Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Karl Martin Sinijärv". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
sinijärv, helina, 1971, ekspress, liivimaa, saatejuht, kolmring, viisnurk, angloameerika, hard, vaev, ahastus, igatsus, 1557, kirjanduslugu, kostabi, kirik"Varjus ja viisnurgas" on Sinijärv avaldanud kauneid ja hardaid armastusluuletusi, aga samas ka indiviidi ja ühiskonna suhet lahkavaid värsse. Indiviidi tõstab Sinijärv ühiskonnast kõrgemale, sootsiumi ja isiku vahekord tema meelest saabki olla vaid eitus. Armastusluuletustes on Sinijärv aga romantik, trubaduur, kelle lauludesse lõikuvad ka enesepiitsutajalikud masohhistlikud meeleolud. Sinijärv leiab, et ilu ja kunst sünnib läbi patu. Peab olema vaev ja ahastus, et põrgut kogenuna tõusta puhastunult taevasse.Tema luules ei ole rahu, on igatsus rahu järele. Sellest suurem on aga igatsus vabaduse järele. Ja tegelikult on see vabadus Sinijärves endas olemas, see on tema sees, ta peab lihtsalt ergutama seda välja tulema. Teosed ja luuletused Karl Martin Sinijärv on loonud 8 isiklikku luulekogu: "Kolmring", luulekogu (1989) "Vari ja viisnurk", luulekogu (1991) "Sürway", luulekogu (1992)
Karl Martin Sinijärv Koostajad: Elen ja Triinu Elulugu Sündis 4.juunil 1971 Tallinnas Õppis Tartu Ülikoolis ,,Eesti Ekspress" ja ,,Liivimaa Kroonika" Saated ,,OP" ja ,,Jüri Üdi klubi" Eesti Kirjanike Liidu esimees (2007) Valgetähe IV klassi teenetemärk Looming Omapärane luulestiil Tundelüürika 1990.aastatel ,,täiskasvanulikkus" Tuntumad teosed 1989 ,,Kolmring" 1991 ,,Vari ja viisnurk "2011 ,,Krümitor 0671" http://www.youtube.com/watch?v=0Dcz_FQu1ok http://etv.err.ee/index
Karl-Martin Sinijärv Elulugu Sündis 4. juunil aastal 1971 Tallinnas Isa oli keemik ning ema raamatukogutöötaja Aastatel 1977 kuni 1988 õppis ta Tallinna 2. keskkoolis ning 1988-1991 aastatel Tartu ülikoolis filoloogiateaduskonnas kaugõppes eesti filoloogiat. Samuti töötas ta aastal 1988 arendusfirmas "Urania", aasta hiljem aga ajakirjas "Kultuur ja elu" mittekoosseisulise korrespondendina. Elulugu 1992-st aastast oli ta tööl "Eesti Ekspressi" ja 1993
Karl Martin Sinijärv Elulugu Sündis 4. juunil 1971 Tallinnas Isa keemik ja ema raamatukogutöötaja Aastatel 19771988 õppis ta Tallinna 2. Keskkoolis 19881991 Tartu ülikoolis kaugõppes eesti filoloogiat. 1988 töötas arendusfirmas "Urania" 1989 ajakirjas Kultuur ja Elu
Karl Martin Sinijärv Karl Martin Sinijärv sündis 4. juunil aastal 1971 Tallinnas. Tema isa oli keemik Riivo Sinijärv ning ema raamatukogutöötaja Lili-Mai Sinijärv. Tema vanaisa oli Erni Hiir. Tema onu on endine KGB vanemohvitser Randar Hiir. Aastatel 1977 kuni 1988 õppis ta Tallinna 2. Keskkoolis ning 1988- 1991 aastatel Tartu ülikoolis filoloogiateaduskonnas kaugõppes eesti filoloogiat. 1991-1997 õppis ta seal ka veel inglise filoloogiat ja õigusteadust.
Karl-Martin Sinijärv Referaat Koostaja: Maigi Mihkelson Juhendaja: Õp.Kaja Eenlaid Tartu 2009 Karl Martin Sinijärv Karl Martin Sinijärv sündis 4. juunil aastal 1971 Tallinnas. Tema isa oli keemik ning ema raamatukogutöötaja. Aastatel 1977 kuni 1988 õppis ta Tallinna 2. keskkoolis ning 1988-1991 aastatel Tartu ülikoolis filoloogiateaduskonnas kaugõppes eesti filoloogiat. Samuti töötas ta aastal 1988 arendusfirmas "Urania",
KARL MARTIN SINIJÄRV Reelika Tuum G1KT 2012 Autorist Sündinud 4. juunil 1971 Tallinnas Õppinud Tallinna 2. keskkoolis, Tartu Ülikoolis ,,OP!" saatejuht Vanemad Riivo Sinijärv ja LiliAnn Sinijärv Abikaasa Urvega üks tütar ja poeg Loomingust Omapärane luulestiil Futurislik luule võttestik Keeletaju ja kujundileidlikus, ei puutu ka tundelüürika 1990. aastate teisel poolel tuleb luulesse eelkõige kurbust, alla andmist ja stiili pingete lõtvumist ,,Vari ja viisnurk" on väga omapärases kirjastiilis ehk ü tähtede asemel on kirjutatud hoopiski y. Tema teoseid ,,Kolmring", luulekogu (1989) ,,Vari ja viisnurk", luulekogu (1991) ,,Sürway", luulekogu (1992)
Karl Martin Sinijärv Elulugu Sündis 4. juunil 1971. a Tallinnas. Õppis Tallinna 2. Keskkoolis. Tartu ülikoolis Eesti filoloogiat. Aastast 1992 töötas Sinijärv Eesti Ekspressi ja 1993. aastast Liivimaa Kroonika toimetuses. Alates 2007. aastast on Sinijärv Eesti Kirjanike Liidu esimees. Varane Looming Kirjandusse tuli Sinijärv aastal 1989 luulekoguga "Kolmring". Kasutas: futuristliku luule võttestikku keelelist võõrutust eneseparoodiat Karjääri alguse oli tema luule tundlik Hilisem Looming 1990. aastate teisel poolel tuleb Sinijärve luulesse `'täiskasvanulikkust''. Luule muutub kurvemaks ja on tunda alla andmist Tema luulesse peab tihti süvenema et aru saada mida autor mõtleb. Kohati on tema luules märgata viha ja kurbust.
Karl Martin Sinijärv Teele Klaassen Sisukord Karl Martin Sinijärv ................................................................................................ 3 Näiteid loomingust….............................................................................................. 4 Luulekogumik "Vari ja viisnurk".............................................................................. 5 Karl Martin Sinijärv Karl Martin Sinijärv sündis 4. juunil aastal 1971 Tallinnas. Tema isa oli keemik ning ema raamatukogutöötaja. Aastatel 1977 kuni 1988 õppis ta Tallinna 2. keskkoolis ning 1988-1991 aastatel Tartu ülikoolis filoloogiateaduskonnas kaugõppes eesti filoloogiat. Samuti töötas ta aastal 1988 arendusfirmas "Urania", aasta hiljem aga ajakirjas "Kultuur ja elu" mittekoosseisulise korrespondendina. 1992-st aastast oli ta tööl "Eesti Ekspressi" ja 1993. aastast "Liivimaa Kroonika" toimetuses. Samuti oli ta Tartu NAKi liige (Noorte Autorite
Etnofuturistide arvates pole rahvus midagi püha see pole ainus printsiip, mis organiseerib rahvast, kultuuri. Lammutatakse stereotüüpseid arvamusi iroonia, paroodia ja sarkasmi abil. Koomika. Mängulisem suhe rahvaga. Nemad esitavad oma programmi rahvuse tuleviku jaoks. Nn inetu keel kasutatakse kõnekeelt, slängi, roppusi. Oma loomingumeetodi defineerimiseks mõtlesid "Hirohalli" liikmed välja termini - etnofuturism. Sõna autoriks on Karl Martin Sinijärv. Kõige üldisemalt võiks seda paljulubavat ja intrigeerivat terminit määratleda nii: etnofuturism ühendab arhailise, ürgse, meie rahvusele ainuomase etnilise sisu ja moodsa, mõnikord lausa futuristliku vorm. Või siis vastupidi - arhailise vormi (näiteks regivärsi) ja uue, kaasaegse sisu. Loomulikult oli etnofuturismi tekke üks põhjuseks ka sel ajal Eestis tõusnud kõrgendatud huvi oma rahva ajaloo, folkloori
1946. aastal Kross arreteeriti, Tallinna keskvanglast viis tee vangilaagrisse, kus Kross töötassöekaevanduses ning väljasaadetuna Krasnojarski kraisse, kus töötas telliskivivabrikus. Alates 1954. aastast kutseline kirjanik Tallinnas, aastatel 1992-93 riigikogu saadik. Kirjanike Liidu liige aastast 1958, olnud juhatuse sekretäri ja aseesimehe ametites. 1998. aastal Tartu ülikooli filosoofiateaduskonna vabade kunstide kutsutud professor. Aastal 1971 pälvis ENSV teenelise kirjaniku aunimetuse, rahvakirjanikuks nimetati aastal 1985. Jaan Kross oli Tartu ülikooli audoktor (1989), Helsingi ülikooli audoktor (1990) ning soome kirjanike liidu auliige. Kirjanik on olnud abielus Helga Pedusaare, Helga Roosi ja Ellen Niiduga ning oli nelja lapse isa. 5 Kirjanduslik tegevus 1988.a. ilmus "Wikmanipoisid", mis on olnud Krossi üks silmapaistvamaid raamatuid.
Sisukord. Sisukord 2 Sissejuhatus 3 Ülevaade elukäigust 4 Looming 4 Luulenäited 7 Kriitika 10 Pildid 13 Kasutatud kirjandus 14 Sissejuhatus. Doris Kareva on üks silmapaistvamaid Eesti naisluuletajaid, kes on jätnud oma jälje eesti kirjandusse ja on eeskujuks ka teistele luuletajatele. Kareva luule ja selle muutumine läbi aja on erakordne ning kordumatu. Tema luuletuste läbiv teema on armastus. Referaat heidab pilgu peale Kareva elukäigule, tutvustab tema loomingut, esitab luulenäiteid, vahendab kriitikat ning pilte. Ülevaade elukäigust. Doris Kareva on pärit Tallinnast helilooja Hillar Kareva perest, sündis (28.november 1958) ja kasvas Tallinnas, pärast Tallinna 7.keskkooli lõpetamist astus ta Tart
TARTU ÜLIKOOLI VILJANDI KULTUURIAKADEEMIA Muusikaosakond Koolimuusika eriala Kertu Rein URMAS SISASK Referaat Viljandi 2009 SISUKORD SISSEJUHATUS ............................................................................................................................... 3 1. ELULUGU .................................................................................................................................... 4 1.1. Emaliin .................................................................................................................................... 4 1.2. Isaliin ....................................................................................................................................... 4 1.3. Lapsepõlv ...............................................................................
FLKU.05.091 EESTI KIRJANDUSE AJALUGU II Kevadsemester 2018: kordamisküsimused eksamiks 1. Eesti proosa ja draama põhisuundumusi ja autoreid aastatel 195665. Tugev tsensuur. Eestis on Nõukogude võim, suured repressioonid, esteetiline kaanon, eeltsensuur toimib endiselt, kuid leeveneb. Mängitakse peitust, nagu oleks kõik endine, kuid päris endine enam olla ei saa. Sulaaja proosa: ühiskondlik rõhuasetus (1950ndate alguses sotsialistlik realism, võlts optimism. Sotsialistlik realism hakkab tagasi muutuma realismiks. Psühholoogilised armastuslood ei tõuse esile, vaid ühiskondlikud panoraamid ja sotsiaalse väljakäiguga realism), dokumentaalsuse taotlusi (võlts dokumentaalsus muutub päris dokumentaalkirjanduseks, nt Smuuli ,,Jäine raamat"), romantilisi jooni (pärisrealistlikud taotlused põimuvad romantilise esteetikaga), noorsookirjanduse iseseisvumine (see tõotab proosakirjanduse toibumist ja jalule
Aleksandrikool. Kogu tööd juhtis Aleksandrikooli komitee, mille esimeheks valiti Jakob Hurt. Kavandatule vastavat kooli ei õnnestunud siiski luua. 1888.aastal asutasid ametivõimud rahva kogutud rahaga Põltsamaa lähedale venekeelse linnakooli, kus õpetati paari nädalatunni ulatuses erandlikult ka eesti keelt. Rahvusliku liikumise keskused olid Tartu linn ja Viljandimaa, kõik aktsioonid levisid peamiselt Lõuna-Eestis, mis kuulus Liivimaa kubermangu. Liikumise tähtsamad ideoloogid ja rahvajuhid olid Johann Voldemar Jannsen, Jakob Hurt, ja Carl Robert Jakobson. Johann Voldemar Jannsen (1819-1890) oli järjepideva eestikeelse ajakirjanduse rajaja. Aastatel 1857-1863 toimetas ta Pärnus nädalalehte ,,Perno Postimees" ja aastatel 1864-1880 Tartus ajalehte ,,Eesti Postimees". Need olid esimesed tõeliselt laia levikuga eestikeelsed ajalehed. Janseni ajalehtede eesmärk ei olnud ainult uudiste edastamine, vaid ka lugejate
haiku. Ellen Niidu luuletusi on palju loetud ja kuuldud, neile on viisegi loodud, seepärast leiab kogust nii mõndagi tuttavat. (Vaiksaar, 1998) Autor ise ütleb luulekogumiku kohta: ,,Minu rõõmuks ei olnud vanemate luuletuste seas palju päris tobedaid. Olen jätnud sellised tegemata" (Valme, 1998) 8 2.3 Lasteluule 2.3.1 ,,Lahtiste uste päev" (1970) Lasteluulekogumik ,,Lahtiste uste päev" ilmus aastal 1970 ning aastal 1971 võitis kogumik J. Smuuli nimelise kirjanduse aastapreemia. Kogumikus võib märgata püüet lähendada lasteluulet tolleaegsele rõhutatult assotsiatiivsele uuele luulele. Tavapärasest keerukam kujundivalik nõuab lugeja intensiivsemat suhtumist loetavasse, fantaasia suuremat liikuvust. Kuid ka teemade poolest on raamat värske ja julge: siin pakutakse mõistuluulet (,,Noorte lehtede päev", ,,Midrimaa", ,,Väike kuningajutt"), poeetilisi muinasjutte ja kujutlusmänge,
TURBA GÜMNAASIUM Daniel Rei, Andra Voosalu LENNART MERI ELULUGU Uurimistöö Juhendaja: õp. Andero Nimmer Turba 2013 SISUKORD SISUKORD............................................................................................................................. 2 KUI KÕIK MUU ON VALMIS; TEE SISUKORD UUESTI..................................................2 SISSEJUHATUS..................................................................................................................... 3 I LENNART MERI ELU JA TEGEVUS 19291988..................................................................5 1.1. Noorusaastad ja haridus...............................................................................................5 1.2. Meri kirjandus- ja kultuuritegelasena ............................................................................6 II POLIITILINE KARJÄÄR JA ÜH
ABJA GÜMNAASIUM 2009 AASTA LAULUPIDU Referaat Koostaja: Karl Puidet 8a klass Juhendaja: Siirius Sikka Abja-Paluoja 2009 2 Sisukord Koit.............................................................................................................................................4 Kaunimad laulud........................................................................................................................ 4 Väike maa...................................................................................................................................5 Mu isamaa, mu õnn ja rõõm.......................................................................................................5 Tuljak......................................................................................................................................... 6 Laulu algus..........................
ja veel mitme külaelanikuga. Käisin läbi ka kõik 1939 aasta lõpul Jalgsema külas asunud talude asukohad, eesmärgiga selgitada välja mis neist taludest on saanud. 4 5 1. Jalgsema küla ajaloost 1.1. Küla läbi kauge ajaloo XIII sajandil moodustasid ühe muistse piirkonna Järvamaal hilisemate Koeru ja Järva-Jaani kihelkonna alad. Henriku Liivimaa kroonikas on selle piirkonna keskusena märgitud Kettise (Keitise) küla, millest sai hiljem Järva-Jaani. Samast piirkonnast on kroonikas märgitud veel Iolgesim (Jalgsema) küla seoses küla ristimisega 1220. aastal. Arvatavasti oli Iolgesim selle piirkonna suurem ja kesksem asula. Läti Henrik rõhutab Liivimaa kroonikas mõningate külade ilu ja suurust. Nimeliselt mainib ta nende hulges Jalgsema küla. Jalgsema külaga seostub ka teade eestlaste linnuse kohta. 1227
Pound, inglased D. H. Lawrence ja Virginia Woolf, anglo-iiri poeet W. B. Yeats ja iirlane James Joyce. Pisut 5 hilisematest autoritest võib siia arvata ka ameeriklased Ernest Hemingway, F. Scott Fitzgeraldi, Gertrude Steini ja William Faulkneri. Neid võib liigitada angloameerika modernismi, ka kõrgmodernismi alla, selle hiilgeaeg oli 1920. aastail. Modernistlik romaan tekkis 1920. aastatel. Taustaks ühiskondlikud vapustused ja psühholoogiateaduste areng (austria psühhiaatri ja psühholoogi Sigmund Freudi alateadvusteooria, tema arvates olid kompleksid ja unenäod alateadvuse peegeldus). Ka tolleaegsed kirjanikud mõjutasid psühholoogiateadusi. Tunnused. Vormieksperimendid: vorm ja keel pidid täiuslikult edasi andma teose sisu, neid peeti sisust (sotsiaalsest,
August Alle följetonistliku kirjandussituatsiooni ajast pärineb „Lilla elevant“. Ta on tuntuks saanud „Eesti pastoraaliga“. Hendrik Adamsoni tuntuim luuletus „Mulgimaa“ (1919), millest on kujunenud mulgikeelne Mulgimaa hümn. 1920– 30ndatel kirjutab ka kirjakeelset luulet ja proosat, armub oma õpilasse, mis lõpeb kurvalt. Hingelises kriisis leiab pääsetee esperanto keelest, nii et temalt ilmub esperantokeelseid teoseid. Tema haual on roheline esperantistide viisnurk. Tema luulekeel on dünaamiline ja elav. Artur Adson saab tunnustuse kätte valutumalt, sest ta kuulus Siurusse. Adsoni stiil oli voolujoonelisem. Valdavalt kirjutas võru keeles, vähem eestikeelseid tekste. Töötab võrukeelse luule standardi. Toetub lapsepõlve mälestusele. Teostes nostalgiline toon. Eesti kirjandusloo suures plaanis hakkab paaris käima Underiga: lisaks abiellumisele ka paaži roll, taandab iseenda alaliseks teiseks selles sidemes.
eas väga kriitiline nende suhtes. Osaleb avangardis, mingis mõttes keeldub sellest avandardisti positsioonist. See on aga Andres Ehinil. Esimene kodumaine sürrealist. Paguluses esimene Laaban. Alliksaare puhul arutatud, et võib olla midagi tegemist, aga pole sürrealismi programmi sees. Programm Ehinil on. See ei saa väga otseselt tõlgendatud tekstide kaudu avalduda. Enam-vähem konsensus, et Eesti esimene kodumaine läbinisti sürrealistlik luulekoguks 1971 "Uks lagendikul" (Ilmus Loomingu raamatukogu sarjas). Pärissürrealiste pole palju olnud. See ei muutu peavooluks, küll värvikaks kõrvalvooluks. Ehinit Laabani taustal vaadates, on teisiti? On. Mitu asja, rõhutama seda, et Ehin väga tõsiselt võtab psühhoanalüüsi ja Jungi ideid psühhoanalüüsi suures voolamises. Psühhoanalüüsi ja sürrealismi lähedus selge. Ehini stiilis torkab silma, et kui Laaban on
Jaan Kaplinski Koostas: Raiko Allik Juhendaja: Annika Oja Valga 2010 Sisukord Sissejuhatus.....................................................................3 Jaan Kaplinski eelkäijad........................................................4 Jaan Kaplinski lapsepõlv......................................................6 Jaan Kaplinski perekond......................................................8 Looming Luule.............................................................................10 Proosa............................................................................11 Esseed............................................................................12 Jaan Kaplinski väljaspool Eestit.............................................13 Jaan Kaplinski tsitaadid...................................................... 14 Jaan Kaplinski artikkel : ole meheks.................
eellugu: 17. saj saksa-eesti sõnaraamatud · Stahl 1632 Gutslaff 1648 Göseken 1660 · 2200 eesti vastet (eP) 1700 sõna (eL) 9000 eesti vastet (eP) · tänapäeval: ümber pööratud (TÜ vana kirjakeele töörühm) eellugu: 18. saj I pool eesti-saksa sõnaraamatud · Vestring (dateerimata, ca 7000 märksõna, eL) · Thor Helle 1732 (7000 märksõna, eP) Piibli tõlge 1739 Hupel 1780 eesti-saksa (17 000, eP ja eL) · Liivimaa valgustaja (Indrek Jürjo 2004) 19. saj I pool (estofiilide tegevus) · sõnade (väljendite) kogumine ja publitseerimine · nt Rosenplänteri ajakiri "Beiträge zur genauern Kenntniss der ehstnischen Sprache" (1813 1832) (ca 7000 sõna) · parim sõnavaratundja O. W. Masing i. õ-täht, enne õppida-hääldada kuulmise järgi ii. vrd Thor Helle: tootama (tõotama), öe (õe) jt
Rapla Täiskasvanute Gümnaasium AJARONGIGA PAADREMAALT MÄRJAMAALE HARRI JÕGISALU Uurimistöö Autor: ..... ........ Juhendaja: ..... .... Rapla 2010 SISUKORD SISSEJUHATUS ...........................................................................................................3 1. ELULUGU ................................................................................................................5 1.1. Lapsepõlvekodu...................................................................................................5 1.2. Lapsepõlv............................................................................................................6 1.2.1 Kooliaeg........................................................................................................6 1.3 Sõja-aastad..............................................................
EESTI 20. SAJANDI AJALOO BAASKURSUS SISUKORD Seminarid / loengud............................................................................................... 2 Sissejuhatus. Ülevaade Eesti ajaloost..................................................................2 Ülevaade Eesti ajaloost 20. sajandil....................................................................2 Haldus................................................................................................................. 5 Repressioonid.................................................................................................... 12 Majandus........................................................................................................... 17 Vaimuelu........................................................................................................... 22 Kodutööd.............................................................................................................. 26 ESI
Viiding hakkas üles astuma ka tihtilugu oma tekstidega – luges ja laulis neid. Laulmine oli gabareelikus stiilis. Elo Viiding on Juhan Viidingu tütar. Mari Tarand on Juhan Viiding õde 1968 Realistliku ingli laul – väikese tiraažiline väljaanne. Ta nagu oleks, aga nagu ka poleks raamat. Selle kujunduse tegi Märt Laarman, kes oli Viidingu onu. Ta oli Viidingu jaosk ka ilmselt üks tähenduslikemaid inimesi vanemast põlvkonnast. 1971 Detsember 1973 Käekäik 1972 Selges eesti keeles 1975 Armastuskirjad 1978 Ma olin Jüri Üdi 1980 Elulootus 1983 Tänan ja palun 1991 Osa 1998 Kogutud luuletused Viiding hakkas 60ndate lõpus kasutama pseudonüümi Jüri Üdi. Seda pseudonüümi kasutas ta kuni 70ndate keskpaigani. Üleminekuraamatuks uude perioodi ja vana nime juurde saab „Ma olin Jüri Üdi“. Sisaldab valiku
stuudiumi kirjandusliku tegevuse kasuks. Kooliajal harrastas Betti Alver kirjandusega võrdselt muusikat. Eesti luulest on Betti Alveri meelisautoriteks olnud kõigepealt Marie Under, seejärel raskepärasem Gustav Suits. Luuletajana alustas Betti Alver taas kuuekümnendatel aastatel. Valmistades trükiks ette oma valikkogu "Tähetund", kirjutas ta selle tarbeks uusigi luuletusi. Tema järgmised luulekogud olid "Eluhelbed" (ilmus 1971. a.), "Lendav linn" (ilmus 1979. a.) ning "Korallid Emajões" (ilmus 1986. aastal). Betti Alver suri 1989. aastal Tartus, olles 83-aastane. Oli abielus Heiti Talvikuga. Oli liige Arbujates 4 Tänulikkus: Miks, algav päev, on argipäev su nimeks? Ma kuulutan su sekundid kõik imeks
valdkonnad domineerivad, jättes teinekord verbaalse kirjandusevaldkonna mõnevõrra tahaplaanile. Need kaks asja võtab väga hästi kokku nähtus nagu suveteater. See zanr on tänaseks päevaks väga populaarseks muutunud. Selle 20 aasta jooksul võime me rääkida kahest kirjanike lainest Eesti kirjandusprotsessis: 1. Kirjanikud kes paljuski debüteerivad 80ndate teisel poolel ja kehtestavad ennast kirjanikena 90ndate vältel. Nt Indrek Hirv, Priidu Beier, Sinijärv, Kivisildnik, Sauter, Eesti nüüdiskirjandus Janek Kraavi Ehlvest, Õnnepalu, Krull, Kivirähk. See on see laine, mida võiks tinglikult nimetada esimeseks. Need kirjanikud on paljuski sündinud 60ndatel ja mõned ka 70ndate algusesse. Need kehtestavad ennast 90ndate lõpul kui kanooniline nüüdiskirjandus. 2
Saaremaa Ühisgümnaasium Ilmar Laabani elu ja looming Referaat Autor: Evelin Varris 12a Juhendaja: Rita Ilves Kuressaare 2009 SISUKORD SISSEJUHATUS.......................................................................................................................3 1. ELULUGU.............................................................................................................................4 2. LOOMING............................................................................................................................ 6 2.1. Üldiseloomustus ...........................................................................................................6 2.2. ,,Ankruketi lõpp on laulu algus. Luuletusi 1943-1945"................................................ 6 2.3. ,,Rroosi Selaviste"...............................................................................................
Enamasti räägitakse diskode ja baaride vastasusest, seksist, alkoholist, ühiskonna vastasusest, rokist ja kõigest mis sinna alla kuulub. Samuti on üllatavalt palju räägitud sõjast ning katastroofidest (nt.V.Tamme "Afganistan", "Tallinn põleb"). See tõi luulesse palju vulgaarsust ja kõnekeelt. Merca aga uuendas luule kirjapilti, kasutades ks asemel x, ku asemel q ja üldse kirjutas sõnu nii nagu hääldas. Samuti jõudis see ka teiste luuletajate varamusse, nt Karl-Martin Sinijärv. Praeguseks on oma tegevuse luuletajana vanad punkarid küll lõpetanud, kuid nende töö on üle võtnud uue aja tegelased nagu Batsill, Kärbes, Nahhaal, Henry Schmidt, Ämblik jne. (Viires s.a) Piret Viires:,,Punkluule tõi eesti luulesse: kõnekeelsuse, madalate kategooriate poetiseerimise, tekstide jõulisuse ja intensiivsuse, terava ühiskondliku protesti, mis haakus eriti isamaaluulega 1988-1989. aastatel, lihtsa, raiuva vormi, võõrtähtedega kirjaviisi. (Viires s.a)
(tema enda väljamõeldis?) -Mõiste ,,balti keeled", mis tulenes Balti merest, võttis 1845- aastal kasutusele KÖNIGSBERGI (KALINGRAD) ülikoolis töötav saksa keeleteadlane G.H.F.NESSELMANN, kes uuris väljasurnuid preisi keelt. -Mõiste ,,balti" sisu on ajaloo jooksul muutunud. 20.sajandi algul ei tähistanud see sugugi eestlasi, lätlasi ega leedulasi. Selle nime võttis 19.sajandi keskel teadlikult enda tähistamiseks kasutusele kolme kubermangu valitsev saksa eliit (eestimaa, liivimaa, kuramaa). -Mõiste ,,balti riigid" tuli kasutusele alles pärast I maailmasõda. Aga ka siis üsna laialivalguv mõiste (Soome kui Balti riik). (NSV Liitu kuulutes kasutati nimetust PRIBALTIKA). -Balti ajalugu tähendas algselt Balti kubermangude valitseva eliidi baltisakslaste ajalugu. (von Rauchi vajadus üle selgitada 1970.a , mis Leedu kuulub Balti riikide hulka. I PEATÜKK: Euroopa viimased paganad
1. Eestlase ja Eestimaa kuvand vanemates kirjalikes allikates (nt Tacitus, Germaanlaste päritolust ja paiknemisest; Liivimaa kroonika jt) Meie ajaarvamise esimese sajandi lõpul on roomlasest ajaloolane Tacitus Läänemere piirkonnas elanud hõime nimetanud aesti või aestui. Ilmselt pidas Tacitus silmas siiski muinaspreislaste hõime. Kroonikad edastavad mõnesuguseid andmeid põlisrahvaste keelest, uskumustest, kommetest, vaimulaadist, rahvaluulest jm. Ristirüütlitega kaasas olnud Henrik (Läti Henrik) jutustab oma "Liivimaa kroonikas" eestlaste alistamisest ja ristimisest 13. saj algul, eestlaste
annaabi.ee 
