[Kooli nimi] ,,Üks huvitav kunstiteos" Retsensioon Edvard Munch ,,Karje" [Nimi] Tallinn 2010 Valisin oma ,, Huvitavaks kunstiteoseks" Norra kunstniku Edvard Munchi maali nimega ,,Karje" (norra keeles Skrik). Pildil on kujutatud karjuvat figuuri punase taeva all. Maal on ekspressionilistlikus stiilis. Edvard Munch on norra maalikunstnik ning ekspressionistliku kunsti eelkäija. Autor sündis 12. septembril 1863. aastal ning suri 23. jaanuaril 1944. Kindlasti tema kõige kuulsam teos on maal ,,Karje". Ta on maalinud ka teisi kuulsaid töid. Näiteks ,,Vampiir" (ing.k. ,,Vampire"); ,,Madonna" ; ,,Haige Laps" (ing.k. ,,The Sick Child") ning palju teisi. ,,Karje" maalis ta aastatel 18931910. Teos on maalitud Oslos, Ekebergi mäge, kus on ilus vaade Oslofjordile. Sellest teosest on mitmeid erinevaid versioone: kivile (litograafiliselt aastal 1895) , papile (tempera...
Ei suuda uskuda! Pika peale mõeldes hakkas mõtlema, et kui ta on ka ingel, siis ei ole mõtet mehe peale inimlikul moel tige olla. Ta lahendas paljusid probleeme enda jaoks ära. Teie ju teate, et te olete inglid ja tulete siia füüsilisse kehasse tundeid kogema aga tunded me mõtleme ise välja loome ise! Kuidas käib tunnete loomine? Kõigepealt on teis olemas kolmsus: hing, vaim ja keha. Hing mõtleb välja, vaim annab selle tunde ja keha kogeb ja karjub siis selle tunde käes. Siis tekib tagasiside ja mõte: miks mu elu on nii õnnetu! Siis läheme tagasi selle negatiivse mõtte juurde, millega me selle negatiivse tunde lõime, mida me siis süüdistame iseennast! Miks mu elus on igasugust jama, miks mu elu on nii halb, miks mu elus ei ole edukust, jne. Hing on see, kes tahab saada kogemusi ja ta ei tee vahet, kas see on positiivne või negatiivne. Ta tahab kogeda tundeid. Mida rohkem ta kogeb, seda põnevam ja rikkam on teie elu
Õppe- ja kasvatusalane juhtum Laps on 4 aastane, ta on lastekodust ja temaga on raske töötada, kuna tal käivad vihahood. Kui tal see hoog peale tuleb ta karjub ja loobib asju. Õpetajad püüavad temaga hakkama saada, lapsi on rühmas palju ja nad ei saa ainult selle lapsega tegeleda. Nende rühma kõrval on õppelajuhataja kabinet ja iga kord kui see laps karjub jookseb ta kohale, ning küsib, et mida te selle lapsega teete, et ta nii karjub. Kuigi ta väga hästi teab, et laps lihtsalt on selline. Kui lapsele midagi ei meeldi ta karjub, kui ta ei viitsi ise õue riidesse panna ta jälle karjub. Nüüd käib õppelajuhataja teda riidesse panemas. Magamise ajal tuuakse selle lapse voodi rühma kuna ta ei maga ise ja ei lase teistel lastel magada. Ja sellel ajal istub temaga õppelajuhataja kuna õpetaja peab teiste laste juures olema. Mängimise ajal loobib ta mängud laiali kuid koristada ta endajärel ei taha
Ühiskonnas peituva viha põhjused “Sa oled loll!” karjub üks laps teisele koolikoridoris. “Sina oled lollim!” karjub teine vastu. Miks see laps lihtsalt ei teinud välja ja edasi kõndinud? Me tihti samuti karjume teisele inimesele vastu ja oleme kurjad ta peale. Aga miks? Viha tekitab meis tihti ohutunnet. Kui kuuleme ühiskonnas või meedias midagi vihaga toimuvat, siis tähendab, et juba kardetakse midagi. Aga miks seda meile tehakse? Viha ja ohutunne käivad käsikäes. Hopsti! Üks poliitik ütles selle poliitiku kohta midagi
millest mehel pole õrna aimugi. NELJAS STSEEN Gorgibus käsib tüdrukutel ette kande, et mis juhtus. Naised kurdavad, et need mehed esinesid liiga ebasündsalt. Alustasid kohe abieluettepanekuga. Naised teevad maha meeste riietust ning unistavad ise lokitud parukaga ning sulgeega härrastest, kes neile tundeküllaseid luuletusi ette kannaksid. Madelonile ei meeldi, et isa teda ristinime pidi kutsub. Cathos tahaks olla kutsutud kui Polyxena ning Madelon kui Aminta. Mees on endast väljas. Karjub, et tema on mees siin majas ning kui muud moodi enam ära elatud ei saa siis lähevad tüdrukud kloostrisse. VIIES STSEEN Neiud tõestavad veelkord oma lollust. Räägivad Gorgibusi taga, et kui ebaintelligentne ta on. Milline vaimupimedus jne. KUUES STSEEN Marotto teatab, et üks poiss palub luba neiudele külla tulla. Madelonile ei meeldi, kuidas teener temaga räägib. Naisele on see talumatu, et teener ei suuda rääkida nagu mingi õukondlane. Poiss
O. Lassus „Bonjour mon coeur“ (mehed ja naised laulavad) G. P. Da Palestrina „Missa papae...“ „Kyrie“ (prantsusekeelne, hoogne) C. Janeguin „Lindude laul“ (mees-naine läbisegi, tiristamine häältega) C. Monteverdi „cantate Domini“ (alguses korduvalt „cantate“) J.S. Bach Kantaat nr. 147 (orel alguses ning siis koor) G.F. Händel oratoorium „Messias“ halleluuja (koor karjub halleluuja) J. Haydn oratoorium „Aastaajad“ „Suvi“ koor nr. 17 (torm, väike trummipõrin) W.A. Mozart Reekviem 1. osa (pikk, aeglane, sünge sissejuhatus)(film) L. Van Beethoven IX sümfoonia finaal (võimas koor karjub, euroopa hümn) R. Wagner ooper „Tännhauser“ vaikne meeskoor, kasvab M. Glinka ooper „Ivan Sussanin“ lõpukoor trummid P
Konstaabel Hunt tuleb Ado kahjustatud maja juurde. Hunt tahab Ado vangi panna. Ta luurab maja ringi ja avastab Ado köögilaua juurest. Samal hetkel kirjutab Ado 50 margasele 0 juurde ja teeb sellest 500 margase rahatähe. Hunt koputab aknale ja Ado ehmatab. Hunt on karmikäeline ametnik ja Ado teab et selle eest läheb ta vangi. Ado üritab Hundilt halastust paluda aga Hunt ei halasta. Hunt märkab lähenevat vankrit ja loodab sellega külasse saada. Ta läheb tee äärde ja karjub "Stopp". Vanker aga ei peatu. Tee on auguline ja vankri koorem kukub ühel hetkel pikali. Koorem kukub Hundile peale ja ühe hetkega hakkab koorem põlema ja suitsema. Konstaabel jäigi kadunuks ja Ado ei läinudki vangi.
•Mitte kuningas aga kroon olemas, ei ole ratsanik, ja kannustab, ei ole äratuskell aga teisi ärkab. Kukk •Viis venda - Aastaid on võrdsed aga kasvu erinev. Sõrmed •Nutab kui laps, ulub kui koer? Tuul • Ilma tuleta põleb? Päike •Kasvab ja kahaneb, aga otsa ei saa? Kuu •Virvipuu, värvipuu, üle metsa mõõdupuu? Vikerkaar •Hommikul sünnib, õhtul sureb? Päike • Tiivuta lendab üle maailma? Pilv •Jaluta jookseb, käteta kisub, kõrita karjub, valuta vingub? Tuul • Sünnib sügisel, sureb kevadel? Jää •Külm kui jää, valge kui sai, pehme kui sulg? Lumi • Vinta-vänta, kinta-känta, silmapilgu sähvatus? Äike •Üks uks, viis tuba? Sõrmkinnas •Üks hani, kaks kaela? Püksid •Viis venda, igal vennal ise kamber? Sõrmkinnas • Aitäh teile tähele panu eest
PAAN. FAUNID, tantsivad. ESIMENE VAATUS ESIMENE ETTEASTE Argan istub üksi oma toas, ta ees on laud, ta arvutab litrite abil apteekriarveid ja arendab iseendaga kõneldes vetlust. Loeb kokku kõik oma korrad, mil ta klistiiri on saanud. See kuu 11 korda aga eelmine kuu sai 12 korda klistiiri. Arstimeid oli umbes sama palju. Kurdab, et ta ei imestagi, et tema tervis nii hea ei ole kui ta eelmine kuu oli. Tiristab haigekella aga keegi ei tule kohale. Ta ei kõlista enam, vaid karjub. TEINE ETTEASTE Toinette saabub kohale. Teeskleb nagu oleks oma pea vastu luugi nurka ära löönud. Argan sõimab teda nagu püssitorust ja hädaldab edasi. Uurib, et kas tema tänane loputus mõjus talle hästi. Naine ei taha sellest midagi kuuldagi. Mees tahab aga veel saada. Toinette uurib, et mis haigus tal ss on, mille peale mees ainult ärritub ning oma tütre kohalolekut soovib. Juba ta tulebki. KOLMAS ETTEASTE Argan jookseb kepiga välja anuma järele. NELJAS ETTEASTE
Arukas on see kes ei kurvasta selle üle, mida tal pole, vaid on rõõmus selle üle, mis tal on. Positiivsus on minu arvates elus edasi viiv jõud. Kunagi ei tasuks asju vaadata negatiivses võtmes. Tuleb sisendada endale, et kõik on korras ja meeles tuleks pidada, et alati võib hullem olla. Inimesed, eriti tänapäeval, võtavad asju ja ka inimesi aina enam iseenesestmõistetavalt. Nad ei pane tähele, mis neil juba on ja vinguvad asjade üle, mida neil ei ole. Ka ühiskonnas karjub ebavõrdsus. Kui bussijaama pingil istuv habetunud mees ei oska aimatagi, kus ta öö veedab, siis pilvelõhkuja katusekorteris elav karusnahkadesse mattunud daam, ei mõtle sekunditki selle peale, et tal pole kuskil öösel magada. Inimesed on ahned ja kuna iga poeaken määrib neile asju pähe, mida neil vaja ei ole, siis tekib neil tunne, et tuleks kõike kokku kuhjata ja ära osta. Inimesed ei tohiks asju ja inimesi liiga iseenesestmõistetavalt võtta ja väärtustada lihtsamaid asju elus
Verbaalne süsteem: Lõpus öeldakse meeldiva ja kutsuva häälega RIMI hypermarket-i tunnis lause „Heade asjade algus,RIMI“. Ehk kõige odavamad ja kvaliteetsemad tooted asuvad RIMI-s. Poeg on rahuliku olemisega, see ei aja ka vaatajaid närvi. Visuaalne süsteem: Hiljem on hind punasel taustal valge värviga kirjutatud, mis vaatajatele hästi silma paistab. Liha pilt on sildist tagapool, järelikult on rõhutatud hinda. Auditoorne süsteem: Ema karjub pojale, et kas ta poes käis. Ta teeb seda kriiskaval ja nõudval hääletooni, mis paneb vaatajad kohe vaatama mis televiisoris toimub. Poeg vastab, et käis. Ta vastab üpriski närvis hääletooniga. Mõni võib arvata, et nüüd tuleb kaklus ja vaatajatele kaklused meeldivad, mis suunab samuti pilgud ekraanile. Žestiline süsteem: Poja nägu on päris tüdinud, kuna ta on mitu korda head, maitsvat ja odavat liha reklaamida, aga ema segab vahele koguaeg
Õnnetus karjub tulles •Kaanefoto : www.juhendaja.ee Helena Kerge 2013 1 PLIIT • Kuum pliit võib kõrvetada. Helena Kerge 2013 2 RÕDU • Piiretest üle ronimine võib halvasti lõppeda. Helena Kerge 2013 3 SAHTEL • Näpud võib kogemata sahtli vahele jätta. Helena Kerge 2013 4 VANN • Libisemiseoht. Helena Kerge 2013 5 UKS • Oht näppe ukse vahele jätta. Helena Kerge 2013 6 VOODINURK • Oht end vastu teravat voodinurka ära lüüa. Helena Kerge 2013 7 PISTIK • Katkine pistik. Helena Kerge 2013 8 AKEN • Oht alla kukkuda. Helena Kerge 2013 9 TOOL • Kontoritooliga võib kogemata üle varvaste sõita. Helena Ke...
lähedal elada Miks Jänes räägib päev läbi anekdoote ja kaelkirjak naerab öö otsa nende peale * Filmilaos krõbistavad kaks hiirt filmilinti närida On sul hea film Raamatuna oli parem * Ema hakkas tube koristama ja saatis pojad õue mängima Mõni minut hiljem kostis sealt väiksema nutt. Mis seal lahti on Ma ei tea mis vennaga teha Ta kaevas maasse augu ja tahab seda nüüd tuppa tuua * Üks noormees on vette kukkunud ja karjub appi Eemalt möödub eideke Mis te karjute Ma kukkusin vette Seda ma näen Aga ma ei oska ujuda Ka mina ei oska ujuda aga ega ma ometi sellepärast karju * Puhkekodu direktor kohtas puhkajat kes just kalapüügilt tagasi oli jõudnud Noh kuidas kala näkkas Ah ei saanud kalapoegagi Esimese päeva kohta polegi see kõige hullem Mõned puhkajad ei saa siin kala kogu puhkuse jooksul Vaat see on ebaõnn
Roland arvab Osvaldist nüüd natuke paremini. Enne pidi täitsa segane olema. Sõrmusehinda ei avalda. Laura suureks üllatuseks Roland teadis, et Laura pildid olid ajakirjas aga millegi pärast ta ei öelnud seda talle. 5. stseen Osvald teatab, et tuba on vaba. Roland läheb Laurat magama viima. 6. stseen Osvald kallab endale pitsi ja joob tühjaks. Võtab ajakirja, vaatab ja paneb ajakirja tagasi. Kuulatab möödaminnes tagatoa ukse juures, istub laua taha. Ootab umbes pool minutit. Karjub. Roland tuleb ärritunult toast välja. Osvalt uurib, et kus nad Lauraga tutvusid. Koolis, esimesel kursusel. Ütleb, et tahab ka endale sellist naist. Roland võtab algul asja naljaga aga Osvald jääb surmtõsiseks, et ta tahab just Rolandi naist endale. Roland läheb vaikselt kettasse. Vaidlevad pikka aega. Seejärel pakub Osvald talle raha. Rolandil hakkab halb. Tal hakkabki halb. Osvald alustab pakkumist 10st miljonist dollarist ning jõuab välja kuni miljard dollarini. Roland
tahatuppa viia ning neile veidi söögipoolist ning vett leida. Siimeon tänab Juuditit härdalt. (Sõnad katkestab rabi, Osias ja Kabrie sisseastumine, kuna Siimeon ja poiss teise ukse kaudu kaovad.) Mehed ütlevad, et kui hiljemalt viie päeva pärast Jehoova abi ei saada ss pöörub rahvas Olovernese leeri. Juudit nõuab, et rahvas säilitaks usku. Räägib meestele, et Jehoova on õnnistanud teda ilmutusega. Ta nägi unes, kuidas keegi teda puudutas ning üks hääl karjus ,,Sinu laps karjub, Juudit," et ta proovis last üles leida, ent edutult, kui seekord tundis ta tuleleegi sarnast puudutust. Hääl küsis, et miks Juudit ei taha oma last aidata. Hääl rääkis, et ta end ära ehiks ning Olovernese palge ette armu paluma läheks, sest vaid sealt võb veel Iisreali rahvas abi leida. Rabi nõustub, et unes räägitaksegi jumalaga. (Sisse astub naine.) Naine teatab nuuksudes, et ,,nad" on tapnud ta mehe. Et alles ta oli koos mehega mesinädalaid
viima. Testi ajal peab ta ütlema õpilasele , kas ta vastas õigesti või valesti. Ütlema talle karistuse puhul voltide määra. Kahjuks või õnneks kuuleb ta ka seda mida õpilane samal ajal kõrvalruumis teeb. Nad ei näe teineteist. Testi alguses ei ole probleeme , kui aga õpetaja jõuab küsimuseni mille karistuse aste on 120 volti ja määrab selle , kuuleb ta kuidas õpilane kõrval ruumis karjub. Pärast seda küsib ta doktorilt ( autoriteet ) kas ta võib selle testi lõpetada, sest talle tundub , et õpilane on tõsistes piinades. Ta ei taha seda enam jätkata. Doktor käsib tal seda katset igal juhul jätkata. Pärast paari uut küsimust , pärib õpilane doktorilt , kas see põhjustab valu ja tekitab vigastusi. Doktor vastab , et see tekitab hetkelist valu aga ei tekita mitte kannatusi. Pärast 240 volti , mis on ka surmav löök, üritab õpetaja uuesti loobuda
vihahood, isiksuse alavääristamine ja ebarealistlik nõudmine olla täiuslik. See võib viia füüsilise sunduseni ja abielusiseste vägivaldsete seksuaalsuheteni või verbaalse või mitteverbaalse hirmutava käitumiseni. Sinna hulka kuulub vigastusi või kahjustusi tekitav käitumine nagu verepilastus, alaealiste laste väärkohtlemine või hülgamine vanema või hooldaja poolt. Millest võib aga perevägivald olla tingitud ja mis võiks olla selle eesmärk? Kui üks perekonnaliige karjub, sõimab või kutsub teist pereliiget ebameeldivate nimetustega, siis juba sellisel juhul on kellegi suhtes kasutatud vägivalda, pannes ta end halvasti tundma. Veidi karmim on olukord juhul, kui ühe inimese tegevust ilma põhjuseta piiratakse. Näiteks ei lubata lapsel sõbrustada mõne eakaaslasega, kuigi selleks pole vajadust. Peredes esineb aga ka füüsilist vägivalda, kui kellelegi tehakse tahtlikult või tahtmatult viga. Palju oleme kuulnud
äsja mõrvatud ,,nõia" tütar. Türukule pakuti süüa ja õhtu saabudes tehti talle ahju peale magamiskoht. Tüdruk sai endale nimeks Tiina ja pererahvas jättis ta enda juurde. Tiina saabumisest on möödas 10 aastat, Mari, Margus ja Tiina on täiskasvanud. Mõlemale tüdrukule meeldi Margus väga. On jaanipäev ja mängitakse mänge. Ühel mängul, nuku jooksul, saavad kõik äkitselt teada, et Margus eelistab Tiinat Marile. Siis saab aga Mari väga kurjaks ja karjub Tiinale kõike mida temast arvab, kaasaarvatud seda, et Tiina on libahunt. Ühtäkki vaatavad kõik Tiina poole ja on kuulda, et rahva seas räägitakse Tiinast, mitu korda on kuulda libahundi nime. Tiina hakkab nutma ja jookseb metsa, kutsub veel Margust kaasa, kui poiss temast hoolib, aga Margus ei suuda pere juurest lahkuda. Mari lohutab Margust ja loodab sellega ,,boonuspunkte" teenida. Tiina lahkumisest on möödas 5 aastat. Margus ja
minu hääl seal kajab. mune muneb jõulukana. Kodutee mul pikk, Metsas palju uhkeid kuuski, eemal jookseb Mikk. otsin aidast vanu suuski. Õues päike paistab, Jõuluvana tuleb,tuleb, koer mu lõhna haistab. väike vend mul silmad suleb. Tiigi peal on jää, tahan oma uhket kinki, lammas karjub "mää". Ema köögis lõikab sinki. Kodus töötab meie isa, Jõuluvana läheb ja läheb, ema on meil väga visa. Ema vahetab poja mähet. Laudas jookseb jõulukana, Jõulud läbi, läbi, toas meid ootab jõuluvana. Õues kukkus käbi. Talv Uusaasta Õues sajab paksu lund, Tulemas on jälle uusaasta,
Biokütused Biokütus on kütus, mida saadakse biomassist - hiljuti elanud organismidest või nende ainevahetuse kõrvaltoodetest, näiteks lehmasõnnikust. Erinevalt kivisüsist, naftast ja tuumakütusest on biokütus taastuv. Biokütuseks loetakse ka kütuseid, mis sisaldavad vähemalt 80% bioloogiliste protsesside teel saadud kütust. Biokütuste alla kuuluvad butanool, metanool, etanool ja teised. "Lageraie kütus" Biokütuse saamiseks on vaja taimi millest biomass valmistada. Selleks kasutatakse maisi ja sojauba peamiselt Ameerika Ühendriikides, lina ja rapsi peamiselt Euroopas, ning suhkruroogu ja palmiõli peamiselt Kagu - Aasias. Biomassi saab toota ka kõrtest, aganatest, sõnnikust, toidujääkidest ja paljust muust. Biokütuste heaks küljeks peetakse seda, et nad ei lisa atmosfääri süsihappegaasi ega teisi kasvuhoonegaase. Kütuse põletamisel paiskub atmosfääri sama suur hulk CO2-te, kui taim oma eluaja jooksul fotosünteesides endasse sidus - sell...
Passiivsed tundmused. *Vähendavad energiat, piiravad tegevust 4) steenilised ehk...? Steenilised e. aktiivsed tundmused *Annavad jõudu ja energiat, panevad energiliselt tegutsema. 4)nimeta põhiemotsioonid, kirjelda situatsioone, mis kutsuvad esile järgmised põhiemotsioonid põhiemotsioonid on: *Õnnelikkus- kui keegi teeb sulle kingituse *Üllatus kui saad ühe suure soovi mida sa oled soovinud eluaeg. *Kurbus- lähedase surm *Hirm- kui keegi ähvardab sind tappa *Viha- kui keegi karjub su peale ja sa vihastud *Vastikus kui surnud loom, haiseb jubedalt 5)põhiemotsioonide mõiste võttis kasutusele.....? Paul Ekman 6)mis on stress? Too välja 5 meetodit, kuidas stressi ennetada 6) stress on emotsionaalne pingeseisund, mis tekib välis-ja sisekeskonna ulatuslikul muutumisel. stressi saab ennetada järgmiselt: tuleks töödata sobivates kliimatingimustes, tuleks hoiduda liiga raskest kehalisest tööst, tuleks hoiduda liiga raskest vaimsest tööst ,
Lucy korraldab pärastlõunase tee külastuse Rutherford Halli, Miss Marple ning Mrs McGillicuddy on ka kutsutud. Ta on juhendatud Miss Marplei poolt küsima luba vetsu kasutada kohe kui nad saabuvad, aga pole öeldud miks. Miss Marple oli söömas kalapasteedi saia kuni ta hakkas lämbuma. See paistis kui tal oleks kalaluu kurgus kinni. Dr Quimper liigub, et teda aidata. Sel hetkel, Mrs McGillicuddy siseneb ruumi, näeb doktori käsi Miss Marplei kaelal ning karjub "aga see on tema - tema on see mees rongil!" Miss Marple järeldas õigesti, et tema sõber tunneks ära õige mõrvari kui ta näeks teda samasuguses poosis. See sai teatavaks, et mõrvatud naine oli olnud abielud Dr Quimperiga mitu aastat varem. Olles siiras katoliiklane, ta keeldus temast lahutada, nii et ta otsustas naise mõrvata ning olla vaba abielluda Emmaga, samas ka pärima Josiah varanduse, kohe kui ta kõrvaldab teised pärijad. ,,Paddington 16.50" oli põnev lugeda
ning mõtleb oma onu tappa, kuid ta otsustab lõpuks seda mitte teha, sest tema arust on vale mõrvale mõrvaga tasuda. Kuninganna tuba- Kuninganna ja Polonius on kahekesi ruumis ning arutavad hamleti tegude üle. Polonius kuuleb hääli ning peidab ennast vaiba taha. Hamlet astub tuppa ning ütleb oma emale, et ta on Hamleti isa mälestust solvanud ning mõrvariga abielus. Ta sõimab enda ema ning ei luba tal ruumist lahkuda. Kuninganna ehmub ning karjub abi. Polonius häälitseb korraks ning Hamlet torkab mõõgaga läbi vaiba-Polonius saab surma. Kuningapere matab Poloniuse ilma suurema kärata maha, kuid Ophelia kaotas oma mõistuse tänu oma isa surmale ning Poloniuse poeg (Laertes) ähvardab oma isa mõrvari tappa ning on ääretult vihane, et ta isa ilma austuseta maha maeti. Ophelia uppus jõkke, arvatavasti tegi enesetappu, ta maeti nagu kõrgest seisusest kohane, kuid
kuid maailma halbade emotsioonide või negatiivse käitumiseta ei eksisteeri. Vägivalda esineb tänapäeval pea kõikjal ja seda erineval kujul ka perekondades. Millest võib aga perevägivald olla tingitud, kuidas see väljendub ja mis võiks olla selle eesmärk? Vägivald leibkondades on üsna varieeruv, alates sõnadest ning lõpetades füüsilise jõuga. Kõige leebem ja ühtlasi ka kõige levinum variant on niisiis niinimetatud sõnasõjad. Kui üks perekonnaliige karjub, sõimab või kutsub teist pereliiget ebameeldivate nimetustega, siis juba sellisel juhul on kellegi suhtes kasutatud vägivalda, pannes ta end halvasti tundma. Veidi karmim on olukord juhul, kui ühe inimese tegevust ilma põhjuseta piiratakse. Näiteks ei lubata lapsel sõbrustada mõne eakaaslasega, kuigi selleks pole vajadust. Peredes esineb aga ka füüsilist vägivalda, kui kellelegi tehakse tahtlikult või tahtmatult viga. Palju oleme kuulnud olukordadest,
Kuid romaanis on ka väga selgeid unenägusid. Oma esimest unenägu näeb Raskolnikov pargi pingil, natuke enne mõrva. Uni on väga sümboolne, keeruline ja raske. Ta näeb, kuidas ta väikse poisina on oma teel kirikusse,mis on tema jaoks püha koht maal. Kuid tee viib teda mööda kõrtsi, mison tema jaoks kõik negativne maailmas. Kõrtsi näeb ta, kuidas purjus huligaanid tapavad hobuse. Väike poiss üritab seda takistada, ta karjub ja nutab. See unenägu näitab, et iseenesest pole Raskolnikov kuri ega julm. Peale seda unenägu ei näe ta tükk aega und, peale oma üht viirastus, kus ta näeb oaasi, puhta sinise veega, keset kõrbe.
Kui vastupidi, siis masendab. Siit ka levinud ütlus, et tõde on valus kuulata! Aga absoluutse tõega peab leppima. Ka kurvastava tõega, sest see on vahel ainuke asi maailmas, mis on täiesti õige. Väga tihti esineb tões ette meelelist kogemust. See on kogemus, kus sa tead, et sul on õigus, aga sa kas ei julge seda välja öelda või hoopis surub keegi enda tõde peale. Usun, et paljud on pidanud oma hinges või mõtetes tunnistama, et teisel on tõesti õigus, samal ajal kui enda suu karjub: see on vale! Arvan, et tõe vajalikkus sõltub sellest, mis eesmärkidel seda tõde kasutatakse. Kui üritatakse pöörata tõde enda kasuks, siis pole sellel tõel enam mingit tähtsust. Hea on näide elust enesest, kus tihti juhtub, et parim sõber räägib kellegi saladuse kolmandale edasi, et näida tema silmis parem või targem. See aga muudab täiesti tõe vajalikkust. Sellepärast arvangi, et enne tuleb mõelda, kui suu lahti teed, et kas see, mis sa ütled, on ikka vajalik? Selline
Brent Haller Lapsi ei visata prügikasti Oli selline pere kelle oli kaks last.Tütar ja poiss.Poisi nimi oli lars ja tüdruku nimi oli kaja. Larsile meeldis käia koguaeg übruses ringi.Larsil oli kaasas ka igalpool puss.Ta tahtis ka ükskord minna ringi vaatama ja kutsus siis õe ka kaasa.Nad olid põõsaste taga ja nad kuulsid Et mingi auto jäi seisma.Mingi mees rääkis seal et viska juba see ära aga naine nuttis ja ei tahtnud ära visata.Mees karjub viska ära ja naine siis lõpuks ka viskas ära.Auto sõitis ära.Kaja ja Lars läksid kohe vaatama et mis toimub.Nad tegid prügikasti kaane lahti ja nägid et seal sees oli laps.Ja nad mõtlesid et võiks lapse endale jäta ja ta suureks kasvatada. Nad viisid lapse endale koju aga keegi nendest ei teadnud kuidas last kasvatada.Lars pidi minema siis raamatukokku.Kui ta raamatukogu juurde jõudis tegi ta ukse lahti ja läks sisse.Kui järsku tuli tema juurde raamatukogu pidaja
Iga inimene on erinev, ka tema käitumine erinevates olukordades.Me kõik ei saa olla sarnased, alustades juba iseloomust, välimusest, häälest ja kehaehitusest.Enese otsimine ja leidmine on iga inimese jaoks tähtis, sest me tahame ennast tundma õppida.Me tahame teada, kuidas me reageerime muutustele, inimeste ütlustele, ilmastikule, õnnelikele hetkedele ja kurbadele hetkedele.Kui inimene saab haiget, ta kas nutab või jääb rahulikuks või hoopiski karjub täiest kõrist.Iga inimese emotsioon on erinev. Emotsioon tekib, kui inimene hindab mingisugust olukorda enda jaoks oluliseks.Näiteks, kui mina pean enda jaoks oluliseks sünnipäevakinki, milleks on reis Hollandisse või Tenerifele ning kui mul õnnestub see saada, siis hüppaksin ma õnnest lakke, sest minu jaoks on see reis oluline.Kui mulle on tähtis, et iga hea sõber, kes mulle vastu tuleb, teretab mind ja üks sõber ei kavatse mingisugusel
ilutulestikke mis oli väga võimas. See lavastus oli enam-vähem, ma arvan, et oleks saanud ka natuke rohkem huvitavamaid efekte lisada aga see tegi oma töö. Travis Scotti esinemine mulle väga meeldib, kuna ta on väga vaba ja liikuv laval. Ta teeb mis tahab, kuna see on tema aeg särada. Ta laulab/räpib väga hästi ja soravalt, seega on ka sõnad hästi aru saada. Minu lemmik lugu sellelt kontserdilt oli “SICKO MODE”, kuna sellel laulul on väga hea atmosfäär ja publik ka karjub sõnu kaasa. Kuna kõik tema lood on väga head siis on raske valida milline lugu mulle kõige vähem meeldis, kuid kui peaks valima siis ma ütleks “BUTTERFLY EFFECT”, kuna see pole nii hyped lugu kui teised lood. Kontsert ise oli väga energiline ja hea meeleoluga. Kontsert oli väga hästi teostatud üleüldiselt ja väga vinge. Publik oli samuti väga energiline ja laulsid kaasa. Ma arvan, et
tööalaselt, sest kunagi ei tea mis elu toob ning sul on mingisugunegi vara olemas tulevikus. Soovin võimalikult vähe vahetada oma elukohta, sest pidev kolimine lihtsalt väsitab ära ja sellepärast olengi püstitanud oma elus eesmärgi saada oma enda kodu. Õnnelikkus: Soovin nautida oma elu ja olla õnnelik oma elu lõpuni. Kindlasti ma teen koguaeg oma olemise endale meeldivamaks. Konfliktid töö juures: Pidevalt meister karjub ja ei arvesta töötajate soovidega. Pidevalt valab ta oma viha töötajate peale välja ja üleüldse on karm töötajatega. Meister eriti oma töid ei tee ning töötajad peavad tema tööd ise ära tegema. Meister soovib, et teeksime tööd kiiresti ja efektiivselt, kuid ta ei arvesta töötajate vajadustega, ning kunagi ta ei ole rahult tehtud töö eest.
PEOLEO Ennevanasti käskind Jumal kõigil loomadel ja lindudel tulla kaevu kaevama, et kuival ajal vett oleks. Peoleo üksi hoidnud tööst kõrvale, et oma kaunist rüüd hoida. Jumal näinud seda ja keelanud peoleol kaevudest, muudest aukudest ja nõgudest joomise ära. Ainult puulehtede pealt tohtis ta vett saada. Sellest ajast saati peab vihmakass ainult puulehtede pealt jooma, et oma ilusat kuube hoides kaevu kaevamisest eemale hoidis. Seetõttu karjub nüüd peoleo aina vihma. VINT Rahvas räägib, et ka vint, nagu peoleogi, ei olevat osa võtnud jõesängi (mõnel pool kaevu) kaevamise töödest, mistõttu ta nüüd ainult lepalehtede pealt tohtivat juua. Seepärast karjuvatki vint vihma. Tegelikult ei ole vindi laulul ja vihmal mingit seost. ÖÖBIK Põllumees kündis härgadega, kelle nimeks olid Kiri ja Küüt.Härjad olid väga laisad. Põllumees pidi neid kogu aeg tagant sundima:" Kiri! Küüt! Laisk, laisk! Too piits, too piits
mind marsimuusikaga, sest olen talle üks kingatald ja sammude kära. Mu õde kotkas ehk peab mind nuhtluseks, kes käib ringi, peletades eemale 2 jäneseid ja muud toitu karjub: - Oh! Ma nägin täna kotkast! - Ah! Et päris tõsi kohe? Ja sipelgas ütleb: Jah, see saapatald ja mina olevat kaugelt sugulased. ja kotkas ütleb: See kisakõri ja mina olevat sugulased. Vist küll, õnneks väga kaugelt. Samuti kirjutab luuletaja oma mälestustest Eesti kohta. Ta näeb oma kodumaad unes:
mõnikord punakas või hõbedane, kõhupoolel heledam. Tema pea on suur ja lai , lame nägu ja teineteisest kaugelasetsevad pisikesed silmad. Isend kinnitub puu külge tugevate küünistega ,mida ta vajutab puukoore sisse. Küünised on eriti tugevasti arenenud kahel teineteisel vastanduval varbal. Need on piisavalt tugevad ,et kanda looma raskust . Koaala liigub äärmiselt aeglaselt. Koaalad tavaliselt vaikivad , kuid kohkunud või haavatud koaala karjub ja nutab nagu laps. Koaala on öise eluviisiga .Päevad veedab koaala okste hargnemis- kohtadel magades .Toitumiselt on koaala väga kitsalt spetsiali- seerunud. Täiskasvanud koaala sööb ainult eukalüptilehti . Koaala ei joo midagi ja sellest ka Lõuna- Walesi hõimude nimetus "ei joo", talle piisab lehtede niiskusest. Koaala eelistab eukalüptide värskeid noori võrseid. Söömiseks ta peenestab lehed ja mälub läbi kogudes massi põsetaskutesse.
Oluline on olla välimiselt rahul, sisemiselt võib olla teil mingi torm. Haletsuse ja kaastundest ei tehta vastutulelikkust, see suhtes ei ole normaalne Küsige partnerilt, mida tema tahab ja öelge, mida teie tahate Teise osapoole probleem on ka teie probleem. Mida teinepool tegelikult tahab ja vajab. Tarku asju tehakse vaikselt, seal kus on lärm – seal on lollid koos. Kahekesi saadaks ikka paremad tulemused, kui üksinda. Kui inimene karjub, siis on võimatu temaga pidada läbirääkimisi. Küsi ja teile antakse Probleemi mõistmine ja lahenduste/vajaduste välja selgitamine, sest üks suur probleem, koosneb väikestst probleemidest. Inimese sügavamd huvid tuleb alati välja uurida, sest neid tavaliselt ei öelda. Partneri huvid on ka teie probleem, mida koos lahendada – peresisesed probleemid tuleb alati lahendada Solvutakse, sest ei seletata täpselt ära, mida teine partner tahab ja
kelleks sa küll end pead ? Ansip ( imestunult ) Mina vä, mina olen eesti peaminister ! (Britney lahkub väga mossis olekus ) ( Ansipi poole liigub Ahmed ) Ahmed Mina ei saa aru mis nendel ameeriklastel viga on. Ise olen surnud, aga ikka ajavad taga. Kuskil rahulikult olla ei saa, kohe on nad kallul. Peaks vist vaherahu tegema. Kaua ma nendega ikka jändan, tahaks nagu rahulikku surnu põlve nautida. (ahmed poole liigu sõjaväelane) Sõjaväelane : (karjub) Terrorist, terrorist ! Võtke kinni! Üks, kaks, kolm, TULD ! (Ahmed jookseb segaselt mööda lava ringi ) Ahmed Ma ütlesin teile, ega see hull BUSH järgi ei jäta ! (Sõjaväelane ajab Ahmedi taga, Ansip vahib kui loll ringi ) Ansip No tule taevas appi ! (lavale liigub hiinlane) Hiinlane sõin eile riisi ja vaatasin neid missivõistlusi. Seal oli küll et Peace World ! Ei ole siin midagi rahu, ainult üks sõda. Isegi potil ei sa rahulikult olla, kui juba pommid lendavad !
Miili lükkab väite ümber lausudes, et Pärt lubavat teda kasvõi ihualasti Mogri talust ära tirida. Tagasijõudes jätkub meeste jutt kus selgub Vana-Märdi jaoks Noore-Märdi töökus kuna too on juba väetise laiali tassinud ja talu aastaga on jalad kõhualla saanud, kuid kohe kurjeneb ta meel kui saab teada, et Noor-Märt talu enda nimele soovivat kirjutada julguseks ja kinduseks ning Leena naiseks võtta. Vana-Märt ei nõustu millekagi ja karjub Miilit kohale, et koju minna. Teine vaatus Sattume Morgi tallu kus käib tööpäev. Vana-Mart käsutab Marjapuud tööle soose samblaid tooma, kuid Marjappu vastab et ega ta kiiremini ei saa kui hobune. Siis jooksevad lasped tuppa veesõda mängides, see vihastab Märti kes neil jalamaid tööle tagasi käsib minna. Üks poistest hakkab targutama kuid on sunnitud vakka kui Märt toob palgapäeva teema ülesse. Jõuab külla Noor-Märt
hakanud naisest tõeliselt hoolima. Kolmeteistkümnes peatükk Tõnul ei läinud piimaäris üldse hästi. Tal oli kasum kesine, ta arvas, et algul ongi nii kuid kahe aasta möödudes hakkas see tema tegutsemismeelt alla viima. Ning talle selgus, et mäeküla piim ja või polegi nii kuulsad kui Kuru Jaan rääkinud oli. Tõnu ei mõistnud, miks temalt ei ostetud Õhtul kui Tõnu kõrtsist koju saabub sätib Mari end linna minekuks, kui mees sisse tuleb ka karjub naisele hilbud maha, selle peale lööb mari talle rusikaga otse näkku ning karjub sina närts. Tõnu nõuab, et mari koju jääks, kuid Mari vastab talle et ta täidab lepingut ning seepeale lahkub kodust . Natukese aja pärast hakkab Tõnu nutma ning palub et mari tagasi tuleks, kuid viimane on juba kaugel. Lapsed uurivad Tõnult, kas Mari tuleb ikka tagasi ning Tõnu vastab et tuleb ikka. Mari tuleb tagasi kotitäie imega lastele ning pudeliga Tõnule ning
Ma enam ei suuda. Pigistan huuled kokku. Ei saa. Hakkan naerma. Ma naeran, nagu ma pole kunagi varem naernud. Pinginaaber koputab mu õlale ja ütleb: ,,Ou mees. Jää vait äkki?" Lisab veel kähku: ,,See polnud küsimus." Ma hakkan veel hullemini naerma. Pinginaaber naerab ka. Õpetaja vaatab meid täiesti tuima pilguga. Kuid siis. ,,Selge," ütleb õpetaja ,,mina teiega enam koostööd ei vii!" No see oli tõesti viimane piir. Mul on naermisest juba veremaitse kurgus. Aga äkitselt. Mike karjub tagapingist: ,,Õpetaja, saatke nad klassist välja!" Pikk paus. Minu peast jooksevad läbi mõtted, kuidas sellele idikale võimalikult palju valju võimalikult kiiresti tekitada. Ma tõusen püsti. Võtan tooli. Ja hakkan sellega aeglaselt tagapingi poole kõndima. Mike vaatab mind nagu ma oleks Jeesus. Ma viskan tooli maha. Võtan suust nätsu ja topin selle talle pähe. Hõõrun veel ka, et ta seda kuidagi kätte ei saaks. Mike hakkab karjuma. Tõuseb püsti ja ähvardab mulle kallale tulla
Lucy korraldab pärastlõunase tee külastuse Rutherford Halli kuna Miss Marple ning Mrs McGillicuddy on ka kutsutud. Ta on juhendatud Miss Marplei poolt küsima luba vetsu kasutada kohe kui nad saabuvad, aga pole öeldud miks. Miss Marple oli söömas kalapasteedi saia kuni ta hakkas lämbuma. See paistis kui tal oleks kalaluu kurgus kinni. Dr Quimper liigub, et teda aidata. Sel hetkel, Mrs McGillicuddy siseneb ruumi, näeb doktori käsi Miss Marplei kaelal ning karjub "aga see on tema - tema on see mees rongil!" Miss Marple järeldas õigesti, et tema sõber tunneks ära õige mõrvari kui ta näeks teda samasuguses poosis. See sai teatavaks, et mõrvatud naine oli olnud abielud Dr Quimperiga mitu aastat varem. Olles siiras katoliiklane, ta keeldus temast lahutada, nii et ta otsustas naise mõrvata ning olla vaba abielluda Emmaga, samas ka pärima Josiah varanduse, kohe kui ta kõrvaldab teised pärijad.
Tartuffe annab Dorinele taskurätiku, et ta oma rinnad kataks. Vestlevad veidi (II stseen) Tartuffe lööb Elmirele külge ja tunnistab, et on tast sisse võetud. Damis kuulab pealt (III stseen) Damis astub tuppa ja ütleb, et Tartuffe on petis. Elmire tahab asjast vaikida, Damis mitte (IV stseen) Damis kitub isale, Elmire ütleb, et see pole probleem (V stseen) Orgon läheb pojaga tülli, kuigi Tartuffe tunnistab, et on petis. Orgon ei kuula ja karjub Damise peale. Ütleb pojast lahti ja tahab Mariane Tartuffega kohe paari panna (VI stseen) Tartuffe hakkab peale Damise lahkumist Orgonile pugema. Orgon tahab kinkida kogu vara talle (VII stseen) IV VAATUS Cleante palub Tartuffel veenda Orgoni, et ta pojale armu annaks. Tartuffe on suht ükskõikne; Cleante on sõnatu (I stseen) Dorine räägib, et tuleb jõud ühendada ja panna Orgonile aru pähe, et abielupaari ei tekiks (II stseen)
hoopiski ohver. Õpilaste vahelist vaimset vägivalda saaks samamoodi ära hoida, et kui õpilased ise tulevad mõistusele aga seni vaimset vägivalda saaks vältida kui õpetaja paneks tähele, et kelle üle kõige rohkem naerdakse ja kuidas see talle endale meeldib. Õpilaste ja õpetajate vahelist vaimset vägivalda saaks ära hoida ainult õpetaja ise või kui õpilased on õpetaja poolt vaimse vägivalla ohvrid, et nagu õpetaja iga tund karjub mõne õpilase peale, et õpilane on loll siis sellist vaimset vägivalda saaks hoida ära nii õpilased kes peaksid vanematele rääkima õpetajast, direktor kes ei peaks ainult hoiatusi jagama piiramatuses koguses vaid lahti lasta siis kuni on leitud uus õpetaja. Õpilaste ja õpetajate vahelist füüsilist vägivalda saaks vältida kui igas klassis oleks üks peidetud kaamera mis filmiks terve päev klassis toimuvat, ilma õpilaste ja õpetaja teadmata ja
kohvikutes Spleen · 1843 võtab perekond Baudelaire'ilt kohtuotsusega kontrolli sissetuleku üle, võimaldades väikse elatusraha · Ta on pidevalt võlgades, püüdes jätkata ekstravagantset elustiili · Süveneb eraldatuse, lootusetuse ja tüdimuse seisund - spleen 1848. a revolutsioon · B-i paeluvad revolutsiooniideed · Ta asutab ajalehe, peab kohvikutes mässukõnesid ja võitleb barrikaadidel · "On vaja maha lasta kindral Aupick!" karjub ta selgituseks tuttavate küsimustele · Keisririigi saabudes tõmbub ta pettunult poliitikast kõrvale "Poe - see olen mina!" · Kirjanikuteed alustab ameerika kirjaniku Edgar Allan Poe tõlkimisega · Mõttemaailm sarnane- mõlemad keskendusid ilule, surmale ja veidrustele E. A. Poe Kunstikriitikuna · B. tunneb hästi Pariisi
Algebra vihiku. Nüüd ma ta pagana, Portfellist tirin, Ohkan kui eesel Ja sülitan pihku. Ootab mind igavana Isegi vihmast märg. See mis mu kätes Ei edasi nihku. Oleksin Dante, siis laseksin põrgus Patuseid istuda Algebra Taga Suur lärm Kuu Maal on Laps laulab, Kuu ei näe ega Maal on Trambib, kuule. Suitsuahjud, Karjub Kuu Pääl on mäed Saunad, Ja vaidleb, Seletab. ja Mered. Vasikadja koerad. nii Kisendama Harjub Siiski noorele kuule Peenrast paksud Ka makk ja telekas. Vanasti öeldi TERE. Hernekaunad Taskutesse Poevad. On toas nii palju lärmi, Öösel maja Et põrub aknaklaas. Kohal vilgub
Tal on lühike ja lai keha, mis lõpeb ilusa sabaga. Koaala kinnitub puu külge tugevate küünistega, mida ta vajutab puukoore sisse. Küünised on eriti tugevasti arenenud kahel teineteisele vastandataval varbal. Need on piisavalt tugevad, et kanda looma raskust. Koaala liigutused on äärmiselt aeglased. Seetõttu on ta võimetu joostes põgenema. Koaalad tavaliselt vaikivad, kuid kohkunud või haavatud koaala karjub ja «nutab» nagu laps. Koaala on öise eluviisiga. Päeval võib ta tunde liikumatult paigal püsida. Inimeste suhtes on koaalad üldiselt heasoovlikud. Inimeste juures elades kohanevad nad kiiresti. 5 2.1. Toitumine Toitumiselt on koaala väga kitsalt spetsialiseerunud. Täiskasvanud isend sööb ainult eukalüptilehti. Sellega seoses on tal hästi arenenud umbsool, mille pikkus ulatub 2,4 meetrini
.ja nälg näpistas. Ta meenutas erinevaid seiku oma elust..kuid mida aeg edasi, seda enam vajus kõik unustusse..lõpuks unustas ta ära miks ta üldse seal oli. Lõpuks pääses ta välja, kargas mööduvale kerjusele kallale, kes saiakontsa näris ja langes surnuna maha. Unede kuristik. Peategelane näeb und. Näeb ratsanike, kes sõidavad ringi ja käivad linnades, mis on inimtühjad. Mitte üht ainumasti hinge ei liigu ringi. Tal on hirm, ta ei saa liigutada. Järsku ta karjub ja ärkab. Arvas, et oli oma kodus, kuid siis meenus talle, et ta oli võõras korteris, sõja eest pagenud. Nähes kõike muud langevat ja ise veel hingata..Kuid ta pidi magama..vaikselt jäi ta taas unne. Ratsanikud märkasid puude all musta mantli ja kaabuga meest liikuvat. Mees ütles, et ta on tühine viirastus, et teda ei ole mõtet kinni võtta. Jõuad põgeneda, oled tõeline, jääd meie mõõkade otsa rippuma, oled niisama tõeline. Algas hirmus võiduajamine,
50.Su tähelepanu kaldub kõrvale, kui teed tähtsaid töid (koduseid töid)? 51.Sa sageli istud ja vaatad,kui võtad aktiivselt osa üldisest lõbutsemisest? 52.Sul harilikult on raske uinuda igasuguste mõtete pärast? 53. Oled sa täiesti kindel, et sa saad hakkama tööga, mille pead tegema? 54.On olnud, et sa tunned ennast üksikuna? 55.Sa häbened hakata rääkima esimesena uue inimesega? 56.Sul sageli äkki meenuma, kui on juba hilja midagi parandada? 57.Kui keegi lastest karjub sinu peale, kas sa karjud vastu? 58.On nii, et aegajalt sa tunned ennast lõbusa või nukrana ilma ilmse põhjuseta? 59.Sa arvad, et on raske saada saada tõeline rahuldus elavast eakaaslaste seltskonnast? 60.Sa sageli pead muretsema sellepärast et sa tegid midagi järele mõtlematta? Võti Vastus ,,Jah" Ekstravert E -1,3,9,11,14,17,19,22,25,27,30,35,38,41,43,46,49,53,57, Vastus ,,ei"-6,33,51,55,59, Neurootilisus 2,5,7,10,13,15,18,21,23,26,29,31,34,37,39,42,45,47,50,52,54,56,58,60
T: Mingitmoodi olen ikka, sest merel vahel ikka jumala abi vaja. P: Kas me praegu võiksime jumala poole pöörduda? T: Jah, Paul teeme seda, see on hea mõte. P:Võta see kee, ma arvan, et sul tuleb jumala poole pöördumine paremini välja(Paulil on kaelas ristiga kaelakee, ning ta võtab selle kaelast ja ulatab selle Tarmole) T: Jumal, kui sa olemas oled siis ma palun sind, et sa aitaksid meid siit tormi vangist ära, Jumal, Jumal, Jumaaaal, palun aita meid ! Jumaaaaaaaaal ! (Karjub kõigest väest ) Järsku lööb välk paati ja paat läheb pooleks, Raul ja Paul kukuvad vette ja on kaotanud teadvuse. Kahjuks mõlemad mehed upuvad ja meri võtab nad endale.
Amm mainis veel, et Romeo pagendati ja see lause jääb Juliat kummitama, kuid Amm ütles, et Romeo peitis end ära vend Lorenzo juurde ja et Romeo läheb ööseks siiski Julia juurde. 3. stseen(lorenzo kongis) Lorenzo teatab Romeole Vürsti otsusest, et ta on Veronast pagendatud. Romeo meelest on pagendamine hullem, kui surm ning vaidleb vend Lorenzoga selle üle. Uksele koputab Amm, kes räägib, et ka Julia ainult nutab ja nutab ning hüüab Tybaltit ja karjub Romeot, mille peale Romeo tahab endalt äkitsi pussiga elu võtta, kuid Amm takistab teda. Lorenzo kirub Romeot, et see käitub nagu väike plika, kes ei saa aru, et on õnnega üle valatud ja näeb kõiges ainult halba. Amm on lummatud lorenzo kõnest ning seejärel lahkubad kõik. 4. stseen(Capulettide majas) Capuletti(Julia isa) ja Paris vestlevad ning Capuletti teatab, et kuna ta tütar nagunii teda kõiges kuulab, siis
aknast välja ja ta mõtted läksid uitama. Seal seistes vaatas ta üle ka mis ta taskutes leidus ja mõtles kevadele. Kui tunnid lõpevad jääb Lohuots sinna ta loeb mõne minuti hoolikalt, kuid taas lähevad ta mõtted uitama ja ta kuuleb , kuidas teises ruumis põrandat pühitakse ja kuidas väljas vanker mööda põriseb. Järgnevalt hakkab teda nälg vaevama ta näeb aknast kuidas turul saia müüakse. Ta proovib uuesti lugeda , kuid tähed tantsivad ühes summas. Ja äkki karjub vaares ''Vaak !'' ja poisi pähe sähvatab kevad, ja ta teab ,et varsti ta on vaba. Ta vaatab uuesti õue ja ta tunneb nagu terve maailmalaotus hüüaks talle : ''Kevad ! Kevad !'' 2.Peategelase iseloomustus. Lohuots oli poisike , kes oli unistav, ta unistas kevadest ja , kuidas ta siis jälle vaba on. Ta oli laisk ja ei pannud tähele tunniandja juttu .Ta arvas ,et ta saab lihtsalt läbi, ilma õppimata. Lohuotsa mõtted olid sageli hajevil ja ta ei suutnud keskenduda. 3
et ema teada saaks, et ta helistab ja räägib Johannesega siis ei tohtinud Johannes seda talle öelda. Ema, aga kuulas seda kõnet pealt, kus lapsed temast rääkisid ja läks veel sügavamasse auku. Kõige selle tulemusena hakkab tal koolis õppetöölangema ja ta kutsutakse õppenõukogusse. Ta sattub Lasnamäel pittu ja hakkab seal Jansa naabri Riinaga sebima. Zaiidile, aga see ei meeldi ja saab vihaseks. Ta annab Johannesele peksa ja ta läheb koju ning kuna ema lõhub ja karjub Johannese peale läheb ta kodust ära Johannese juurde. Ta jääb Ege juurde elama. Ta hakkab jooksmas käima ja jõusaalis. Irkaga ta saab rääkida ja koolis hakkab tal paremini minema. Samuti saab tal 11. Klass läbi ja tuleb vaheaeg. Nad lähevad Kairi, Saa, Ingrami ja Estriga Tõrvasse. Saaga joovad sõprusepudelist ja Saa varastab auto. Auto nad viivad tagasi ja Saa räägib, et ta onu suri äraja pärandas talle ja ta emale Kreeka hotellid ja raha.
annaabi.ee 
