olema teatav mikrokosmiline tasakaal. Kõik need asjad peavad olema sätitud nii, et eri hinge osadele (himustav, tahtev ja intellektuaalne ) suunatud naudingu allikad oleksid tasakaalus ega segaks üksteist. N: meelelised naudingud seksuaaltung, söögiisu. Ei saa ainult süüa või seksida:D, need peavad olema tasakaalus ka intellektuaalsete vajadustega(teadmised). Samas ei tohi olla ainult tunnustuseotsija, ei tohi ära unustada ka söömist ja seksi. Sisemine tasakaal. Selle tasakaalu eest on vastutav mõistus. Eeskujuks peaks võtma planeetide ideaalse liikumise. Küünikud loobuvad tasakaaluideest ja lähevad tagasi hedonismi juurde. Tekib B) intellektuaalne hedonism - õnn peitub targalt valitud naudingutes. Äärmuslik versioon: ainult tõde pakub naudingut, mis on väärt kogemist, kõik muu on teisejärguline C)Religioosne hedonism inimese ülim hüve on taastada side jumalaga.
Kui näed naeratuseta inimest, siis kingi talle enda oma. Naer läbi pisarate on õpitud oskus. Naerata isegi siis kui on valus, sest keegi võib su naeratusse ära armuda. Ma naeran enda üle. Ma naeran Sinu üle. Ma naeran kõigi üle. Ma naeran, aga kas ma tegelikult ka naerda tahan? Naer on miski, mis avab südamed ja paneb mõtlema, kui palju on elu väärt. Naeratus on alati hea, sest see avab inimese lihtsa sisemaailma. Palju parem on unustada ja naeratada, kui mäletada ja olla kurb. Naer teeb nooreks, armastus ilusaks. Naera õnnes, naera valus, naer on iluduse alus! Naerata, sest naeratus rajab teed ka kättesaamatusse südamesse. Naer annab inimesele tagasi jõu, mille talt võtsid pisarad. Naeratus on hetk , mil kõik tundub nii perfektne .. Naerata, ja see paneb inimesi huvi tundma, millest sa mõtled. Naera, naera ... Alati naera, ka siis kui süda tahab valust lõhkeda, sest naermine on alati võit enese üle.
— ühele üks, teisele teine, sageli on see ka ühe inimese puhul erinev: haigena on selleks tervis, kitsikuses jälle rikkus. Mõistes oma teadmiste puudulikkust, imetlevad nad neid, kes kõnelevad suurtest ja neile tabamatutest asjadest. Teised on jälle arvanud, et lisaks neile paljudele hüvedele on miski muu — hüve iseeneses, mis on aluseks kõigi teiste hüvede olemasolule.“ „Me ei tohi aga unustada, et need põhjendused, mis tulenevad lähtealustest, on erinevad nendest, mis viivad lähtealuste juurde.“ „Alustada tuleb nüüd ju tunnetatavast, kuid see on kahesugune: kas tunnetatav meie jaoks või siis üldiselt. „ „Ilmselt tulebki nüüd alustada meie jaoks tunnetatavast, kuna see, kes kavatseb kuulata midagi ülla ja õiglase kohta, aga ka poliitika kohta üldse, peab olema ka kommetelt üllas — mis ongi lähtealuseks.“ Õnn võib olla tunnetatav eelkõige kolmel viisil:
võimalikult paremaks ja mõistlikumaks muutmise pärast. Sokrates ei jätnud oma filosoofiat, et ellu jääda. Ta jäi endale kindlaks ja veel ülima rahuga. Inimesele ei peaks muret tegema mitte talle vastu vaidlevate inimeste arv, vaid põhjused, mille pärast nad seda teevad. Seega tuleks hoopis tähelepanu pöörata mitte ebapopulaarsuse olemasolule vaid põhjustele. Sokrates ütles: ,,Vaata siis, kas pole sinu arvates hästi öeldud, et austama ei pea mitte kõiki arvamusi, vaid mõnesid peab, teisi aga mitte, ja mitte kõikide inimeste arvamusi ei pea austama, vaid ühtede omi peab, teiste omi aga mitte...Kasulikud aga on arukate inimeste arvamused, kahjulikud arutute omad. ..Niisiis, mu armas sõber, ei pea me nii palju muretsema mitte selle pärast, mida enamik meist räägib, vaid selle pärast, mida ütleb asjatundja õigluse ja ebaõigluse alal, tema üksi ja ütlasi tõde ise." Ei tohiks
Ettenägelikud on need, kes näevad selgesti tänast... *** Hoiatavad sildid: "Läbikäik keelatud" on üles seatud selleks, et inimene enne kõhkleks, kui läbi läheb! *** On olemas lihtsaid olukordi, mitte lihtsaid inimesi. *** Eelarvamused on inimesele vajalikud, kui ta pole suuteline looma arvamusi. *** Kui teil mõtteid ei ole, siis põhimõtted on kindlasti! *** Vedamine on see, kui sa ise ei tea, et oled õigesti käitunud... *** Ära tee ülekohut teisele, see võib rikkuda su tuju. *** Me püüame igati äratada kaasinimeste tähelepanu - kui mitte muudmoodi, siis neile haiget tehes.
Kordamisküsimused Eetika aluste eksamiks! 1. Mis on moraal? Mis on eetika? Eetika objekt. Moraal osutab inimeste ja kultuuride teatud tavadele, reeglitele ja praktikatele, mis kajastavad väärtusi ja tõekspidamisi.(seda nim mõnikord positiivseks moraaliks ehk kirjeldavaks moraaliks). Moraalifilosoofia on filosoofiline ja teoreetiline mõtisklus moraali üle.süstemaatiline püüe mõista moraalimõisteid ning õigustada moraaliprintsiipe-ja teooriaid. Uurib nt millised väärtused ja voorused on olulised, et elada rahuldustpakkuvat elu ühiskonnas. Moraalifilosoofia ülesandeks on formuleerida ja kaitsta neid käitumisprintsiipe ja väärtusi, mis juhivad inimeste tegevust ja loovad häid karaktereid. uurida moraaliprintsiipide vahekorda. Moraaliprintsiibid võivad sattuda omavahel vastuollu (Pea oma lubadust! Aita hädasolijat!) Moraal aitab korras hoida ühiskondlikku masinavärki, sest inimene elab oma elu teiste inimeste seas ja moraal juhib vastastikuseid suhteid. "Mitte ming
Õnneks teeme me enamuses selle valiku siiski alateadlikult ja sisetunde järgi. Lõigus tuuakse välja kaks Loomulikult oleme me aga siiski inimesed ja eksimine on inimlik. head mõtet: eksimine on Saame kõik aru lapsest, kelle jaoks on oluline süüa sama kommi, mis teine inimlik ja kõigil inimestel on erinevad eesmärgid. Autori laps. Samuti on mõistetav, kui ta seda siiski ei söö, sest temale see ei mõttekäiku on raske jälgida maitse. Eesmärgiks oli saada komm. Kui aga eesmärk oli saavutatud, ning seos eksimise ja selgus, et see pole see, mida ma lootsin ning ma otsin endale uue eesmärgi. eesmärkide erinevuse vahel Ja kuigi me üritame õppida teiste vigadest, oleme me siiski inimesed. jääb selgusetuks. Tegevus, mis kellegi teise jaoks oli viga, võib mulle osutuda õigeks. Silma paistavad mõningad
kasuks. (Nikom.eetika, 2007: 8,9) Kuna kogu tunnetus ja iga valik pürgib mingi hüve poole, siis mis see on, mida püüab saavutada poliitika ja mis on see kõige tähtsam kõikidest tegutsemise juurde kuuluvatest hüvedest? Enamik inimesi väidavad, et see on õnn -- nad mõistavadki õnnelikkuse all hästi elamist ja hästi toimetulekut. Mis puutub aga õnnesse, siis lähevad arvamused lahku, mis asi see on. On aga ilmselt üsna asjatu uurida kõiki neid arvamusi, tuleb piirduda vaid nendega, mis on rohkem levinud ja millel tundub olevat arukas põhjendus. (Nikom.eetika, 2007: 9,10) Me ei tohi aga unustada, et need põhjendused, mis tulenevad lähtealustest, on erinevad nendest, mis viivad lähtealuste juurde. Alustame meie jaoks tunnetatavast, kuna see, kes kavatseb kuulata midagi ülla ja õiglase kohta, aga ka poliitika kohta üldse, peab olema ka kommetelt üllas -- mis ongi lähtealuseks. Kui aga see on piisavalt selge, pole selle põhjuse
Kirjandi valdkonnad 1. Eesti ja eestlased 2. Eetika, moraal, religioon 3. Haridus 4. Inimene ja inimsuhted 5. Inimene ja ühiskond. Sotsiaalpoliitika, majandus, ajalugu jm 6. Keskkond ja loodushoid 7. Kultuur: keel, kirjandus, kujutav kunst, muusika, arhitektuur, teadus jm 8. Meedia 9. Rahvusvahelised suhted: ajalugu ja tänapäev 10. Sport, harrastused, vaba aeg Kohustuslik kirjandus: 10. klassi kirjandus: Mehis Heinsaar novellikogumik "Ebatavaline ja ähvardav loodus" Kristiina Ehini luulekogu Jaan Tätte "Meeletu" Arvo Valton "Mustamäe armastus", "8 jaapanlannat" Jaan Kross "4 monoloogi Püha Jüri asjus" Peer Vallak "Maanaine" Juhan Liiv "Vari" Tammsaare "Tõde ja õigus" I osa Oscar Wilde "Dorian Grey portree" Sophokles "Kuningas Oidipus" Indrek Hargla "Apteeker Melchior ja timuka tütar" Shakespeare "Hamlet" Goethe "Faust" I osa 11. klassi kirjandus: Karl Ristikiv
I should enjoy my life, but i fucking hate it . I hate that I love you . Elu on lause,mida meie ei alusta ja mida meie ka ei lõpeta, aga ometi on jutt meist. Lubadus, millel polnud mõtet võrdus täieliku tühjusega mu sees. ära anna lubadusi, mida sa täita ei suuda . Mõned vead on nii head, et neid peab kordama. Ja sa lihtsalt unustasid mu? Ma pole sulle kunagi midagi tähendanud, ei sõbrana ega kellegi muuna. Kuna inimesi lihtsalt ei ole võimalik ei hetkega ega päevadega unustada. Eriti neid keda pead tähtsateks/olulisteks. Sina võid helkuri unustada, aga Sind ei unustatatta. Ma ei ela selleks, et teised minu elu elaksid. Vabanda, aga erinevalt sinust , tahan ma ka ENDA elu elad . Kui näidatakse sulle ust, vaata aknad ka üle. Nii palju head, nii palju mälestusi ja just mälestused on need, mis mul sinust järgi jäänud ! Kaob üks , kaob teine , tuleb üks , tuleb teine . Kaotatud jäävad südamesse ning elu läheb edasi.
Eetika ja moraal (Pojmani järgi) Moraal osutab inimeste ja kultuurida teatud tavadele, reeglitele ja praktikatele Moraalifilosoofia on filosoofiline ja teoreetiline mõtisklus moraali üle Eetika tähistab moraali ja moraalifilosoofia valdkonda tervikuna Etümoloogia Eetika: kr. Ethos komme, harjumus; thos iseloomuomadus Moraal: lad. Mores kombed Moraal osutab inimeste tajutud normidele-printsiipidele; eetika teoreetilisele reflekteerimisele moraali üle. Eetika ülesandeks põhjendada moraaliprintsiipe ja teooriaid. Eetika esitab ja kaalub argumente, miks peaks käituma nii ja mitte teisiti. Moraalne toimimine on toimimine (millegi tegemine või tegemata jätmine) teiste huvides (altruism). Moraalset toimimist iseloomustab kohustuslikkus, moraalinormide täitmist saab teistelt nõuda. Moraali keskne mõiste: peab - sa pead midagi tegema, sa ei tohi midagi teha Eetika peamine küsimus Antiigis: Kuidas peaks elama? Esitatud üksiku indiviidi seisukohalt, küss õigest e
d. seega armastatakse konkreetseid ilusaid omadusi, mitte inimest kui tervikut Seksuaalne armastus (keha ilule suunatud. Tuleb armastada kõiki ilusaid kehasid. Veel parem inimhingi, veel parem seadusi, tavasid, kombeid) ja sokraatiline armastus. Alkibiadese lugu näitab aga sellist inimest raidkujuna: kahte korraga ei saa - inimeske jääda ja sokraatiliselt armastada. Agathon kiidab Erose ilu ja tarkust ja seda, et tänu temale on jumalate seas rahu, kunstimeisterlikkust jms. Sokrates hädaldab, et tema arvas, et ülistuskõnedes räägitakse tõtt ja räägib oma tõe. Tõestab, et Eros oli kole ja halb. Või tegelt ei olnud ka. Diotima järgi oli ta vahepealne: "Ära käi siis peale, nagu peaks kõik, 1 mis pole ilus, tingimata olema inetu, ja mis pole hea, osutuma halvaks."Hea ja
Euroopa ideede ajalugu I loeng 07.09.2012 Inimene kui ühiskondlik olend. Moraalsed ja poliitilised ideed kuidas on seotud? Kes on inimene ja mis on tema eesmärgid, ihad? Üksikisiku tegutsemise sfäär ehk moraalsed ideed õnn, au etc Poliitilised ideed riik, demokraatia etc Moraalifilosoofia Varauusajal räägiti praktilisest filosoofiast, mis jagunes kolmeks eetikaks (üksikisiku elu), ökonoomikaks (perekonnaelu) ja poliitikaks (ühiskondlik elu). Eetika inimestevahelised suhted (õnn, au...), teaduslik lähenemine sõprusele (mis hoiab sõprussidemeid koos, sõprus erinevate klasside vahel jne). Kuidas see mõjutas poliitilist filosoofiat? Kas inimestevahelised sõprussidemed tulevad poliitikale kasuks või vastupidi - kas poliitiline süsteem peaks olema üles ehitatud nii, et sõprus ei mõjuta poliitikat, nii et poleks korruptsiooni? Poliitiline filosoofia Riik kuidas on tekkinud, kes peaks valitsema, alamate ja valitseja
Euroopa ideede ajaloo kordamine Üldine periodiseering: antiikaeg, keskaeg, renessanss-humanism, barokk, valgustus, romantism Objektivism antiik- ja keskajal, subjektivism uusajal, kõlbelises käitumises pööre sissepoole. METODOLOOGILISED KÜSIMUSED 1) Tekstuaalne ja kontekstuaalne meetod ideedeajaloo uurimisel Ideedeajaloo uurimise kaks peamist meetodit on kanooniline ehk tektsuaalne meetod ning ajalooline ehk kontekstuaalne meetod. Tekstuaalne meetod - Arthur Lovejoy ,,The Great Chain of Being" - Ideed on tsüklilised, pole progressi - Universaalsed probleemid, ajatud ideed - ,,Idee-ühikud" (unit-ideas), mis on ideoloogiate ehituskivid - Suurte mõtlejate kanooniline rida - Autorit pole vaja uurida: väidete tähendus on leitav tekstist endast Kontekstuaalne meetod - Cambridge'i koolkond (Quentin, Skinner jt) - Autori kavatsus: mitte ainult mida väidab, vaid ka miks väidab - Ajalooline kontekst ja keelelised konventsioonid: mis probleemid on p�
Valitseja jäi rahule. Järgmisel päeval paluti Socratesel maailma halvim asi valitsejale viia. Ta viis jälle keele.Valitseja ei saanud aru, eile oli keel ju maailma parim asi olnud. Socrates selgitas, et keelega me solvame, laimame, valetame, muudame inimesi kurvaks, õnnetuks ja võime ka kedagi tappa. Valitseja jäi rahule . Eelnenud lugu selgitas minu arvates kõige paremini sõnades peituvat väge. Sõnadega tuleb olla ettevaatlik, sest sinise silma võid mõne aja pärast ära unustada, et lendu lastud halba sõna enam tagasi võtta ei saa. Kuidas tekib ja milles seisneb sõnade tähendus erinevate filosoofide arvates? Pythagoras (Proklose tsitaat) ,,Nimesid moodustada ei saa igaüks, vaid ainult see, kes näeb oleva loomust. Sõnad on looduse enda poolt." Nimisõnad tähistavad olevate asjade loomust ning sellepärst on sõnad looduse enda poolt. Sofistid Sõnad on konventsioonid. Demokritos Sõnad on juhuse ja mitte looduse poolt. Ehk kõige tänapäevalikum
Consultatio 3 astet: 1)propositio: eesistuja esitab lahendust vajava küsimuse 2)consilia/ vota: nõukogu liikmed edastavad oma arvamuse (vanuse, ametijärgnevuse vm korras) 3)conclusio: eesistuja võtab arvamused kokku ja formuleerib otsuse (hääletamist ei toimu, hääli ei `loeta', vaid `kaalutakse') eelisteks on, et 1)kõik saavad arvamuse välja öelda ja sellest tuleb motivatsioon üldse kaasa mõelda. 2)tõstatakse palju arvamusi, mis muidu jääks tähelepanuta 3)kui kõik on sõna võtnud, ei saa nad väita, et pole saanud kaasa otsustada probleemiks see, et väga raske on jõuda lõplikule otsusele, kuna arvamusi on väga palju ja kõik esitatakse läbisegi Pro et contra 1) Üks nõunik toob välja kõik argumendid propositio poolt ja teine selle vastu -antiikne retoorikavõte: Cicero õpetus diskuteerida `in utramque partem' -skolastiline meetod: `sic et non' -ei pruukinud väljendada isiklikku arvamust
Alati on austatud pühakuid ning käidud nende sõnade järgi. Nietzsche aga väidab, et just pühakud on on kõige suuremad petised. See mida meie arvame olevat tõde, on tegelikult vale ning Nietzsche peab ennast saatuslikuks inimeseks, kes oskab teha vahet õigel ja valel, ta peab ennast esimeseks, kes seda suudab. Vana ühiskond tuleb kaotada, alles Nietzschest alates aetakse maa peal suurt poliitikat. See, mida enne peeti tõeks ning senised väärtused tuleb unustada ning ümbermõelda, sest nad on valed. 24. Millisena kirjeldab Nietzsche enda rolli "kõigi väärtuste ümbervääristamises" ja "katte eemaldamises" kristlikult moraalilt? Nietzsche on see geenius, esimene korralik inimene, kes tajus esimesena valet kui valet. Ta on rõõmusõnumi tooja, saatuslik inimene, kes rebib maski sellelt, mida seni on tõeks peetud. Tema on tõe eest võitluse eestvedaja- ta näeb seda enda ülesandena. Nietzsche on see, kes toob
EUROOPA IDEEDE AJALUGU (2.loeng) EUROOPA IDEEDE AJALOO PERIOODID Üldiselt : antiikaeg, keskaeg, renessanss-humanism, barokk, valgustus (18.sajand), romantism Moraalifilosoofia üldine areng Objektivism iseloomustab antiik- ja keskaega Subjektivism iseloomustab varauusaega ja uusaega I. Taylor : arusaamas kõlbelisest käitumisest toimub pööre sissepoole ,,Loomuõigus" kui moraaliteooria alus. Antiik- ja keskajal tähendas jumala loodud maailmakorda. Hiljem hakati vaatama seda inimese loomusena (skeptiline/optimistlik inimesepilt). Mis on hea elu? (õnn) Antiigi nägemus : objektivistlik hea elu (eudaimonia) Platon : häälestumine kosmilise korra järgi, kirgede allutamine Aristoteles : loomutäiusele püüdlemine, saavutatav polises. Augustinus : reflektiivne pööre, ülim hüve tuleneb jumalast, aga jumal pole inimeseväline ning inimene peab enese vaatluse kaudu jõudma
Ära topi oma nina igalepoole, võid ninast ilma jääda ! Tihti juhtuvad asjad nii järsku, et sa ei pane tähelegi. Sinine auto, valge triip, vilkur peal, KAOME SIIT! Kõik mis ei tapa, teeb vigaseks. Üks kõigi eest, kõik ühe eest. Igaüks on oma õnne sepp. Igal asjal oma aeg. Keelatud vili on magus. Kus suitsu, seal tuld. Silm on hinge peegel. Tühi kõht on kõige parem kokk. Seda, kes ei võta nõu kuulda, ei saa ka aidata.
IDEEDE AJALUGU, SISSEJUHATUS 2 olulist aspekti: Autori intentsioon e. kavatsus. Mitte ainult mida väidab, vaid miks väidab? Kujundab maailmapilti (haritlastele ja eliidile suunatud) -> Annab käitumisjuhiseid-> inimlik tegutsemine Ajalooline kontekst ja keelelised tavad e konventsioonid – mida tähendasid Aluseks ühiskondlik mõte mingid mõisted teatud ajas. Jagatakse moraali (armastus, õnn, au, sõprus) ja poliitika (riik, demokraatia, Lingvistiline pööre: õiglus, vabadus, impeerium) ideedeks, mitte suurteks-väikesteks mõtlejateks. Ludwig W
Väärtuste liigid valdkonniti, näited: · Majanduslikud · Esteetilised · Poliitilised · Perekondlikud · Moraalsed Väärtuste ja moraali seos Käesoleva probleemi puhul: õige ja väär kui moraalsed väärtused , määratletud absoluutsete printsiipidena, reeglikogumina. Moraaliväline (ehk mittemoraalne) väärtus on lahtine, kas sellise väärtuse püüdlemine on õige või väär. Näiteks: majanduslikke väärtusi taga ajades ei tohiks unustada küsida, kas need ka moraalsete väärtustega sobivad. Filosoofiline probleem: · Kas moraaliprintsiipe saab üldse määratleda sõltumata moraalivälistest väärtustest nagu nt õnn, nauding, heaolu? · Nt "Ausus üle kõige!" eesmärgiks tagada hea elu? Väärtuste liigitamine: vahend-eesmärk · Instrumentaalsed väärtused hea eesmärgi saavutamise vahend . Nt raha, ravimid. · Seesmised ehk lõppväärtused (intrinsic value, smth
Kordamisküsimused FLAJ.07.198 Euroopa ideede ajalugu Metodoloogilised küsimused 1. Tekstuaalne ja kontekstuaalne meetod ideedeajaloo uurimisel · Meetodid: Kanooniline e. tekstuaalne meetod Ajalooline e. kontekstuaalne meetod · Tekstuaalne meetod : Arthur Lovejoy. "The Great Chain of Being" 1936 Ideed on tsüklilised, pole progressi Universaalsed probleemid, ajatud ideed "Idee-ühikud" (unit-ideas), mis on ideoloogiate ehituskivid Suurte mõtlejate kanooniline rida Autorit pole vaja uurida: väidete tähendus on leitav tekstist endast · Kontekstuaalne meetod Cambridge'i koolkond (Quentin Skinner jt): Kaks olulist, omavahel seotud aspekti on välja jäänud: Autori intentsioon e. kavatsus. Mitte ainult mida väidab, vaid miks väidab Ajalooline kontekst ja keelelised konventsioonid · Kontekstuaalne meetod II Seetõttu vaja uurida: tekste, millele autor vastas
EETIKA 1. Sissejuhatus Mis on eetika? Argo Buinevits Soovituslik kirjandus: · Eetikaveeb www.eetika.ee TÜ eetikakeskus · Eetika ja moraal. Maie Tuulik 2002 · Õpetaja eetika. Maie Tuulik 2008 · Ärieetikat kui niisugust pole olemas. John C. Maxwell 2003 · Evangeelne eetika. Robert Võsu 1996 · Eetikakoodeksite käsiraamat. Tartu Ülikooli eetikakeskus 2007 · Mõtestatud Eesti ühiseid väärtusi hoides. TÜ eetikakeskus 2008 Mida tähendab olla kõlbeline inimene? Milles seisneb moraali olemus? Miks on moraali tarvis? Mis on moraali funktsioon? Mis on hüve? Kas moraaliprintsiibid on absoluutsed või olenevad...? Kas moraal on nagu ilugi vaataja silmades? Kas moraalne olla on kasulik? Mis on moraali aluseks? Kuidas on moraal seotud religiooni, seaduste ja etiketiga? Millega eetika tegeleb? Sõna "eetika" ja "eetiline" viitavad sellele, et kõne all on küsimused heast ja halvast, õigest ja väärast. Eetika puudutab seda, mida me ütlem
Kehra Gümnaasium 11.A Klass, reaalsuund Taago Köster ÕPILASTE VÄÄRTUSHINNANGUD Uurimistöö Juhendaja: Rain Rannaääre Kehra 2009 Sisukord EESSÕNA...................................................................................................................................3 SISSEJUHATUS.........................................................................................................................4 1.Arutlus.....................................................................................................................................5 1.1. Mis teeb eestlase õnnelikuks?........................................................................................5 1.2. Kui õnnelikud on inimesed Eestis?................................................................................9 1.3. Miks on see nii?......................................................................
igal aastal klassi lõpuaktusel . · Maailma jaoks oled sa keegi , aga kellegi jaoks oled sa kogu maailm ! (L) · I close my eyes and all i see is you . (L) · Ma teadsin alati , et pisaratele tagasi vaadates hakkan ma naerma , aga ei teadnud , et õnnehetki meenutades hakkan ma nutma ! · On vaja ainult 1 minut, et erilist inimest märgata, ainult 1 tund, et teda hinnata, ainult 1 päev,et teda armastama hakata, ja siis terve elu, et teda unustada ... · Sa oled nagu täht pimedas öös , mis annab jõudu elada . · Te näete ainult väikest tüdrukut, kes naerab ja naeratab päevad läbi. Aga te ei näe selle väikse tüdruku sisse. Kuigi te võiksite. · Võin naerda, kuid eemale minnes nuttan. Võib tunduda, et mul on savi, aga tegelikult ei ole nii.Võin olla totaalne bitch, kuid tegelikult mitte. Võin tunduda ülbe, kuid seda ei ole. · Arvate et ma olen ülbe? Teate, omasuguseid ei sallitagi!
EUROOPA IDEEDE AJALUGU METODOLOOGILISED KÜSIMUSED 1. Tekstuaalne ja kontekstuaalne meetod ideedeajaloo uurimisel Kanooniline ehk tekstuaalne meetod(A.Lovejoy) ideed on tsüklilised, ei ole progressi, probleemid on universaalsed ja ideed ajatud; ideoloogiad tulenevad ,,ideedeühikutest"; autori uurimine pole oluline, väidete tähendus on leitav tekstist endast. Kontekstuaalne meetod(Cambridge'i koolkond) leidsid, et peab uurima mitte ainult , mida autor väidab, vaid MIKS ta väidab; oluline on ajalooline kontekst ja keelelised piirangud. Teooria seos praktikaga: ideoloogid tegelevad legitimeerimisega, kasutusel on normatiivsed mõisted, mis ideoloogid uue sisuga täidavad, innovatiivne ideoloog on seega poliitiline tegutseja. ÕNN 1. Platon ja Aristoteles õnne olemusest Antiikfilosoofid nõustusid, et ilma vooruseta ei ole õnne. Platon väitis esialgu, et ainult voorusest õnneks ei piisa, hiljem jõudis järeldusele, et piisab. Vooruslik elu
348. Võimalus ei oota, et sa uksele koputaksid. Uks tuleb maha murda 349. Elu on raske, kuid millega võrreldes? 350. Õige sõber on see, kes hoiab sul käest, kuid puudutab su südant 351. naeratus toimub hetke jooksul ,aga mälestust temast kestab mõnikord terve elu. 352. Naerata, sest elu ei vääri pisaraid 353. Naer on kate, mille alla peidetakse suurimad mured ja valud. 354. Palju parem on unustada ja naeratada kui mäletada ja olla kurb 355. Inimesed naeravad erinevates keeltes täpselt samamoodi 356. Aeg on väärtus, mis kaob ka kulutamata 357. Oleviku vigu näeme alles tulevikus 358. Aeg mõõdab isegi tunnete sügavust 359. Inimese kujutlusvõime ei ole kõikvõimas igavik ja lõpmatus ei mahu sinna sisse 360. Igavik on aja saladus 361. Kes muutub koos ajaga see ei jää ka ajale jalgu 362. Pilgud on esimesed armastuskirjad 363. Eluraamatul ei ole kordustrükki 364
Kordamisküsimused FLAJ.07.198 Euroopa ideede ajalugu Metodoloogilised küsimused 1. Tekstuaalne ja kontekstuaalne meetod ideedeajaloo uurimisel Tekstuaalne e kanooniline meetod: Arthur Lovejoy Ideedeajaloo klubi asutaja; tema arvates oli inimese olulisemaid tunnuseid mõtlemine, ideede uurimine tähendab inimese olemuse uurimist. Metodoloogia: Probleemid on univesaalsed ja ideed ajatud. Seega on ideed tsüklilised, pole progressi. Uuris kanoonilist "suurte mõtlejate" rida (ajatu tarkus). Tekstis sisalduvate väidete mõistmiseks on vaja lugeda vaid teksti ennast, pole vaja tunda autorit. Oluline on leida tekstis sisalduv ajatu tarkus. Kontekstuaalne e ajalooline meetod: Cambridge'i koolkond (Quentin Skinner jt) 1. Peab arvestama autori intentsiooni teksti kirjapanemisel. Miks autor nii väidab? 2. Peab arvestama konteksti ja konventsioone (keelelised tavad mõistete/sõnade tähendus muutub ajas); mõjutatud "lingvistilisest pöördest"(Wittgenstein; John L.
Euroopa ideede ajalugu Tarkust jagas Pärtel Piirimäe Metodoloogilised küsimused 1. Tekstuaalne ja kontekstuaalne meetod ideedeajaloo uurimisel Tekstuaalse uurimismeetodi juhtfiguuriks oli Arthur Lovejoy teosega 'The Great Chain of Being'(1936). Selle lähenemise põhiteesideks on: · Ajalugu uurib inimest · Ideed on tsüklilised, puudub progress · Eksisteerivad universaalsed probleemid ning ajatud ideed · On olemas nn `idee-ühikud' (unit-ideas), mis on ideoloogiate ehituskivideks · Ajaloos on suurte mõtlejate kanooniline rida; uurida tuleb just nende teoseid · Autoreid endid pole vaja uurida: väidete tähendus selgub tekstist. Kontekstuaalse uurimismeetodi esindajateks on Cambridge'i koolkond (Quentin Skinner jt). Nemad väidavad, et tekstuaalse meetodi puhul on välja jäetud kaks olulist aspekti: esiteks peame mõistma autori kavatsust, mitte üksnes, mida ta kirjutas, vaid
Retked avarilmas Mõtisklusi Nikolai Baturini loomingust Eesti Kirjanike Liidu Tartu osakond Toimetaja Berk Vaher © autorid Hea ilus valu: Baturini tegelaste estetiseeritud kannatused1 Epp Annus I Kujutlegem sellist lugu: sõjalaevastiku kaptenkomandör viibib kodus puhkusel ja valmistub tähistama oma 20. pulma-aastapäeva, ent saab käsu viivitamatult puhkus katkestada. Enne kodust lahkumist avastab ta juhuslikult, et ta abikaasa on medaljonis ta pildi asendanud tema sõbra ja ülemuse pildiga. Kaptenkomandör sõidab oma laevadega merele. Ta interpreteerib saadud ülesannet kui õppemanöövrite läbiviimist, ent merel õppepommide pähe väljatulistatud pommid osutuvad tuumapommideks. Enesele teadmata paneb kaptenkomandör toime tuumaholokausti, milles hukkub miljoneid inimolendeid, lapsi ja täiskasvanuid. Järgnevad kakskümmend kaks aastat veedavad kaptenkomandör ja tema kolm tuhat alluvat vanglas, kuni viiakse läbi juurdlust. Kaptenkomandör põgeneb koos ühe alluva
et minul jätkub küll jõudu surra, kuid temal ei jätku jõudu mind leinata. Niisiis käsutasin ennast elama. Mõnikord tähendab ju elaminegi mehiselt toimimist. (3) Ütlen nüüd, mis mulle tollal oli lohutuseks, kuid kõigepealt ütlen seda, et selsamal, mis mind rahustas, oli ka arstimi jõud. Aulised lohutused muutuvad ravivahendiks, ja see, mis reibastab hinge, toob kasu ka kehale; meie õpingud taastasid mu tervise. Pean seda filosoofialt saaduks, et taas tõusin, et tervenesin. Temale võlgnen ma elu, ja see on veel vähim, mida temale võlgnen. (4) Palju aitasid mu tervenemisele kaasa sõbrad, kelle reibastused, valvused ja kõned mõjusid mulle toetavalt. Mitte miski, Lucilius, parim meestest, ei reibasta ega aita haiget nõnda kui sõprade osavõtlikkus, mitte miski ei hävita nõnda surmaootust ja hirmu; mulle tundus, et ma ei saa surra, kui nemad jäävad elavatena minust maha. Arvasin, ütlen ma, et mu elu jätkub mitte koos nendega, vaid nende kaudu
tohi käituda kedagi teist. Surm muudab eksistentsi mõttetuks, sest meil pole aega petta teisi, ainult iseennast, mis poleks õige. Tsivilisatsioon on eksistentsi takistaja. Enesele teadustamine, analüüs ja kaalutlus aitavad asjadest aru saada. Kui mitte teadustada, toimub kõik alateaduslikult. Inimene peab elama heas usus. Kindlustunnet pole, sest ei saa olla miski ega saa endast luua mingit olemust. Inimeksistentsi eesmärk puudub, sest me kõik olema juhused. Kui inimene usub objektiivsetesse tõdedesse, mitte subjektiivsetesse, on ta ülbe. Inimene peab olema spontaanne, mitte selline, et ütlen endale, et nüüd olen hea ja teen head. Õige on olla kogu aeg heategija ja tega spontaanselt häid otsuseid. Inimene valib ise oma maailma ja moraali, milles ta elab. Ta on oma tegude summa ning pidevas muutumises. Inimene muutub, teod muutuvad ja seega ka lõppsumma muutub. Deontoloogilised eetikad
Kokkuvõttes: kui tõesti tahame, et teistel oleks parem, siis tuleksJärelikult eetiline egoism vähemalt ei ole fundamentaalne teiste abistamine lõpetada. moraaliteooria. Iga inimese elu on ainukordne ja väärtuslik. Altruism sunnib Kujutab olukorda äärmuslikuna. Altruist ei pea ütlema, et kõik inimest end ohverdama. Teda sunnitakse pidama ainult teiste elusid teod, mis toovad inimesele endale kasu, on keelatud. Altruist väärtuslikuks. Altruismi propageerivad need, kes tahavad vaid lubab ka endast hoolida. Tõsi, eelpool toodud argumendid meie turjal liugu lasta. kummutavad altruismi äärmusliku vormi. Pojman: vastuolu ei ole, kuna peame tegu A õigeks, kuid lihtsalt me Vasturääkivate tulemuste argument: egoismi universaliseerimine ise ei soovi seda
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
