Seal pole väga midagi sellist, et ,,oh mulle see meeldib ja ma ostan selle kohe." Ehk mina ei ostaks sealt midagi meeleolu järgi. Tarbitakse ainult enamjaolt esmatarbekaupu mis on vajalikud inimese jaoks. Viljandis pole ka väga palju kooliasutusi, et vanemad saaksid valida milline kool on parem ning kuhu kooli laps panna. Maakoht võrreldes linnaga, et mis ta on siis? Maal elada on väga hea, isegi elaks kui oleks maal rohkem võimalusi kui praegu neid on. Maal elamise plussid: kasvatad ise seda mis soovid- puuviljad, köögiviljad, kartuli paned maha. Ütleme ühesõnaga, kõik on värske ning hea. smile emoticon . Inimesed on tervemad ning ei pea tihti külastama arste, mis on samuti tarbimine. Ise kasvatatud toiduainetes pole sees säilitusaineid ja igasugu muid kahjulikke aineid ja on maitsvad. Õhk on värske, mida ma samuti tarbin ning väga hea on kusagil aasa peal lihtsalt mõnuleda ning teada, et õhk ei ole nii saastatud kui seda on suures linnas
Teises reas vasakult esimene klassijuhataja Maiu Vislapuu. Kolmandas reas kõige vasakpoolsem Sander Lebreht. Fotograaf teadmata. Foto pärineb perekonna fotokogust. Kui esimene kooliaasta mööda sai, otsustasid mu vanemad mind panna Pikakannu Põhikooli. Ma olevat saanud esimeses klassis soki, kuna nii palju õpilasi oli.17 Pikakannu Põhikool asub umbes 22 kilomeetri kaugusel Võru linnast. Ma käisin sinna kooli igal hommikul bussiga ja tagasi tulin ka bussiga. Sealt tuli kaks bussi linna. Üks tuli kell 14 ja teine kell 16. Kui ma magasin maha kella kahese bussi või oli 7 tundi pidin ma ootama kella neljani, et koju saada. Kui ma olin teises klassis, siis seal koolis käis kokku umbes 100 õpilast. Kahjuks iga aastaga õpilaste arv vähenes ja nüüd on neid kokku umbes 30 õpilast. Foto 18. Pikakannu klassipilt. Foto pärineb perekonna fotokogust. 17 Vestlus ema Terje Lehtmega, 20. veebruar 2010 27
tööpuudust ei eksisteeri, inimestel on koht, kus elada koos kõigi vajalike majapidamisvahenditega. Tööd tehakse mitte enda vaid kõigi elanike hüvanguks. Nii valmistavad käsitöölised kõigile riideid, talupidajad varustavad nii endit kui ka linna toorainetega, kokad teevad toorainest süüa, sepad teevad vajalikke tööriistu jne. Muidugi on selline elukorraldus hea, kuna inimesed ei pea muretsema kõige selle tühja-tähja pärast, mis tavainimese elus igapäevast muret põhjustab. Selline elustiil kaotab ka konkurentsi kodanike vahel, eriti veel siis, kui ka välimuselt (riietuselt) on kõik elanikud ühesugused. Utooplased tunduvad ka mõttemaailma poolest mõistliku rahvana - iga üks võib uskuda seda mida tahab ning vabaaega kasutatakse enda harimiseks. Nende elu ja mõtteid ei külasta kunagi rahamured, ahnus ning mure eraomandi pärast. Tänu sellele saavad nad keskenduda oma ja teiste elu paremaks muutmisele.
Aga Ike. Kõik on niikuinii välja mõeldud. IKE Kas sa oled surma sugulane? KASSINI Ma ei tea, mis on surm, Ike. Mina olen ju elus. IKE Kui kaua sa lubad tal magada? KASSINI Nii kaua, kui ta tahab. Vaata seda palet. Ta kumab. IKE Ta on hea tüdruk. Aga sinu vastu ta ei saa, ega ju? KASSINI Ei saa. IKE Mul on väga, väga kahju. KASSINI Mispärast? IKE Sa muudad elamise võimatuks. Ma ei tea, kuidas ma saaksin halvemini elada. 37 KASSINI Kui Kiokot enam pole, saad sa vabaks. IKE Millest? KASSINI Lootusest. IKE Ei. Sa ei saa aru, mida ma tahan. KASSINI Ära taha midagi. IKE Ma olen inimene. Ma hingan igal võimalusel ilma, et mõtleksin, kas ma tahan õhku või ei taha. KASSINI Võõruta ennast harjumustest.
Eesti asend Geograafiline asend peegeldab geograafilise subjekti (riigi, regiooni või asula) asukohast tulenevaid suhtlemisvõimalusi temast väljapoole jäävate, ent subjekti jaoks oluliste geograafiliste nähtustega. Subjekt peab kuskil Maa peal asuma ja olenevalt asukohast on ta suhtlemisvõimalused soodsamad või ebasoodsamad. Subjektiks on meie juhul Eesti ühiskond. Seda võib vaadelda suhtes oma asukoha loodusnähtustega (loodusgeograafiline asend), suhtes oma majanduslike partneritega (majandusgeograafiline asend) ja teiste ühiskondade ning riikidega (poliitgeograafiline asend). Loodusgeograafiline asend Eesti asub kõrgetel laiuskraadidel. See tingib suhteliselt jaheda, majandustegevuseks mitte just eriti soodsa kliima, mis tänu Põhja-Atlandi hoovusele on siiski soodsam, kui sellisel laiuskraadil tavaline. Et pooluselähedased alad on asustamata, siis paikneme ka asus
Liivalaia Gümnaasium Puhkus oma perega Koostas: Kevin Kadak 11b 2008 Sisukord: 1. Minu suvevaheaeg 2. Puhkus arm või hirm ; Puhkus paljastab pale 3. Romantika või lapsed 4. Sunnitult romantiline ; Puhkus psühholoogi abiga 5. 5 puhkusesoovitust ; enda arvamus 6. Kasutatud kirjandus 2 Minu suvevaheaeg Enamus suvest möödub mul töiselt. Linnast sõidan ära maale, ning lähen vanavanematele külla. Sinna muidugi tulevad ka vanemad kaasa, kellega proovin võimalikult hästi koos viibitud ajal läbi saada. Mulle öeldakse, et ma seda kui puhkust võtaks, kuid mina ei suuda väga maa kündmist või kartuli korjamist puhkusena võtta. Ma tean, et igal ühel on omad kohustused, mida tuleb täita, kuid puhkusest on minu arvates küll asi kaugel. Vähemalt lubavad nad mul hommikuti magada. Ja keegi ei piira m
Oleksin ma edukas ettevõtja? Paulo Coelho on oma raamatus ,,Alkeemik" lausunud järgmist: ,, Kui sa midagi väga tahad aitab sind selles kaasa salamisi kogu maailm." Seega ma leian, et mitte miski siin planeedil Maa pole võimatu ning mu omad kogemused näitavad, et võimatu pole ka pea ees tundmatusse ärimaalima sukelduda ning lõpuks ikka tunda enda seal justkui kala vees. Mina ettevõtjana. Kui aus olla olen ma kogu oma mäletatava elu endale ette kujutanud seda, et kui ma kord suureks kasvan juhin ma oma isikliku ettevõtet. Ma mäletan kusagilt kaugest lapsepõlveajast, kuidas ma mõtlesin välja mänge ja olukordi, kus mina olin ärijuht ning kujutasin endale ette, kuidas ma oma alamaid juhendan, neile tegevust otsin ja kui edukas see lõppkokkuvõttes on. See on ilmselge, et mängumaailm erineb reaalsusest. Kui seal on kõik nii kerge ja lihtne siis reaalsus on vastupidine. Õpilasfirma ,,SiiDii" tõi mu pilvedelt alla maa peale. Oma firmat luua on keerukas. Juba nime
Vahel on joonistanud Leonardo kummalise kirega sõjamasinaid, mis viskavad suure hulga nooli korraga lahinguvälja teisel serval seisvate inimeste pihta. Lorenzo de' Medici ajal elas Firenze lõbusat, naudingurikast elu. Valitseja kirjutas värsse, mida lauldi naisbakhantide rongkäikude ajal: ,,Kui ilus on meie noorus ja kui kiiresti see mööda lendab kes tahab olla lõbus, see olgu lõbus ja ebakindla homse pärast ärgu tundku keegi muret." Mitte keegi ei tea midagi kindlalt Leonardo tundeelust ja armusuhetest. Kindlad on üksnes laimujutud. Leonardo nägi välja ju kui ,,noor jumal". Oma kauni näo säraga rõõmustas ta iga kurba hinge. Seltskonnas salliti teda vaid tema anekdootidele, teravameelsetele naljadele ja fantaasia tõttu. Leonardo pihtis Bernardo di Simone Cortigianile: ,,Nagu ma olen teile möödunud päevil juba öelnud, teate, et mul ei ole mitte kedagi. Ja kui ei ole enam
Tde ja igus: III osa 1. peatkk Indrek otsis endale tuba, kus elada ning peale mningate kodude klastamist leidis selle he pere juures. Naine oli mbleja ning mees endine vabrikutline, kel polnud vasemat ktt. Nd tegeles viimane vheke kingsepa ametiga. Kaup sobis ning Indrek kolis sisse. 2. peatkk Indrek kukkus oma sisseastumiskatsetel likooli lbi. Mtiskleb selle le, kuidas ta ikka nii loll on ja elus aina eksib. Tnaval kohtub vana klassivenna Kustas Otstaavliga. See kutsub ta phapeval metsa suurele koosolekule. Hiljem selgub aga et see on mssajate kokkutulek, kuhu koguneb meeletult rahvast, Indrek otsustab huvi prast siiski minna. 3. peatkk Indrek ning Kustas on judnud metsa. Kuulates knet, tuleb Indreku juurde kaks noormeest, kes ajavad nad Kustasega metsast minema, kuna viimased olevat nuhid. ra nad siiski ei lhe ning kuulavad lpuni. Samas neb Indrek kokkutulekul ka oma majaperemeest. Hiljem lheb mssuks, kus ka Indrek saab enda kaelale torkehaava. Talle t
Antud projekti raames on plaanis tutvustada uurimuse tulemusi ka mitmetel seminaridel. Antud uurimus sai teoks tänu Tallinna Ülikoolis läbiviidud Tallinna linnale suunatud uurimisprojektide konkursile, mille üheks võitjaks osutus ka autori poolt esitatud projekt. Koostöös REC Estoniaga õnnestus lisafinantseeringute saamine Tallinna Linnavalitsuselt ja Keskkonnainvesteeringute Keskuselt. 10 LIIKLUSOHUTUS JA HÄIRITUS Jüri Uljas Tallinna liiklus on muutunud väga ohtlikuks. Eestis tervikuna on Maanteeameti hinnangul jalakäija tõenäosus liikluses elu kaotada 3 korda suurem kui Prantsusmaal, Belgias või Austrias ja 5 korda suurem kui Põhjamaades. Jalakäijatega on seotud kaks igast kolmest liiklusõnnetusest (Janar Filippov. ”9 nõuannet pealinnas ellu jääda soovivale jalakäijale” Eesti Ekspress, 18.04.2003). Tallinna kõige eluohtlikumad tänavad on Pärnu maantee, Mustamäe tee ja Paldiski maantee. Surmajuhtumite
Inuaki reptiil minu sees Erakorralised avastused Maa minevikust, olevikust ja tulevikust I osa See on vestlus Rumeenia naise psühholoog Ariana Hawa ja ebatavalise poisi vahel, kes ütleb, et minevikus kehastus ta planeedil Inua, mis asub Orioni lähedal. Dialoogis räägib David Arianele sellest planeedist, elust sellel, aga samuti ka meie planeedist Maa, ja tema Maale tulemise eesmärgist. See juhtus pilvisel suvehommikul. Oli võimatult umbne ning ma otsustasin akna avada, lootes, et värske õhk puhastab keskkonna. Ma ei suutnud vabaneda ebamuga- vustundest mis survestas päiksepõimikut ja ma teadsin, et see oli sisemine hoiatus raskematele ebamugavustunnetele, mis järgnema pidid. Ma lootsin kogu südamest, et mu kartused osutuvad valeks, seda enam, et täna hommikul pidi ilmuma uus poiss. Ta sisenes koos emaga tuppa täpselt kokkulepitud ajal. Üsna poisihakatis, aga nii uhke! Suvetaeva värvi sinised
Taani investeerib OECD liikmesriikidest enim oma kõrgharidusse. Viimaste avalike andmete kohaselt on kogukulu ülikoolis kõrgharidust omandava õpilase kohta 70 000 $, mis on peaaegu kaks korda suurem võrreldes keskmise liikmesriigi kulutustega (40 000 $ õpilase kohta). Taanis õppimine on EL kodanikele tasuta, tegemata seejuures järeleandmisi hariduse kvaliteedis. (Miks tulla Taani õppima?, 2015) Üheks tõmbenumbriks Taanis õppimise ja elamise puhul on ka võimalus töötada, üliõpilase minimaalne tunnitöötasu on 13 EUR, võrreldes Eestiga, kus miinimum tunnitasu on veidikene üle kahe euro. Koolid pakuvad ka tasuta taani keele kursusi. Kohaliku keele valdamine kergendab oluliselt töö leidmist. (Miks tulla Taani õppima?, 2015) Finantsilisest poolest kulub Taanis õppides üürile umbes 300 eurot kuus, kuid seda kompenseerib ilmselt fakt, et töötades 10-12 tundi nädalas ja õppides täiskoormusega, maksab
Võib-olla üksikutel inimestel, aga mis heaolu see ka on. Kõik kurdavad, et oehh, kui vaesed nad on, aga siis arutavad, kus Portugalis või saarel nad puhkamas käisid. Kui küsida, et mis sa seal siis nägid, vastatakse “väga tore oli” – see ongi nende võime aru saada. Hea oleks, kui inimesed elaksid seal, kus nad ikka elavad. Muidugi peab käima ja nägema ka, aga vabaduse jaoks peab ikka endal ka mõistus peas olema. See äraminemine on väga hull asi, teeb mulle kõige rohkem muret.” Ühel hetkel ütleb Anu Raud, et kolmandik Tallinnast peaks küll maale kolima, linn pole ikka õige inimese koht. Praegu tehakse Viljandi kandis suurvalda ja kunstnik on väga vastu sellele, et Viljandist saaks valla kese. Vald on siiski maaelu edendamiseks. Pigem tulgu see keskus Heimtali. “Ma olen ju neli raksu siin Pärsti vallas olnud volikogus. Kui ma alustasin, oli meil kuus kooli, nüüd on üks. Kõik on kuus korda kokku tõmbunud, inimesed on kadunud. Ja kui
inimvahekordade mõistmiseks endale kõrva taha kirjutada. (H. Väli 1975 ) *,,Sass ja Jass'' - Kirjastus ,,Eesti Raamat'' Tallinn 1968, toimetaja Helle Michelson. Nooremale koolieale, milles on lõbusaid lugusid ja juhtumisi kahest I klassi poisist Sassist ja Jassist. Raamatu lugudes pakub lisarõõmu autori tugev kodanikupositsioon, oskus väikesele lugejale näidata pisikese ning kodulähedase kaudu elu ja elamise laia tagamaad. "Kuresaapad", 13 "Kogemata", "Las piriseb", "Kukega võidu laulmas" - needki palad on omaette proosavalmid. Raamatu juhtmotiiv näib aga peituvat jutukeses "Liivamäe kolhoos", milles kirjanik näitab väikesele lugejale veenvalt erinevate inimpõlvede püüdluste ühtsust, meie unistuste ning tegude järjekestvust. (H. Väli 1975 ) *,,Nõiutud allikas'' - Kirjastus ,,Eesti Raamat'' Tallinn 1968, toimetaja Helle Michelson.
Hoia vitsa ja riku last, nagu tarkuseraamat ütleb. Teen pattu ja kogun kannatusi meile mõlemale, tean seda. Poiss on riukaid täis, aga, armas taevas, ta on ju mu oma õndsa õe laps, vaene poisu, ja mul ei ole kuidagi südant teda lüüa. Iga kord, kui ta karistamata jätan, vaevab mind südametunnistus; ja iga kord, kui teda löön, on mu vana süda peaaegu lõhkemas. Olgu pealegi, naisest sündinud inimese elu on lühike ja täis muret, nagu pühakiri ütleb, ja ma usun, et see nii on. Ta teeb täna pärast lõunat poppi, ja karistuseks selle eest olen ma lihtsalt kohustatud teda homme tööle sundima. On küll väga karm teda laupäeval, kus kõik poisid on vabad, tööle panna, aga ta vihkab tööd rohkem kui midagi muud ja ma pean ometi veidigi oma kohust täitma, muidu saadan lapse hukatusse.» Tom tegi tõesti poppi ja tal oli, väga lõbus. Ta jõudis tagasi koju just parajaks ajaks, et
Jevgeni Onegini sisukokkuvõte: Jevgeni Onegini peategelaseks on romaaniga sama nime kandev Vene aristokraatia hulka kuuluv noormees. Jevgeni veetis oma päevad Leningradi kõrgseltskonnas, nautides elu hüvesid. Päevad möödusid tal teatrites ja restoranides sõprade seltsis. Siiski, Onegin tüdines kõrgseltskonnast, naistest ning kõigest muust, mis teda seni köitnud oli. Spleen võttis Jevgeni üle võimust. Onegin tahtis pääseda Leningradi lõpututest pidudest ning tema õnneks lamas surivoodis Jevgeni mõisnikust onu. Viimane oli pärandanud talle oma mõisa, kuhu Jevgeni ka kolis, et saada rahu Leningradist. Kuigi alguses maaelu paelus Oneginit, siis paari päeva pärast valdas teda jälle spleen. Endisest elupõletajast oli saanud mõisnik, kes hakkas tegelema talupoegade küsimusega ning andis neile lahtisemad käed. See seik peegeldab Venemaa 19. sajandi alguse olusid, kus talupoegade pärisorjusest vabastamise temaatika õhus oli. Onegin kaldus kõrvale ka aristokra
Eesti muld ja eesti süda Lydia Koidula / Rein Rannap Ruja Süda, kuis sa ruttu tõused kuumalt rinnus tuksuma, kui su nime suhu võtan, püha Eesti isamaa! Head olen näind ja paha, mõnda jõudsin kaota, mõnda elus jätta maha sind ei iial unusta! Sinu rinnal olen hingand, kui ma vaevalt astusin. Sinu õhku olen joonud, kui ma rõõmust hõiskasin. Minu pisaraid sa näinud, minu muret kuulnud sa Eestimaa mu tööd, mu laulu, sul neid tulin rääkima. Oh ei jõua iial öelda ma, kuis täidad südame! Sinu rüppe tahan heita ma kord viimse unele. Ema kombel kinni kata lapse tuksvat rinda sa. Eesti muld ja Eesti süda kes neid jõuaks lahuta. Elu armastan sind Georg Ots Elu armastan sind, sulle kuulub mu kiindumus ammu. Elu armastan sind, ikka uuesti sinusse armun! Tuhat tuld süütas linn töölt ma väsinult koju nüüd suundun. Elu armastan sind
Tallinna Ühisgümnaasium POSTMODERNISM CONTRA LUULES Uurimus kirjandusest Themis Parrol 12c klass Juhendaja: õpetaja Kristi Siirman Tallinn 2008 SISUKORD Sissejuhatus....................................................................................................3 Margus Konnula aka Contra.............................................................................................................4 Postmodernism...............................................................................................17 Postmodernism kirjanduses............................................................................18 Luuletuste analüüs..........................................................................................19 LISA 1...........................................................................................
söömishäiretel nagu anoreksia ja buliimia tundub olevat ühine bioloogiline taust. Seega, kui teie emal-isal või mitmel veresugulasel on selliseid probleeme esinenud, võib ka teil olla nendeks geneetiline soodumus. Mingil juhul ei tähenda see, et depressiivse vanema järeltulija satub kindlasti ka ise depressiooni, kuid risk on olemas. Psühholoogilise, bioloogilise ja segatüüpi depressiooni lisasümptomid : Keskendumisraskused ja kehv lühimälu: Paljud psühhiaatri vastuvõtule tulijad kardavad, et neil on ajukasvaja või Alzheimeri tõbi. Nad kipuvad asju unustama ega suuda keskenduda. Keskendumisraskused ja kehv lühimälu on tavaliselt just nimelt depressioonist. Neid sümptomeid võivad põhjustada ka mõned teised haigused. Kui märkate selliste sümptomite ilmnemist, minge kindlasti arsti jutule. Hüpohondria: Märkamata jäänud depressioon on hüpohondria (ülemäärane mure
hoolinud ja selle tüdrukuga vaid mänginud on: ühel päeval taipate, et kuramus, see tüdruk armastas mind tõeliselt kogu südamest. Aga siis on juba liiga hilja. Seda tüdrukut pole enam. See jalge alla trambitud tüdruk on end vaevaliselt püsti ajanud, pikalt põdenud, pisarad pühkinud, südame lukustanud, killud kokku kokku korjanud, liimida proovinud ja uut elu alustanud. Kallistus on midagi, see soojendab südant. See teeb lahkumise lihtsamaks. Kallistus on võimalus jagada rõõmu ja muret. Kallistus on kõigi jaoks, kellest me hoolime. Kallistus on midagi imelist. See on võimalus väljendada armastust, mida on vahel raske sõnadesse panna. Kallista neid, kes on tähtsad su elus, et nad teaksid , et sa neil olemas oled. Kallistus ei maksa midagi ning see on kõige armsam kink mille sa saada ning ka anda võid :) Seega armastage ja kallistage üksteist :) Wind down and shut the fuck up,draama queen. Ainus asi,mis mulle sinu juures ei meeldi on see,et sa pole minu.
1 KÄBI VÄIKE KÄBI LASKIS VALLA OMA KÄED JA KUKKUS ALLA NÜÜD TA LAMAB MÄNNI JUUREL OMA SUURE ISSI JUURES. LOMP MIS SA TEED, MIS SA TEED PORILOMP ON KESET TEED EI SAA ÜLE, EI SAA ÜMBER KODUST TOO NÜÜD KASVÕI ÄMBER ET SAAKS TÜHJAKS KANDA LOMBI MUIDU AINULT RINGI KÕMBI G L O O B U S J A E L E V AN T KORD GLOOBUS ELEVANDILE TÄHTSALT ÜTLES NII: MU PEAL ON MANDRID, METSAD, MÄED SAARED, JÄRVED, LINNAD, JÕED AUTOD, LAEVAD, LENNUKID JA MAJAD TEHASED JA TEED KUS VAJA SIIS VEEL KAUPLUSED JA KOOLID LISAKS PINGID, LAUAD, TOOLID TÄDID, ONUD, ISAD, EMAD MINU KUKIL ON KA NEMAD ILMA MINUTA EI SAA KEEGI ILMAS ELADA. NII GLOOBUS VANTI ÕPETAS JA JUTU SAMAS LÕPETAS: RASKUSI MA SUURI KANNAN SILMAD SUL´GI ETTE ANNAN KUULAS ELEVANT JA MÕTLES GLOOBUST TUNNUSTADES ÜTLES: TÕESTI TUGEV OLED SA KAS VÕIN SU PEALE TOETUDA? KONN 1 2 KONNA TUTVUSTA
Ning lõpuks ma nägin, et kuigi meil oli muutuste tegemiseks oivaline strateegia ja inspireeriv visioon, oli meil muutumiseks tegelikult vaja uut kultuuri, uut arusaama juhtimisest ja uusi käitumisviise". Hea juht peab ära tabama hetke kui asi hakkab nö jamaks kiskuma ja edasi liikuma koos oma meeskonnaga, koos arenema ja koos üksteist innustama. Kui tundub, et keegi on puudu see puuduolev mosaiigitükk siis tuleb korraldada suureulatuslik konkurss ja otsida enda meeskonda see õige kes sobiks teistega. Firmas toimub nagu puzzles, et kui üks tükk on valetpidi siis ei tööta firma õlitatult. Kõik peavad sobima, kõik kõigiga koostööd tegema. Ja üksteist innustama, toetama. Mirjam Korbe SR103 2011 Page 1 Samas ka öeldakse, et tööl ei ole soovitav luua sõprussuhteid, ma tegelikult ei ütleks nii
hästi. Mis tööd siis tehakse? Näiteks Anneli Rõuk USA-st kirjutab: “Enne lapse sündi töötasin eksootiliste mereandide turunduse erialal, hetkel teen Yale ülikooli haiglas kõrgema astme meditsiiniõe residentuuri.” Jüri Prits töötab Šotimaal suures õlifirmas logistikuna. Kristel Imeraj on suures firmas vanem finantsanalüütik. On ehitajaid, komplekteerijaid, kraana- ja bussijuhte. Nii on Raivo Eessaar (Lisa 2.25) kogu Lahtis elamise aja jooksul olnud bussijuht. Heli Timusk (Lisa 2.15) on aga Kanadas kutseline lapsehoidja ja see amet viis ta kokku oma abikaasaga. Lapsehoidjana töötab ka Külli Jürgenson (Lisa 2.9). Agnes Parv (Lisa 2.19) omandas Soomes medõe elukutse ja töötab haiglas. Tanel Muuli on elektrik-komplekteerija (Lisa 2.3), Marve Pung (Lisa 2.14) on hooldusspetsialist jne. Töötatakse veel kaubanduskeskustes (on sorteerijad ja pakkijad) või liinitöölistena suurtes ettevõtetes. On
3 4 ROLAND: Oot, oot, oot. OSVALD: Jah, tüdruk jääb siia. LAURA: Üksi ma küll ei jää. ROLAND: Üksi ta küll ei jää. OSVALD: Me võime siin vaielda ja seletada, aga tüdruk jääb siia. ROLAND: Siis jään mina ka. OSVALD: Sina küll ei jää. ROLAND: Mis kurat nüüd on siis?! Tule, Laura. OSVALD: Sa viid märgade jalgadega naise metsa. Igal öösel on tugevad öökülmad. Miinus viis kraadi, miinus kümme kraadi. Üks jalg on jumala märg. LAURA: Astusin kraavi. OSVALD: Kuuled, astus kraavi. ROLAND: Ma tean. OSVALD: Kui sa tead, miks sa siis ei taha, et ta oma jala siin ära kuivatab ja hommikuni ilusasti soojas istub. (Laurale.) Teeme teed ja... ROLAND: Siis jään mina ka siia. Miks mina ei või jääda? Keda ma segan? OSVALD: Mis siis nüüd on? Kas mina küsin, kust te tulete, kuhu te lähete, miks
(Teritab veel natukene aega ja lööb siis noa OSVALD: Sina küll ei jää. tugevasti laua sisse. Samal ajal koputatakse ROLAND: Mis kurat nüüd on siis?! Tule, uksele. Osvald istub liikumatult. Koputus Laura. kordub mitut puhku, kuni koputajad ise ukse OSVALD: Sa viid märgade jalgadega naise avavad ja tuppa piiluvad.) metsa. Igal öösel on tugevad öökülmad. ROLAND: Tere, meie koputasime. Miinus viis kraadi, miinus kümme kraadi. LAURA: Roland koputas. Üks jalg on jumala märg. ROLAND: Mina koputasin. LAURA: Astusin kraavi. LAURA: Tere. Tema on Roland ja mina olen OSVALD: Kuuled, astus kraavi. Laura. ROLAND: Ma tean. ROLAND: Meil on selline jutt, et jäime öö OSVALD: Kui sa tead, miks sa siis ei taha, peale..
osas peaks ta olema eeskujuks kõigile noorluuletajaile- need on niivõrd loomulikud ja samas ka leidlikud." Selline on taas R.Liivi aus ja aval arvamus. Sama tuttavlik on luuletekstides sügisene punav pihlakakobar, piparmündilõhn, alt korterist kostvad päevauudised või äkiline tutvumine taas vanemaks saanud iseendaga, kui kohtame ootamatut peeglit. Luulekogu on läbinisti oma, eestlaslik ja räägib lihtsatest asjadest kaunis loomulikus sõnastuses, hoides endas teravat killukest muret ja igapäevast vaeva. Olles vaikselt pannud Luige luulekogu "Elujoon" kaaned kinni, olen taaskord tajunud, et Luige luule on ja jääb minule isiklikult üheks südamelähedasemaks ning suudab alati tekitada kusagil südamesügavuses enneolematuid tundmusi. Kokkuvõte Viivi Luik on meie aja üks meeldivamaid luulaetajaid just oma vahetu helguse ja pehumuse poolest luuleloomingus.Tema lüürikas on eriline tähendus
31. Sellele võidakse ehk vastu väita, et kui tõrude või teiste maa viljade korjamine annab nende üle omandiõiguse, siis võib igaüks võtta nii palju, kui ta tahab. Ma vastan, et see ei ole nii. Sama loomuseadus, mis annab meile omandi, seab sellele omandile ka piirid. Mõistuse hääl, mida kinnitab ilmutus, ütleb, et Jumal on andnud meile kõike rohkesti.13 Aga kui palju ta on meile andnud? Nii palju, kui on tervislik nautida. Ehk siis sedavõrd, kui palju keegi suudab ära kasutada elamise tarbeks, enne kui see raisku läheb, võib ta oma tööga endale omandit koguda -- mis on üle selle, on tema osast rohkem ning kuulub teistele. Jumal ei loonud midagi selleks, et inimene laseks sel raisku minna või seda hävitaks. Ja võttes arvesse, kui kaua kestis maailmas aeg, mil loodus varustas inimesi külluslikult, ja kui vähe oli selle külluse kasutajaid, ning ka seda, kui väiksele osale sellest looduse külluslikust varust küündis ühe
Lastejutud Nälkjas Nossovi nikastus Nälkjas Nossov nikastas oma selja ja seetõttu ei saanud ta enam võilille lehti nosimas käia. Oli täiesti kipsis, tardunud ja ükskõikne. Ei olnud tal millestki enam sooja ega külma, sest igatses nii väga võilille lehtede järele. "Pähh" ühmas Nälkjas Nossovi naine. "Simulant oled, ei miskit muud!" Nälkjas Nossov ei vastanud midagi, tema klaasistunud pilk oli vaid suunatud aknast välja, rohelusse. "Simulant jah" noogutas Nossovi ämm nõustuvalt. "Kui mu mälu enam nii halb ei oleks, võiksin ma seda kohe ka tõestada..." seda öeldes vajus ta mõttesse "...mida ma nüüd öelda tahtsingi?" andis vana peapõrutus endast märku. Nossovi ämm Fedosja, vana polkovnik Nälkjas Nikoforovi lesk oli elus nii mõndagi näinud. Koos mehega oli ta üle elanud suure Nälkjate ja Tigude sõja, kus ta medõena oli sunnitud osa võtma. Fedosja tundlad selginesid. Kui ta polnuks kätetu, oleks ta emma kummaga nei
Proua Taylor: "Kindlasti sest nad olid mulle väga lastest nii nagu tõeline oli üks minu lemmikuid kallid. Ah, mis ma ema peab seda tegema. rolle Kleopatra osa. See räägin! Nad on Ma nägin neid väga oli mulle nii siiamaani minu harva. See on ainuke asi, hingelähedane, et ma armastatumad inimesed. mida ma endale enam elasin sellesse väga Veel tekitasid muret kunagi andeks ei anna!" tundeliselt sisse. Kuid mulle rahustite ja R. R. roll, millest ma väga alkoholi tarbimisel vaimustuses olin oli tekkinud lisakilod. filmis "Kass kuumal Nendest tekkisid mul plekkkatusel". Neid raskused aegu ma ei unusta reputatsiooniga." Väikese hingetõmbega "Kuidas inimesed tõstis ta jälle hääle ja reageerivad, kui nad
Tallinna 21. Kool ,,Sinuhe" Mika Waltari Liza Jermakova 10C 2015 Esimene raamat ,,Kõrkjalootsik" ,,On ka neid, kes ütlevad, et seda, mis on toimunud, ei ole kunagi enne toimunud, aga see on tühi jutt." Minu jaoks on see positiivne lause, sest see on mõtlemapanev. Minu arvates üritab Sinuhe sellega öelda seda, et tegelikult inimese loomus ning elu ei muutu. Kõik jääb läbiaegade samaks. Peale seda lauset toob Sinuhe näiteid selle kohta, et inimene ei muutu, et kõik, mis toimub tänapäeval on toimunud ka 100 aastat, mitu sajandit tagasi. Pärast neid näiteid on laused ,,Niisiis ei ole toimunud midagi silmanähtavalt uut, vaid see, mis on toimunud varem, toimub
I. Esimest korda elus Indrek tundis end tõesti üksikuna, mahajäetuna ja nagu maailmast eraldatuna, niipea kui vagunirattad hakkasid põrisema, tagudes mingisugust tundmatut takti. Kogu minevik tõmbus millegi pärast Vargamäele kägarasse kokku ja muutus nagu unenäoks, muinasjutuks, peaaegu olematuks. Mis olnud, tundus kõik tähtsusetuna; mis tulemas, nii tähtsana ja suurena, et tal puudus alles peaaegu igasugune sisu. Ta oli endalegi võõras selles võõras ümbruses. Võhivõõrad inimesed kiilusid ta vaguninurka. Ainuke lohutus, et võis aknast välja vahtida, kus vilksatasid mööda valgete kannudega traate kandvad postid lagedal või poolraagus põõsaste vahel, niidud aedadest piiratud heinakuhjadega, metsad, sood, rabad, viljarõukudega tipitud põllud. Siin-seal kirju kari, tule ääres seisev karjapoiss ja koer, kes sibas põriseva rongiga kaasa, kadudes mahalangevasse vedurisuitsu. Aga need tuttavadki asjad jätsid külmaks ja ei äratanud huvi. Valitses mingisugune h
naist ega lapsi ei ole, pärandanud Sasale ja tema emale. Sasal on Kreekas Hotell ja maja. Emal maja. Ta on miljonär. Kuna Sasa tinistab enamus ajast kitarri, siis korraga teeb J selle miljonärik saamise ja auto juhtmetest käivitamise peale laulusõnad. Sasa on väga üllatunud sellise ande avastamise peale. +4,3 Kahjuks ei kesta selline suveõndsus kaua. Riian pakub välja, et nad võiksid J ja neile külla tulla, kuid tuleb üksi ja teatab et poisid läksid veel kellelegi bussi peale vastu. J-e õuduseks on uus juurde tulija Karmo. J kapseldub kohe, sest kõik kooliõudused tulevad meelde ja loodab, et Karmo jääb ainult õhtuni.Aga kõik ei lähe nii nagu ta loodab. Karmo alustab muidugi kohe oma pedejuttu, mis paneb küll Sasa imestama,miks ta J-ga niimoodi käitub ja Kairi palub ka tagasi tõmmata, sest nad on ikkagi külas. Õhtu jooksul on J vaikne ja eraldub Riinaga- Nüüd on Karmol uus teema, miks J-l kui ta on pede- on nii ilus pruut
Reis läks maksma 4800 krooni mille ta oli pärinud oma just samal ajal surevalt Papalt. Linde aga oma seletab enda probleemi kuidas tal on alati tööhimu olnud, et oleks kedagi keda aidata kuid kuna nüüd lapsed suured ja ema ilmast lahkunud pole tal kellegi eest või jaoks töötada. Nora lubab Helmerit veendma ja lubab Lindele pangas töökoha muretseda. Kuid jutt hetkeks siisni kuumeneb kui Linde väidab, et Nora ikka päris hästi ei ole muret pidanud tundma ega vaeva elus nägema, selle peale Nora on kohe valmis vastu vaidlema ja paljastab, et raha millega nad Itaaliase sõitsid on laenatud kuna Papat surmavoodis ei saanud ta sellise muregea vaevata. Linde ei kiida heaks, et oma mehe taga ta sellist tempu tegi kuid Nora seletab, et tegi seda oma laste ja mehe jaoks aramstusest. Kui Linde veel edasi küsib kust ta raha saab, et võlga maksta räägib Lidne kuidas ta on
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
