elada tähendab seda, et aeg justkui peatuks, tulevikus elada tundub, et aeg möödub liiga kiiresti ning ainult hetkes elada tundub hoopis nagu me ei vastutaks oma tegude eest. Mis siis oleks inimeste jaoks kõige õigem, et aega väärtuslikult kulutada? Aeg ei ole lihtsalt üks kella tiksumine, vaid selles peitub meie endi kogemused elust. Läbi kogemuste me muutumegi ja seda ei oleks ilma minevikuta. Mis juhtub aga siis, kui jääme kinni minevikku? Aeg peatub. Mitte kell ei lõpeta tiksumist, vaid me ei saa edasi minna, kui pole lasknud lahti oma süümepiinadest või vihast. Minu jaoks on
7 Isegi muid tegevusi tehes tulevad erilised soojad hetked minevikust meelde. · ,,Vähemalt kaks nädalat hiljem pidi see olema aga kuidas kõik mälestustes ühtekokku sulas! ,, Kõik, mis kunagi oli Karl Ristikivi, Eesti Päevalehe AS 2009, lk.9 Teinekord kaob mälestustes ajataju. · ,,Veel ebatõenäolisem, kui mälestuste sinakas kauguseudu langeb kõige üle ja kui enam midagi ei mäleta sellest harilikust ja igapäevasest, mis olevikus kõige lähedasem. ,,Kõik, mis kunagi oli Karl Ristikivi, Eesti Päevalehe AS 2009, lk.19 Tihti ununeb ka kõige vahetum mälestus. · ,,Harva on pidulikke ja ülevaid hetki olevikus ikka on kas ettevalmistus ja ootus või jälle mälestus. ,,Kõik, mis kunagi oli Karl Ristikivi, Eesti Päevalehe AS 2009, lk.19 Tähtsaid hetki on olevikus vähe. Enamus olevikust on siiski mälestus või millegi suurema pikem tulemine.
lapsikud. Puberteedi algusega muutuvad tihti ka tujud, mõttemaailm ja käitumine. Võivad toimuda tülliminekud sõpradega ja vanematega, moodustuda uued suhted, mis ei leia heakskiitu endistelt sõpradelt ja/või vanematelt jne. Murdeeas hakkab inimene otsima oma identiteeti ning ta tunneb ennast unikaalse ja humaanse olevusena. Ta märkab oma kaasasündinud iseloomujooni ning seda, et tal on võimu kontrollida oma saatust. Sel ajal soovib ta leida oma kohta elus, olevikus ning seda, kes ta tahaks olla tulevikus.Üleminek lapsepõlvest murdeikka on raske kuna muutub tundlikus sotsiaalsete ja ajalooliste muudatuste suhtes. Teiselt poolt kannatab murdeealine rohkem kui kunagi varem. See seisund võib põhjustada isoleeritust, tühjuse tunnet, murelikkust ja otsustamisvõimetust. Noored tunnevad, et nad peaksid, kuid ei oska teha tähtsaid otsuseid, mida ühiskond neilt ootab. See tekitab neis hirmu. Tähtsaks väljakutseks on otsuste tegemine. Seda on murdeealine
halvemaks. Kõige tähtsamaks pean praegusel hetkel kooli, kus ma jätkuvalt õpin ja suur tahe on see kool igatahes ära lõpetada. Inimesed peaks praegusel ajal mõtlema rohkem praegustele probleemidele, mitte rääkima minevikus toimunud sündmustest. No praegune seis on üsna nutune, sest inimesed mõtlevad liiga palju minevikule ja üldse on kõigil praegu raske. Tuleks rohkem rääkida probleemidest, mis meid mõjutavad olevikus. Aga jääb mulje, et inimesed kardavad paljudest asjadest rääkida. Rahvas peaks tegelikult positiivselt praegusel ajal mõtlema, mitte vaatama asju negatiivsest küljest. Aga nagu öeldakse pole halba ilma heata, et igas asjas on natuke head ja ka halba. Võib rääkida ju ilmast, mis tundub vahel täiesti masendav, aga ka sealt leiab kasvõi ühe hea asja. Mitu aastat pole juba korralikku talve meil Eestis olnud, aga praegusel hetkel võiks küll öelda, et seda on küllalt ja kui ma selle
halvas ja pole lasknud oma meelsust rikkuda isegi mitte teiste rahvaste agressiivsel pealetungil. Eestlase rahvustunnetus on vastavalt vajadusele olnud erinev. Praegu on meil seljatatud juba 18 aastat taasiseseisvust ja eestlane tunneb end päris kindlalt. Kindlustunne võib aga muuta inimese laisaks ja seada seeläbi ohtu riigi. ,,Rahvus eeldab ühist minevikku, ühtekuuluvustunnet olevikus ja soovi tulevikus midagi ühiselt ette võtta." Nii on öelnud 19. sajandil tegutsenud prantsuse teadlane ja filosoof Ernest Renau. Eestlastel on ühine minevik. Rahvusriigi eest olid valmis paljud mehed andma oma elu, selle püsimise eest taheti võidelda, aga kõrgemad võimud ei lubanud. Riigi taastamise eest tuldi ühisel rindel välja terve rahvaga. Rahvustunne on olnud tähtis Eesti ja eestlaste arengus. Ilma selleta poleks kunagi saanud maarahvast
puudumise sagenemine nii kerge haigestumise kui popitegemise tõttu. (ppk.edu.ee 28.02.2017) Olulistemaks stressoriteks on kodused ülesanded, hindelised tööd, pikad koolipäevad ja halvad hinded. On ka palju teisi katsumusi, mis võivad noort tabada, näiteks: tülid sõpradega, raske tulla toime esitavate nõuetega, rahulolematus oma välimusega, haigused, pidev kritiseerimine mitme osapoole poolt nagu näiteks vanemad ja õpetajad, elukohavahetus, konfliktid perega ühiskonna väärtuste vahel, pinged perekonnas, rahapuudus, soov olla parem kui teised, vägivald, probleemid koolis, lähedase inimese kaotus, mure oma tuleviku pärast jne. Ka arengut võib pidada üheks suuremaks stressiallikaks. Tuleb ette, et pinged, mida õpilane peab taluma, on tema jaoks ülejõu käivad ning kergest meeleolulangusest kasvab välja depressioon - haigusliku sügavusega kurvameelsus. Suhete tasandil on hea
vaene ning kuidas seda mõista? Paljud inimesed peavad tänapäeva ühiskonnas rikkuse mõõdupuuks raha. Neile on tähtis iga kuu saadud palga suurus ning see, kui paks on nende rahakott. Kindlasti ei saa nende arvamust hukka mõista, kuid siiski unustavad sellised inimesed tõsiasja, et raha ei ole maailmas kõige tähtsam. Keegi ei saa hakkama ilma rahata, kuid tuleks meeles pidada ka selle halba mõju inimestele. See paneb tegema tegusid, mis võivad haavata lähedasi. Paljud arvavad, et neil, kellel on palju raha on ka kergem elu. See, aga pole tõsi. On inimesi, kes on väga palju vaeva näinud, et saada jõukamaks, jättes tagaplaanile oma perekonna, sõbrad, tuttavad. Nad töötavad põhilise osa oma ajast, sellel asemel, et perega aega veeta. Nii on paljud karjääriinimesed üksikud. Neil ei jätku aega sõpradega suhtlemiseks ega puhkamiseks. Kurb on selline olukord perekondade puhul. Vanemad töötavad hilisõhtuni ning jõudes koju, on nad väsinud
Pole vaja põdeda asjade pärast, mida kontrollida ei saa. Kui ei saa muuta olukorda, tuleb muuta suhtumist. Tuleb leida õnn oma igapäevastes tegemistes ning olla õnnelik selle üle, mis juba antud on ja ei tasu kahetseda seda, mis juba tehtud on vaid seda, mis tegemata on jäetud. Tuleb lihtsalt endale sisendad, et kõik läheb hästi ja lähebki. Ainus, mis minu kätes ja minu teha, on käesolev hetk. Ja ka siin on mul valikuvõimalus kas tunda ennast selles hetkes hästi või halvasti. Oma mõtlesmisega saab palju muuta. Ja kui ma isegi olen pisut kurb, püüan ma ikka ja alati olla rõõmsameelne inimene ja mõelda ikka positiivselt. Olen see, kellele on elu elada antud, kes ei kavatse seda raisata kibestumisele ja rahulolematusele iseendaga või tesistega. Tuleb olla oma elu peremees ja julgelt haarata ohjad enda kätte. "Pole olemas õnnelikumat inimest kui see, kes enda kohta seda usub." (SAKSA VANASÕNA)
Kuid kõik pole nii lihtne. Võib-olla Aristotelel veenis meid, et me kõik tahame õnne, aga kuidas ta suudab tõestada, et kõik meist, kes soovivad õnne, tahavad sama asja? Erinevate inimeste soovid ei ole ühesugused. Mida üks inimene tahab, teine püüab seda vältida. Seetõttu leiavad mõned, et mõned peavad ennast heaks, teised peavad seda halvaks. Mida teeb üks inimene õnnelik, võib veel üks õnnetu teha. Kuid kuna erinevad inimesed tunnevad õnne erinevate asjadega tegelemise või erinevate asjadega tegelemise tagajärjel, kuidas võite öelda, et õnne on hea elu, on üks õige, viimane eesmärk, mida kõik inimesed peaksid püüdlema? Kui nii, siis kuidas saab hea elu jaoks olla üks õige plaan? Õnn või heas elus on lõppeesmärk, mida kõik soovivad, kuid see pole meie kõigi jaoks sama lõppeesmärk. Seren Ciukegaard rakendab eksistentsiaalset lähenemist, mis eristab isikut ühiskonnast. Selle
Aisopos Lapsed peavad suurte inimestega väga kannatlikud olema. Antoine de Saint- Exupery Mitte ükski vihmapiisk ei pea ennast uputuse eest vastutavaks. Ei ole halvemaid, paremaid aegu, on ainult hetk, milles viibime praegu... Oleviku vigu näeme alles tulevikus. Aeg on kõige targem nõuandja. Ole ajaga kokkuhoidlikum kui rahaga, sest ajaga võib teenida raha, kuid rahaga ei saa osta aega. Eluraamatul ei ole kordustrükki! Elu ilusamaid hetki ära unusta, sest nii haruharva leidub neid! Pea püsti, hambad risti, siis saad elus läbi hästi! Elu on võitlus, tunnete mäng, tormide heitlus ja murede mäng. Üksnes eluraskused õpetavad elu hüvesid hindama. Elu on kitsi - kunagi ei taha ta noorust ja tarkust anda korraga. Ka konarlik rada võib viia hiilgavasse lossi. On olemas asju, mida ei saa kunagi tagasi, kuidas ka ei pingutaks, kuidas ka ei kahetseks. Head mälestused raiu marmorisse, halvad kirjuta liivale...
suhtega on juba midagi korrast ära. "Samas kohtab väga harva paare, kes on suutnud ühendada sõbrad ja elu nii tihedaks tervikuks, et pidev koosolemine ei muutu hetkekski 4 kurnavaks," tõdeb Helle Niit. Lisaks on oluline, et reisimise otsus ja siht oleksid tõepoolest ühised ega järgitaks vaid paksema rahakotiga kaasa soove. Romantika või lapsed "Paljud tuttavad imestavad, et reisime perega ega võta kaasa suuremat seltskonda," räägib Teet. Abielupaar möönab, et ju nad pole siis leidnud tuttavaid, kellest teaks, et reisilt ka sõpradena naastakse. "Kahekesi on sõltumatum," leiavad nad. Samuti on 13aastase Raido ja kolmese Siimu vanemad alati võtnud sõitudele kaasa vanema lapse. Inge ütleb, et tahab pakkuda lastele võimalust maailma näha, kuigi see pole suhte jaoks alati parim. "Lastega reisides ei jää kuigivõrd omaette olemise aega," tunnistab ta. "Ühele
Paljud inimesed peavad tänapäeva ühiskonnas rikkuse mõõdupuuks raha. Neile on tähtis iga kuu saadud palga suurus ning see, kui paks on nende rahakott. Kindlasti ei saa nende arvamust hukka mõista, kuid siiski unustavad sellised inimesed tõsiasja, et raha ei ole maailmas kõige tähtsam. Keegi ei saa hakkama ilma rahata, kuid tuleks meeles pidada ka selle halba mõju inimestele. See paneb tegema tegusid, mis võivad haavata lähedasi. Paljud arvavad, et neil, kellel on palju raha on ka kergem elu. See, aga pole tõsi. Inimene, kes kogub elutarkusi, kogeb koguaeg midagi uut ja on õnnelik selle kõige üle,mida ta teeb, elab vägagi rikast elu, sest vahel piisabki isegi juba sellest, kui ollakse oma elu üle õnnelik. Samuti on ka suur tähtsus iga inimese jaoks armastusel, sest elu üks oluline osa on armastada, olla armastatud ja luua oma perekond. Sageli muudetakse see imeline osa tühjaks, ebameeldivaks ja see ei ole üldse mitte
Kas raha või pühendumus – karm paratamatus Hiina vanasõna ütleb, et õnn on see, kui on midagi teha, kedagi armastada ja midagi loota. Õnnelik saab inimene olla tegutsedes – töötades. Töö tööks, aga ma usun, et keegi meist ei soovi oma elu pühendada tegevusele, mida oleks piin igapäevaselt teha. Tõeliselt õnnelik on see, kes leiab töö, mida ta armastab ja mille tegemine talle rõõmu pakub. Kurb on mõelda, kui vähe paljud noored tegelikult oma tuleviku elukutse peale mõtlevad. Vist ei kujutatata ette, kui suur osa elust töötamisele kulutatakse. Ütleme, et keskmiselt läheme ülikooli 20 aastaselt, seal õpime 5 aastat. Õppelaenude toel ja tänu säästlikkusele tõsiselt tööl veel ei käi. Esimesed kompimised tööturul teeme me kõige optimistlikumalt vaadates umbes 26 aastaselt. Pensionile minnakse umbes 65 aastaselt. Pärast lihtsat arvutamist tuleb välja, et töö
Kui ta näeb, et teda põlatakse, siis ta hakkab neid peitma ja ja lisab veel mõnegi pahe olemasolevatele juurde. Kui teda põlatakse ainult tema olemasolevate pahede pärast, ei tehta talle liiga, nad teevad meile hoopis head. Nad teavitavad meid. Kõik inimesed meie ümber põlgavad üksteist. Kui need kelle juuresolukul me oleme, kõnelevad ainult headest asjadest, on võltsid. Kui meid ei ole, siis räägitakse tõtt, räägitakse tegelikult, mis nad meist arvavad. Kedagi ei saa usaldada. 101/792 Kui ei oleks saladusi ja piire, siis oleksid kõik kõigi vastu sõjas. 102/535 Kui on halvad sõbrad, siis oleme isa ka halvad. Kui ütleme lahti oma sõpradest, siis oleme oma pahedest vabad. 139/136 Meelelahutus on tähtsamaid asju meie elus. Kui me meelt ei lahuta, siis me oleme õnnetud. Meelt saab lahutada mitut moodi. Kas riskida oma eluga, olla iseendaga või mängida mingeid
Kui lapse vanem sureb, võib laps tunda end emotsionaalselt hüljatuna. Hoolimata sellest, et ta ei pruugi ise surma kontsepti väga hästi mõista, tunneb ta, et teda ümbritsevad inimesed on nõrgad ja oma tegevustes ebakindlad. On lausa esmatähtis, kuigi keeruline, et turvaline ja etteaimatav hoolitsemise süsteem rakendataks kiiresti vanema kaotanud lapse puhul. Kuid kui laps on kindel, et tal on kedagi usaldada end riietama, toitma, armastama jne., siis saab ka tema perega ühtselt leinata. Vastasel juhul on esmaseks hirmud füüsilise püsivuse pärast ning emotsioonidest on valdavaks viha ja võõrastumine. Peale hoolitsuse on sama oluline lapsele vanema surma põhjuse seletamine. Kui surma põhjus on teada, siis tuleks sellest avatult, ausalt ja lihtsalt lapsele, vastavalt tema arengustaadiumile, rääkida. Lapse eest hoolitsev inimene peaks rääkima tõde ning vastama lapse küsimustele.
ning ajalugu. Selleks külastatakse muuseume, erinevaid vaatamisväärsusi, festivale ning muid rahvustele omaseid kultuurisümboleid. Vahepeal on teinud turism suure pöörde. Sihtkohta ei külastata enam niivõrd sooja päikese, vaatamisväärsuste vaid hoopis kultuurikogemuste pärast. Artiklis oli toodud näide, et põhjamaalaste jaoks on esimene kokkupuude araabia tänavakaubitsejaga tunduvalt ilmekam kultuurinäide kui vanalinna kitsikuses kõrguv mosee Kultuuriturismi all peetakse silmas olevikus eksisteeriva kogukonna eluviisi jälgimist ja tundmaõppimist. Ei ole vahet, kas turist külastab muuseumi, kultuuriüritust või rahvusparki, oluline on, missuguse emotsiooni ta kaasa saab ning kas tal tekib soov tulla tagasi. Artiklis oli mainitud, et lisaks turistide ootuste täitmisele peab arvestama ning jätkusuutlikult arendama ka kohalikku kultuurikeskkonda.Minu arust tõi autor väga hea näite selle kohta,
Karin Fossum “Neljanda novembri öö” Arvustus Karin Fossumi raamat “Neljanda novembri öö” on psühholoogiline ning kriminaalse alatooniga suhteromaan. Autorile on omane hea empaatiavõime ja inimeste mõistmine ning seeläbi on ta kirjutanud täiesti tavalistest inimestest, keda elu paneb proovile kõige keerulisemal moel. Valisin selle raamatu, kuna huvitun samuti inimeste käitumisest, veel on mul minu hea empaatiavõime, et tajuda inimesi ja nende käitumismustreid. Mulle meeldib, kui raamat paneb mind proovile ehk antud teos tekitab palju erinevaid seoseid ja mõttemänge, mis loovad põnevust. Kuna tegemist on osaliselt ka krimiromaaniga, siis sai see minu valikus määravaks. Raamatuga olin rahul ja see ei valmistunud mulle pettumust. Raamat algab tavalisel päeval, kus on kohe fookuses jällegi tavaline pere - isa Jon, ema Megnhild ja 17-aastane tütar Jonna. Ühel õhtul ütleb ta vanematele, et läheb
Tuleviku kool Tänapäeva kiiresti arenevas ühiskonnas on meist kindlasti paljud mõelnud tulevikule ja sellega seonduvale. Praegusel tehnikaajastul areneb kõik, eesotsas tehnikaga, ulmelise kiirusega. Peaaegu kõik inimesed oskavad kasutada arvutit, nutitelefone ja muid tehnikavidinaid, millest 10-15 aastat tagasi veel keegi midagi ei teadnud. Koolinoored oskavad tehnikasaavutusi suurepäraselt enda heaks ära kasutada - palju töid ja esseesid tehakse ära arvutitega, esitatakse plagiaate. Nutitelefone kasutatakse spikerdamiseks, vahest ka kontrolltööde tegemisel kõik on ju internetis olemas! Minu vanemad ei osanud sellisest koolielust unistadagi, minu jaoks on see täiesti tavaline, kuid milline võiks välja näha kool, kus hakkavad õppima minu lapsed? Hetkel, aastal 2012 on äärmiselt oluline, et koolilapsed jõuaksid kooli õigeks ajaks. Võib julgelt öelda et vähemalt 25% õpilastest hilinevad esimesse tundi. Mis
Oleksin ma edukas ettevõtja? Paulo Coelho on oma raamatus ,,Alkeemik" lausunud järgmist: ,, Kui sa midagi väga tahad aitab sind selles kaasa salamisi kogu maailm." Seega ma leian, et mitte miski siin planeedil Maa pole võimatu ning mu omad kogemused näitavad, et võimatu pole ka pea ees tundmatusse ärimaalima sukelduda ning lõpuks ikka tunda enda seal justkui kala vees. Mina ettevõtjana. Kui aus olla olen ma kogu oma mäletatava elu endale ette kujutanud seda, et kui ma kord suureks kasvan juhin ma oma isikliku ettevõtet. Ma mäletan kusagilt kaugest lapsepõlveajast, kuidas ma mõtlesin välja mänge ja olukordi, kus mina olin ärijuht ning kujutasin endale ette, kuidas ma oma alamaid juhendan, neile tegevust otsin ja kui edukas see lõppkokkuvõttes on. See on ilmselge, et mängumaailm erineb reaalsusest. Kui seal on kõik nii kerge ja lihtne siis reaalsus on vastupidine. Õpilasfirma ,,SiiDii" tõi mu pilvedelt alla maa peale. Oma firmat luua on keerukas. Juba nime
valisin kodusekstööks. 1. LAPSE SÜND Ema on see, kes annab lapsele elu, turvatunde, soojuse, rahu ja õrnuse. Just emaks olemine ongi eluandev jõud, mis on ühtmoodi nii loov, tervendav ja lubab lapsel end aktsepteerida sellisena nagu ta on. Ema teab, et kunagi ei ole võimalik üht inimest teisega võrrelda, sest me kõik oleme erinevad. Lapsele on vaja nii ema kui isa. Kuid paraku on see nii, et paljud vanemad, kes oma vanemarolli üle järele mõtlevad, tunnevad end tihti saamatuna just sellises olukorras, kui perre on sündinud puudega laps. Tihti nõutakse endalt liiga palju ja seetõttu on raske olevikus elada. Kuid selle väikse lapse jaoks on siiski olulisem, et vanemad ei tunneks ennast lausa süükoorma alla maetuna, vaid üritaks endast anda parimat. Selleks, et rahulolu säilitada peres, tuleb kindlasti kohtumõistmisest loobuda. Kurbus on sügav, kuid kurbuse all on peidus rõõm, mis on veel sügavam.
üleolevateks ei muutuks. Miks muidu on inimese eluiga nii lühike? Inimene peab oskama hinnata seda, mis tal on ning uhke olema selle üle. Sama peab inimene mõistma, kuidas oma elu elada. Tänapäeva ühiskonnas on palju probleeme ning mitte kõik inimesed ei suuda oma elu järjele saada. Tänavatel liigub ringi elu hammasrataste vahele jäänud inimesi, kodutuid lapsi ja inimesi, kes ei oska muud peale hakata kui oma tervist meelemürkidega rikkuda. Huvitav, kas surres need inimesed arvavad, et elasid oma elu õigesti ja väärikalt? Ma ei usu. Paljudele antakse võimalus midagi muuta, kuid nad, kas ei taha seda teha või on elus juba liiga palju pettunud. Selleks, et olukorda parandada, peavad kõik inimesed ülemaailma oma jõud ühendama ning teisi aitama. Kokkuvõtteks elame me oma elu õigesti ja aitame ka teistel seda teha. Oma vähese ajaga, mis meil siin Maa peal on antud, peame kogema kõikvõimalikke emotsioone ja neid kontrollima.
See on paras distants ja meeleolu, et süveneda Umberto Eco mõnda peatükki. Tartu ja Elva vahel sõites sobib ajakiri Akadeemia selle vahemaaga jõuab keskmiselt ühe artikli läbi lugeda. Ega ma suudagi vastata, miks inimeste suhtlemine on muutunud justkui haugatuste vahetamiseks. Lääne-Euroopasse sisserännanute teise ja kolmanda põlvkonna esindajate kohta räägitakse, et noid ajavatki juurtetus hulluks. Just nimelt. Neil noortel ei ole kodu. Kodu ei ole see, kus nad parajasti elavad, ega ole neil ka varasemat kodu. Ja see on tragöödia. Vanemad on lihtsalt otsustanud veendumuse või vajaduste järgi, et lähme sinna või tänna elama. Noor inimene tõmmatakse välja ja istutatakse ümber, ja kui uus koht ei sobi, siis minnakse järgmisesse kohta. Ei ole ime, et siis minnakse agressiivseks. Kas islam sobib Euroopasse? Mind teeb islami pealetung Euroopale küll ärevaks. Kahtlemata teeb see ka mind ärevaks, absoluutselt
unustanud ? Mille pärast me ütleme et ta ei tähendanud mmidagi ? Mille pärast me ütleme, et ta oli lihtsalt nagu iga teine ? Sest me ARVAME et me saame ise selle kõigega hakkama ! Mille kuradi pärast te ütlete, et liiga noored ei tunne liiga vara tõelist armastus ? Ei tea mille pärast siis nutame, igatseme ja tunneme valu ? Mille pärast me ei suuda enda valu, igatsusi, tundeid ja emotsioone sõnadesse panna ? Sest me ARMASTASIME ! Elu ongi see, mille häid hetki me hinnata ei oska, või kui hindame , teeme seda liiga hilja , terve elu me nutame taga inimesi , asju , hetki , mälestusi , mida me võibolla enam kunagi tagasi ei saa, kuid see ongi elu võlu , võlu seda kõike tagasi võita , korrata , või unustada , kõik mis me oma elu jooksul saavutame on siiski alati kellegi kaasabil , üksik inimene ei saa olema kunagi õnnelik ega saavuta ka elus seetõttu seda mille poole ihaldab ta kõige rohkem , tuleb hinnata seda mis on olnud
algust teinud. 174. Kui sinu juurde tuli lill, jooda teda värske veega! 175. Isegi lõvi nuusutab enne, kui sööma hakkab! 176. Igatsus valdab inimest ka siis, kui tal on kõik, mida oskab igatseda. 177. Ärge heitke meelt, peate pärast üles korjama! 178. Naljad vananevad rutem, kui tõsine jutt, kui viimane üldse noor on olnud. 179. Ka nalju tuleb teha nii, et sinu üle naerma ei hakataks! 180. Uksed kriuksuvad peamiselt öösiti! 181. Kui sa parajasti kirud pattu, pole sul endal aega sellesse langeda. 182. Hulkurkassid põgenevad mööduja eest, kel pole mõtteski neid lüüa või silitada. Vaata kui naiselikud! 183. Vedamine on see, kui sa ise ei tea, et oled õigesti käitunud! 184. Kasulikum on võidelda millegi eest, kui millegi vastu - on ohutum ja vähem väsitav. 185. Inimesed unustavad neile tehtud halva kiiresti. Eriti kui tegija on väga tugev ja võib oma tegu korrata. 186
orienteeritud oskustele ja kohustustele, et kõik peab olema täiuslik, siis nüüd tuleb leida endas uus tõde. Tuleb aktsepteerida, mitte võrrelda ja kedagi kritiseerida ning osata asjadel minna lasta. Raske aga vajalik on hakata rõhku panema rõõmule, elu täiusele ja positiivsele mõtlemisele. See omakorda parandab ja toetab lapse arengut. Lapsele on vaja nii ema kui isa. Paljud vanemad, kes oma vanemarolli üle järele mõtlevad, tunnevad end saamatuna just sellises olukorras, kui peres on puudega laps. Nõutakse endalt liiga palju, misstõttu on raske olevikus elada. Lapse jaoks on olulisem, et vanem ei tunneks end süükoorma alla maetuna, vaid üritaks parimat. Selleks, et rahulolu säilitada peres, tuleb kohtumõistmisest loobuda. Kurbus on sügav, kuid kurbuse all on peidus rõõm, mis on veel sügavam. (Laxen, 2005) 2. VAIMUPUUDED Vaimupuudega laps on püsivate tunnetusprotsessidega hälvetega laps. Vaimupuudega lapsi ja
· Langeb üks täht. Ma pigistan silmad kinni ja soovin! Soovin, et kõik oleks nii nagu oli varem! · Kord kohtusid armastus ja sõprus. Armastus küsis sõpruselt: " Kui mina olen maailmas olemas, siis miks üldse sind vaja on?" Sõprus vastas: "Et jätta naeratus sinna, kuhu sina jätad pisarad" · Lapsed tagaistmel põhjustavad õnnetusi, õnnetused tagaistmel põhjustavad lapsi. · Tüdruk, kes on korra haiget saanud, pole enam kunagi endine ! · Paljud arvavad , et pisarad on vesi mis voolab silmist , kuid tegelt on see veri mis purskab südamest . · Sometimes I wanna go to sleep and NEVER wake up again . · Kui sa oleksid praegu siin, siis ma kallistaksin sind kõvasti ja ütleks " kallis, kõik on korras ! " aga kuna sind siin ei ole ,siis KÄI PERSE ! · Ma olen kõige kehvem mänguasi kes veel olla saab, sest lasteaia laps hoiab ka oma mänguasja rohkem kui sind mind..
Tallinna Ülikool Kasvatusteaduste instituut Klassiõpetaja Külli Kelder ÕPIMAPP Tallinn 2011 J. I. Clarke; C. Dawson; D. Bredehoft ,,Millal saab küllalt?" On olemas kolme liiki järelandlikkust: · Mõistest liiga palju ja küllalt mittearusaamine · Ülehoolitsemine oVanemad hoolitsevad üle tehes liiga palju, hellitades ning pöörates neile üleliia tähelepanu. Sellega panevad vanemad lapse mõtlema ainult iseendale ning ei lase lapsel õppida vajalikke tegevusi · Leebe kasvatus oVanematel puuduvad reeglid või nad ei nõua olemasolevate reeglite täitmist. Liigne järelandlikkus on üheks lapse hooletussejätmise vormiks. See ei lase lapsel täita oma arenguülesandeid ega õppida elus toimetulekuks vajalikke oskusi. See võib hilisemas elus põhjustada palju probleeme, näiteks kui osata teha asj
ruumi ka õues olla. Kui meil oleks juba suur aed siis oleks ka vaja suurt maja,seal peaks olema päris palju tube, kuna meil hakkab palju külalisi käima erinevatest paikadest Eestit ja isegi meie Venemaa sugulased siis peaks olema meil koht neile kus nad saaksid ööbida kui nad tulevad meile külla. Me ei hakka neid ju ometi ära ajama. Samas ei saa meie kodu olla ka nagu hotell. Arvan,et meie külalised liiga tihti ka meil külas käima ei hakka,kuna siis ei jää meil aega oma perega olla ja kui juba pole aega oma pere jaoks võib sellised perekonnad väga kergesti lahku minna,aga seda ma ei sooviks.Kindlasti võiks me niiöelda ,,aja maha"võtta ja olla lihtsalt oma perega inult,kindlasti olles oma perega võiks teha huvitavaid asju,kuna arvan sellised tegemised ja ürituste korraldamised liidavad perekonda veelgi rohkem. Kindlasti käib minu perekonna juurde ka mõni koer. Koer peaks olema kindlasti üks liige meie
Sajad tuhanded vaatavad mõnuga piinlikku olukorda sattunud inimesi ja tänavad õnne, et nad ei pea nende nahas olema.Telemängur paneb odavale väljamüügile oma unistused, hirmud ja häbid. Vastu saab ta raha. On see hea vahetus? Võiksime õppida Timm Thalerilt: ära müü oma naeru kuradile. ,,Seal, kus inimene naerab, Kaotab kurat oma võimu". Oma tegemisi tuleks hinnata sellest vaatepunktist, mis on su elus tõeliselt tähtis. Kevadpühade ajal tähistasime kogu perega vanaisa sünnipäeva. Vanaisa oli hiljuti raskelt haige ning oli näha, kuidas haigus pani teda veelgi rohkem mõtlema elatud elule. Ja kuigi ta ka püüabki mõelda rohkem headele asjadele, poeb tahtamtult ligi just see, mida oled teinud oma elus valesti või tegemata jätnud. Nüüd saab ta aru miks tema vana isa omal ajal sügavalt ohkas, kui nägi kuidas poeg viinast ja lärmakatest sõpradest seltsi otsis. Nooruses käis läbi pea aga ainult mõte, et mis see paps seal ohib
inimese sünni- ja surmaaastat ei olegi tähtsad. Tähtis on hoopis see imetilluke kriipsuke nende vahel, mis tähistab elu. Kriipsu sisse on mässitud terve meie elu. Kurbus. Rõõm. Viha. Armastus. Pisarad.. Selles kriipsus on ka kõige pisem detail meie elust. Seal on ilusaimad & samas ka kõige kurvemad hetked alustades sünnist, lõpetades surmaga. Arvatakse, et elu ilusaimad hetked mööduvad koos pere, sõprade, lähedaste ja kallite inimestega. Arvatakse, et neid hetki täidavad meeldejäävad sündmustest nagu kooli lõpetamine, pulmad, lapse sünd.. Loomulikult on elus nii kurbi, kui ka rõõmsaid hetki, kuid kõige ilusamat või kurvemat hetke pole võimalik leida. Nad kõik on omavahel seotud. Seda igas mõttes. Öeldakse ju, et pole head ilma halvata. Täpselt nii ka on. Kui inimese elus ei oleks mitte midagi halba juhtunud, ei suudaks ta väärtustada seda head. Elades läbi halbu kogemusi, mõistame me, kui tähtis on see vähenegi osa head.
Enam- vähem mõistetavad on isegi need ühiskondlikud rollid, mida me paratamatult enamiku ajast täidame. Aga ka nende puhul on palju lihtsam mõista rollikohast maski kui seda, kes on selle maski taga. Samamoodi on palju lihtsam mõista inimese poolt kas või iseendale öeldud sõnu kui seda, kes või mis neid sõnu ütleb. Üsna raske on mõista oma tundeid. "Tunne end!" on Euroopa üks vanemaid filosoofilisi õpetussõnu ja filosoofilisi probleeme. Ka tänapäeva filosoofid arvavad koos Sokratesega, et õnneks on vaja teadmist, ning ka nemad arvavad, et vähemalt osa sellest teadmisest peab olema teadmine iseendast. Tihtipeale esineb see küsimus niisuguses vormis: mida ma tegelikult tahan, kui ma ihaldan raha, ilu, tervist ja soosingut? Platonlik-kristlik vastus sellele küsimusele on tõdemus, et inimene igatseb taga seda kogemust, mis oli tema hingel enne sündimist, kui ta veel taevalikes sfäärides ringeldes
annaabi.ee 
