BILANSS mingi ajahetkel koostatud raamatupidamis aruanne, mis näitab kui palju on firma käsutuses varasid ja varade moodistamise allikaid ehk kapitali AKTIVA(DEEBET) · Vara , ehk firma käsutuses olevad ressursid(kassad · Käibevara : kassa , pank , debitoorne võlg(ostjate tasumata arved) , materjal(ladu) , kaup · Põhivara BASSIVA(KREEDIT) · Varade moodustamise allikad ehk kapital · Kohustused ehk võõrkapital (lühiajalised / pikaajalised) · Omakapital (aktsia- või osakapital) · Kasum TÄHTSAMAD ERINEVUSED ETTEVÕTLUSVORMIDE VAHEL Äriühingu ärinimi Miinimumkapitali Vastutus oma Juhtimine nõue kohustuste eest Füüsilisest isikust Määratlemata Kogu oma varaga Ainuisikuline ettevõtja §78 Täisühing Määratakse Solidaarselt kogu Lihtsustatud ühingulepingus §82 oma ...
Transfer hind Kardin OÜ on jaotatud kaheks tootmisüksuseks: Kangas ja Õmblemine. Kangas toodab väga kõrge kvaliteediga kardinakangast, mida kasutatakse kardinate õmblemiseks Õmblemise üksuses. Eelavestatud kulud ühe ruutmeetri kanga kohta on järgmised: Muutuvad kulud Tööjõud 4 eur Materjal 7 eur Kokku muutuvad kulud 11 eur Püsivad kulud Üldkulud 13 eur Kokku kulud 24 eur Eelarvestatud toodangu maht osakonnale Kangas on 300 000m2 aastas ja selle kanga turuhind on 30 eur ruutmeetri kohta. Üksus Õmblemine kasutab 1,1 m2 kangast et valmistada 1m2 kardinat. Ettevõtte OÜ Kardin juhtkond on öelnud, et Kangas peab Õmblemisele valmistama ja müüma nii palju materjali kui neile on vaja ning kui toodetakse rohkem, siis selle osa võib müüa vabal turul, väljapoole ettevõtet. Samuti on paika pandud, et Õmblemine peab ostma kogu vajamineva materjali Kanga-lt. Eelarvestatud toodangu maht Õmblemisele on 200 000 m2 k...
maksumus, turustuskulud, üldhalduskulud). Skeemi 2 on tavaliselt keerulisem rakendada, kuna kõikide ärikulude juures on vaja otsustada millise ettevõtte funktsiooniga on nad seotud. Teatud kulusid, nt tööjõukulud, tuleb proportsionaalselt jagada erinevate funktsioonide vahel. Skeem 2 aruanne annab aga aruande kasutajale parema ülevaate erinevate funktsioonide kulukusest ettevõttes, samas on kulude jagamine funktsioonidele subjektiivne ning erinevate ettevõtete skeem 2 alusel koostatud kasumiaruanded ei pruugi omavahel olla võrreldavad. 8) Kontod, kontoplaan, kontode klassifikatsioon: Kontod on raamatupidamises info säilitamise vahendiks. Kontodesse märgitakse arvestusperioodi vara ja vara katteallikate algsaldod, suurenemis- või vähenemisoperatsioonid ehk käibed ja lõppsaldod. Kontod, kus registreeritakse varas toimuvaid muudatusi, on aktivakontod. Ettevõtte kohustuste ja omakapitali muutumist kajastatakse passivakontodel.
Tartu 2010 Sisukord 2 Sissejuhatus Töös kogutud andmed on võetud Statistikaameti koduleheküljelt. Mainitud lehelt on võetud aruanded „Ettevõtte vara, kohustused ja omakapital – tegevusala, tööga hõivatud isikute arv“ ning „Ettevõtete tulud, kulud ja kasum – tegevusala, tööga hõivatud isikute arv“, kust on võetud andmed põllumajanduse, jahinduse ja metsamajanduse kohta ning tegevusalad kokku. Bilansid ja kasumiaruanded on koostatud aastate 1996-2008 kohta. Bilansid ja kasumiaruanded ning muud näitajad on leitud ühe ettevõtte kohta, selleks on Statistikaameti andmed läbi jagatud ettevõtete arvuga antud aastal. 3 Bilansi analüüs Põllumajandus, metsandus ja jahindus Järgnevas tabelis on leitud käibevarade ja põhivarade osatähtsus koguvarast. Ning kohustuste ja omakapitali osatähtsus bilansi passivast.
Pakume oma klientidele alljärgnevaid teenuseid: · raamatupidamise sisseseadmine · algdokumentide süstematiseerimine ja kannete koostamine · ostjate arvestuse pidamine · tarnijate arvestuse pidamine · laoarvestuse pidamine · põhivarade arvestus · aruandvate isikute arvestuse pidamine 7 · palgaarvestus · kassadokumendid · bilansi ja kasumiaruanded · maksuaruannete koostamine · statistika aruannete koostamine · dokumentide toomine kliendi asukohast · majandusaasta aruannete koostamine · raamatupidamise sise-eeskirjade koostamine SWOT analüüs Tugevused Nõrkused · Kontori asukoht · Turundustegevus puudub · Ettevõttel üks omanik · Kaks raamatupidajat
· Kasum või kahjum on vahe turustatavate kaupade ja teenuste müügimaksumuse ning antud kaupade ja teenuste tootmiseks või ostmiseks tehtud kulutuste vahe. Majandusarvestuse funktsioonid · mõõtmine majandustehingud on tehingud, mis on rahaliselt mõõdetavad; · dokumenteeritakse, töödeldakse, rühmitatakse ja võetakse kokku; · koostatakse aruanne raamatupidamise aastaaruanne, mis koosneb haldus- ja finantsaruandest need on bilanss, kasumiaruanded ja lisad. Majandusarvestuse valdkonnad · Raamatupidamisarvestus; · Maksude arvestus; · Juhtimisarvestus; · Kuluarvestus; · Finantsanalüüs; · Eelarvestamine; · Sisekontroll; · Auditeerimine. · Varad on ressursid, mida ettevõte omab äritegevuses, mida ta kontrollib, kui eelnenud sündmuste tulemust ja millest oodatakse tulevikus ettevõttele majanduslikku kasu. · Kohustus on ettevõtte minevikusündmustest tulenev praegune võlg, mille
3 Peat. Finantssuhted A Laenutaotleja pangakontode loetelu B Tagastamata laenude ning tasumata võlgnevuste loetelu. 4 Peat. Projekti tehniline iseloomustus. A Rajatava objekti joonised, eelarve ja tööde ajaline graafik B Hangitava sisseseade ja/või tehnoloogia kirjeldus, maksumus ja hankegraafik. C Tööde teostajate iseloomustus D Sisseseade ja tehnoloogia tarnijate iseloomustus 5 Peat. Möödunud perioodide finantsaruanded koos selgitustega. A Kasumiaruanded B Bilansid 6 Peat. Prognoositavad finantsnäitajad (kogu ettevqtte ja konkreetse projekti kohta), vähemalt taotletava laenu kestvuse ulatuses. A Prognoositav kasumiaruanne B Prognoositav bilanss C Prognoositav rahavoo aruanne 7 Peat. Finantseerimisvajadus A Vajalik laenusumma ja laenu kasutamise graafik Eelarve koostamine pqllumajandusettevqttes Strateegiline tasand (koonuse tipp) määrab peamised tegevussuunad järgnevaks viieks kuni kümneks aastaks
Ärijuhtimise õppesuund Finantsjuhtimine Laen ja Liising Ainetöö TALLINN 2008 Sisukord Laen ja liising 2 Laen ja liising 3 1. SISSEJUHATUS Laenu võtmine ei ole tänapäeval mingi suur asi. Suurem osa eestlasi on asjaga päris tuttavad. Kui ise pole võtnud, siis on seda teinud vanemad, sõbrad või tuttavad. Laenupakkumisi on väga palju erinevaid.Kui on huvi laenu või liisinguga osta, siis tuleb parima variandi leidmiseks turgu uurida. Just nii on võimalik leida paljude laenupakkujate seast see üks ja õige. Laenuandjad on põhiliselt pangad või liisingufirmad. Laenu on võimalik võtta nii eraisikul kui ka juriidiliselisikul. Laenuandjal on pakkumisi eraldi nii eraisikule ja juuriidiliseleisikule. Laenu võetakse erinevatel põhjustel. Mõni võtab selleks, et oma ettevõtet ...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL TALLINNA KOLLEDŽ Majandusarvestus Ettevõtluse alused VideoCV OÜ Äriplaan Õppejõud: Tallinn 2014 SISUKORD 1KOKKUVÕTE..............................................................................................................................3 2ETTEVÕTTE ÜLDANDMED......................................................................................................4 3 ETTEVÕTTE KIRJELDUS. ÄRIIDEE, MISSIOON, VISIOON JA EESMÄRGID..................5 4 ETTEVÕTLUSKESKKONNA KIRJELDUS..............................................................................7 5 TEENUSED..................................................................................................................................8 6 KLIENT, TURG, KONKURENTS............................
Skeemi 2 on tavaliselt keerulisem rakendada, kuna kõikide ärikulude juures on vaja otsustada, millise ettevõtte funktsiooniga on nad seotud. Teatud kulusid tuleb proportsionaalselt jagada erinevate funktsioonide vahel. Skeem 2 alusel liigendatud kasumiaruanne annab aruande kasutajatele parema ülevaate erinevate funktsioonide kulukusest ettevõttes, samas on kulude jagamine funktsioonidele subjektiivne ning erinevate ettevõtete skeem 2 alusel koostatud kasumiaruanded ei pruugi omavahel olla võrreldavad. Kasumiaruande skeemide võrdlus () skeem 1 Müügitulu Muud äritulud Valmis- ja lõpetamata toodangu varude jääkide muutus Kaubad, toore, materjal ja teenused Mitmesugused tegevuskulud Tööjõu kulud Põhivara kulum ja väärtuse langus Muud ärikulud Ärikasum vs skeem 2Müügitulu Müüdud toodangu kulu Brutokasum Turustuskulud Üldhalduskulud Muud äritulud Muud ärikulud Ärikasum Olulised ja ebaolulised kulud
Osakapital nimiväärtuses 2 556 2 556 2 556 2556 Kohustuslik reservkapital 256 256 256 256 Eelmiste perioodide jaotamata kasum 400 5 242 1 867 590 (kahjum) Aruandeaasta kasum (kahjum) 34 418 4 658 11 375 8 243 Kokku omakapital 37 630 12 712 16 054 11 645 Kokku kohustused ja omakapital 59 933 20 201 26 643 27 553 Lisa 2 ICT Support OÜ kasumiaruanded 2009-2012 (eurodes) 2012 2011 2010 2009 Müügitulu 216 383 215 397 243 173 200 260 Muud äritulud 0 0 1 051 117 Kaubad, toore, materjal ja teenused -114 457 -137 349 -135 022 -99 479 Mitmesugused tegevuskulud -21 303 -31 899 -38 220 -29 741
-591 Eelmiste perioodide jaotamata kasum (kahjum) 237 590 319 Aruandeperioodi kasum (kahjum) 10 754 828 909 Kokku omakapital 314 344 303 590 5 431 Kokku kohustused ja omakapital 4 899 198 600 LISA 3 OÜ Maharaja ASP ja OÜ Ultex Haldus kasumiaruanded OÜ Maharaja ASP 2010 2009 Müügitulu 1 729 616 1 421 160 Muud äritulud 0 28 730 Valmis - ja lõpetamata toodangu varude jääkide muutus -7 693 124 932 Kapitaliseeritud väljaminekud oma tarbeks põhivara valmistamisel 10 791 84 342
· eeliseks on see, et ta annab tavaliselt parema ülevaate sellest, mis eesmärkidel kulutusi tehti. 13 Tehnikagümnaasium · puuduseks on skeemi keerukam rakendamine ja suur hulk subjektiivsust kulude jagamisel erinevate kasumiaruande ridade vahel, mistõttu on sarnaste ettevõtete kasumiaruanded omavahel tihti raskesti võrreldavad. Järgnevalt on toodud kasumiaruande skeem 2 kulukirjete loetelu. Kasumiaruande skeem 2 kulukirjete loetelu. (Kulud klassifitseeritakse iseloomu järgi). Müügitulu Muud äritulud 1. Äri tulud Valmistoodangu- ja lõpetamata toodangu varude jääkide muutus Kapitaliseeritud väljaminekud omatarbeks põhivara valmistamisel Kasutatud materjal ja teenused Tööjõu kulud · töötasu
· eeliseks on see, et ta annab tavaliselt parema ülevaate sellest, mis eesmärkidel kulutusi tehti. 13 Tehnikagümnaasium · puuduseks on skeemi keerukam rakendamine ja suur hulk subjektiivsust kulude jagamisel erinevate kasumiaruande ridade vahel, mistõttu on sarnaste ettevõtete kasumiaruanded omavahel tihti raskesti võrreldavad. Järgnevalt on toodud kasumiaruande skeem 2 kulukirjete loetelu. Kasumiaruande skeem 2 kulukirjete loetelu. (Kulud klassifitseeritakse iseloomu järgi). Müügitulu Muud äritulud 1. Äri tulud Valmistoodangu- ja lõpetamata toodangu varude jääkide muutus Kapitaliseeritud väljaminekud omatarbeks põhivara valmistamisel Kasutatud materjal ja teenused Tööjõu kulud · töötasu
· eeliseks on see, et ta annab tavaliselt parema ülevaate sellest, mis eesmärkidel kulutusi tehti. 13 Tehnikagümnaasium · puuduseks on skeemi keerukam rakendamine ja suur hulk subjektiivsust kulude jagamisel erinevate kasumiaruande ridade vahel, mistõttu on sarnaste ettevõtete kasumiaruanded omavahel tihti raskesti võrreldavad. Järgnevalt on toodud kasumiaruande skeem 2 kulukirjete loetelu. Kasumiaruande skeem 2 kulukirjete loetelu. (Kulud klassifitseeritakse iseloomu järgi). Müügitulu Muud äritulud 1. Äri tulud Valmistoodangu- ja lõpetamata toodangu varude jääkide muutus Kapitaliseeritud väljaminekud omatarbeks põhivara valmistamisel Kasutatud materjal ja teenused Tööjõu kulud · töötasu
hindamisel. Olenevalt huvigrupist kasutatakse erinevaid suhtarve. Antud töös võtab autor vaatluse alla ettevõtte likviidsuse ehk maksevõime suhtarvud ja analüüsi eesmärk on hinnata ASi Even maksevõimet, kas ettevõttel on küllaldaselt raha ning kiiresti rahaks muudetavad vara (likviidset vara) oma kohustuste õigeaegseks kustutamiseks. ASi Eveni suhtarvude analüüsi arvutamise aluseks on võetud 2003 2005. aasta bilansid ja kasumiaruanded (ASi Even majandusaastaaruanded 2003 2005). Ettevõtte peamised maksevõime näitajad aastate 2003 2005 kohta on esitatud tabelis 1. Kõik näitajad on toodud suhtena, kui ei ole näidatud teisiti. Tabel 1. ASi Even maksevõime näitajad aastatel 2003-2005. Näitaja Aasta 2003 2004 2005
22 Äriplaan ÜLESANNE · Koosta äriplaanile osa ,,Projekti riskifaktorid". 3.9 FINANTSPROGNOOSID Tavaliselt tehakse järgmised prognoosid: · kassavoo prognoosid (esimene aasta kuude lõikes, edaspidi võib periood olla pikem); · prognoositavad kasumiaruanded (esimesed kaks aastat võib teha kvartaalsed, edaspidi aastaprognoos); · Prognoositavad bilansid (vajadusel kasuta spetsialistide abi) Sõltuvalt äriplaanist ja sellest kuhu plaanitakse see esitada, võib lisada mingi ettevõtte spetsiifikast tuleneva finantsprognoosi. FIE ei pea esitama kasumiaruannet ega bilanssi. Võid kasutada alljärgnevalt toodud tabeleid. 1. Kassavoo prognoos 1
- tehnoloogiarisk - esineb, kui ettevõte on paigutanud suuri summasid uue tehnoloogia juurutamisse, kuid tehnoloogia areneb väga kiiresti ning ettevõte võib kaotada konkurentsieelise neile, kes tehnoloogia juurutamisega kauem ootasid. 3.9 FINANTSPROGNOOSID Tavaliselt tehakse järgmised prognoosid: kassavoo prognoosid (esimene aasta kuude lõikes, edaspidi võib periood olla pikem); prognoositavad kasumiaruanded (esimesed kaks aastat võib teha kvartaalsed, edaspidi aastaprognoos); Prognoositavad bilansid (vajadusel kasuta spetsialistide abi) Sõltuvalt äriplaanist ja sellest kuhu plaanitakse see esitada, võib lisada mingi ettevõtte spetsiifikast tuleneva finantsprognoosi. FIE ei pea esitama kasumiaruannet ega bilanssi. Võid kasutada alljärgnevalt toodud tabeleid. 1. Kassavoo prognoos 1. 2. 3. 4. 5. Jne.
RTJ 2 Nõuded informatsiooni esitusviisile raamatupidamise aastaaruandes (muudetud 2011) SISUKORD paragrahvid EESMÄRK JA KOOSTAMISE ALUSED 1-3 RAKENDUSALA 4 MÕISTED 5 RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANDE KOOSTISOSAD JA VORMISTAMISE ÜLDNÕUDED 6-9 BILANSS 10-20 Üldreeglid 10-11 Spetsiifilised bilansiskeemid 12-13 Varade ja kohustuste lühi- ja pikaajaline eristamine 14-19 Varade ja kohustuste saldeerimine (kajastamine netosummas) 20 KASUMIARUANNE JA KOONDKASUMIARUANNE ...
KORDAMISKÜSIMUSED KONTROLLTÖÖKS nr 1 1. Finantsaruandluse analuusi 7 etappi jarjekorras. Definitsioon Valem Arvutused. Arvtulemus (tabelis) Arvu interpreteerimine Võrdlus (Üldtunnustatud kriteeriumiga + hinnang; Statistikaametiga + hinnang) Dunaamika ja dunaamika põhjused Parandusettepanekud kõige tahtsam punkt! See miks me analuusi teeme. 2. Selgitage, millised suhtarvude grupid pakuvad enim huvi omanikele, juhtkonnale ja pankadele. Miks? 3. Selgitage, millised on erisused erinevate finantsaruannete analuusile lahtudes ajalisest dimensioonist. Bilansi puhul ei saa teha jareldusi terve aasta kohta ning jareldus tuleks anda kuupaevaga. Kull aga kasumiaruande ja rahavoogude aruande puhul saab anda jarelduse terve aasta kohta. 4. Horisontaalanaluus ja vertikaalanaluus. Horisontaalanalüüsil võrreldakse erinevate aastate naitajate rahalisi ja protsent...
2 Perioodikulud kantakse täielikult selle perioodi kuludesse, millal need tegelikult tehti (s.t. ei lülitata varude soetusmaksumusse). Kasumiaruanne (tulude ja kulude aruanne) - raamatupidamisaruanne, mis kajastab raamatupidamiskohustuslase aruandeperioodi finantstulemust (tulusid, kulusid ja kasumit või kahjumit Kasumiaruanded, skeem 1 ja skeem 2 (RPS) SKEEM 1 SKEEM 2 Müügitulu Müügitulu Muud äritulud Müüdud kaupade ja teenuste kulu Brutokasum (-kahjum) Põllumajandusliku toodangu varude jääkide muutus
lõpus. 27 20. Äriplaani struktuur ja selle finantsprojektsioonide koostamine (plaanilise kasumiaruan- de, rahavoogude plaani ja plaanilise bilansi koostamine). Äriplaan peaks olema võimalikult lakooniline ja hästi struktureeritud. E/v peaks ca 3 aasta tagant oma äriplaani korrig. Äriplaani struktuur: 1. Sisukord 2. Kokkuvõte - firma - turu potentsiaal - arenguetapid - kompetents - finantskokkuvõte: * kasumiaruanded (nt. taotletava laenuper. jooksul) * suhtarvud. 3. Ettevõtte kirjeldus: - eesmärgid - arengusuunad - juriidiline vorm, omanikud. 4. Tooted, teenused, põhitegevuse valdkonnad: - füüsiline kirjeldus - kasutatavus, kvaliteet - arenguetapid. 5. Müügi- ja turundusplaan: - turu määratlus ja areng (võimalused) - käive turgude ja tootegruppide lõikes - konkurents ja väliskeskkonna mõju - turustusstrat.: * toodangu jaotamine * reklaam
Kuna info kogumisel ja kasutamisel osalevad ka teised allüksused, näiteks müük ja raamatupidamine, siis tulev infosüsteem kavandada nendega koostöös, et rahuldataks kõigi osapoolte infovajadus. Tehnilised vahendid raportite vormidest analüüsitarkvarani hõlbustavad ja kiirendavad info kogumist, analüüsi ja kasutamist. Vastutus info kogumise eest! Turundusinfo allikad jagunevad: - firmasisene info – kliendiandmebaasid, müügi-ja kasumiaruanded, info tootmisvõimuste kohta - turuluure – ajakirjanduses ja Internetis avaldatud teave, vahendajatelt saadav info konkurentide tegevuse kohta, klientidelt müügikontaktide käigus saadav tagasiside,… - turundusuuring – tarbijate sissetulekute ja kulutuste uuringud, tarbijate ootuste uuringud, uuringud selle kohta, mida tarbijad arvavad konkreetsetest turul pakutavatest toodetest, mida nad peavad nende eelisteks ja puudusteks. 1
· eeliseks on see, et ta annab tavaliselt parema ülevaate sellest, mis eesmärkidel kulutusi tehti. 14 Tallinna Tehnikagümnaasium · puuduseks on skeemi keerukam rakendamine ja suur hulk subjektiivsust kulude jagamisel erinevate kasumiaruande ridade vahel, mistõttu on sarnaste ettevõtete kasumiaruanded omavahel tihti raskesti võrreldavad. Järgnevalt on toodud kasumiaruande skeem 2 kulukirjete loetelu. Kasumiaruande skeem 2 kulukirjete loetelu. (Kulud klassifitseeritakse iseloomu järgi). Müügitulu Muud äritulud 1. Äri tulud Valmistoodangu- ja lõpetamata toodangu varude jääkide muutus Kapitaliseeritud väljaminekud omatarbeks põhivara valmistamisel Kasutatud materjal ja teenused Tööjõu kulud · töötasu
Välised infoallikad - teave partnerfirmadest - intervjuu firmajuhtidega - finantsaruanded - ametlikud dokumendid jm. Dokumendid laenu taotlemiseks Laenuavaldus panga blanketil Asutamisdokumendid - äriregistri väljavõte - asutamisleping - põhikiri - litsentsid, tegevusload Finantsaruanded - eelmise majandusaasta aruanne koos audiitori järelotsusega - kvartalite bilansid ja kasumiaruanded - fianantsaruandeid muude perioodide kohta. Äriplaan - kokkuvõtlik ja sisutihe äriplaan firma senise tegevuse ja tulevaste plaanide kohta - tuleviku finantsprojektsioonid Koostöölepingud partneritega - maarendilepingud - hoonete ja masinate rendilepingud - lepingud turustajatega ja hankijatega. Informatsioon tagatise kohta - laenutaotleja pakkumine laenu tagatise kohta
kuluartiklite lõikes, kasutatakse keskmisi näitajaid. Töö, mille teeb ära ärisimulaator, seisneb oodatavate majandustulemuste, äriseisude ja tasuvusnäitajate väljaarvutamises. Nende põhjal saabki ärijuht hinnata, kas valitud kurss ja seatud eesmärgid on õiged. Iseenesest on ärisimulatsioon lihtne. Kasutades vastavat tarkvara, sisestab kasutaja mudelisse parameetrid ja prognoosid, saades vastu projektsioonid ettevõtte tuleviku suhtes (rahavood, kasumiaruanded, bilansid, tasuvusnäitajad jm). Sisendite muutmine muudab automaatselt ka finantsprojektsioone. Niiviisi katsetades ja andmeid samm-sammult korrigeerides, jõutakse lõpuks rahuldava tulemuseni, mille võib kuulutada antud ajahetkel kehtivaks äriplaaniks. Tüüpiliselt sisaldub sellises dokumendis ka müügiplaan, kulude eelarve, investeeringute plaan ning ettevõtte finantseerimise kava. Seejuures võib plaani ajahorisont ulatuda mõnest kuust mitme aastani
Tallinna Tehnikaülikool Majandusarvestuse instituut FINANTSARVESTUS Loengukonspekt Koostanud lektor Iivi Maspanov SISUKORD SISUKORD ......................................................................................................................... 2 1. MAJANDUSARVESTUS ................................................................................................... 3 2. RAHVUSVAHELISELT TUNNUSTATUD ARVESTUSE JA ARUANDLUSE PÕHIMÕTTED .......... 5 3. RAAMTUPIDAMISE AASTAARUANDE KOOSTAMISE ALUSPRINTSIIBID (RMPS § 16) ......... 6 4. RAAMATUPIDAMISES KASUTATAVAD MÕISTED ............................................................ 7 5. MAJANDUSTEHINGUTE DOKUMENTEERIMINE JA REGISTREERIMINE ............................. 8 6. RAAMATUPIDAMISE ARVESTUSMEETODID.................................................................. 12 7. RAAMATUPIDAMISE BILANSS ....
JUHTIMISARVESTUS TAK0010 1. JUHTIMISARVESTUSE OLEMUS 2 2. KULUDE LIIGITAMINE 6 3. KULUDE KÄITUMINE 13 4. KULU-MAHU-KASUMI ANALÜÜS 19 5. OTSUSTE LANGETAMINE 25 6. EELARVESTAMINE 29 7. RAHAKÄIBE ARUANNE 40 8. KVALITEEDIKULUD 45 9. FINANTSARUANNETE ANALÜÜS 48 10. INVESTEERINGUTE EELARVESTAMINE JA ANALÜÜS 51 11. VASTUTUSKESKUSED 53 12. JUHTIMISARVESTUSSÜSTEEMI LOOMISE ALUSED 56 TESTIKÜSIMUSTE VASTUSED 59 1. JUHTIMISARVESTUSE OLEMUS Juhtimisarvestus peab tagama juhtimisotsuste langetamiseks vajaliku info. --- MÕISTED: kavandamine - firma eesmärkide määratlemine ning nende saavutamiseks vajaliku s...
Skeemi 2 on tavaliselt keerulisem rakendada, kuna kõikide ärikulude juures on vaja otsustada, millise ettevõtte funktsiooniga on nad seotud. Teatud kulusid (näit tööjõukulud) tuleb proportsionaalselt jagada erinevate funktsioonide vahel. Skeemi 2 alusel liigendatud kasumiaruanne annab aruande kasutajatele parema ülevaate erinevate funktsioonide kulukusest ettevõttes, samas on kulude jagamine funktsioonidele subjektiivne ning erinevate ettevõtete skeemi 2 alusel koostatud kasumiaruanded ei pruugi omavahel olla võrreldavad. Sobiva kasumiaruande skeemi valikul tuleb lähtuda sellest, kumb liigendus annab aruannete kasutajatele parema ülevaate ettevõtte majandustegevuse tulemuse kujunemisest, võttes arvesse rahvusvahelist praktikat antud tegevusvaldkonnas. Üleminekul ühelt kasumiaruande skeemilt teisele tuleb tagasiulatuvalt (vastavalt uuele esitusviisile) korrigeerida ka eelmise perioodi võrreldavaid andmeid. Tulude ja kulude saldeerimine (kajastamine netosummas)