sisaldavad elusaid baktereid. Selline jogurt säilib jahedas vähemalt kakskolm nädalat. Nii öelda "elavaid jogurteid" tuleb tingimata hoida temperatuuril +2...+6 °C. Järelpastöriseeritud jogurtid säilivad ka toatemperatuuril. Jogurti valmistamisel kasutatakse bakterjuuretist, mis on tegelikult kahe piimhappebakteri: bulgaaria kepikeste Lactobacillus bulgaricus ja piimhappe streptokokkide Streptococcus thermophilus segu. Streptokokid toodavad põhiliselt mitmesuguseid happeid, laktobatsillid aga maitse ja aroomühendeid. Rasvasuse alusel jagunevad jogurtid kolme rühma: rasvavaesed tooted, mille rasvasisaldus jääb vahemikku 0,1...0,3% piimajogurtid rasvasusega 1,5...3,5% koorejogurtid, milles on rasva 10% või rohkem. Üks jogurti liike on joogijogurt, mis on tavaliselt vedelama konsistentsiga ning lisatud moos on ilma marjatükkideta. BANAAN Banaan sisaldab kolme naturaalset suhkrut: sahharoosi, fruktoosi ja glükoosi. Uuringud
kultuur 7 3. Lisatakse juuretis, mille täpne liigiline koosseis ja struktuur on teadmata, so defineerimata kultuur (nt keefiriseenes) Juuretiste klassifikatsioon: Temperatuuritundlikkuse alusel: 1. Termofiilsed kultuurid: temperatuuri optimum 45°C g=30min nt piima streptokokid, laktobatsillid Steptococcus salivarius ssp thermophilus, Lactobacillus delbruecki ssp bulgaricus, L.helveticus Jogurt, Mozzarella, Emmental 2. Mesofiilsed kultuurid: Temperatuuri optimum 30°C Nt: laktokokid G=1,0h (30°C) Lactococcus lactis ssp cremoris, Lactococcus lactis ssp lactis biovar diacetylactis, Leuconostic mesenteroides ssp cremoris Laktobatsillid: Lactobacillus brevis
piimhappebakterite puhaskultuure ja saadakse tugev kalgend- hapupiim Lisades hapupiimale atsidofiilkepikeste juuretist, saame A-hapupiima, mis parandab soolestiku mikrofloorat Haps valmistatakse hapendatud piimast, millele on lisatud probiootilisi piimhappebaktereid Enne pakendamist lisatakse ka naturaalne puuvilja- või marjalisand Hommikuhaps sisaldab purustatud otra, rukist, kaera ja nisu- kiudaineid Keefir valmistamisel kasutatakse juuretist, mille hulgas on laktokokid, laktobatsillid ja pärmid Keefiril on hapukas maitse ning väike gaasi- ja alkoholisisalduse (0,003%) Mida rasvasem on keefir, seda vähem terav maitse avaldub (ph 4,2-4,6) Pett Pett = võipiim = või valmistamise kõrvalsaadus Hapendatud pett saadakse rõõsa võipiima hapendamisel bakterjuuretise abil Juuretis sisaldab erinevaid piimhappebaktereid (streptokokid ja laktobatsillid). Pett Koostise parandamiseks lisatakse petile enne hapendamist lõssi Saadud segu ühtlustatakse,
haigestumise ennetamise ja efektiivse ravi võimalikkus Bioloogilised ohutegurid jagatakse nelja ohurühma vastavalt nende nakatamisvõimele: · 1. ohurühma ohutegurid 1.) teadaolevalt ei põhjusta inimese haigestumist; 2.) võivad põhjustada allergiat. (laktobatsill, hallitusseened, biostimulaatorid). Laktobatsill on bakter, mis levib loomatoidu, silo ja väetisega. Erinevaid liike leidub hapupiimas, juustus, jogurtis. Neil on oluline osa toidu hapendamisel ja kääritamisel. Laktobatsillid kuuluvad inimese soole mikrofloorasse, mis aitavad ära hoida kahjulike bakterite vohamist. Neid kasutatakse soole normaalse floora taastamiseks pärast antibiootikumiravi. I ohurühma kuuluvate bioloogiliste ohuteguritega kokkupuute korral peab ainult jälgima tööohutuse ja tööhügieeni põhimõtteid. · 2. ohurühma ohutegurid võivad põhjustada inimese haigestumist ning seetõttu ohustavad töötaja tervist, kuid ei põhjusta nakkusohtu elanikkonnale; nende
Selline jogurt säilib jahedas vähemalt kaks-kolm nädalat. Nii-öelda "elavaid jogurteid" tuleb tingimata hoida temperatuuril +2...+6 °C. Järelpastöriseeritud jogurtid säilivad ka toatemperatuuril. Jogurti valmistamisel kasutatakse bakterjuuretist, mis on tegelikult kahe piimhappebakteri: bulgaaria kepikeste Lactobacillus bulgaricus ja piimhappe streptokokkide Streptococcus thermophilus segu. Streptokokid toodavad põhiliselt mitmesuguseid happeid, laktobatsillid aga maitse- ja aroomühendeid. Rasvasuse alusel jagunevad jogurtid kolme rühma: rasvavaesed tooted, mille rasvasisaldus jääb vahemikku 0,1...0,3% piimajogurtid rasvasusega 1,5...3,5% koorejogurtid, milles on rasva 10% või rohkem. Üks jogurti liike on joogijogurt, mis on tavaliselt vedelama konsistentsiga ning lisatud moos on ilma marjatükkideta. Tootja ja tooted 1. Valio Väiksed topsijogurtid » Valio Gefilus vaarika-mustsõstrajogurt 2% 100g
20 30 minutit Töötlemise eesmärgid: 1. Vähendada piimas olemasolevate mikroorganismide arvukust. 2. Hävitada patogeensed mikroorganismid, et tagada tarbija ohutus. 1 3. Pikendada piima säilivusaega. Piima termilise töötlemisega hävitatakse piimast suur osa neid mikroorganisme (nt laktobatsillid, streptokokid, laktokokid jt), mis kutsuksid esile piima kiire riknemise. Seetõttu kuumtöödeldud piima säilivusaeg on pikem kui toorpiimal. 4. Piima koostisosade muutmine, et saavutada tootele soovitud omadused (kalgendi tugevus jne). 5. Piima ettevalmistamine järgmisteks tehnoloogilisteks etappideks läbi piima keemiliste, füüsikaliste ja mikrobioloogiliste omaduste muutmise. 4. Separeerimise mõiste, kasutamise eesmärgid, protsessi olemus
bioflavonoidid tugevad antioksüdandid. Nad soodustavad ka C-vitamiini omandamist, tugevdavad veresoonkonda, takistavad trombide teket ning ei ole organismile toksilised. Võtta 15 tilka kolm korda päevas koos vähese vee või mahlaga. Probiootikumid moodustavad soole seinale kaitsekihi, hoides ära soovimatute bakterite kinnitumist, aitavad luua ja taastada seedetraktis normaalset soole mikrofloorat ning suurendada mao ja soolestiku vastupanuvõimet soovimatute bakterite tõrjumiseks. Laktobatsillid koostöös bifidobakteritega toetavad ka immuunsüsteemi tööd ning on abiks reisidel, füüsilise ja vaimse pinge perioodil, antibiootikumikuuri ajal ja antibiootikumide järgselt. Võtta kaks kapslit päevas, pärast sööki. Antibiootikumide võtmisega tuleb pidada kaks tundi vahet. Küüslauk on klassikaline abivahend organismi tugevdamiseks. See tugevdavab immuunsüsteemi ning muudab organismi külmetushaiguste suhtes vastupidavamaks leevendab grippi,
· Tsüst bakteritel esinev puhkevorm, mis aitab üle elada halbu keskkonnatingimusi; tsüstiks muutub kogu rakk · tinglikeks patogeenideks e juhuseotijateks mikroorganismid, mis kuuluvad normaalsesse mikrofloorasse, kui teatud tingimustel võivad siiski põhjustada haigestumist · Probiootikumid e probiootilised mikroorganismid - inimese organismist (soolest) isoleeritud kasulikud mikroobid (laktobatsillid, bifidobakterid) · Prebiootikumid - ained, mis tõhustavad probiootikumide arengut inimese sooles · Sünbiootikum toode, mis sisaldab nii prebiootikumi kui ka probiootikumi · Patogeen haigusetekitaja bakter · Virulentsus liigi esindaja patogeensuse väljendumise aste · Vaktsiin patogeensete mikroobide nõrgestatud või spetsiaalselt töödeldud tüved, mis kutsuvad esile antikehade tekke ja kaitsevad inimest haigusetekitaja eest
põhjusta tavaolukorras tema haigestumist. Mikroorganismide hulk inimese organismis on 10 korda suurem, kui tema keharakkude hulk. Normaalne mikrofoora kaitseb organismi haigustekitajate eest, takistades organismile kahjulike bakterite kinnitumist kudedele. 1) Osaleb seedimisprotsessis; toitainete lõhustamine. 2) Osaleb ainevahetuses – kasulike bioaktivsetee ainete (vitamiinid, aminohapped, kasvufaktorid, ensüümide väljatöötamine. 3) Stmuleerib immuunsüsteemi. 4) Laktobatsillid, bifdobakterid, reguleerides oks/red-i protsesse, toimivad antoksüdantdena. 5) Tagavad kolonisatsiooniresistentsuse (kolonisatsiooniresistentsus on mehhanismide kogum, mis kindlustab organismi normaalse mikrofoora stabiilsuse ja väldib asustamist juhuslike mikroobidega). JAGUNEMINE 1) Indigeenne e. residentne e. sümbiontne mikrofoora – mikroobid, mis on omased antud biotoobile ja tagavad kolonisatsiooniresistentsuse. 2) Eksogeenne e
Nende ensüümide abil toimub vesiniku ülekanne oksüdeeritavalt substraadilt aktseptorile − õhuhapnikule. Nad lõhustavad substraati oksüdatsiooniprotsessis, mille tagajärjeks on H2O ja CO2 teke. Sealjuures vabaneb kogu substraadis peituv energia. Nendeks bakteriteks on nt äädikhappebakterid, tuberkuloositekitaja jt. C6H12O6h20=6CO2+6H2 + energia Mikroaerofiilid − paljunevad keskkonnas, kus hapniku kontsentratsioon on madal (kuni 1%). Siia alla kuuluvad nt kiirikseened, laktobatsillid. Fakultatiivsed anaeroobid − suudavad paljuneda nii õhuhapniku olemasolul kui ka selle puudumisel. Enamus haigustekitajatest on fakultatiivsed anaeroobid. Obligaatsed anaeroobid − mikroobid, kes paljunemiseks vajavad hapnikuvaba keskkonda. Substraati nad lõpuni ei lõhusta. Anaeroobsetes tingimustes kasvavad võihappebatsillid, teetanuse ja botulismi tekitajad. 13. Bakterite kasv ja paljunemine ning kasvufaasid.
... lõppossa. Jämesoole sisaldis ei lähe, sest kui rõhk jämesoole sulgurlihase juures tõuseb, läheb see veel rohkem kinni. (mida vittu) Jämesoole mikrofloora on kahesugune: seal olemas roisubakterid ja käärimist põhjustavad bakterid – normaalselt on nad tasakaalus. Antibiootikumid võivad käärimisbaktereid alla suruda nii, et roisubakterid pääsevad domineerima. Et vältida antibiootikumravi korral selelst olukorda, siis on soovitav kas kasutda täiendavalt piimasid, kus laktobatsillid sees või siis kohe preparaadid, mis taastavad normaalse mikrofloora või takistavad roisubakterite domineerimist. Piimhappebakteritega piimatooted aitavad. Hapupiim on päris kasulik antibiootikumravi korral, samuti keefir. Jämesoole peristaltika ehk sooleliigutused toimuvad segmentliigutuste ja peristaltiliste liigutuse abil. Segmentliigutused tähendavad seda, et teatud kohas nööörduvad... Peristaltika lükkab edasi pärasoole suunas. Umbes 3x päevas
kollased.elastsed.sisaldavad 90 %vett, kuivaines-karbohüdraadid, proteiinid, rasv, mineraalained. Tekib suures koguses polüsahhariide, kefiraani, mis sisaldab glükoosi ja galaktoosi. Laktobatsille 66%, kokikujulisi piimhappebaktereid 16%,pärmseeni 18%. Mikrooranismid on sümbioosetes suhetes.Uusi seeni saab vanade paljundamisel-kasvatatakse pastöriseeritud piimas , peab erladama-saadakse filtraat-kefir. Keefiri juuretise mikrofloora: mesofiilsed homofermentatiivsed laktokokid, laktobatsillid,mesofiilsed heterofermentatiivsed laktokokid, pärmseened, äädikhappebakterid. 29. Hallitusseente kultuuride juuretised Piimatoodetel-Penicillum. Penicillum camembert:puuvillataolised kolooniad, valged, suur hulk viljatuid hüüfe, vähe spoore. Geotrichum candidum'i-opt.t 25 kraadi, ph5,5suurem keedusoola tundlikus. Penicillium roqueforti-snihallitusjuustudes.opt 35 kraadi., ph 4. 30. Juuretiste valmistamine hallitusseente kultuuridest
Piimhappebakterid e lactic acid bacteria (LAB nt. Lactobacillus, lactococcus): -gram positiivsed; liikumatud, ei moodusta spoore, ohutud (esinevad ka rinnapiimas nt, ei ole kunagi põhjustanud nakkushaigusi; metaboliidid inhibeerivad mitmeid patogeene, eelistatud keemilistele säilitusainetele) -aeroobsed, anaeroobsed - fermentatiivse metabolismiga (põhiline metabolism lõppprodukt- piimhape) - neid on erineva kujuga: ümmargused või piklikud (lakto- ja streptokokid) pulgakujulised (laktobatsillid); erikujulised (x ja y kujuga) -looduses levinud: taimedel, inimeste ja loomade seedetraktis, veekogudes, reovetes; toitainete poolest rikkas keskkonnas -piimhappebakterid vajavad kasvuks: süsivesikuid, aminohappeid, peptiide, mineraalsooli, vitamiine.. Äädikhappebakterid e Acetic acid bacteria (AAB) -gram negatiivsed; pulgakujulised "üksi, kaksi" või ahelates; obligaatsed aeroobid; katalaaspositiivsed ja oksüdaasnegatiivsed
§ Ureetra välisosas floora: Staphylococcus epidermidis, Streptococcus faecalis, - hemolüütilised streptokokid, lisaks Enterobacteriacea sugukonna liikmed (Escherichia coli, Proteus) ja korünerformsed bakterid. Genitaaltrakti mikrobioota § Meestel sama mis urotraktis. § Tupp koloniseerub varsti peale sündi: korüünebakterid, stafülokokid, streptokokkidega, E. coli ja Lactobacillus. § Reproduktiivses eas sisaldab tupp östrogeenide tulemusena glükogeeni, seda lagundavd laktobatsillid piimhappeks. Piimhape takistab paljude teiste bakte-rite, v.a. laktobatsillid, paljunemist. Madal pH soodustab tuppe kaitset võõraste mikroobide eest. § Mikrobioota tupes muutub sõltuvalt hormonaalsest (menstruatsiooni) tsüklist. Seedekulgla mikrobioota § Varieerub vertikaalselt ja horisontaalselt. § Horisontaalne erinevus - mõned liigid seostuvad limaskestaga (tropism), teised rohkem valendikus. § Gram-positiivsed (laktobatsillid, streptokokid) seostuvad
ensüümide abil toimub vesiniku ülekanne oksüdeeritavalt substraadilt aktseptorile - õhuhapnikule. Nad lõhustavad substraati oksüdatsiooniprotsessis, mille tagajärjeks on H2O ja CO2 teke. Sealjuures vabaneb kogu substraadis peituv energia. Nendeks bakteriteks on nt äädikhappebakterid, tuberkuloositekitaja jt. Mikroaerofiilid - paljunevad keskkonnas, kus hapniku kontsentratsioon on madal (kuni 1%). Siia alla kuuluvad nt kiirikseened, laktobatsillid. Fakultatiivsed anaeroobid - suudavad paljuneda nii õhuhapniku olemasolul kui ka selle puudumisel. Enamus haigustekitajatest on fakultatiivsed anaeroobid. Obligaatsed anaeroobid - mikroobid, kes paljunemiseks vajavad hapnikuvaba keskkonda. Substraati nad lõpuni ei lõhusta. Anaeroobsetes tingimustes kasvavad võihappebatsillid, teetanuse ja botulismi tekitajad. 14. Bakterite kasv ja paljunemine ning paljunemise faasid vedelsöötmes
Streptococcus mutans kaariesetekitaja piimhappebakter. Suudab kasutada väga paljusid suhkruid kääritades neid hapete moodustumisega. Tal on genoomilt ennustatuna väga palju transportereid suhkrutele ja ta suudab ise sünteesida enamikku AH-d. Suudab sahharoosist sünteesida nii glükaane kui ka fruktaane (levaani). Olemas vastavad raku välised fruktosüüli transferaasid. Kinnitub nende glükaanide abil hamba pinnale. 20 Probiootikumid: · Piimhappebakterid (laktobatsillid ja bifidobakterid) on inimese seedetrakti kasulikud elanikud. · Seetõttu soovitatakse toidus kasutada nende abil kääritatud piimatooteid, milles sisaldub neid baktereid elusal kujul. · Need bakterid pärsivad kahjulike bakterite paljunemist sooles, aitavad kaasa Ca omastamisele toidust, sünteesivad vitamiine jne. · Probiootiliste bakterite preparaate soovitatakse nii inimestele kui ka koduloomadele. Bifidobaktereid on eriti palju imikute sooles
Clostridium perekonna batsillid. Enamik patogeenseid mikroobe on fakultatiivsed anaeroobid. Need mikroobid arenevad nii O2 juuresolekul kui ilma, sest on võimelised nii oksüdatsiooniks kui ka fermentatsiooniks. Tüüpiliseks näiteks on enterobakterid, eeskätt Escherichia coli. Bakterite levik, kasutamine ja tähtsus Mikroaerofiilid vajavad madalat O2 partsiaalrõhku (laktobatsillid) või on kapnofiilid, millised vajavad kasvuks 10-15% CO2 keskkonda. Tabel 4 Bakterite klassifikatsioon nende hapnikule reageerimise alusel Kasv Katalaas, Hingamistüüp Kommentaar Esindaja Aeroobne Anaeroobne dismutaas Myco-bacterium spp.
-elimineeritakse bakterite kasvu inhibeerivad ühendid; -valkude struktuuri muutmine; -eemaldatakse piimas lahustunud hapnik. Jahutamine temperatuurini 42-45 C Lisatav juuretisekogus: 0,5- 3% Hapendamine kestab kuni 20 tundi (80-100 Th) Jahutamine temperatuurile 10- 12 C Streptokokide ja laktobatsillide suhe juuretises 1:1 kuni 2:3 Streptokokid (38-42 C) -alustavad laktoosi kääritamist, piimhappe produtseerimist - aktiivne kasvuperiood kuni pH 5,5;; -hapniku ärakasutamine; Laktobatsillid (42-45C) -Proteolüütiline toime, aminohapete eraldumine; -Lipolüütiline aktiivsus. Fermenteerimine Lühiajaline: Juuretist lisatakse 1-3%, fermenteerimine kestab 40-42 C juures kuni 4 h; Pikaajaline: Juuretist lisatakse 0,5%, fermenteerimine kestab 30 C juures 14-16 h kuni pH 4,2- 4,5 Jahutamine Intensiivne segamine vähendab viskoossust; Jahutamine peaks olema võimalikult kiire Jahutamine kahes astmes: -Esmalt temperatuurini 15-20 C, seejärel lisatakse maitselisandid
võimelised nii oksüdatsiooniks kui fermentatsiooniks. !! Hapniku juuresolekul hingavad, puudusel fermenteerivad. 16. Obligaatsed ehk ranged anaeroobid – neil on paljunemiseks vaja hapniku vaba keskkonda! Hukkuvad isegi väikeste hapnikukontsentratsioonide puhul; fermenteerivad 17. Indiferentsed ehk aerotolerantsed mikroobid – fermenteerivad nii hapniku juuresolekul kui ka puudumisel 18. Mikroaerofiilsed mikroobid – vajavad madalat O2 partsiaalrõhku (laktobatsillid) või on kapnofiilid – vajavad paljunemiseks ca 10% CO 2 keskkonda 19. Bakteriotsiidsed ained – hävitavad mikroobe, pöördumatu protsess. Mõned faktorid põhjustavad mikroobiraku lüüsi, teised takistavad paljunemist 20. Bakteriostaatilised ained – pärsivad mikroobi paljunemist, selle tulemusena mikroobi elutegevus AJUTISELT peatub. Toime lakkamisel hakkavad mikroobid uuesti paljunema KOCHI POSTULAADID (4) *Mikroobi saab isoleerida nakatunud isiku kahjustatud kudedest,
Tärklise seeduvus sõltub tärklisetera ehitusest. Teravilja ja keedetud kartuli tärkliseterad seeduvad sea peensooles hästi, toore kartuli tärkliseterad jäävad aga peensooles osaliselt seedumata, sest nende pealispind on _amülaasi suhtes resistentne. Kartuli keetmisel (resp. aurutamisel) see resistentsus kaob. Mikrobiaalne seede toimub umbsooles ja käärsoole proksimaalses osas. Mikroobidest domineerivad sea seedekanalis streptokokid ja laktobatsillid. Mao kardiaalses osas tekkivatest hapetest moodustab piimhape 66–80 molaarprotsenti, seevastu jämesooles domineerivad äädik, või ja propioonhape. Kui seale antakse rohkesti toorest kartulit, mille tärkliseterad seeduvad peensooles halvasti, intensiivistub jämesooleseede. Uurimuste järgi on toore kartuli söötmisel sigadel umbsooles mikroobe ja nende produtseeritud happeid ligikaudu 3 korda rohkem kui aurutatud kartuli söötmisel.
(nt Streptococcus agalactiae). Diplokokid on pärast pooldumist kahekaupa paaristikku jäänud kokid. Kui kokid asetsevad segipaisatuna (viinamarjakobara taoliselt) nimetatakse neid kobar- ehk stafülokokkideks (nt Staphylococcus aureus). Pulgakujuliste bakterite otsad võivad olla ümarad, teravad, tömbid või nuiataolised. Nad asetsevad ühe- või kahekaupa. Osad liigid võivad moodustada ka ahelaid. Siia alla kuuluvad nt laktobatsillid, tuberkuloosibakterid jt. Jagunevad: Korrapärase kujuga aeroobsed eoseid mittemoodustavad pulkbakterid (Lactobacillus spp., Listeria monocytogenes). Aeroobsed spoore moodustavad batsillid (Bacillus anthracis, Bacillus cereus). Klostriidide hulka kuuluvad eseid moodustavad anaeroobsed bakterid (Clostridium botulinum). Grampositiivsed aeroobsed eoseid mittemoodustavad mükobakterid (Mycobacterium tuberculosis).
Protsess on pöördumatu,. hambakude iseenesest ei tervistu. Karioosse protsessi alg- ehk laigustaadiumis on võimalik küll veel kaariese kulgu pidurdada ja emaili remineraliseerida ehk tugevdada, vältimaks defekti väljakujunemist. Kaariese põhjused põhjustavad süsivesikutest ja magusainetest üleküllastatud toit ja selle pikaajaline kontakt hambapinnaga. Suuõõne mikroobid, peamiselt streptokokid ja piimhappekepikesed ehk laktobatsillid. Pikk aeg, mille jooksul kleepuvad magusained katavad hambaemail. Ohtlikud on nn. lutsukommid, mida lapsed imevad tundide kaupa. Hambapinna katt ehk plaque. Katt kinnitub hambale igemepoolses osas. Hambapind muutub tuhmiks, kollakaks ja karedaks. Kaariese teket ja katu ladestumist hambaemaili pinnale mõjutavad sülje ja katu koostis. Süljes on mineraalid (kaltsium-, fosfaat- ja fluoriidioonid) ning hulk mikroelemente, orgaanilisi happeid, mono- ja disahhariide
pinnastruktuuri ja niimoodi petta peremehe immuunsüsteemi. Peremehel: biokeemilise sisekeskkonna muutus (pH), temp. muutus, parasiidi isoleerimine peremehe organismis (tuberkuloosi puhul, keeritsussi vastsed pistetakse ka kapslisse), aktiivne kaitse rakulisel tasandil (õgirakud ja antikehad). Neutrlism- kool ei kasuta. Sümbioos- mükoriisa ehk seenjuur; sipelgad ja lehetäid; taimtoidulised imetajad ja nende seedekulglas elavad tselluloosi lagundavad mikro-organismid; joguritites laktobatsillid ja streptokokid. Kommensalism- käsnades elutsevad väikesed vähid; hai ja imikala (imikala saab transpordivariandi ja kaitse); teatud mardikaliigid sipelga pesakäikudes (siiski vb pole, sest sipelgad kasutavad narksi saamiseks). Epifüütsed (puukoorel) kasvavad vetikad. Ammensalism- raiesmike kinnikasvamine (kõigepealt lehtpuud ja mõniaeg hiljem lehtpuu alla kuused, kuuskedel on neutraalne, lehtpuudele mingi hetk hakkab muutuma kahjulikuks, sest kuusk hakkab varjutama).
annaabi.ee 
