Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Edvard Munch „Karje“ retsensioon (0)

1 Hindamata
Punktid
[Kooli nimi]
„Üks huvitav kunstiteos“
Retsensioon
Edvard Munch „Karje“
[Nimi]
Tallinn 2010
Valisin oma „ Huvitavaks kunstiteoseks“ Norra kunstniku Edvard Munchi maali nimega „Karje“ (norra keeles Skrik). Pildil on kujutatud karjuvat figuuri punase taeva all. Maal on ekspressionilistlikus stiilis.
Edvard Munch on norra maalikunstnik ning ekspressionistliku kunsti eelkäija. Autor sündis 12. septembril 1863. aastal ning suri 23. jaanuaril 1944. Kindlasti tema kõige kuulsam teos on maal „Karje“. Ta on maalinud ka teisi kuulsaid töid. Näiteks „ Vampiir “ (ing.k. „Vampire“); „Madonna“ ; „Haige Laps“ (ing.k. „The Sick Child“) ning palju teisi.
„Karje“ maalis ta aastatel 1893– 1910 . Teos on maalitud Oslos, Ekebergi mäge, kus on ilus vaade Oslofjordile. Sellest teosest on mitmeid erinevaid versioone: kivile (litograafiliselt aastal 1895) , papile (tempera stillis) aastal 1910. Tempera stiilis maal aga varastati kahjuks Müncheni muuseumist 2004. aastal, mis alles 2006. aastal leiti. Hetkel asub esimene varjant maalist „Karje“ Oslos, Norra Rahvusmuuseumis.
Teose valiku põhjuseks oli see, et maal on väga omapärane. Minu esimene reaktsioon seda kunstiteost nähes oli, et see ei ole eriti ilus. Kuid mida rohkem ma sellesse süvenesin, seda rohkem hakkas töö mulle meeldima. Esimesena tõmbas mu tähelepanu punane toon taustal, mis tundus vägagi võõras, nagu oleks see pilt tehtud kusagil teises maailmas. Maal kutsubki kasutama kõiki meeli, et saada aru, mida kunstnik on sellega öelda tahtnud. Selles kunstiteoses on põimunud mitu erinevat lugu. Esimeseks looks oleks kindlasti esiplaanil oleva figuuri karje põhjus. Teiseks oleks tagaplaanil olevate inimkujude tegevus ning nende plaanid. Kui pilti kaua vaadata, siis võib kuulda lausa vaiksed pinina sarnaseid helisi. Sellele maalile sobiks ümbruseks kõige paremini natuke varjulisem koht, millel oleks punane kuma taga, sest see võimendaks kindlasti maali tekitavat efekti.
Maali „Karje“ tegemiseks läks minu arvates väga palju aega ning selle idee peale tulemiseks veel rohkemgi – selle pärast on sellest esimese korraga kohe raske aru saada. Minu arvates on selle kunstiteose sõnum selline: „ Meie ümbrus võib erineda palju sellest, mida me ootame. Vahel võib see tunduda lausa nagu mõni hoopis teine maailm.“ See maal peaks pakkuma huvi ka teistele inimestele, sest selles on põnevust ja omapärast fantaasiat. Kindlasti paneb see mõtlema inimesi teisiti meie maailmast ja mis siin toimub.
Kasutatud materjalid
http://en.wikipedia.org/wiki/The_Screa m
http://en.wikipedia.org/wiki/File:The_Scream.jpg
http://et.wikipedia.org/wiki/Karje
http://et.wikipedia.org/wiki/Edvard_Munch
http://en.wikipedia.org/wiki/Edvard_Munch
Edvard Munch- Karje-retsensioon #1 Edvard Munch- Karje-retsensioon #2 Edvard Munch- Karje-retsensioon #3
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2010-11-13 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 46 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Lambada Õppematerjali autor
Sain ise selle 5. Õpetaja kirjutas kommentaariks, et kirjutada oma arvamus sellest, kas mees maalil karjub häälega või hääleta.

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

Kunstiajalugu 20-21 sajand
161
docx

Kunstiajalugu 20-21 sajand

Surma aed.(läbi humoristliku prisma ­ veidi veider, naeruväärne ­ sümbolismi temaatika transformeerumine rahvuslikku) Nikolai Roerich. (Rahvuse enese ehitamine toimub isegi rohkem opositsioonis, vene rahvuslik enesemääratlus tugevnes NSVLi ajal) Roerich.Iidolid Roerich Edvard Munch (norra; mitte rahvusromantik vaid sümbolist, kuid ekspressionistlik vorm ­ üsna paralleelselt van gogh'iga). Sünged lapsepõlvekogemused ­ kaotas nii ema kui õe Munch. Surm Haigetoas (A-N stiliseering, kuid kunstniku eesmärk pole olnud luua kunstlikku kompositsiooni täiust vaid anda edasi toimuvat, süngust, muljet) Kunsti eesmärk ­ siiras hinge väljendus. Munch. Haige laps (2

Kunstiajalugu
20-SAJANDI KUNSTI AJALOO EKSAM 2017 JAANUAR
68
doc

20. SAJANDI KUNSTI AJALOO EKSAM 2017 JAANUAR

daamide kleidid, lauanõud ja nendes serveeritav toit, muusika, luule, maalid koos raamidega – kõik olid võrdselt olulised täiusliku terviku loomisel. Selle aja kunstnikele oli võõras kitsas spetsialiseerumine: kunstnik võis korraga olla nii arhitekt, ruumikujundaja, keraamik, maalikunstnik, moelooja kui kunstiteoreetik, kelle looming moodustas ühe harmoonilise terviku. (Nt. Ch. R. Mackintosh, G. Klimt jpt). KUNSTNIKUD ● GUSTAV KLIMT (1862-1918) ● EDVARD MUNCH (1863-1944) Munchi looming on oma vormi poolest osalt süntetistlik ja juugendlik, kuid sisult võib Munchi pidada van Goghi kõrval teiseks tähtsamaks ekspressionismi rajajaks. Munchile polnud kunst mitte looduse jäljendamine ega ka pelgalt ilu loomise vahend, vaid eelkõige võimalus väljendada kunstnikule tähtsaid mõtteid ja tundeid. Munchi kodumal Norras oli suhteliselt järsku ja kiiresti lagunenud külaühiskond ning koos sellega traditsioonilised tugevad sidemed inimeste vahel

Kunstiajalugu
20 SAJANDI KUNST
119
doc

20 SAJANDI KUNST

daamide kleidid, lauanõud ja nendes serveeritav toit, muusika, luule, maalid koos raamidega ­ kõik olid võrdselt olulised täiusliku terviku loomisel. Selle aja kunstnikele oli võõras kitsas spetsialiseerumine: kunstnik võis korraga olla nii arhitekt, ruumikujundaja, keraamik, maalikunstnik, moelooja kui kunstiteoreetik, kelle looming moodustas ühe harmoonilise terviku. (Nt. Ch. R. Mackintosh, G. Klimt jpt). KUNSTNIKUD GUSTAV KLIMT (1862-1918) EDVARD MUNCH (1863-1944) Munchi looming on oma vormi poolest osalt süntetistlik ja juugendlik, kuid sisult võib Munchi pidada van Goghi kõrval teiseks tähtsamaks ekspressionismi rajajaks. Munchile polnud kunst mitte looduse jäljendamine ega ka pelgalt ilu loomise vahend, vaid eelkõige võimalus väljendada kunstnikule tähtsaid mõtteid ja tundeid. Munchi kodumal Norras oli suhteliselt järsku ja kiiresti lagunenud külaühiskond ning koos sellega traditsioonilised tugevad sidemed inimeste vahel

Kunstiajalugu
Kunstiajaloo kokkuvõte
103
doc

Kunstiajaloo kokkuvõte

tõlgendusi ning teisi tolle aja moeteemasid, nagu suudlust, inimelu üldistust (noorus, keskiga, vanadus, surm). Tema teosed eemaldusid üha enam naturalismist ja kuigi kujutatavate inimeste pead on modelleeritud ümarplastiliselt, sulavad kehad, draperiid ja tagapõhi tasapinnalises värvilises mosaiigis, joonte ja spiraalide keerises. Klimt kaitses otsustavalt kunstniku väljendusvabadust tagurlikus ühiskonnas, mis aitas kaasa Austria ekspressionismi tekkele. EDVARD MUNCH (1863-1944) Munchi looming on oma vormi poolest osalt süntetistlik ja juugendlik, kuid sisult võib Munchi pidada van Goghi kõrval teiseks tähtsamaks ekspressionismi rajajaks. Munchile polnud kunst mitte looduse jäljendamine ega ka pelgalt ilu loomise vahend, vaid eelkõige võimalus väljendada kunstnikule tähtsaid mõtteid ja tundeid. Munchi kodumal Norras oli suhteliselt järsku ja kiiresti lagunenud külaühiskond ning koos sellega traditsioonilised tugevad sidemed inimeste vahel

Kunstiajalugu
Kunsti ajaloo lühi kokkuvõtte
41
doc

Kunsti ajaloo lühi kokkuvõtte

Sissejuhatus kunstiajalukku 1. Kunsti liigid · kujutav kunst · tarbekunst · sõnakunst · lavakunst · arhitektuur · tantsukunst · helikunst · filmikunst 2. Kujutava kunsti liigid · maal o monumentaalmaal (seina-, laemaal) o dekoratiivmaal (esemeil) o tahvelmaal (puidul või lõuendil) o miniatuur (pärgamendil) · skulptuur o ümarplastika o reljeef · graafika o joonistus (söejoonistus, pliiatsijoonistus, tusijoonistus) o estamp- e. paljundusgraafika kõrgtrükk (puulõige, puugravüür, linoollõige ) sügavtrükk (

Kunstiajalugu
Tiit Lauk humanitaar
414
pdf

Tiit Lauk humanitaar

TALLINNA ÜLIKOOL HUMANITAARTEADUSTE DISSERTATSIOONID TIIT LAUK Džäss Eestis 1918–1945 ƒ DOKTORIVÄITEKIRI Kaitsmine toimub 20. novembril 2008. aastal kell 10.00 Tallinna Ülikooli Kunstide Instituudi saalis, Lai 13, Tallinn, Eesti. Tallinn 2008 2 TALLINNA ÜLIKOOL HUMANITAARTEADUSTE DISSERTATSIOONID TIIT LAUK Džäss Eestis 1918–1945 Muusika osakond, Kunstide Instituut, Tallinna Ülikool, Tallinn, Eesti. Doktoriväitekiri on lubatud kaitsmisele filosoofiadoktori kraadi taotlemiseks kultuuriajaloo alal 13. oktoobril 2008. aastal Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste doktorinõukogu poolt. Juhendajad: Ea Jansen, PhD Maris Kirme, kunstiteaduste kandidaat, TLÜ Kunstide Instituudi muusika osakonna dotsent Oponendid: Olavi Kasemaa, ajalookandidaat, EMTA puhkpilliosakonna professor

Muusika ajalugu
Portugali põhjalik referaat
226
doc

Portugali põhjalik referaat

Avinurme Gümnaasium 10.klass Geograafia PORTUGAL Koostaja:Katrin Kõre Juhendaja: Ene Lüüs 2009/2010 1 SISUKORD Sissejuhatus.........................................................................................................................3 Üldandmed........................................................................................................................4-5 Riigivorm.........................................................................................................................6-11 Majandus.........................................................................................................................12-14 Tootmisviis........................................................................................................................15 Asend........................................................................

Geograafia
Maastikuarhitektuuri ajalugu 2010
180
doc

Maastikuarhitektuuri ajalugu 2010

LOENGUD MAASTIKUARHITEKTUURI AJALOOST 2010 Õppematerjal maastikuarhitektuuri ning maastikukaitse ja ­hoolduse üliõpilastele Koostanud Kadi Karro AEGADE ALGUS NING VARAJANE MAASTIKUKUJUNDUS. Esimesed maastikud, nende areng. Varajased tsivilisatsioonid: Egiptuse ning Mesopotaamia (Babüloonia, Assüüria ja Pärsia) kultuurid ja maastikukujundus. VANA-KREEKAST KESKAJANI: Antiik-Kreeka linnaplaneerimine ja aiad. Antiik-Rooma linnaplaneerimine ja aiad. Vitruvius "De Architectura". Islami aiad. Euroopa läbi keskaja: kloostriaiad, religioosne sümboolika; botaanikaaiad, linnakodanike aiad. RENESSANSS: Vararenessanss Itaalias 14. saj. Renessanss Itaalias 15.- 16. saj. Manerism ja barokk Itaalias 16.-18. saj. Linnaruum Itaalias: piazzad keskajast barokini. BAROKK: Barokk Prantsusmaal 17. saj. Prantsusmaa naabermaad 16.-18. saj: regulaarstiil Inglismaal, Hispaanias, Austrias, Saksamaal, Madalmaades, Venemaal, Rootsis, Taanis. EESTI VANEMAD MÕISAAIAD JA -PARGID. Kuni 18. sajandi kesk

Maastikuarhitektuuri ajalugu




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun