Perevägivald (0)

Perevägivald
Inimesed suhtlevad üksteisega iga päev ning suhtlemine on inimestevaheliste suhete alus. Kõigile meeldib, kui nendega räägitakse meeldivalt ja ollakse nende vastu hea, kuid maailma halbade emotsioonide või negatiivse käitumiseta ei eksisteeri. Vägivalda esineb tänapäeval pea kõikjal ja seda erineval kujul ka perekondades. Millest võib aga perevägivald olla tingitud, kuidas see väljendub ja mis võiks olla selle eesmärk?
Vägivald leibkondades on üsna varieeruv , alates sõnadest ning lõpetades füüsilise jõuga. Kõige leebem ja ühtlasi ka kõige levinum variant on niisiis niinimetatud sõnasõjad. Kui üks perekonnaliige karjub, sõimab või kutsub teist pereliiget ebameeldivate nimetustega, siis juba sellisel juhul on kellegi suhtes kasutatud vägivalda, pannes ta end halvasti tundma. Veidi karmim on olukord juhul, kui ühe inimese tegevust ilma põhjuseta piiratakse. Näiteks ei lubata lapsel sõbrustada mõne eakaaslasega, kuigi selleks pole vajadust. Peredes esineb aga ka füüsilist vägivalda, kui kellelegi tehakse tahtlikult või tahtmatult viga. Palju oleme kuulnud olukordadest, kus näiteks isa peksab ema või lapsevanem nahutab põhjuseta last.
Kui mõelda sellele, et mis võiks olla perevägivalla tekke põhjuseks, siis ühest vastust leida on üpris raske. Eks inimeste emotsioonid ole iga päev erinevad ning nii võib hea tuju ruttu üle minna halvaks ja ka vastupidi. Kuid üks halb elamus võib meid saata terve päeva. Ning see on ka üks peamisi põhjusi, miks tekivad konfliktid ja vägivald. Näite võib tuua siinkohal järgmise: pereisal on tööl probleeme olnud ning õhtul koju jõudes on ta sellest veel mõjutatud. Kui nüüd peaks mõni pereliige teda kuidagi ärritama, siis on vägivald kerge kaasnema, olgu see siis missugune tahes. Perevägivalla teket soodustavad veel mitmed teisedki asjaolud , näiteks inimeste iseloomude erinevused, arusaamatused või valestimõistmised, teise tahte mitteaustamine, aga kindlasti ka see, kui üks pereliige on tarbinud alkoholi või muid narkootilisi aineid, sest need võimendavad pahatihti inimese vägivaldsust.
Perevägivald pole enamasti nähtus, mille kaudu mingi eesmärk saavutada. Väikeseid lapsi küll karistatakse nende halva käitumise pärast, et neid seeläbi õpetada, kuid täiskasvanute suhetes on vägivald hoopis teistsugune. Täisealised inimesed üritavad ehk vägivalla kaudu oma arvamust maksma panna või näidata, et tema on kõige targem , tugevam või muu. Kuid kas selleks peab sellisel juhul just vägivalda kasutama?
Inimesed ja eriti perekonnainimesed peaksid üritama vältima konflikte, kuulama ja püüdma mõista üksteise seisukohti. Kuid mõnikord on sõnasõjana väljenduv vägivald ka tarvilik, et seeläbi suhe tugevamaks muutuks. Just seesugune vägivald võib teinekord ka viia üksteise mõistmiseni. Kahjuks aga esineb maailmas veel liiga palju füüsilist vägivalda, mis peale sinikate või muude kahjustuste endaga midagi head kaasa ei too, ja seda ka perekondades.