Kuid erinevalt Viini kongressist ei kutsutud läbirääkimistele kaotajariike, Saksamaad ja tema liitlasi. Saksamaa esindajad pääsesid Pariisi alles aprilli lõpul, et võtta vastu rahutingimused, mis esitati kõigi võitjate nimel ühiselt. Nii ei olnud sakslastel võimalik ära kasutada võitjate vahelisi vastuolusid ja nad pidid alistuma diktaadile. Rahuleping Saksamaaga allkirjastati 28. juunil 1919 Versailles' lossi peeglisaalis. Versailles'i rahulepingule järgnesid rahulepingud Saksamaa liitlastega. Need lepingud moodustasid süsteemi, millega võitjad üritasid kinnistada kaotajate sõltuva, allutatud seisundi. Saksamaa kaotas kaheksandiku oma sõjaeelsest pindalast, kusjuures elanikkonna enamuse sellel kaotatud territooriumil moodustasid sakslased. Osa neist aladest eraldati rahvahääletuse alusel, kuid oli ka nii, nagu Sileesias, kus märtsis 1921 toimunud rahvahääletusel pooldas 60 % elanikest jäämist
Ameerika vägede saabumine 1917 aastal lubas liitlastel alustada läänerindel pealetungi. 1918 aastal astus Venemaa sõjast välja, mistõttu ei olnud Saksamaal vaja vägesid idarindel hoida, vabanenud sõdurid suunati läänerindele kus nad märtsis murdsid Prantsuse kaitseliini läbi ja liikusid Pariisi peale. Prantslased omakorda alustasid juulis vasturünnakut ning augustis murdsid briti tankid läbi sakslaste kaitseliini Amiensi all. Kui USA tõi Prantsusmaale üha enam vägesid tõmbusid sakslased tagasi. Oktoobris lähenes sõjategevus Saksamaa piiridele ja mereblokaad põhjust saksamaal nälja. Keiser Wilhelm II loobus troonist ja sellega oligi Esimene Maailmasõda läbi. 11. novembril 1918 kirjutasid Antandi ja Saksamaa esindajad alla Compiegne'i vaherahule, mis lõpetas 4 aastat 3 kuud ja 13 päeva kestnud sõja. Saksamaa alistus ning kohustus 31 päevaga evakueerima ja demilitariseerima Reini vasaku kalda ning parema kalda 50 miili ulatuses,
MAAILM PÄRAST ESIMEST MAAILMASÕDA Pariisi rahukonverents. Versailles ´i rahuleping jt rahulepingud. Rahvasteliit http://www.youtube.com/watch_popup?v=hbok5tQICes&vq=medium Üldjooned http://www.youtube.com/watch?v=ShRA8HRMR4Q Saksamaa pärast Esimest maailmasõda Weimari vabariik konstitutsiooniline vabariik Saksamaal 1919-1933 3.nov. 1918 puhkes Kielis sõjalaevastikus madruste ülestõus, mässulaine rullus üle Saksamaa (samal päeval oli rahu sõlminud SM liitlane Austria-Ungari) ·
miljonit meest (nn. aururulli taktika ehk sakslaste löömine massiga), kuid relvastus ning väljaõpe olid puudulikud ja aegunud. Marjanne Priidik 12.c klass (Võimaldas valida kahe rünnakusuuna IdaPreisimaa ja Austria Ungari vahel Pr.maa palvel võttis Venemaa kohustuse rünnata IdaPreisimaad, kuigi talle olnuks kasulikum anda löök AustriaUngarile Sõjaks nõrgalt valmistunud, armee varustus kehv) Inglismaa: · lootis Saksamaa purustada liitlaste kätega, pakkudes neile finantsabi ja ise sõjaliselt vähe sekkuda. · mandrile taheti esialgu saata ainult 70 000 meest. Sõjaplaan puudus (Oldi valmis koostööks Prantsuse vägedega Prantsusmaale saadetav ekspeditsioonikorpuse suurus oli 70 000 meest) AustriaUngari sõjaplaan : · Koostati arusaamaga, et võidelda tuleb kahel rindel lõunas
Versailles' rahulepingu tingimused. Rahukonverentsist võttis osa 27 riiki. Nõukogude Venemaad rahukonverentsile ei kutsutud. Saksamaa ja tema liitlased lubati rahuläbirääkimistele alles pärast lepinguprojektide valmimist. Tähtsamad küsimused otsustati Pransusmaa, Suurbritannia ja USA delegatsiooni juhtide salajastel läbirääkimistel. Pariisi rahukonverentsi käigus valmistati ette 5 rahulepingut Saksamaa ja tema liitlastega. Versailles' rahuleping kuulutas sõjasüüdlaseks Saksamaa, kes pidi võitjate kasuks loobuma suurtest aladest ning tasuma sõjas tekitatud kahju. Sakslastel keelati omada tugevat armeed. Et Saksamaa täidaks Versailles´ lepingu tingimusi, hõivasid liitlased 15 aastaks Reini jõe piirkonna, kuhu sakslased ei tohtinud oma sõjaväge viia ega kindlustusi ehitada. Sakslased ei mõistnud, miks nende riik sõjasüüdlaseks tembeldati. Oli ju sõja ajendiks see, et
rahukonverentsile ei kutsutud. Saksamaa ja tema liitlased lubati rahuläbirääkimistele alles pärast lepinguprojektide valmimist. Tähtsamad küsimused otsustati Pransusmaa, Suurbritannia ja USA delegatsiooni juhtide salajastel läbirääkimistel. What really went down: Saksamaa esindajaid Versailles' lossi istungitesaali ei lubatud. Sakslastelt nõuti rahulepingu sätete tingimusteta aktsepteerimist, vastupidisel korral ähvardati jõu kasutamisega. Samas lootsid paljud sakslased, et lepingus esitatud nõudmiste elluviimine ei kujune üleliia karmiks ja seda eelkõige tänu USA presidendi Woodrow Wilsoni "14 punktile". Taolised lootused end aga ei õigustanud. Rahulepingu koostamise ajal hoiti Saksamaad blokaadis, mis jätkus ka peale lepingule alla kirjutamist jasaksa rahva silme ees seisis pidevalt näljasurma ähvardus. Versailles' lepinguga kehtestati Saksamaale järgmised TINGIMUSED: TERRITORIAALSED · Elsass-Lotring Prantsusmaale;
Ungari, Türgi ja Bulgaaria). 11.november 1918 sõlmiti I maailmasõja vaherahu Compiegne'i vaherahu. Sellega lõppes sõjategevus. Nüüd asuti püsiva rahulepingu väljatöötamist Pariisi rahukonverents (tihti nimetatud ka Versaille's rahukonverentsiks). Rahukonverentsil loodud poliitiline korraldus sai nimeks Versailles' süsteem, kuid sageli nimetati seda ka Versailles' diktaadiks. Kõige raskemate rahutingimustega pidid nõustuma sakslased. Versailles´ rahuleping (nii nimetati Saksamaa ja Antandi vahel sõlmitud lepingut) kuulutas sõjasüüdlaseks Saksamaa, kes pidi võitjate kasuks loobuma suurtest aladest ning tasuma sõjas tekitatud kahju (taolist kahju täielikku või osalist hüvitamist sõja võitjale nimetatakse reparatsiooniks). · Sakslastel keelati omada tugevat armeed. Vähendama oma relvajõude 100 000 meheni ja keelama üldise sõjaväekohustuse
Ungari, Türgi ja Bulgaaria). 11.november 1918 sõlmiti I maailmasõja vaherahu Compiegne'i vaherahu. Sellega lõppes sõjategevus. Nüüd asuti püsiva rahulepingu väljatöötamist Pariisi rahukonverents (tihti nimetatud ka Versaille's rahukonverentsiks). Rahukonverentsil loodud poliitiline korraldus sai nimeks Versailles' süsteem, kuid sageli nimetati seda ka Versailles' diktaadiks. Kõige raskemate rahutingimustega pidid nõustuma sakslased. Versailles´ rahuleping (nii nimetati Saksamaa ja Antandi vahel sõlmitud lepingut) kuulutas sõjasüüdlaseks Saksamaa, kes pidi võitjate kasuks loobuma suurtest aladest ning tasuma sõjas tekitatud kahju (taolist kahju täielikku või osalist hüvitamist sõja võitjale nimetatakse reparatsiooniks). · Sakslastel keelati omada tugevat armeed. Vähendama oma relvajõude 100 000 meheni ja keelama üldise sõjaväekohustuse
Suurbritannial oli kõige rohkem kolooniaid ehk asumaid. Saksamaa soovis oma kolooniate arvu suurendada. 3) Puudus rahvusvaheline organisatsioon, mis oleks suutnud konflikte rahumeelselt lahendada ja sõdu ära hoida. 4) Sõda oli romantiseerunud. Viimane sõda oli Euroopas aset leidnud 1870 1871 5) Natsionalism osad rahvused pidasid ennast teistest kõrgemal seisvateks. Näiteks sakslased. 6) Fatalism saatusesse uskumine, et nii peabki olema. 7) Saksa Prantsuse vastuolu. 1870 1871 toimus Saksa/Preisi Prantsusmaa sõda, mille tulemusena Prantsusmaa kaotas Elsass Lotringi. Sõja osapooled Antanti riigid: Suurbritannia (Hannoveri dünastia) Venemaa (Romanovite dünastia) Prantsusmaa (vabariik) USA liitus 6. aprillil 1917. aastal (Wilson) Itaalia (kuningriik)
Kas Esimene maailmasõda oli Teise maailmasõja jätk? Esimene maailmasõda (1914-1918) lõppes Saksamaa kapitulatsiooniga. 11. novembril 1919. kogunesid I maailmasõja võitnud Entente' riikide ehk NSVL liitlaste esindajad Pariisi lähistel Versailles' lossis, et määrata kindlaks rahulepingu tingimused. Versailles`s langetatud otsused mõjutasid järgneva kahe aastakümne jooksul kogu Euroopa edasist arengut. Paljud ajaloolased on seisukohal, et just selle lepingu otsused sillutasid tee II maailmasõja puhkemisele. Versailles' rahulepinguga tehti Saksamaale liiga. Saksamaalt nõuti reparatsioone, kolooniate loovutamist Entante' riikidele oma rahva eraldamist Saksamaa riigist ehk Sudeedi piirkonna loovutamist Tsehhoslovakkiale ja kõigele sellele lisaks desarmeeriti Saksamad. Kõik need asjaolud ühtekokku olid seemneks, kust kasvas välja uus sõda. Aja jooksul moodustasid need faktid kohutava poliitilise relva, mis hiljem andis Hitleril võimaluse
Versailles´ rahuleping ja I maailmasõja tagajärjed Pariisi rahukonverent ja Versailles´ rahuleping 18.jaanuar 1919 avati Pariisis rahukonverents, millest võttis osa 27 riiki Kõik olid kas Saksamaaga sõdinud või iis nendega suhted katkestanud Konverents lükkas tagasi Ameerika presidendi Woodrow Wilsoni rahuplaani ning keskenud Prantsusmaa ja Inglismaa huve arvestavate rahulepingute koostamisele Wilson nägi, et rahu saamiseks peab selle sõlmima ilma kontributsioonideta ehk sõjakahjudeta ja territoriaalsete nõudmisteta Rahvasteliit tekkis, kes korraldas riikide vahelisi suhteid Kehtima jäi rahvaste enesemääramise printsiip, kuid eegi osaliselt Kaotanud riikide esindajad kutsuti Pariisi alles rahulepingule alla kirjutama
Saksamaa ei saanud sellega leppida, ning hakkas valmistuma teiseks MS- ks. 28 juulil 1918. aastal sõlmis Saksamaa Versailles'i rahuleingu mille ta 1935. aastal ühepoolselt tühistas. Saksamaa kehtestas üldise sõjaväekohustuse, ning asus looma lennuväge ja sõjalaevastikku, mis olid talle siiamani keelatud tegevus. 18. 1919. kogunesid I MS võitnud riigide esindajad Pariisi lähistel Versailles' lossi, et määrata kindlaks rahulepingu tingimused. Konverentsil ei olnud esindatud sõja kaotanud Euroopa keisriigi ja neile esitati allkirjutamiseks juba valmis rahulepingud. Saksamaa pidi nõustuma rahulepinguga, vastupidisel korral ähvardati jõu kasutamist. Rahulepingu koostamise ajal hoiti Saksamaad blokaadis, mis jätkus ka peale lepingule alla kirjurtamist ja saksa pidi kannatama näljahädade pärast. Saksamaa arvates olid mõned Versailles' rahulepingu tingimused väga karmid.
11. november 1918 Compiegne'i vaherahu, millega lõppes Esimene Maailmasõda 28. juuni 1919 Versailles' rahuleping Antandi riikide ja Saksamaa vahel 1930-1931 Mandzuuria kriis 1935-1936 Abessiinia kriis 1936-1939 Hispaania kodusõda 1936- Berliini-Rooma telg, Kominterni-vastane pakt 1929-1933 ülemaailmne majanduskriis Suur depressioon Reparatsioon kahju täielik või osaline hüvitamine sõja võitjale Diktatuur - mitte milleski piiratud, seadustega kitsendamatu, jõule toetuv võim PARIISI RAHUKONVERENTS · istungeid peeti Versailles' lossis
Töölisklassi ja naiste näol tekkis suur grupp inimesi kes said küll valimisõiguse, kuid kel puudus kogemus orienteerumaks poliitilisel maastikul. Nende tingimustega manipuleerides õnnestus tulevastel diktaatoritel võimule pääseda. Pärast Esimese maailmasõja lõppu koguneti Prantsusmaa pealinna Pariisi rahukonverentsile. Konverentsist võtsid osa üksnes Esimese maailmasõja võitnud riigid. Pariisi rahukonverentsil (1919-1920) sõlmiti Antanti ja kaotaja vahel rahulepingud, millest tuntuim on 28. juunil 1919 aastal Saksamaa ja Antandi vahel sõlmitud Versailles'e rahuleping, Pariisi rahukonverentsil koostatud rahulepingud vihastasid nii maailmasõja kaotanud rahvaid (sakslasi, ungarlasi, türklasi), kui ka mõningaid Antanti liitlasi. Ärritas see, et pärast sõda kehtestatud riigipiirid ei arvestanud rahvaste ja riikide huve. Seepärast leidsid toetust need juhid, kes lubasid oma rahvale ebaõigluse jõuga taastada
Sõdivate riikide sõjaplaanid: Saksa sõjaplaani nim. Schlieffeni plaaniks, mis nägi ette Prantsusmaa kiires purustamises ja seejärel vägede paiskamise itta Venemaa vastu. Plaani teostamiseks koondas Saksamaa enamuse oma jõududest Prantsusmaa vastu, eriti läänerinde paremale tiivale, kus pidi väed Belgia ja Luksemburgi kaudu Prantsusmaa tugevatest piirikindlustest mööduma, kaares Pariisist põhja poolt ja seejärel läänest ning Prantsuse armee koos pealinnaga kotti haarama. Prantsuse sõjaplaaniga pidi välditama varasemat katastroofi, mis nägi Prantsuse-Saksa piirile tugeva kindlustuste süsteemi rajamist, kuid Belgia piirile seda ei tehtud. Sõjaplaani nim plaaniks 17, mis nägi ette Lotringi ja Elsassi hõivamist ning seejärel sissetungi Saksamaale. Inglismaal iseseisev sõjaplaan puudus. Venemaa sõjaplaan võimaldas valida kahe rünnakusuuna, Ida- Preisimaa ning Austria-Ungari vahel
Sõdivate riikide sõjaplaanid Saksa sõjaplaani nim. Schlieffeni plaaniks, mis nägi ette Prantsusmaa kiires purustamises ja seejärel vägede paiskamise itta Venemaa vastu. Plaani teostamiseks koondas Saksamaa enamuse oma jõududest Prantsusmaa vastu, eriti läänerinde paremale tiivale, kus pidi väed Belgia ja Luksemburgi kaudu Prantsusmaa tugevatest piirikindlustest mööduma, kaares Pariisist põhja poolt ja seejärel läänest ning Prantsuse armee koos pealinnaga kotti haarama. Prantsuse sõjaplaaniga pidi välditama varasemat katastroofi, mis nägi PrantsuseSaksa piirile tugeva kindlustuste süsteemi rajamist, kuid Belgia piirile seda ei tehtud. Sõjaplaani nim plaaniks 17, mis nägi ette Lotringi ja Elsassi hõivamist ning seejärel sissetungi Saksamaale. Inglismaal iseseisev sõjaplaan puudus. Venemaa sõjaplaan võimaldas valida kahe rünnakusuuna, IdaPreisimaa ning AustriaUngari vahel. Venemaa
Osalema kutsuti vaid võitjariigid, kaotajad jäeti kuni rahulepete lõpliku allakirjutamiseni kõrvale (selleks, et need ei kasutaks ära võitjariikide omavahelisi vastuolusid). · Versailles`i rahulepe (1919): Sellega määrati kindlaks lõplikud rahutingimused Saksamaaga: Saksamaad sunniti loovutama mitmesuguseid alasid (Elsass-Lotring Prantsusmaale; väiksemaid alasid ka Belgiale, Taanile, Poolale, Tsehhoslovakkiale). Määratleti Saksa armee lubatud suurus-100tuhat meest. Saksamaa ei võinud omada lennuväge, allveelaevu ja suuri pealvee- sõjalaevu. Reini jõe vasak kallas pidi jääma desarmeerituks- seal ei tohtinud viibida Saksa üksused ja sinna ei tohtinud ehitada kaitseehitisi. Ajutiselt eraldati Saksamaast Saarimaa, Danzig (vabalinn) ning Memeli (Klaipeda) piirkond. Saksamaad sunniti maksma võitjariikidele reparatsioone-nende suurus jäi
1. Kuidas kutsutakse I MS-järgselt maailmas kehtinud rahusüsteemi? Versailles' süsteemiks. Miks nii? Sest rahulepingu tingimused töötati välja Pariisi rahukonverentsil, mida peeti Versailles' lossis. 2. Milline oli "Wilsoni 14 punkti" sisu? USA presidendi Woodrow Wilsoni rahukava, mis kutsus sõdivaid osapooli sõlmima rahu ilma kahjutasunõueteta ja maade äravõtmiseta. Mida arvad, miks need ei meeldinud Prantsusmaale ja Inglismaale? Mõlemad soovisid Saksamaad veel karmimalt karistada ja ise võimalikult rohkem kasu saada (Pr. tahtis näiteks Reinimaad puhverriigiks, Saarimaa söekaevandusi, Ingl. tahtis endale Saksamaa kolooniaid, ei soovinud, et Prantsusmaa liiga tugevaks saaks jne). 3
Suurbritannia ja USA suurendasid samuti oma mõjuvõimu. Euroopa kaardilt kadus neli impeeriumi Saksa Keisririik, Austria-Ungari, Türgi ja Venemaa. Nende asemele tulid uued riigid Saksa vabariik, Austria, Ungari, Tsehhoslovakkia, Poola, Eesti, Läti, Leedu, Soome, Nõukogude Venemaa, Türgi Vabariik ja Balkani poolsaarel kuulutati välja Serbia-Horvaatia-Sloveenia kuningriik. Versailles´rahuleping ja selle sisu. Pariisi rahukonverentsil loodi Versailles' rahuleping Saksamaa ja antandi vaheline leping. Selle allkirjastamise päev oli 28. Juuni 1919. Samal päeval 5 aastat tagasi mõrvati ka Austria- Ungari ertshertsog ja allkirjastamine toimus Versailles' lossi peeglisaalis, kus kuulutati välja Saksa Keisririik. Saksamaa pidi nõustuma kõige raskemate rahutingimustega. Sõjasüüdlaseks kuulutati Saksamaa ja ta pidi loobuma suurtest aladest ning tasuma sõjas tekitatud kahju.
kolooniates Sõdivate riikide sõjaplaanid Saksa sõjaplaani nim. Schlieffeni plaaniks, mis nägi ette Prantsusmaa kiires purustamises ja seejärel vägede paiskamise itta Venemaa vastu. Plaani teostamiseks koondas Saksamaa enamuse oma jõududest Prantsusmaa vastu, eriti läänerinde paremale tiivale, kus pidi väed Belgia ja Luksemburgi kaudu Prantsusmaa tugevatest piirikindlustest mööduma, kaares Pariisist põhja poolt ja seejärel läänest ning Prantsuse armee koos pealinnaga kotti haarama. Prantsuse sõjaplaaniga pidi välditama varasemat katastroofi, mis nägi Prantsuse-Saksa piirile tugeva kindlustuste süsteemi rajamist, kuid Belgia piirile seda ei tehtud. Sõjaplaani nim plaaniks 17, mis nägi ette Lotringi ja Elsassi hõivamist ning seejärel sissetungi Saksamaale. Inglismaal iseseisev sõjaplaan puudus. Venemaa sõjaplaan võimaldas valida kahe rünnakusuuna, Ida-Preisimaa ning Austria- Ungari vahel
Venemaa sõjaplaan. Venemaa pidi arvestama sõjategevusega kahel rindel - Saksamaa ja Austria vastu. Eesmärgiks oli Saksa vägede purustamine Ida-Preisimaal, et kergendada oma liitlase Prantsusmaa olukorda läänerindel. Inglismaa sõjaplaan. Inglismaa kavatses oma eesmärgid saavutada teiste abiga, selleks toetas ta rahaliselt oma liitlasi Venemaad ja Prantsusmaad. Euroopasse kavatseti sõdima saata üksnes 70 000-meheline armee. I Maailmasõja osapooled: Keskriigid Antant Saksamaa Prantsusmaa Austria-Ungari Venemaa Türgi Suurbritannia Bulgaaria Serbia Jaapan
Suurele nelikule- Suurbritanniale,prantsusmaale,USA-le ja itaaliale. (Itaalia peaminister Vittorio Emanuele Orlando, Suurbritannia peaminister David Lloyd George,Prantsuse peaminister Georges Clenenceau ja USA president Thomas Wilson. kõige kaalukamad olid kahe riigi, Suurbritannia ja Prantsusmaa hääled, sest nemad olid kandnud suurimat raskust sõja kahel viimasel aastal ning määrasid seetõttu, mida konverents otsustab, Rahulepingut Saksamaaga arutati peaaegu pool aastat ning see allkirjastati Versailles´ 28.juunil 1919. See oli pigem diktaa,sest maailm oli ilmselgelt häälestatud Saksamaa vastu. Tingimused kujunesid üsna karmiks: 1) Saksamaa kaotas kõik meretagused valdused ning umbes kaheksandiku on Euroopa aladest: Elsass-Lotring läks Prantsusmaale,Põhja-Schleswing Taanile,Saarimaa jäi 15 aastaks
Vt ka kaarti Adamson, lk 25, Fjodorov lk 57. Enamasti toimus sõjategevus Saksamaa, Austria-Ungari, Prantsusmaa territooriumil. Vähem toimus Suurbritannias, Itaalias. Tannenbergi lahing – 1914. aastal Ida-Preisimaal toimunud venelaste ning sakslaste vaheline lahing, kus venelased marssisid otse sakslaste lõksu teadmatuse ning II armee kindral Samsonovi juhtimisvigade tõttu. Langes 140000 venelast, kõigest kümnendik pääses. Sakslaste kaotused olid ca 20000 meest. Vene kindral, II armee juhataja Samsonov lasi ennast maha, kui oli mõistnud oma vea tõsidust. Marne’i lahing – 1914. aasta septembri alguseks olid Saksa armeed juba kurnatud. Prantslased said tänu õhuluurele aimu sakslaste liikumisest, mille järel andis Prantsuse ülemjuhataja Joffre käsu rünnata neid lõuna pool Marne’i jõge. See tabas sakslasi ootamatult ning sundis neid pöörduma. Saksa väejuht von Moltke ei soovinud enam lahingut juhtida, kuna kaotused olid tema jaoks liialt rängad - tal polnud
1.Compiegne`i vaherahu- vaherahu,mille sõlmisid sõdivad pooled 18.nov.1918ja millega lõppes sõjategevus Pariisi rahukonverents-konverents, mis töötas välja püsivad rahulepingud Versailees`s lossis ja mis töötas rohkem kui aasta Reparatsioon-kahju täielik või osaline hüvitamine sõja võitjale. Versaille`s süsteem-Pariisi rahukonverentsil loodud uus poliitiline korraldus,nimetati ka Versaille`s diktaadiks. Rahvasteliit-Pariisi rahukonverentsil loodud organisatsioon,mille eesmärgiks oli riikide omavaheliste tülide rahumeelne lahendamine ning rahvusvaheline koostöö. Diktatuur-mitte milleski piiratud, seadusega kitsendamatu, jõule toetuv võim.
evakueerus o Prantsuse ja Briti väed andsid Joffe juhtimisel löögi Saksa vägedele, nurjates nende sõjaplaani ning mõjutades sõja edasist käiku o kogu läänerindel tekkis positsioonisõda , mille rinde pikkus oli 720 km Ypres’i –Sõjategevus 1915 (22. aprill) o Antandi riikide väed proovisid läbi murda läänerinnet, see ei läinud neil korda o Sakslased piirdusid läänerindel kaitsega o 22. aprill kasutasid sakslased lahingus mürkgaasi , mille tulemusena sai gaasimürgituse 15 000 sõdurit, kellest 5000 suri Verduni – Sõjategevus 1916 (21. veebruar) o Saksa majanduslik olukord oli kehv, taheti anda pealelöök läänerindel, kus Prantsuse ja Briti armee oli oluliselt kasvanud o Saksamaa tahtis anda löögi vastaste peatoele Verduni kindlusele
Dardanelle; Oma võimu kehtestamine Balkanil 3) Inglismaa: Saksamaa ülemvõimu vastu 4) Jaapan: Saksamaa koloniaalvaldused Aasias. Ameerika-Hispaania sõda 1898. Hispaania kaotas Pariisi rahuga Puerto Rico, Filipiinid, Guami. USA sai aru, et tal on praegust Panama piirkonda vaja. Kahuripaatide diplomaatia USA nõudis Ladina-Ameerikalt, et sealsed riigipöörded ei tooks kaasa USA valitsuse või kodanikega sõlmitud lepingute tühistamist. Ohtlik piirkond oli Balkan, sest neil lepingud kõigi liidulepinguid sõlminud riikidega. Serbia agressiivsus. Venemaa seisis Serbia taga. Türgi nõrgenemine. 1912. kuulutasid osad Türgile sõja. Türgi kaotas. Vene-Jaapani sõda 1904-1905. Venemaa sai lüüa. Hiina pärast sõda. See kaotus soodustas 1095. revolutsiooni puhkemist. Verine pühapäev. 9. jaan. 17. oktoobri manifestis lubas Nikolai II Riigiduuma valimisi ja sõna ja muid vabadusi. Reforme oli siiski vaja, Pjotr Stolõpin hakkas neid teostama
Maailm kahe maailmasõja vahelisel ajal. Kahe maailmasõja vaheline periood algas Pariisi rahukonverentsiga. Pariisi rahukonverents kutsuti kokku pärast I maailmasõda ja ta töötas 18. jaanuarist 1919 kuni 21. jaanuarini 1920, et leppida kokku rahulepingu tingimustes. Istungeid peeti Versailles' lossis, seepärast nimetatakse Pariisi rahukonverentsi vahel ka Versailles' rahukonverentsiks. Versailles rahu sõlmiti 28. juunil 1919 liitlasriikide ja Saksamaa vahel Prantsusmaal Pariisis Versailles' lossi Peeglisaalis. Rahulepingu allkirjastati päeval, mil möödus viis aastat I maailmasõja ajendiks olnud Franz Ferdinandile suunatud atendaadist. 10. jaanuaril 1920. aastal jõustunud rahuleping lõpetas ametlikult I maailmasõja. Kõige raskemate tingimustega Versailles' rahulepingus pidi nõustuma Saksamaa, kuna ta kuulutati sõjasüüdlaseks. Rahulepingu tingimused valmistati
.............................................................. 4 1.5.Adressaat...........................................................................................................................4 1.6.Argumentatsioon, selle laad..............................................................................................4 2.AJALOOLINE TAGAPÕHI....................................................................................................6 2.1.Vestfaali rahulepingu võrdlus Versailles rahulepinguga................................................... 6 2.2.Vestfaali rahulepingu ajalooline käekäik, kehtivusaeg..................................................... 7 3.VESTFAALI RAHULEPINGU SISULINE ANALÜÜS CUIUS REGIO, EIUS RELIGIO .....................................................................................................................................................9 3.1.Ajaloolis-kriitiline interpretatsioon..............................................
ametiühingud ja enamik poliitilisi organisatsioone. Ainsa legaalse eesti erakonnana tegutses Eesti rahvameelne Eduerakond Tõnissoni juhtimisel, kuid sellegi tegevusele olid seatud kindlad raamid. KASUTATUD ALLIKAD Vikipedia, Vaba entsüklopeedia, http://et.wikipedia.org/wiki/1905._aasta_revolutsioon, 05.11.2009 Tallinna Heleni kool, Ajalugu on huvitav, http://oppematerjalid.blogspot.com/2009/04/1905a-revolutsioon-eestis.html, 05.11.2009 Versailles´ rahuleping Versailles' rahu sõlmiti 28. juunil 1919 liitlasriikide ja Saksamaa vahel Prantsusmaal Pariisis Versailles' lossi Peeglisaalis. Rahuleping allkirjastati päeval, mil möödus viis aastat I maailmasõja ajendiks olnud ertshertsog Franz Ferdinandi atendaadist. 10. jaanuaril 1920. aastal jõustunud rahuleping lõpetas ametlikult I maailmasõja. Rahulepingu tingimused valmistati ette Pariisi rahukonverentsil (18. jaanuar 1919 21. jaanuar 1920), mille kutsusid kokku sõja võitnud Antandi riigid
1 III. DEMOKRAATIA JA DIKTATUURID KAHE MAAILMASÕJA VAHEL I: Kahe maailmasõja vaheliste sündmuste kronoloogia: Aast Olulisemad sündmused a 191 Eesti iseseisvuse väljakuulutamine (24.02.); Vabadussõja algus 8 (28.11.). Valimisreformiga Suurbritannias kaasnes valijaskonna ulatuslik laienemine 191 Pariisi rahukonverentsi algus. 9 Versailles rahulepingu sõlmimine Saksamaaga. 192 Eesti esimese põhiseadusega kehtestati demokraatlik 0 riigikorraldus. USA-s hakkas kehtima keeluseadus. 192 Sõlmiti Inglise-Iiri kokkulepe, millega Iirimaa sai dominiooni 1 staatuse. 192 Nõukogude Venemaa kujundati ümber NSV Liiduks. 2 Võitjariigid määrasid kindlaks Saksamaa reparatsioonide suuruse.
Esimese maailmasõja võitjaid ja kaotajad Esimene maailmasõda toimus 28.juuli 1914-11.novemner 1918. Maailmasõja puhkemise peamiseks põhjuseks oli 20.sajandi alguseks teravnenud vastuolud maailma suurvõimude vahel, kus ühel pool olid Prantsusmaa ja Inglisjaa ja teisel pool Saksamaa. Sõja tulemused olid murrangulised: muutus maailma poliitiline kaart ning tekkisid uued riigid, toimusid suured uuendused sõjatehnikas ning muutus riikide positsioon. Sõda nõudis kokku ligikaudu 15 miljonit inimelu ning põhjustas mitme suurriigi lagunemise, kuid samas lõi ka soodsaid olukordi väikerahvastele. Sellest tulenevalt tekibki küsimus, et kes olid siis Esimese maailmasõja võitjad ja kes kaotajad? Suurimaks võitjaks võib ilmselt pidada Ameerika Ühendriike, kuna ta sekkus sõtta alles 1917. aastal ning seetõttu kandis minimaalseid kahjusid. Oma geograafilise eraldatuse tõttu ei toimunud sõda tema territooriumil ning ta ei kandnud suuri kaotusi. USA oli varem olnud Euroopa rii
Schlieffeni järgi Schlieffeni plaaniks. See nägi ette esiteks Prantsusmaa kiire purustamise ja seejärel vägede paiskamise itta Venemaa vastu. Plaani teostamiseks koondas Saksamaa enamuse oma jõududest Prantsusmaa vastu, eriti läänerinde paremale tiivale, kus väed pidid Belgia ja Luksemburgi kaudu Prantsusmaa tugevatest piirikindlustest mööda marssima, mööduma kaares Pariisist põhjapoolt ja seejärel läänest ning Prantsuse armee koos pealinnaga kotti haarama. Prantsuse sõjaplaan seadis eesmärgiks vältida 1870. 1871. aasta Prantsuse-Preisi sõjas kogetud katastroofi, kui prantslased said hävitavalt lüüa. Prantsuse-Saksa piirile rajati tugev kindlustuste süsteem, kuid Belgia piirile seda ei tehtud. Prantsuse sõjaplaani nimetati plaaniks 17. See nägi ette lõuna pool asuvate Lotringi ja Elsassi mida prantslased lugesid Prantsusmaa ajaloolisteks osadeks hõivamise ning seejärel sissetungi Saksamaale
saata Venemaa peale, lootes Saksamaalt toetust. Taaskord kukkus plaan läbi!! Rinded: Läänerinne: Prantsusmaa + SuurBritannia < > Saksamaa Idarinne: Saksamaa, Austria-Ungari < > Venemaa Lähis-Ida: Türgi + Bulgaaria < > Venemaa + SuurBritannia Balkan: Serbia + Venemaa < > Austria-Ungari + Bulgaaria OLULISEMAD SÕJASÜNDMUSED AASTA LÄÄNERINNE IDARINNE TEISED RINDED 1914 02.08 sakslased vallutasid Luksemburgi. Vene väed läksid Ida-Preisimaale Jaapan astub sõtta Saksamaa vastu 04.08 alistas Saksamaa sissetungi Belgiasse. Pealetung Varssavile Türgi astus sõtta Saksamaa poolel 21-25.08 toimus piirilahing Tannenbergi lahing Marne`i lahing 1915 Ypres`i lahing kasutati esmakordselt mürkgaase Gorlice lahing Bulgaaria sõtta astumine Saksamaa poolel
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
