Selline jogurt säilib jahedas vähemalt kakskolm nädalat. Nii öelda "elavaid jogurteid" tuleb tingimata hoida temperatuuril +2...+6 °C. Järelpastöriseeritud jogurtid säilivad ka toatemperatuuril. Jogurti valmistamisel kasutatakse bakterjuuretist, mis on tegelikult kahe piimhappebakteri: bulgaaria kepikeste Lactobacillus bulgaricus ja piimhappe streptokokkide Streptococcus thermophilus segu. Streptokokid toodavad põhiliselt mitmesuguseid happeid, laktobatsillid aga maitse ja aroomühendeid. Rasvasuse alusel jagunevad jogurtid kolme rühma: rasvavaesed tooted, mille rasvasisaldus jääb vahemikku 0,1...0,3% piimajogurtid rasvasusega 1,5...3,5% koorejogurtid, milles on rasva 10% või rohkem. Üks jogurti liike on joogijogurt, mis on tavaliselt vedelama konsistentsiga ning lisatud moos on ilma marjatükkideta. BANAAN Banaan sisaldab kolme naturaalset suhkrut: sahharoosi, fruktoosi ja glükoosi. Uuringud...
Lisatakse juuretis, mille täpne liigiline koosseis ja struktuur on teadmata, so defineerimata kultuur (nt keefiriseenes) Juuretiste klassifikatsioon: Temperatuuritundlikkuse alusel: 1. Termofiilsed kultuurid: temperatuuri optimum 45°C g=30min nt piima streptokokid, laktobatsillid Steptococcus salivarius ssp thermophilus, Lactobacillus delbruecki ssp bulgaricus, L.helveticus Jogurt, Mozzarella, Emmental 2. Mesofiilsed kultuurid: Temperatuuri optimum 30°C Nt: laktokokid G=1,0h (30°C) Lactococcus lactis ssp cremoris, Lactococcus lactis ssp lactis biovar diacetylactis, Leuconostic mesenteroides ssp cremoris Laktobatsillid: Lactobacillus brevis...
· Mõnedes organismi piirkondades mikroobe ei ole või on ajutiselt (nt ülemistes kuseteedes, veres) · Sooletrakt o Makku satuvad bakterid koos toiduga o Maomahla ja seedeensüümide, mida eritatakse maos ja peensooles, toimel enamus baktereid sureb o Maos on happeline keskkond, seega ei saa tekkida normaalset mikrofloora, siiski maoepiteelil suudavad elada happetolerantsed laktobatsillid ja streptokokid o Alahappelises maos võivad elada bakterid, kes osalevad maohaavade ja maovähi tekkes o Peensoole alumises osas ja jämesooles on palju mikroobe, sest seal on püsiv temperatuur, sobiv niiskus ja toitainete sisaldus Jämesoole mikroobid on anaeroobid Jämesoole mikrofloora toimib nagu organ viies läbi keerulisi biokeemilisi reaktsioone...
Nii-öelda "elavaid jogurteid" tuleb tingimata hoida temperatuuril +2...+6 °C. Järelpastöriseeritud jogurtid säilivad ka toatemperatuuril. Jogurti valmistamisel kasutatakse bakterjuuretist, mis on tegelikult kahe piimhappebakteri: bulgaaria kepikeste Lactobacillus bulgaricus ja piimhappe streptokokkide Streptococcus thermophilus segu. Streptokokid toodavad põhiliselt mitmesuguseid happeid, laktobatsillid aga maitse- ja aroomühendeid. Rasvasuse alusel jagunevad jogurtid kolme rühma: rasvavaesed tooted, mille rasvasisaldus jääb vahemikku 0,1...0,3% piimajogurtid rasvasusega 1,5...3,5% koorejogurtid, milles on rasva 10% või rohkem. Üks jogurti liike on joogijogurt, mis on tavaliselt vedelama konsistentsiga ning lisatud moos on ilma marjatükkideta. Tootja ja tooted 1. Valio Väiksed topsijogurtid » Valio Gefilus vaarika-mustsõstrajogurt 2% 100g...
1 1. Mis on bioloogiline ohutegur? .............................................................................................. 2 1.1.Töökohtadest ja tööprotsessidest tulenev risk................................................................ 2 1.2 Ainest tulenev oht........................................................................................................ 3 2.Bioloogilise ohuteguri toime................................................................................................... 3 3.Näiteid bioloogilisest ohutegurist põhjustatud haigestumistest.............................................. 5 4.Kasutatud kirjandus:.............................................................................................................. 7...
hambakude iseenesest ei tervistu. Karioosse protsessi alg- ehk laigustaadiumis on võimalik küll veel kaariese kulgu pidurdada ja emaili remineraliseerida ehk tugevdada, vältimaks defekti väljakujunemist. Kaariese põhjused põhjustavad süsivesikutest ja magusainetest üleküllastatud toit ja selle pikaajaline kontakt hambapinnaga. Suuõõne mikroobid, peamiselt streptokokid ja piimhappekepikesed ehk laktobatsillid . Pikk aeg, mille jooksul kleepuvad magusained katavad hambaemail. Ohtlikud on nn. lutsukommid, mida lapsed imevad tundide kaupa. Hambapinna katt ehk plaque. Katt kinnitub hambale igemepoolses osas. Hambapind muutub tuhmiks, kollakaks ja karedaks. Kaariese teket ja katu ladestumist hambaemaili pinnale mõjutavad sülje ja katu koostis. Süljes on mineraalid (kaltsium-, fosfaat- ja fluoriidioonid) ning hulk mikroelemente, orgaanilisi happeid, mono- ja disahhariide...
Nad lõhustavad substraati oksüdatsiooniprotsessis, mille tagajärjeks on H2O ja CO2 teke. Sealjuures vabaneb kogu substraadis peituv energia. Nendeks bakteriteks on nt äädikhappebakterid, tuberkuloositekitaja jt. Mikroaerofiilid - paljunevad keskkonnas, kus hapniku kontsentratsioon on madal (kuni 1%). Siia alla kuuluvad nt kiirikseened, laktobatsillid . Fakultatiivsed anaeroobid - suudavad paljuneda nii õhuhapniku olemasolul kui ka selle puudumisel. Enamus haigustekitajatest on fakultatiivsed anaeroobid. Obligaatsed anaeroobid - mikroobid, kes paljunemiseks vajavad hapnikuvaba keskkonda. Substraati nad lõpuni ei lõhusta. Anaeroobsetes tingimustes kasvavad võihappebatsillid, teetanuse ja botulismi tekitajad. 14. Bakterite kasv ja paljunemine ning paljunemise faasid vedelsöötmes...
Piima koostis Vesi- 87,3 % (85,5- 88,7%) Rasv- 3,9 % (2,4-5,5%) Rasvata kuivaine 8,8% (7,9%- 10,0%): *Valk- 3,25% *Laktoos- 4,6% *Mineraalained- 0,65 % (Ca, P, Mg, K, Na, Zn, Cl, Fe, Cu) *Vitamiinid (A, C, D jne), ensüümid (peroksidaas, katalaas, fosfataas, lipaas) Piimarasv piima kõige kõikuvam koostisosa. Et rasv piima veefaasis ei lahustu, võtavad rasvaosakesed juba epiteelirakkudes keraja kuju (rasvakuulike). Lüpsisoojas piimas on rasv emulsioonina. Piimarasva sünteesil on olulisteks lähteaineteks vatsast pärinevad lenduvad rasvhapped. Glütseriin kui rasva lähteaine pärineb osaliselt verest, osalt moodustub glükoosist. Piimavalkudest sünteesitakse piimanäärmeis kaseiin, albumiin ja globuliin. Nende sünteesi lähteaineteks on vere aminohapped. Otseselt kanduvad verest piima immunglobuliinid ning vereseerumi albumiin. Pimasuhkur e laktoos on piima spetsiifiline ja stabiilne süsivesikuline komponent. Laktoosi lähteaineks on vere lakto...
elastsed.sisaldavad 90 %vett, kuivaines-karbohüdraadid, proteiinid, rasv, mineraalained. Tekib suures koguses polüsahhariide, kefiraani, mis sisaldab glükoosi ja galaktoosi. Laktobatsille 66%, kokikujulisi piimhappebaktereid 16%,pärmseeni 18%. Mikrooranismid on sümbioosetes suhetes.Uusi seeni saab vanade paljundamisel-kasvatatakse pastöriseeritud piimas , peab erladama-saadakse filtraat-kefir. Keefiri juuretise mikrofloora: mesofiilsed homofermentatiivsed laktokokid, laktobatsillid ,mesofiilsed heterofermentatiivsed laktokokid, pärmseened, äädikhappebakterid. 29. Hallitusseente kultuuride juuretised Piimatoodetel-Penicillum. Penicillum camembert:puuvillataolised kolooniad, valged, suur hulk viljatuid hüüfe, vähe spoore. Geotrichum candidum'i-opt.t 25 kraadi, ph5,5suurem keedusoola tundlikus. Penicillium roqueforti-snihallitusjuustudes.opt 35 kraadi., ph 4. 30. Juuretiste valmistamine hallitusseente kultuuridest...
Mikroobide eripind ja kuju, nende seos toitumisega. Toitumisprobleemid väga suurtel bakteritel. Võimalused eripinna suurendamiseks. Pelagibacter ubique. Mikroorganismid toituvad osmootselt kasutavad lahustunud aineid, mis jõuavad nende rakku läbi pinna, läbides kapsli, kesta ja membraani. Peamiseks takistuseks on rakumembraan, mida ained läbivad kas difusiooniga või kanaleid ja valgulisi transportereid kasutades. GN bakteritel tuleb täiendava barjäärina juurde rakukesta välismembraan. Seetõttu on GN bakterid vähem tundlikud mürgistele ainetele. Sh aintibiotsidele. Mida väiksemate mõõtmetega bakter, seda suurem eripind. Väikeste mõõtmete tõttu on palju toitumispinda (suur eripind). Ülilihtsad organismid ei saakski olla väga suured, sest suurena nad ei toimiks: nad ei suudaks r...
Nad soodustavad ka C-vitamiini omandamist, tugevdavad veresoonkonda, takistavad trombide teket ning ei ole organismile toksilised. Võtta 15 tilka kolm korda päevas koos vähese vee või mahlaga. Probiootikumid moodustavad soole seinale kaitsekihi, hoides ära soovimatute bakterite kinnitumist, aitavad luua ja taastada seedetraktis normaalset soole mikrofloorat ning suurendada mao ja soolestiku vastupanuvõimet soovimatute bakterite tõrjumiseks. Laktobatsillid koostöös bifidobakteritega toetavad ka immuunsüsteemi tööd ning on abiks reisidel, füüsilise ja vaimse pinge perioodil, antibiootikumikuuri ajal ja antibiootikumide järgselt. Võtta kaks kapslit päevas, pärast sööki. Antibiootikumide võtmisega tuleb pidada kaks tundi vahet. Küüslauk on klassikaline abivahend organismi tugevdamiseks. See tugevdavab immuunsüsteemi ning muudab organismi külmetushaiguste suhtes vastupidavamaks leevendab grippi,...
Vähendada piimas olemasolevate mikroorganismide arvukust. 2. Hävitada patogeensed mikroorganismid, et tagada tarbija ohutus. 1 3. Pikendada piima säilivusaega. Piima termilise töötlemisega hävitatakse piimast suur osa neid mikroorganisme (nt laktobatsillid , streptokokid, laktokokid jt), mis kutsuksid esile piima kiire riknemise. Seetõttu kuumtöödeldud piima säilivusaeg on pikem kui toorpiimal. 4. Piima koostisosade muutmine, et saavutada tootele soovitud omadused (kalgendi tugevus jne). 5. Piima ettevalmistamine järgmisteks tehnoloogilisteks etappideks läbi piima keemiliste, füüsikaliste ja mikrobioloogiliste omaduste muutmise. 4. Separeerimise mõiste, kasutamise eesmärgid, protsessi olemus...
Diplokokid on pärast pooldumist kahekaupa paaristikku jäänud kokid. Kui kokid asetsevad segipaisatuna (viinamarjakobara taoliselt) nimetatakse neid kobar- ehk stafülokokkideks (nt Staphylococcus aureus). Pulgakujuliste bakterite otsad võivad olla ümarad, teravad, tömbid või nuiataolised. Nad asetsevad ühe- või kahekaupa. Osad liigid võivad moodustada ka ahelaid. Siia alla kuuluvad nt laktobatsillid , tuberkuloosibakterid jt. Jagunevad: Korrapärase kujuga aeroobsed eoseid mittemoodustavad pulkbakterid (Lactobacillus spp., Listeria monocytogenes). Aeroobsed spoore moodustavad batsillid (Bacillus anthracis, Bacillus cereus). Klostriidide hulka kuuluvad eseid moodustavad anaeroobsed bakterid (Clostridium botulinum). Grampositiivsed aeroobsed eoseid mittemoodustavad mükobakterid (Mycobacterium tuberculosis)....
piimhappebakterite puhaskultuure ja saadakse tugev kalgend- hapupiim Lisades hapupiimale atsidofiilkepikeste juuretist, saame A-hapupiima, mis parandab soolestiku mikrofloorat Haps valmistatakse hapendatud piimast, millele on lisatud probiootilisi piimhappebaktereid Enne pakendamist lisatakse ka naturaalne puuvilja- või marjalisand Hommikuhaps sisaldab purustatud otra, rukist, kaera ja nisu- kiudaineid Keefir valmistamisel kasutatakse juuretist, mille hulgas on laktokokid, laktobatsillid ja pärmid Keefiril on hapukas maitse ning väike gaasi- ja alkoholisisalduse (0,003%) Mida rasvasem on keefir, seda vähem terav maitse avaldub (ph 4,2-4,6) Pett Pett = võipiim = või valmistamise kõrvalsaadus Hapendatud pett saadakse rõõsa võipiima hapendamisel bakterjuuretise abil Juuretis sisaldab erinevaid piimhappebaktereid (streptokokid ja laktobatsillid). Pett Koostise parandamiseks lisatakse petile enne hapendamist lõssi Saadud segu ühtlustatakse,...
Bakterite levik, kasutamine ja tähtsus BAKTERID Viimastel aastatel on meedias üha sagedamini kajastamist leidnud bakterite hirmuteod. Inimesed kardavad puudutada tualettruumide uksi ja kasutavad nende puhastamiseks üha uuemaid ja kangemaid puhastusvahendeid. Ajalehtedest võib lugeda ka superbakteritest, kes paari päevaga inimese “ära söövad”. Sellest hirmust võidavad ainult ärimehed, kes müüvad maha järjest rohkem antibakteriaalseid vahendeid, kuid tavainimesed saavad ainult kahju, sest niimoodi totaalselt kõiki baktereid hävitades hävitatakse ka meie sõbrad, kes saaks osade bakteritega ise hakkama. Hävitustöö tulemusena tekivad veel hullemad . Juba on kuulda olnud ravimatust tuberkuloosist, mis on tekkinud just inimeste oskamatusest bakteritega võidelda. Ärimehed ei viitsi valmistada kitsa toimealaga vahend...
lõppossa. Jämesoole sisaldis ei lähe, sest kui rõhk jämesoole sulgurlihase juures tõuseb, läheb see veel rohkem kinni. (mida vittu) Jämesoole mikrofloora on kahesugune: seal olemas roisubakterid ja käärimist põhjustavad bakterid – normaalselt on nad tasakaalus. Antibiootikumid võivad käärimisbaktereid alla suruda nii, et roisubakterid pääsevad domineerima. Et vältida antibiootikumravi korral selelst olukorda, siis on soovitav kas kasutda täiendavalt piimasid, kus laktobatsillid sees või siis kohe preparaadid, mis taastavad normaalse mikrofloora või takistavad roisubakterite domineerimist. Piimhappebakteritega piimatooted aitavad. Hapupiim on päris kasulik antibiootikumravi korral, samuti keefir. Jämesoole peristaltika ehk sooleliigutused toimuvad segmentliigutuste ja peristaltiliste liigutuse abil. Segmentliigutused tähendavad seda, et teatud kohas nööörduvad... Peristaltika lükkab edasi pärasoole suunas. Umbes 3x päevas...
Nad lõhustavad substraati oksüdatsiooniprotsessis, mille tagajärjeks on H2O ja CO2 teke. Sealjuures vabaneb kogu substraadis peituv energia. Nendeks bakteriteks on nt äädikhappebakterid, tuberkuloositekitaja jt. C6H12O6h20=6CO2+6H2 + energia Mikroaerofiilid − paljunevad keskkonnas, kus hapniku kontsentratsioon on madal (kuni 1%). Siia alla kuuluvad nt kiirikseened, laktobatsillid . Fakultatiivsed anaeroobid − suudavad paljuneda nii õhuhapniku olemasolul kui ka selle puudumisel. Enamus haigustekitajatest on fakultatiivsed anaeroobid. Obligaatsed anaeroobid − mikroobid, kes paljunemiseks vajavad hapnikuvaba keskkonda. Substraati nad lõpuni ei lõhusta. Anaeroobsetes tingimustes kasvavad võihappebatsillid, teetanuse ja botulismi tekitajad. 13. Bakterite kasv ja paljunemine ning kasvufaasid....
Bakterirakus leiduvad polümeraasid: ! Replikatsiooni viivad läbi DNA polümeraasid (erinevad eri ahelatel). Replikatsioonijärgne parandamine: polümeraasid. Valepaardumiste eemaldamiseks: DNA polümeraas III – lisab nukleotiide sünteesitava ahela 3’ otsa; suudab eemaldada viimase DNA-le lisatud nukleotiidi (eksonukleaasne aktiivsus) st valesti lisatud nukleotiid eemaldatakse ning asendatakse õigega: DNA üks parandusmehhanisme bakteris. Pärast vea eemaldamist replikatsioon jätkub. DNA polümeraas I – aeglasem, aga tal on nii 3’ 5’ kui ka 5’ 3’ eksonukleaasne aktiivsus; Replikatsiooni käigus tunneb ära RNA praimeri ja asendab selle desoksüribonukleotiididega; Parandab vead, mida ei suutnud parandada DNA polümeraas III On ka DNA polümeraas V ja IV – neil puudub 3’-5’ eksonukleaasne aktiivsus, seetõttu teevad nad palju vigu 2. PRO- JA EUKARÜOOTSE RAKU GENOO...
Mikroorganismide hulk inimese organismis on 10 korda suurem, kui tema keharakkude hulk. Normaalne mikrofoora kaitseb organismi haigustekitajate eest, takistades organismile kahjulike bakterite kinnitumist kudedele. 1) Osaleb seedimisprotsessis; toitainete lõhustamine. 2) Osaleb ainevahetuses – kasulike bioaktivsetee ainete (vitamiinid, aminohapped, kasvufaktorid, ensüümide väljatöötamine. 3) Stmuleerib immuunsüsteemi. 4) Laktobatsillid , bifdobakterid, reguleerides oks/red-i protsesse, toimivad antoksüdantdena. 5) Tagavad kolonisatsiooniresistentsuse (kolonisatsiooniresistentsus on mehhanismide kogum, mis kindlustab organismi normaalse mikrofoora stabiilsuse ja väldib asustamist juhuslike mikroobidega). JAGUNEMINE 1) Indigeenne e. residentne e. sümbiontne mikrofoora – mikroobid, mis on omased antud biotoobile ja tagavad kolonisatsiooniresistentsuse. 2) Eksogeenne e...
Genitaaltrakti mikrobioota § Meestel sama mis urotraktis. § Tupp koloniseerub varsti peale sündi: korüünebakterid, stafülokokid, streptokokkidega, E. coli ja Lactobacillus. § Reproduktiivses eas sisaldab tupp östrogeenide tulemusena glükogeeni, seda lagundavd laktobatsillid piimhappeks. Piimhape takistab paljude teiste bakte-rite, v.a. laktobatsillid, paljunemist. Madal pH soodustab tuppe kaitset võõraste mikroobide eest. § Mikrobioota tupes muutub sõltuvalt hormonaalsest (menstruatsiooni) tsüklist. Seedekulgla mikrobioota § Varieerub vertikaalselt ja horisontaalselt. § Horisontaalne erinevus - mõned liigid seostuvad limaskestaga (tropism), teised rohkem valendikus. § Gram-positiivsed (laktobatsillid, streptokokid) seostuvad...