Termide sisekujunduseks ja viimistluseks kasutati kõige kallimaid materjale. Kuulsad olid näiteks Caracalla termid Roomas. · Triumfikaar oli ilma praktilise ülesandeta ehitis, mitte hoone, vaid monument. Triumfikaar kujutas endast massiivset müüritahukat, milles oli 1 või 3 ümarkaarelist väravaava. Dekoreerimiseks kasutati sambaid, poolsambaid, pilastreid, viile, skulptuure (põhiliselt reljeefe) jne. Seina ülaosa oli sageli eraldatud karniisiga. Seda poolkorrust nimetati atikaks. · Akvedukt ehk sildveejuhe (ladina sõnast aquaeductus 'veejuhe') on sillataoline rajatis, mis kannab üht või mitut veekanalit. Akvedukt võib olla ka lahtine, aga on tavaliselt saastumise ja aurumise vältimiseks kaetud. Elumajad - Rooma elumajadest oli levinum ühekorruseline maja e domus, mis ehitati etruskide eeskujul aatriummajana ühtse skeemi järgi.
Teised arhitektid: Antonio da Sangallo noorem, Jacopo Barozzi da Vignola ja Giacomo della Porta Ehitus algas 1515. aastal. ööd peatati 1527. aastal toimunud Saksa palgasõdurite rüüstamiste tõttu. Kogu hoone taga oli Ales- sandro Farnese, kellest sai hiljem ka paavst Paulus III. 1534. aastal suurendati märkimisväärselt hoone suurust. Paavst Paulus III palkas Michelangelo. Michelangelo tegi ümber hoone kolmanda korruse koos sügava karniisiga ning ka hoovi. Hetkel asub hoones Prantsusmaa saatkond Itaalias.
stiilis Keskmisel joonia Kolmandal korintose stiilis Neljandal korrusel on Colosseum Roomas kasutatud pilastreid Rooma arhitektuuri süsteem Triumfikaar Ühe või kolme kõrge kaaravaga massiivne kivisein Mõeldud monumendiks Püstitati suurte sõjaliste võitude või muude ühiskondlikult tähtsate sündmuste auks Liigendasid sambad ja poolsambad Friisitaoline ülaosa eraldatud horisontaalse karniisiga (atika) Seintel reljeefid ja tekstid Rooma arhitektuuri süsteem Colosseum Rooma linnas Tituse triumfikaar Rooma linnas Rooma arhitektuuri süsteem Elamud Ühepereelamud ehk villad Äärelinnades või väikelinnades Leitud Pompejist ja Herculaneneumist Suurlinnades mitmekorruselistes betoonist üürimajades Rooma arhitektuuri süsteem Foorum
Kontrolltöö renessanss · Kerkisid plazzod(paleed), mille laiad esiküljed olid julgelt tänava poole pööratud, hoonete korrustevahesid tähistati karniisiga, katus valmistati madal ja lame. · Palazzo palee. laiad esiküljed olid tänava poole, nelinurkne põhiplaan, kaarkäikudega siseõu, kaunistati freskodega. · Rooma Püha Peetri kiriku arhitektid olid Bramante, Raffael, Michelangelo. · Kuldlõige oli jumalik proportsioon. Kõik pidi olema täpselt proportsioonis. · Vitruvius tõestas, et inimkeha võib paigutada täiuslikesse geomeetrilistesse vormidesse - ruutu ja ringi. Sealt tuleneb Vitruviuse inimene.
arhidekt, vaid ka kunstnik ja skulptor ning ka nende alltöötav käsitööliskond. Pidulike ruumide kujundusvõttestik oli järgmine: ukseavadel oli kolmnurkse frontooniga siseportaalid, põrandad olid kaetud marmorplaatidega, seina allosa kattis kõrge sokkel, millelt sirutusid laeni seinu rütmiliselt liigendavad pilastrid, mille vaheline pind oli kaetud kas gobeläänide või maalidega, kasutati nii freskot kui ka tahvelmaali. Rumi sein lõppes laealuse, antiigist inspireeritud karniisiga, mida mõnikord eristas laest ka lai maalitud või reljeefne friis. Laetüüpidest oli kõige leinum kassettlagi, kuid esines ka tavalist talalage. Lae puittalasid võis katta maaling või nikerdus. Esindusinterjöörid on oma kujunduselt arhidektuursed, kasutatakse ka välisarhidektuuri elemente. Interjöör oli värvirõõmus ja esitas erinevaid materjale marmor, puit, tekstiil, Cordoba või Flandria kuldnahk, poolvääriskividest lauaplaadid, vaasid jms. Luksusinterjööri
Rooma templitele andsid eeskuju kreeka ja etruski templid. Templil oli sügav eeskoda, seinu liigendasid poolsambad, millel oli ainult kaunistav mõte. Tehti ka triumfikaari. See oli ühe või kolme kaarega suur kivisein. Kuigi need näevad värava moodi välja, on neil siiski vaid monumentaalne väärtus. Triumfikaari püstitati suurte sõjaliste võitude või ühiskondlikult tähtsate sündmuste auks. Tihti on seina friisitaoline osa eraldatud horisontaalse karniisiga. Sellist poolkorrust nimetatakse atikaks. Triumfikaare seintel on reljeefe ja tekste, mis selgitavad selle püstitamise põhjust. Hea näide on kolme kaarega keiser Constantinuse triumfikaar. Suurt tähelepanu juhiti linnade planeerimisele. Linnas oli keskväljak, kus ristusid peateed foorum. Selle ümber olid kõik esinduslikud hooned. Uhkeimaks oli Trajanuse foorum.
joonia, 3 korintose ja 4 pilastri taolised poolsambad. Peamise tugevuse andsid kaared. Templitel oli sügav sammastele toetuv eeskoda, aga seinu liigendasid poolsambad, millel puudus konstruktiivne tähtsus. Omapärane oli triumfikaar. See oli kõrge ühe või kolme kaarega massiivne väravataoline ehitis. Neid püstitati sõjaliste võitude või muude tähtsate sündmuste auks. Seina liigendasid sambad või poolsambad. Tihti oli seina friisitaoline ülaosa kaetud horisontaalse karniisiga. Sellist poolkorrust nimetatakse atikaks. Seintel oli reljeefe ja tekste, mis selgitasid püstitamise põhjust. Varem elasid roomlased ühepereelamutes, kuid keisriaegses Roomas olid need ääre- ja väikelinnades. Selliseid on välja kaevatud Pompejis ja Herculaneumis. Suurlinna keskel elati mitmekorruselistes üürimajades. Suurt tähelepanu pöörati linnade planeerimisele. Linnaplaani lähtekohaks oli teede ristumiskohtadest kujunenud foorumid, mis ümbritseti esinduslike hoonetega
ruumitunnetus ja varjutamine, pühalik meeleolu ja puhtad värvid. 8. Kunstiteoste signeerimine on autori nime teosele kirjutamine. 9. Vararenessansi arhitektuuri iseloomustab see, et loobuti kõigest gootilikust. Moodi tuli kuppel , kaks madal ja lame ümarkaar sambad, pilastrid ja muud Rooma ajal õpitud üksikasjad. 10. Filippo Brunelleschi on arhitektuurikunstnik. 11. Pallazzo on 3 korruseline, mugav, ilus, avar, laiade esikülgedega elamu.Korruste vahesid rõhutati karniisiga. 12. Rustika- suured tahumatud kivid müüris. 13. Kõrgrenessansi kunstikeskuseks sai Rooma. 14. Kõige suurejoonelisem kirikuehitus on Rooma Peetri kirik, mille autoriteks on Donato Bramante ja Michelangelo Buonarotti. 15. Kõrgrenessansi Itaalia suurmeistrid: Leonardo da Vinci Michelangelo Buonarotti Raffael 16. Vararenessansi skulptor, kes lõi esimese ratsamonumendi oli Donatello. 17. Leonardo da Vinci maalid: Mona Lisa Püha söömaaeg Madonna kaljukoopas 18
võlvide rajamisel. Süvenditega paneelid, nn.kassetid, loovad kupli sisepinnale meeldiva geomeetrilise joonise ning on ka funktsionaalsed, sest vähendavad betooni kaalu, mida peab kandma kuplit toetav tellissein. Kassetid vähenevad ülespoole ja olid varem kullatud. Seina sees on keeruline süsteem pingeid jaotavaid kaari. Siseseina alumist osa liigendavad 7 korintose sammaste ja pilastritega nissi, kus asusid jumalakujud. Karniisiga eraldatud ülemine, petikaakendega vöönd pärineb 17. sajandist. Taevavõlvi kujutava kupli ja Päikest sümboliseeriva tsentraalse avausega Panteon oli Rooma kosmoloogiast lähtuvalt kõikide jumalate tempel. Ehitis oli alguses pühendatud arvatavasti 5 roomlaste poolt tuntud planeedi ning Päikese ja Kuu jumalatele. 609. a. sai sellest esimene paganlik tempel Roomas, mis pühitseti ristiusu kirikuks ja sai nimeks Santa Maria ad Martyres
• Ühiskondlikumatest hoonetest olid tähtsad saunad ja amfiteatrid. • Ehitati areene, kus peeti veriseid vaatemänge • Colosseum 80 sissepääsu, 50 000 vaatajat, kasutati kreeka arhitektuuri kogemusi • Triumfikaar massiivne kivisein, poldud mõeldud väravaks, vaid monumendiks • Atikas poolkorrus, kus seina friisitaoline ülalosa oli eraldatud horisontaalse karniisiga • Foorum teede ristumiskohas väljakujunenud väljakud, mis ümbritseti esinduslike hoonetega. Rooma skulptuur ja maalikunst: •Portreeskulptuur lähtus esibanemate austamisest •Rooma maalikunst on vähem säilinud kui skulptuur. •Pompeji väljakaevatud arheoloogiline linn, seinamaalidele oli iseloomulik illusionism, looduse jäljendamise meisterlikus, valmisid mitme asjandi jooksul,
sisekujunduste ja viimistluste jaoks kasutati kõige kallimaid materjale. Kõige kuulsamaks peetakse Caracalla terme Roomas.(4) Triumfikaar oli roomlaste arhitektuuris praktilise ülesandeta ehitis, mida kutsutakse ka monumendiks. Triumfikaar kujutas endast massiivset müüritahukat, milles oli 1 või 3 ümarkaarelist väravaava. Dekoreerimiseks kasutati sambaid, poolsambaid, pilastreid jne. Seina ülemine osa oli tihti eraldatud karniisiga ning seda nimetati atikaks. Kuulsaimad arhitektuurilised ansamblid on väljakud(foorumid) paljudes Rooma linnades ning kõige rohkem Rooma linnas eneses. Lisaks silmapaistev on ka rooma arhitektide kavandatud teed, sillad, veejuhtmed jne, milledest mõnda kasutatakse ka tänapäeval.(4) Joonis 13 Caracalla termid Joonis 14 Triumfikaar Kõige suuremateks erinevusteks Vana-Kreeka ning Vana-Rooma arhitektuuri ehitiste vahel on sambad ning poolsambad
Termide sisekujunduseks ja viimistlemiseks kasutati kõige kallimaid materjale. Kuulsad on näiteks Caracella termid Roomas. Triumfikaar oli ilma praktilise ülesandeta ehitis. Mitte hoone, vaid monument. Triumfikaar kujutas endast massiivset müüritahukat, milles oli 1 või 3 ümarkaarelist väravaava. Dekoreerimiseks kasutati sambaid, poolsambaid, pilastreid, viile, skulptuure jne. Seina ülaosa oli sageli eraldatud karniisiga. Seda poolkorrust nimetati atikaks. Pont du Gard. Veejuhe Lõuna-Prantsusmaal. Roomlastel õnnestus hästi suurte arhidektuuriliste ansamblite kujundamine. Kuulsad on väljakud paljudes Rooma impeeriumi linnades, eelkõige muidugi Rooma linna foorumid. Suurejoonelised olid ka Rooma arhitektide kavandatud teed, sillad, veejuhtmed jne., millest on mõnedki veel tänapäeval kasutatavad. Roomlaste insener-
4. amfiteatrid- Colosseum, 188-156 m, h 48,5m; üldpikkus 524m, 3 korruseline 1) dooria 2)jooniqa ja 3) korintuse stiilis. Gladiaatorite võitlused, lõbustusasutus. Circus Maximus- kaarikute võidusõit 5. triumfikaared- *1 või 3 kõrge kaaravaga massiivne kivisein *monument, sõjaliste võitude või tähtsate sündmuste auka *seina liigendasid sambad või poolsambad *friisi ülaosa eraldatud horisontaalse karniisiga-atika *reljeefid ja tekstid seintel selgitasid püstitamise põhjust * nt keiser Constantinuse triumfikaar 6. foorum- *väljak, mis ümbritseti esinduslike hoonetega *fassaade ilmestasid sambad *hooned foorumi ümber olid sümmeetrilised *paraadlik eripära *monumendid, sambad, triumfikaared
Veel tänapäevalgi näitavad rohked varemed tolleaegsete ettevõtmiste ulatuslikkust ja julgust. Võidukate väejuhtide auks püstitati võidu- ehk triumfikaari. Triumfikaar oli ilma praktilise ülesandeta ehitis monument. See kujutas endast massiivset müüritahukat, milles oli 1 või 3 ümarakaarelist väravaava. Dekoreerimiseks kasutati sambaid, poolsambaid, pilastreid, viile, skulptuure (põhiliselt reljeefe) jne. Seina ülaosa oli sageli eraldatud karniisiga. Seda poolkorrust nimetati atikaks. Eriti suurejoonelised olid avalikud lõbustusasustused. Järjest enam jõudeelule kalduva vabade hulga lõbustamiseks lasksid keisrid ehitada teatri- ja tsirkusehooneid, millest kuulsaim on Roomas asuv Colosseum. Rooma oli juba antiikajal miljonilinn ja tema suurim teater mahutas 50 000 pealtvaatajat. Colosseumi ehitamist alustati 70. aastal pKr ning selle ehitustööd lõpetati 12 aastat hiljem. Colosseum oli kujundatud nii,
Korrus-dooria;2. Korrus-joonia;3. Korrus-korinthose; 4. Korrus pilastrid. Muutsid visuaalselt tugevamaks, kuigi poolsambad ei mõjuta. Templitele eeskujuks kreeka ja etruski templid. Templid kõgel alusel, trpiga vaid ühel kitsamal küljel, poolsammastega seinad, sammastel eeskoda. Triumfikaar-ühe või kolme kõrge kaaravaga massiivne kiviseina jupp. Püstitati suurte võitude jms auks. Liigendavad (pool-)sambad. Friisitaoline ülaosa, tihti eraldatud horisontaalse karniisiga; see korrus oli atika. Seintel seletused. Varasemaid villasid ei kasutatu enam linnades, pigem mitmekordsed üürimajad (tellistest ja betoonist). Hästi planeeritud linnad: 2 suurt ristuvat teed, mille ristumiskohtadele kujunesid foorumid. Fassaadid sammastega. Hooned sümmeetriliselt. Reeglipärasus, kuid monumentide poolt häiritud. Monumentidel hobuste jalgade asend (http://www.snopes.com/military/statue.asp): 1. Kõik jalad maas-loomulik surm, läbis lahingud vigastamata 2
puutoolid muutuvad luksuslikumaks, saavad pehme istmeosa, nikerdatud ja kullatud dekoori, x- jalad. Kirstud on rikkalikult nikerdatud, ning kullatud. Itaalias peeti antiigi taastamist kõige tähtsamaks, antiigist lähtuti mitte ei kopeeritud. Firenze linnas said meistrid õppida üheskoos, Siena sai kuulsaks tänu pulmakirstudele. 16. saj. sai lõvikäppadel, poleeritud ja nikerdustega kirst, mis imiteeris sarkofaagi. Laudadel olid mustritega voluutjalad, piilarjalad. Kapid olid karniisiga, kuuljalgadega, riiulitega. Voodid olid baldahhiinidega, kast, mille jalgadele toetus teine kast. Istemööbel oli polstri ning patjadega pehmendatud, kasutati kuldnahka, pressitud mustrit, sametit, vask naeltega kinnitati. Tammepuidu asemel hakatakse kasutama rohkem pähkli ja kastani puitu.Nikerduste temaatikas ja kujunduses domineerisid mütoloogilised ja allegoorilised ning ajaloolised isikud. Kaunistati nikerduste ja intarnia tehnikaga.
k-joonia order, 3.k-korintose order, 4.k-pilastrid) Termid e saunad · suur ühiskondlin tähtsus · CARACHALLA - termid Via Appia ääres Templid · Maison Carree Nime's. Arhit. Apollodoros Damaskusest Pantheon keiser Hadrianuse ajal: Suurim ja ulatuslikeim kuppelehitis; kõikidele jumalatele pühendatud. · Vesta tempel Tiberi ääres Roomas Triumfikaared - ühe või kolme kõrge kaarvaga massivne kivisein. · Seina ülaosa eraldatud karniisiga - See poolkorrus on Atika. · Näited: Tituse tk Roomas, Traianusetk Tingadis, Constatinuse tk Roomas-harmoonilised proportsioonid, kompositsioon rahulik ja selge. 9. Vana - Rooma skulptuur ja maalikunst Portreekunst · Tähelepanuväärseim roomaaegne portreekunst ja ajaloolised reljeefid. · Kesier Augustinuse aegses portr.k-s idealiseeriv käsitluslaad nt: Kesiri Marmorfiguur · Hiljem idealiseeritud kujutamine taandub
Veel tänapäevalgi näitavad rohked varemed tolleaegsete ettevõtmiste ulatuslikkust ja julgust. Võidukate väejuhtide auks püstitati võidu- ehk triumfikaari. Triumfikaar oli ilma praktilise ülesandeta ehitis monument. See kujutas endast massiivset müüritahukat, milles oli 1 või 3 ümarakaarelist väravaava. Dekoreerimiseks kasutati sambaid, poolsambaid, pilastreid, viile, skulptuure (põhiliselt reljeefe) jne. Seina ülaosa oli sageli eraldatud karniisiga. Seda poolkorrust nimetati atikaks. 9 Tituse triumfikaar Eriti suurejoonelised olid avalikud lõbustusasustused. Järjest enam jõudeelule kalduva vabade hulga lõbustamiseks lasksid keisrid ehitada teatri- ja tsirkusehooneid, millest kuulsaim on Roomas asuv Colosseum. Rooma oli juba antiikajal miljonilinn ja tema suurim teater mahutas 50 000 pealtvaatajat. Colosseumi ehitamist alustati 70
müüriribasid ehitise kindlus sõltub ainult kaartest ja võlvidest gladiaatorite võitlusmängudeks - Circus Maximus kaarikute võiduajamiste vaatamiseks c) triumfikaar suurte sõjaliste võitude või ühiskondlikult tähtsate sündmuste auks (reljeefidel ja tekstidel märgitud) seina liigendasid sambad või poolsambad atika friisitaoline ülaosa oli eraldatud horisontaalse karniisiga hiliseim triumfikaar on pühendatud Constantinusele 4.Keisriteaegne Rooma riik a) suurt tähelepanu pöörati linnade planeerimisele lähtekohaks on nelinurkne sõjaväelaager, mille keskel ristuvad 2 sirget teed foorum - teede ristumiskohast kujunenud väljak hooned paiknesid sümmeetriliselt paraadlik eripära 5.Elamud
Lähis-Idast. Veerennide valmistamiseks kasutati algselt õõnsaid puutüvesid ja bambusevarsi. NÄIDE: Pont du Gard Prantsusmaal. Triumfikaar - Võidukate väejuhtide auks püstitati võidu- ehk triumfikaari. Triumfikaar oli ilma praktilise ülesandeta ehitis monument. See kujutas endast massiivset müüritahukat, milles oli 1 või 3 ümarakaarelist väravaava. Dekoreerimiseks kasutati sambaid, poolsambaid, pilastreid, viile, skulptuure. Seina ülaosa oli sageli eraldatud karniisiga. NÄIDE: Arc de Triomf, Kataloonias Barcelonas asuv triumfikaar Termid - Omamoodi ajaviitekohad olid ka rooma saunad, nn. termid. Need sisaldasid peale pesemis- ja riietusruumide veel ujumisbasseine, jalutusruume, spordiväljakuid, raamatukogusid jms. Et oma rahututele alamatele meeldida püüdsid keisrid üksteise võidu terme ehitada. Termide sisekujunduseks ja viimistluseks kasutati kõige kallimaid materjale. NÄIDE: Caracalla termid Roomas
NT: Pont du Gard Prantsusmaal. TRIUMFIKAAR - Arc de Triomf on Kataloonias Barcelonas asuv triumfikaar ja Tituse triumfikaar. Võidukate väejuhtide auks püstitati võidu- ehk triumfikaari. Triumfikaar oli ilma praktilise ülesandeta ehitis monument. See kujutas endast massiivset müüritahukat, milles oli 1 või 3 ümarakaarelist väravaava. Dekoreerimiseks kasutati sambaid, poolsambaid, pilastreid, viile, skulptuure. Seina ülaosa oli sageli eraldatud karniisiga. TERMID - Omamoodi ajaviitekohad olid ka rooma saunad, nn. termid. Need sisaldasid peale pesemis- ja riietusruumide veel ujumisbasseine, jalutusruume, spordiväljakuid, raamatukogusid jms. Et oma rahututele alamatele meeldida püüdsid keisrid üksteise võidu terme ehitada. Termide sisekujunduseks ja viimistluseks kasutati kõige kallimaid materjale. Kuulsad olid näiteks Caracalla termid Roomas. Need pakkusid korraga puhkust mitmele tuhandele inimesele.
3. Vararenessansi keskuseks sai Itaalia linn Firenze. Suurimaks kunstitellijaks oli Medicite perekond, kes oli tähtsal positsioonil linnriigis. 4. Metseenlus-kunsti ja teaduse toetamine ja selle edasiarendamine. Metseen-rikas kirjanduse ja kunsti toetaja (roomlase Maecenase järgi). 5. Palazzo (palee)-kerkisid endiste kitsaste elumajade asemele. Nelinurkse põhiplaaniga, keskel kaarkäikudega siseõu. Enamikus kolmekorruselised (korrustevahesid tähistati karniisiga), katus madal ja lame. Laiad esiküljed olid tänava poole.Välditi kõike gootipärast. 6. Rustikatehnika-palazzode ehitamisel kasutatav jämedalt töödeldud kiviladu.(tavaliselt ülemiste korruste seinad).Tähendas küla-e. maalähedust. 7. Pilaster-lame püstine seinasammas, ristlõikelt nelinurkne, ei ole seinast eraldatud. Koosneb-baas, tüvi ja kapiteel. 8. Antiikarhitektuuri detailid-taas tuli moodi ümarkaar. Võeti kasutusele dooria, joonia
lõdvestumiseks, jalutamiseks ja suhtlemiseks. Omapärane roomlaste ehitis oli TRIUMFIKAAR. See oli ühe või kolme kõrge kaaravaga massiivne kivisein. Kuigi väravataoline, polnud ta mõeldud väravaks, vaid monumendiks. Neid püstitati suurte sõjaliste võitudde või muude ühskondlikult tähtsate sündmuste auks. Seina liigendasid sambad või poolsambad. Tihti oli seina friisitaoline ülaosa eraldatud hoisontaalse karniisiga, sellist poolkorrust nimetatakse ATIKAKS. Triufikaare seintel oli reljeefe ja tekste, mis selgitasid selle püstitamise põhjust. Linnaplaani lähtekohaks oli nelinurkne sõjaväelaager, mille keskel ristusid kaks sirget teed. Teede ristumiskohtadest kujunesid väljakud - FOORUMID, mis ümbritseti esinduslike hoonetega. Hooned nii tee ääres kui ka väljakute ümber paiknesid sümmeetriliselt. ehitismälestised
Renessanss14-16saj Itaalias loobuti kõige varem gootikast, toimus palju muudatusi sel maal, kauplemine idamaadega muutis jõukaks,säilinud oli rohkelt villasid antiikajast, siis antiikne uhkus kodanlusele eeskujuks saigi. Gooti kunsti suhtuti halvustavalt, renessaansi ajal antiikkunsti jäljendamine. Jõukad hakkasid rõhku panema oma elumajade mugavusele ja ilule. Kerkisid palazzod, paleed, nelinurkse põhiplaaniga, keskosas kaarkäikudega ümbritsetus siseõu. Korrustevahed karniisiga, katus mdal ja lame. Suuremalt jaolt kolmekorruselised, kõik kolm korrust on töödeldud erinevalt. Hoone kaunistamiseks võeti kasutusele antiikarhitektuuri detailid, seinast eemal poolsambad ja pilastrid, antiikaegne kreeka templi otsavaade, ümarkaar. Maal- omanäolised maalikunstnikud, kunstniku isikupära sai oluliseks. Suur osa maale usuteemad, tuli ka antiikmütoloogia teemad, portree maalid profiilis. Masaccio oma
Rooma templitele andsid eeskuju kreeka ja etruski templid. Templil oli sügav sammastele toetuv eeskoda, aga seinu liigendasid poolsambad, millel polnud konstruktiivset, vaid hoopis kaunistav osa. Omapärane ehitis oli triumfikaar. See oli ühe või kolme kõrge kaaravaga massiivne kivisein. Neid püstitati suurte sõjaliste võitude või muude ühiskondlikult tähtsate sündmuste auks. Seina liigendasid sambad või poolsambad. Tihti oli seina friisitaoline ülaosa eraldatud horisontaalse karniisiga. See oli atika. Keisriaegses Roomas jäi üheperekonnaelamu ainult äärelinnas või väikelinnades elanud inimeste osaks. Selliseid maju on välja kaevtud Pompejis ja Herculaneumis, mis jäid 79. aastal Vesuuvi tuha alla. Suurlinna keskel elati mitmekorruselistes betoonist ja tellistest üürimajades. Rooma tuntumad ehitised Trajanuse foorum, mille keskel oli Trajanuse ratsamonument. Väljaku tagaküljel asus raamatukoguna kasutusel olnud Basilica Ulpia.
Neljandal korrusel olid pilastrid poolsambataolised, kuid õhukesed müüriribad. Tempel oli asetatud kõrgele alusele, trepp oli ainult kitsamal küljel. Kasutati poolsambaid. Triumfikaar see oli ühe või kolme kõrge kaaravaga massiivne kivisein. Oli mõeldud monumendiks. Püstitati suurte sõjaliste võitude või tähtsamate sündmuste auks. Seina liigendasid sambad või poolsambad. Seina friisitaoline ülaosa oli eraldatud horisontaalse karniisiga, see poolkorrus oli atika. Triumfikaare seintel olid reljeefid ja tekstid, mis selgitasid selle püstitamise põhjust. Vanemal ajal elasid roomlased ühepereelamutes, kuid hiljem jäi villa ainult äärelinnas või väikelinnas elanud inimeste osaks. Selliseid maju on välja kaevatud Pompejis ja Herculaneumis. Suurlinna keskel elati mitmekorruselistes betoonist ja tellistest üürimajades. Suur tähelepanu pöörati linnaplaneerimisele
· Igal korrusel seisuste järgi · Keskel areen, gladiaatorid · Selle all 3 korrust, garderoob · päikesepurjed Templid: · Sügav sammastele toetuv eeskoda, poolsambad Triumfikaared: nt Constantinuse triumfikaar · 1 või 3 kõrge kaaravaga massiivne kivisein, monument · Püstitati sõjaliste võitude auks · Seina liigendasid sambad, poolsambad · Seina friisitaoline ülaosa eraldatud horisontaalse karniisiga, poolkorrus atika · Seintel reljeefid, tekstid, mis seletasid püstitamise põhjust Ühepereelamud Pompejis ja Herculaneumis, betoonist, tellistest üürimajad Linnade planeerimine · Lähtekoht sõjaväelaager, selle keskel ristusid 2 sirget teed, teede ristumiskohast kujunesid väljakud foorumid, mis ümbritseti esinduslike hoonetega · Fassaadidel sambad ja reljeefid, hooned sümmeetrilised Vana-Rooma tuntumad ehitised
3.4. Kapid Korpuselise mööbli uhkeimateks esindajateks olid kõrged neljaukselised kapid, mille ülesehitus oli selgelt arhitektuurne, majalik: kapp toetus madalatele plokk- või kuuljalgadele (hilisrenessansis), korpus algas profileeritud ja ornamenteeritud sokliga, "fassaadi" liigendasid pilastrid (või, eriti 16. sajandif, hermipilastrid), uksetahvlitel oli profileeritud raamistus, kaht ülemist ust eristas alumistest eenduv vahevöö ja kapp lõppes karniisiga. Kapi sisemuses oli jaotus horisontaalne, s. t. siin olid riiulid ning riideid esialgu mitte ei riputatud, vaid laotati. Itaalia renessansi veel üks uhkus oli kõrge puhvet - credenza . Credenza'l oli palju vorme: oli nii pikki kui ka lühikesi, kahe- ja neljaukselisi, mõnikord olid ülaosas sahtlid. Mahutava mööblina (inimeste jõukus kasvas ja ühes sellega paljunes asjade maailm) hakati kasutama ka kabinetkappe. Need olid kappidega sarnaselt n.-ö. kahekorruselised, ülaosas kitsamad ja
Rooma templitele andsid eeskuju kreeka ja etruski templid. Templil oli sügav eeskoda, seinu liigendasid poolsambad, millel oli ainult kaunistav mõte. Tehti ka triumfikaari. See oli ühe või kolme kaarega suur kivisein. Kuigi need näevad värava moodi välja, on neil siiski vaid monumentaalne väärtus. Triumfikaari püstitati suurte sõjaliste võitude või ühiskondlikult tähtsate sündmuste auks. Tihti on seina friisitaoline osa eraldatud horisontaalse karniisiga. Sellist poolkorrust nimetatakse atikaks. Triumfikaare seintel on reljeefe ja tekste, mis selgitavad selle püstitamise põhjust. Hea näide on kolme kaarega keiser Constantinuse triumfikaar. 13. Rooma tuntumad ehitised Suur muutus arhitektuuris toimus seoses keisrivõimu kehtestamisega. Esimene keiser Augustus väitis, et ta on tellistest linna asendanud marmorist linnaga. Suurimateks ehitajateks peetaksegi keiser Augustust ja keiser Trajanust.
templil oli sügav sammastele teotub eeskoda, seinu liigendasid poolsambad, millel oli ainult kaunistav osa. Omapärane ehitis roomlastel oli triumfikaar nt. Keiser Constatinuse triumfikaar See oli ühe või kolme kõrge kaaravaga massiivne kivisein. Ta oli väravataoline, aga oli monumentaalsel eesmärgil püstitatud tähtsate sündmuste auks. Seina liigendasid sambad või poolsambad. Tihti oli friisitaoline osa eraldatud karniisiga. Sellist poolkorrust nimetatakse atikaks. Triumfikaarte seintel oli reljeefe ja tekste, mis selgitasid püstitamise põhjust. Keisriaegses roomas on välja kaevatud üheperekonnaelamuid e. Villasid, mis asusid äärelinnas. Suurlinna keskel elati mitmekorruselistes betoonist ja tellistest üürimajades. Linnade planeerimisele pöörati suurt tähelepanu. Linnaplaani lähtekohaks oli nelinurkne sõjaväelaager, mille keskel ristusid 2 sirget teed. Ristumiskohast kujunesid välja foorumid,
1930ndad aastad tõid endaga kaasa totalitaarse arhitektuuri arengu Itaalias, Saksamaal ja Nõukogude Liidus, kus tehnoloogiat ja materjali peeti stiilist tähtsamaks, kuna nad olid stiili kujundavad tegurid. Arhitektuuris ja interjööris domineeris klassitsistlik alge, pöörati tähelepanu ornamendile, kasutati väärikaid ja esinduslikkust rõhutavaid materjale – marmorit, pronksi, graniiti, väärispuud. Välis- ja sisekujundus ei pidanud tingimata ühtima. Ruumides karniisiga laed, tiibuksed. Mööbel esinduslik ja raskepärane. MODERNISM PEALE II MAAILMASÕDA. Pärast II maailmasõda oli esimese kümnendi jooksul peatähelepanu pööratud linnade taastamisele. Uute suundade esilekerkimine sai alguse 1950ndatel aastatel, millele on iseloomulik askeetliku modernismi tõus. 1920. a-te Saksamaalt pärinev moodsat arhitektuuri tähistav mõiste International Style , mis rahvusvahelisse käibesse tul juba 1932.aastal New Yorgis Philip Johnsoni ja Henry-Russell
Templil oli sügav sammastele toetuv eeskoda, seinu liigendasid poolsambad, millel polnud konstruktiivset vaid ainult dekoratiivne osa. Omapärane roomlaste ehitis oli triumfikaar. See oli ühe või kolme kõrge kaaravaga massiivne kivisein. Neid püstitati suurte sõjaliste võitude või muude ühiskondlikult tähtsate sündmuste auks. Seina liigendasid sambad või poolsambad. Tihti oli seina friisitaoline ülaosa eraldatud horisontaalse karniisiga. Sellist poolkorrust nim atikaks. Triumfikaare seintel oli reljeefe ja tekste, mis selgitasid selle püstitamise põhjuseid. Keisriaegne rooma riik pööras suurt tähelepanu linnade planeerimisele. Linnaplaani lähtekohaks oli nelinurkne sõjaväelaager, mille keskel ristusid kaks sirget teed. Teede ristumiskohtadest kujunesid väljakud foorumid, mis ümbritseti esinduslike hoonetega. Rooma arhitektuur levis hiigelriigi kogu territooriumil, see oli üks vahend riigi
) . Bramante looming paistab silma selguse, harmoonia ning tervikliku ruumimõju poolest, mis selgesti nähtub tema poolt ehitatud Tempietto`s (1502) San Pietro in Montorio kloostri õuel. Seda kabelit peetakse esimeseks harmooniliselt kujundatud ruumijaotusega teoseks itaalia arhitektuuris. Lähteideeks on antiikne rotund, mis on asetatud kolme laia astmega alusele. Foonet ümbritsevad sambad on paigutatud suure vahega nii, et igaüks neist mõjub iseseisvalt, sammastele toetub karniisiga kaunistatud peasimss. Alumise korruse sammastikule vastanduvad ülemise korruse seina sügavad nisid. Kompositsioon lõpeb pehmelt ümarduva kupliga. Ehitise harmoonilisust suurendab selle hea komponeeritus ümbritsevasse ruumi. Peetri kirikuks projekteeris Bramante võrdhaarse kreeka risti kujulise põhiplaani võimsa sfäärilise kupliga nii, et kultuslik Peetruse haud oleks kiriku keskel kõige valgusküllasemas osas.Kuid Bramante jõudis valmis ehitada vaid osa koori ja piilareid
annaabi.ee 
