Inimese eelkäijate areng sai alguse ca 6 mln aastat tagasi ning sellest ajast peale on inimene arenenud 7 liigi etapis, kusjuures omistas iga rohkem arenenud liik uusi oskusi. Tähelepanuväärne on ka see, et kui esimeste liikide areng võttis aega miljoneid aastaid, arenesid nooremad liigid välja palju kiiremini. Hominiidid e inimahvlased 6 5 mln a t Hargnesid Aafrikas tänapäeva inimahvidest Austrolopiteekus 5 2 mln a t Homo habilis 2,5 mln a t Tööriistade valmistamise oskus (kivikillud jne) Homo erectus 2 mln a t Tule kasutuselevõtt, kivist tööriistad, küttimine ja ...
12. sajandil muinasaja lõpul hakati levitama ristiusku. Majandus Kuna algselt polnud miski väga arenenud, Olulisimaks majandusharuks oli ikka siis peamisteks tegevusaladeks olid põllumajandus, sellega tegelesid kalapüük, küttimine ja korilus, sellest põhimõtteliselt kõik väljaspool linna arenesid edasi maaviljelus ja elanud inimesed, kes polnud aadlikud. karjakasvatamine. Pronksiajal hakkas Maakäsitöölisi oli väga vähe ning nemad toimuma käsitöö suurem areng ning ka tootsid peamiselt oma küla ja enda kaubavahetus. tarbeks. Maaelanikkond ehk talupojad- eestlased- tasus enamiku maksudest. Tekkis ka varanduslik ebavõrdus, mistõttu Linnades oli oluliseks majandusteguriks
Vööndi kirjeldus: loomad · Peamiselt väikeimetajad kärbid, jänesed, rebased · 120 liiki linde Maavarad · Maagaas · Hõbe · Turvas · Barüüt · Vask · Kips · Plii · Paekivi · Tsink · dolomiit Traditsiooniline eluviis · Asustatud rohkem kui 9000 aastat · Keldid eraldatud · Inglise keel on surunud iiri keele alla Muutuv majandus · Põllumajandus teraviljad, suhkrupeet ja kartul · Karjakasvatamine sead, lambad, veised · Suured muutused: infotehnoloogia, elektroonika-, toiduainete-, alkoholi- ja rõivatööstus. Turism · 6 miljonit turisti aastal 2000 Keskkonnaprobleemid · prügi · laululindude ja lõhe vähenemine · soode ja metsikute alade kadumine · loomade õigused · veereostus · ebaõiged metsaistutamised Kasutatud kirjandus · Clive Gifford "Õpilase Geograafiaentsüklopeedia" · http://www.miksike
)Ajumaht(800- 900cm),põhitegevus jahtimine ja korilus,elas koobastes ja okstest onnides,pihukirves,Aafrikast- >Euroopa ja Aasia ||| Neandertaallane-(250K)(30K),ajumaht(1200-1750cm),lühikest jässakat kasvu,laiaõlgsed,külm kliima,matsid surnuid,religiooni alged,pikk kuklaosa,massiivne alalõug,Euroopa ja Lähis-Ida ||| Homo sapiens(200K) 2)Anastav maj.-Põhitegevus küttimine,kalastamine,korilus.Kõik eluksvajav võeti ümbritsevast loodusest(rändav eluviis) 3)Viljelev maj.-Põhitegevus karjakasvatamine ja põlluharimine.Sellest saadi kõik eluks vajalik(paikne eluviis) 4)Ei sõltutud enam nii palju jahiõnnest ja loodusest,vähenes suremus,inimeste arvukus hakkas kasvama,majade ehitamine,Loomade kujundamine asendus ornamentikaga. 5)Jahimaagia ja animastlik maailmavaade asendus viljakusmaagiaga ning maaharimisel vajalike loodusjõudude austamisega. 6)Pronks.2500eKr Vahemeremaades ||| Raud-1300eKr hetiidid Väike-Aasias.
· Eurooplasi riigis on 40 000, 30 000 araablast ja aasialasi, peamiselt indialasi ja pakistanist pärit inimesi on Kenyas 130 000. · Riiki on saabunud aegade jooksul ka palju sõjapõgenikke naaberriikidest(nt. somaaliast) · Kenyalased jagunevad omakorda veel 40 etnilisse ryhma. · Religioon: 60% kristlased, p6lisusundid 25 % , islam 6 % ja muud ususndid 9 %. Hõive ehk inimeste tegevusalad · Kenyalastel on põhi elatusalad etnilisest kuuluvusest tingituna karjakasvatamine, turismindus, maaharimine, ärindus. · Eurooplased, araablased ja aasialased tegelevad peamiselt kabandusega, õpetamisega ja kästitööga.
Lk 92-93 1.Kirjuta kaks tänapäeva Euroopa riiki,mille ala kuulus keskajal araablaste võimu alla. Inglismaa ja Prantsusmaa. 2.Kirj.kaks vanaaja riiki,mille ala - = - Püha-Rooma keisririik ja Bütsantsi keisririik 3.Mis tähtsus on Mekal araablaste ajaloos?2 näidet See oli üks suuremaid linnu,kus toimus kaubavedu,seal asus ka Kaaba tempel. 4.Seleta mõiste sultan-oli valitseja tiitel islamimaades Kontrolltöö nr.3 B 1)Kirjuta kolm araablaste tegevusala. Põlluharimine,karjakasvatamine ja kauplemine. 2)Mille poolest sarnaneb islam nii juutide usu kui ka kristlusega? 3)Kirjuta mõiste:Islami püha raamat – koraan 4)Islamil oli viis tugisammast,nim 4 1-šahala,2-viis palvega,3-paastumine e ramadaan,4-almuste andmine 5)Too kaks näidet araablaste suhtumise kohta alistatud rahvastesse. 6) Milline araablaste kultuurisaavutis on sinu arvates kõige olulisem?Miks nii arvad? Mekas asuv Kaaba tempel.Kuna see oli Islami usu märk ja sellest sai Allahi pallee.
põlluharimine. Tekkis aletamine. Hiljem kasutati ka söödiviljelust, kus põld jäeti paariks aastaks sööti, et mulla viljakust parandada. Põldude rajamine muutis inimesed paikseks. Sageli püstitati eluasemed põlluharimiseks sobivate maade vahetusse lähedusse. Sellisest eluviisist hakkasid tekkima ka linnad. Küttimine oli üldjuhul meeste töö, kuna nad olid vastupidavamad. Tavaliselt peeti jahti kollektiivselt. Küttimisega oli seotud ka loomade kodustamine ning karjakasvatamine sai meeste alaks. Jahiretkelt kaasa toodud metsloomast sai koduloom siis kui ta hakkas andma järelkasvu. Jahil käies saadi mõnikord saaki rohkem kui jõuti ära süüa ning kardeti et liha läheb raisku. Kui aga õnnestus loom kinnipüüda elusalt siis võis tappa teda siis kui vaja läks. Peagi õpiti loomi tarandikesse ajama ja seal kinni hoidma. Korilus on säilinud tänapäevani kõige mahajäänute hõimude juures (Aafrikas ja Aasias). Praegu on korilasi umbes 10 miljonit
vadjalased, hämelased, seelid, kurelased), lahingud (ümera, madisepäeva, ugandi,tartu,saaremaa, tallinna all), linnad (Tallinn, Rakvere, Narva, Tartu, Viljandi, Uus- Pärnu, Paide, Haapsalu, Vana-Pärnu) 2) Kiviaeg > 11 000a. Tagasi 2000 a eKr. Asulad Pulliasula 9000a tagasi, Lammasmäe 7000a tagasi. Tegevusalad: küttimine, korilus, kalapüük. Matriarhaat. Tööriistad: kivikirves, ahing, harpuun, õng, oda) Metalliaeg > 4000a tagasi. Patriarhaat. Tegevused: +karjakasvatamine, põlluharimine. Asulad: avaasulad, kindlustatud asulad. 3) Vabadussõja põhjused: ristiusu levitamine, saada maad, saada kauplemisvõimalusi. Keskused: Riia, Gotland e. Ojamaa. Tähtsamad lahingud: Ugandi-1208 , Madisepäeva- 1217 , Ümera 1210 ^, Tartu-1224 , Saaremaa-1227 , Tallinna all-1219 ) Isikud: Piiskop Albert ristisõdijate juht + mõni lahing. Lembitu Sakala vanem, 1217. langes. Kaupo liivlaste juht, 1217 langes. Valdemar II taanlaste juht, 1219 vallutas tallinna.
Sisukord 1.Põhiosa 1.1 India Asukoht Tegevusalad Linnade, riikide teke Kastikord Usk, Kultuur 1.2 Hiina Asukoht Tegevusalad Linnade, riikide teke Usk, kultuur 2. Kasutatud kirjandus Põhiosa India Asukoht Induse ja Gangese jõe ääres, Himaalaja mäestikust põhjapool. Hindustani poolsaarel Lõuna-Aasias Tegevusalad India tegevusaladeks olid karjakasvatamine ja põlluharimine. Selleks rajati põldude äärde niisutuskanaleid. Põlluharimiseks kasutati pronksist ja vasest tööriistu. Karjakasvatamisega tegeleti mägedes. Arvatavast oli selleks ajaks juba kodustatud elevant. Linnade ja riikide teke Umbes 2600 aastat eKr rajati uhked linnad, millest tähtsaimad olid Harappa ja Monejo daro. Linna servas paiknes tavaliselt kindlus. Tavaliselt olid majadel väikesed sisehoovid. Rennide kaudu juhiti vett majja ja sealt välja Kastikord
Esinevad huumoririkkad pruunmullad. Taimedest õlipuu, seedrid : kõvaleheline taimkate. Loomadest panda, tiiger, puuma, haigur, madukael. Inimtegevus Kullaotsijad ning põllumjandus. Probleemid joogivee hankimine. b) Rohtlad Euroopas ja Aasias, kliimavööde parasvööde. Mullad mustmullad. Timestik kõrrelised, stepirohi sale haguhein. Loomad- Ameerika piison, koiott, suurhüpik, saiga. Inimtegevus põlluharimine ja karjakasvatamine. Probleemid erusioon. c) Niisked lähistroopilised metsad 25 ja 30 laiuskraadi vahel. Kliimavööde on lähisekvatoriaalne, esinevad mullad on rohke niiskusega ja viljakad. Taimed igihaljad. Loomad: panda, tiiger, puuma, madukael, Mississippi allkiaator. Inimtegevus põlluahrimine ja probleemid mussoon ja taifuun. 7. Lähisekvatoriaalsed loodusvööndid a) savannid- asuvad pöörijoontest ekvaatori poole, ülalt piirneb troopilise
maaharimine (oder, nisu, kaer) ning viljakas mullakiht; väheste leidude tõttu võib keraamika olid viimistletud täiuslikkuseni (siit ka teine nimetus venekirvestekultuur); samuti osati valmistada edasi karjakasvatamine (kitsed, lambad, veised, sead) oletada, et elati väiksemate kogukondadena või kultuur oldi endiselt liikuva eluviisiga) savinõusid (nöörikujulised kaunistused)
6. Juba 5000 aastat eKr õpiti töötlema metalle. Esimene metall, mida laiemalt kasutama hakati, oli vask.(Ta oli pehme ja sellest sai kergesti tööriistu taguda.) Veel avastati et kui lisada vasele tina, saab metallisulami, mis on puhtast vasest kõvem ja vastupidavam ja selle kuumutamiseks oli vaja vähe kuumust. See sulam on pronks, sellest tööriistuid oli lihtsam valmistada kui kivist, sealjuures olidki pronksist tööriistad ka paremad ja vastupidavamad. 7. Põlluharimine, karjakasvatamine ja metallide kasutuselevõtt suurendasid inimeste töövilja- kust ja heaolu. Ja samal ajal nõudi üha keerukamate tööriistade valmistamine, niisiis ka rohkem oskusi. Siis aga hakkas osa inimestest tegelema tööriistade ja muu vajaliku valmistamisega kõigi kodukonnaliimete tarbeks. Neist saidki käsitöölised. 8 . Ajapikku hakkas iga pere harima oma põldu ja ka sellest saadud saak kuulus nüüd talle. Nii kuulus järkjärgult eraomand . Iga pere pärandas oma vara põlvest põlve edasi
Pilt[4] KõrbestumineAafrikas - Sahelis · Savannide ja Sahara kõrbe piiriala · 5,400 km Atlandi ookeanist kuni Punase mereni · Pindala: 3,053,200 km2 · Poolkõrbeline kliima · Pilt[5] Peamised Saheli Kõrbestumise põhjused: 1. Vähene ja kõikuv sademetehulk ( Guinea hoovus, El Niño) - põud 2. Ülerahvastumine 3. Metsaraie 4. Liigne põlluharimine 5. Liigne karjakasvatamine 6. Sõda 7. Liivatormid 8. Vaesus 9. Alepõllundus Pilt[6] Sademetehulga kõikumine Pilt [7] Tagajärjed · Näljahäda haigestumiste ning suremuse suurenemine · Sotsiaalsed, majanduslikud, · poliitilised probleemid · · Pilt[8] Pilt11 Pilt12 · Looma-, linnu- ja taimeliikide
ekspordiallikaks moodustades 93% Burundi ekspordist. Kohapealne töötlev tööstus puudub ning kohv ja tee müüakse töötlemata kujul. Teised põllumajanustoodangu produktid on puuvill, mais, maguskartul, banaanid, veiseliha, piim, nahad, sorgo. 2.4 Teised majandusharud Karjamaadena kasutatakse väheviljakaid alasi ning seal peetakse kitsi, lambaid ja veiseid. Karjamaad katavad umbes kolmandiku kogu riigi pindalast ning karjakasvatamine on suur. Kitsi ja veiseid kasutatakse piima- ja lihaloomadena. Metsandust on järjest vähemaks jäänud, kuna metsi on väheks jäänud puiduga kütmise ja maanappuse tõttu. Kalandusega tegeletakse kõige rohkem Tanganjika järve lähistel, kuna see on väga kalarikas järv, kuid kalandusega tegeletakse ka teiste veekogudue ääres. Toimub palju väikekalapüüki ja seega ei ole sellel rahvamajanduslikku tähtsust. 2.5 Sisemajanduse kogutoodang
uued taimed järjekordse saagiga. Naised püüdsid ise aidata toidutaimede paljunemisele. Viljakaid maalapid puhastasid umbrohust ja võsadest mehed kõpla taolise tööriistaga. Naised kobestati mulla ära ja panid seemned sihiteadlikult mulda. Seda põllumajandus viisi nimetatakse kõpla põllumajanduseks. Samaaegselt maaviljelusega sai alguse koduloomade kasvatamine. Loomade kodustamine oli seotud küttimisega ning kuna jahil käisid mehed siis sai karjakasvatamine meeste alaks. Jahiretkelt kaasa toodud metsloomast sai koduloom siis kui ta hakkas andma järelkasvu. Jahil käies saadi mõnikord saaki rohkem kui jõuti ära süüa ning kardeti et liha läheb raisku. Kui aga õnnestus loom kinnipüüda elusalt siis võis tappa teda siis kui vaja läks. Peagi õpiti loomi tarandikesse ajama ja seal kinni hoidma. Kui kinnipeetavad loomad poegisid siis kasvatati ka need üles. Asulate kõrval elasid metsikud koerad. Nad sõid inimeste
RAUAAEG al Esimesed Käsitöö areng, Paikne eluviis. Tarandkalme. 500 eKr. raudesemed raudesemete Üksiktaluline Panuste hulk Eelrooma ja naaberaladelt. Rauast valmistamine, asustus. suurenes, aga rooma rauaaeg riistad veel pronksist ehted. Asustuse relvad puudusid 500 eKr-450 vastupidavamad, töö Karjakasvatamine tihenemine nende hulgas. pKr. Nimetus veel viljakam. Kohalik koos põlluharimisega. Kesk- ja Lõuna Ehitati kuna Rooma raua tootmine Eestis. kivikirstkalmete impeerium soorauamaagist. Eemalduti kõrvale. mõjutas Põhja- siseveekogudest
Egiptuse ja Mesopotaamia areng on mõnes mõttes väga sarnased, kuid neis võib leida palju erinevusi, mis on väga huvitavad võrdlemiseks. Egiptus ja Mesopotaamia (tänapäeva Iraak) olid mõlemad ühed esimestest tsivilisatsioonidest, sest nad asusid Lähis-Ida piirkonnas, Vahemere äärses põlluharimise sünnipiirkonnas, mida nimetati viljaka poolkuu alaks oma kuusirpi meenutava kuju järgi kaardil. Seal arenes kiiresti põlluharimine, karjakasvatamine ja tekkis varanduslik kihistumine. Ühiskonna areng oli tihedalt seotud religioossete tõekspidamistega ning ühiskonna elu korraldasid ülemkihist esile tõusnud pealikud. Muistne Egiptus jagati kaheks Alam- ning Ülem-Egiptuseks. Egiptuse veeallikaks oli Niilus, mille kallastele asusidki elama esimesed elanikud. Põlluharimine oli võimalik vaid tänu jõe korrapärastele üleujutustele, kuna selljuhul sai vilja . Mesopotaamias seevastu aga tekkisid esimesed
Korilased suudavad end elatada vaid väga hõredalt asustatud maaalal. . Naised püüdsid ise aidata toidutaimede paljunemisele. Viljakaid maalapid puhastasid umbrohust ja võsadest mehed kõpla taolise tööriistaga. Naised kobestati mulla ära ja panid seemned sihiteadlikult mulda. Seda põllumajandus viisi nimetatakse kõpla põllumajanduseks. Samaaegselt maaviljelusega sai alguse koduloomade kasvatamine. Loomade kodustamine oli seotud küttimisega ning kuna jahil käisid mehed siis sai karjakasvatamine meeste alaks. Jahiretkelt kaasa toodud metsloomast sai koduloom siis kui ta hakkas andma järelkasvu. Jahil käies saadi mõnikord saaki rohkem kui jõuti ära süüa ning kardeti et liha läheb raisku. Kui aga õnnestus loom kinnipüüda elusalt siis võis tappa teda siis kui vaja läks. Peagi õpiti loomi tarandikesse ajama ja seal kinni hoidma. Kui kinnipeetavad loomad poegisid siis kasvatati ka need üles. Korilus on säilinud tänapäevani kõige mahajäänute hõimude juures (Aafrikas ja
b) Osatakse riiet kududa ja savinõusid valmistada. Lisaks osati kivi puurida ja lihvida. c) Viljelus majandamisviis d)Tegevusaladeks olid: karjakasvatus ja põlluharimine 3. Iseloomustage mõne lausega muutusi, mis toimusid elatualades üleminekul anastavalt majanduselt viljelavale majandusele. Anastava majanduse puhul kogusid inimesed toitu loodusest (küttimine, korilus, kalapüük), kui aga toimus üleminek viljelevale majandusele, siis hakkasid inimesed endale ise toitu hankima (karjakasvatamine ja põlluharimine) 4. Iseloomustage mõne lausega muutusi, mis toimusid usulistes tõekspidamistes üleminekul anastavalt majanduselt viljelevale majandusele. Koos üleminekuga põlluharimisele muutusid uskumised: esikohale tõusid Päikese ja Maa kultus, suurte loodusjõudude kummardamine ja viljakusmaagia. Hakati kasutama geomeetrilist ornamenti. 5. Arutle miks a) Suurenes meesteroll ühiskonnas: kasutusele võetakse ader, millega seoses muutub põlluharimine meeste tegevusalaks
asulapaigad Eestis. Väga tähtis oli toit. Polli küla Pärnu jõe ääres, Kunda lammas. Oskasid tuld kasutada. neoliitikum- noorem kiviaeg. Asva asula Saaremaal. -------------------------------------------------------------------------------------------------------------------- - Emajärgne sugukond Kiviajal ehk matriarhaat. 2. Pronksiaeg (tina + vask)- 3000a eKr - 1000a eKr. Põlluharimine-korilusest sai alguse. Karjakasvatamine-küttimisest. 3. Rauaaeg- 1000 eKr-13 saj. - esimesena hakkasid maailmas rauda kasutama hetiidid, elasid Kesk-Aasias. Hakkavad tekkima üksikpered ja varanduslik ebavõrdsus. -------------------------------------------------------------------------------------------------------------------- Isajärgne sugukond ehk patriarhaat (mees muutub tähtsamaks) Ajaloo perioodid 1.) Esiaeg ehk muinasaeg- 2,5 milj a. tagasi- 3000 a. eKr. Puuduvad kirjalikud ajaloo allikad 2.) Vanaaeg- 3000 a. eKr. - 476
rannikualad rohkem asustatud Inimeste eluviisid Karjakasvatus, Uued põllusüsteemid, maaviljelus, kasvatati korrapärasemad põllud. lambaid, kitsi, veiseid, Karjakasvatamine, sigu hobuseid. maaharimine, Kasvatati nisu, otra, hernest, uba, lina, küttimine ja kalapüük Tööriistad Jätkus kivikirveste Rauast, tugevamad,
Vanimad pronksist esemed, mis on Eesti aladelt leitud...Muhust leitud odaots/Võrtsjärve lähedalt Kivisaarest saadud sirp. Pronksi kättesaadavus...Eesti aladel puudus ja suuri hüppeid majanduses ja ühiskondlikes suhetes koheselt ei toimunud.Mujalt hankimiseks olid need aga jällegi kallid///esikohal oli tööriistadest kirves(pronksist/tugevam)...muud tööriistad valmistati vanaviisiliselt...kivist,sarvest ja luust... Asva kultuur...u9-5saj. eKr, karjakasvatamine/vb. ka pronksi töötlemine...kõrvaliselt tegeleti veel maaviljelusega..//elatuslisa sai küttimisest ja kalapüügist.(aeg, elanike tegevusalad) Varane metalliaeg...raud, nagu pronkski, ei toonud kaasa kiiret murrangut ja ei suutnud välja tõrjuda luust tööriistu... sellepärast nimetatakse pronksiaega ja varast rauaaega ühiselt varajaseks metalliajaks. Aletamine...metsa põletamine ja samale maalapile põllu rajamine. Maaviljelus...põllukultuuride kasvatamine.
Igas majas on bassein, tualettruumid on ühendatud kanalisatsiooniga. Linna keskel on suuremad paleed. II aastatuhande lõpul eKr tungisid Iraanist Indiasse hõimud, keda nimetati aarialasteks. Nad tulid mitme lainena ja hõivasid kogu Põhja-India, jõudes välja Gangese jõeni. Järk- järgult vallutasid nad kogu India, segunesid kohalike elanikega, võtsid üle nende kultuuri ja hakkasid elama paikselt. Nende põhilisteks tegevusaladeks oli karjakasvatamine ja põlluharimine. Nendest kahest kihist on arvatavasti välja kujunenud praegused indiaanlased. Juba Indiasse sisserändamise ajal oli aarialastel majanduslik ebavõrdsus. Nad jagunesid hõimudeks ning juhte nimetati radzadeks. Radza kõrval oli väga tähtsal kohal preester. Aarialaste ühiskonnale iseloomulikuks jooneks oli kastikord. India filosoofia INDIA India asub Lõuna-Aasias Himaalaja mäestiku ja India ookeani vahel.
Metallide kasutuselevõtt. 4. Aastatuhandel eKr õpiti Lähis-Idas töötlema vase ja tina sulamit- pronksi. Samal ajal leiutati ader ning mindi üle künnipõllundusele. Rauast esemete valmistamine algas Lähis-Idas u. 1 300 a eKr. Põlluharimiseks soodsamad metallileiukohtadele lähemal paiknevad piirkonnad arenesid kiiremini. Tekkisid linnad. Tsivilisatsioonide sünd. Tsivilisatsioon on hästi korraldatud ja kõrge kultuuritasemega ühiskond: põlluharimine ja karjakasvatamine, varanduslik kihistumine, riiklus, kiri, arenenud usulised tõekspidamised, kirjandus ja teadus. Esimesed tsivilisatsioonid tekkisid jõgede äärde . 3. Egiptus 3.1 Geograafilised ja looduslikud olud. Egiptus paikneb Niiuse kesk- ja alamjooksul. Jagunes Alam- ja Ülem- Egiptuseks. Lõuna poole jäi Nuubia. Idast ja läänest piiravad Egiptust poolkõrbe- ja kõrbealad. Põlluharimine oli võimalik vaid tänu Niiluse korrapärastele üleujutustele. Rajati niisutussüsteemid
luusse lasta ja magada. Igas majas on bassein, tualettruumid on ühendatud kanalisatsiooniga. Linna keskel on suuremad paleed. II aastatuhande lõpul eKr tungisid Iraanist Indiasse hõimud, keda nimetati aarialasteks. Nad tulid mitme lainena ja hõivasid kogu Põhja-India, jõudes välja Gangese jõeni. Järk-järgult vallutasid nad kogu India, segunesid kohalike elanikega, võtsid üle nende kultuuri ja hakkasid elama paikselt. Nende põhilisteks tegevusaladeks oli karjakasvatamine ja põlluharimine. Nendest kahest kihist on arvatavasti välja kujunenud praegused indiaanlased. Juba Indiasse sisserändamise ajal oli aarialastel majanduslik ebavõrdsus. Nad jagunesid hõimudeks ning juhte nimetati radzadeks. Radza kõrval oli väga tähtsal kohal preester. Aarialaste ühiskonnale iseloomulikuks jooneks oli kastikord. (2) LOODUS India asub Lõuna-Aasias Himaalaja mäestiku ja India ookeani vahel.
inimest. 6500 aasta paiku eKr toimus pööre, lisaks siseveekogudele asustati ka rannik, sest kütitavate loomade valik suurenes - sel ajal ilmusid Läänemerre hülged, algas ka hülgeküttimine (lisandus metsloomadele). Tegevusalad jäid samadeks. Mesoliitikumi teises perioodis ei olnud enam sesoonne vaid aastaringne küla. Mesoliitikumile järgneb noorem kiviaeg ehk neoliitikum 5000-2000 eKr. Lõunapoolsetes maades tähendas selle algust keraamika ilmumine, põlluharimine ja karjakasvatamine. Kuna eestis oli harimiseks ja karjakasvatamiseks tingimused esialgu halvad, siis Eestis neoliitikumi algus keraamika ilmumine. Saviesemete ilmumine väga suuri muutusi kaasa ei toonud, ikka elati siseveekogude ja mere ääres, tegevusalad olid samad, jätkus aastaringne küla. Sel ajal 3 erinevat arheoloogilist kultuuri. · Kõige varasem Narva kultuur aastast 5000 eKr (savi pole kuigi ühtlane, sees ka kivipuru, teokarpe, rohutükke, pole eriti kvaliteetne savi)
a) Looduslikud mullastik, kliima (vegetatsiooniperiood), pinnamood ehk reljeef. b) Majanduslikud tööjõud, kapital, taristu, turg/nõudlus, turuhind. c) Poliitilised toetused, kaubanduslikud kokkulepped, teadus ja arendus d) Sotsiaalsed pereettevõtted / keegi ei taha enam põllumajanduses töötada / sõda / usk Ajapikku võeti kasutusele mitmesuguseid põlluharimisviise ja võtteid, nagu niisutamine, väetamine. Maaviljelus ja karjakasvatamine võimaldas muutuda paikseks. Tööjõud määrab ära omahinda! Ekstensiivne põllumajandus põllumajandusliku tootmise tüüp, mille puhul suurendatakse toodangu mahtu põllumaa laiendamise või kariloomade arvu suurendamisega (arengumaades). Intensiivne põllumajandus põllumajandusliku tootmise tüüp, mille puhul tehnoloogia kasutamise abil saavutatakse pindalaühikukohta väga suur toodang (arenenud maad). Mahepõllumajandus
1. NÜÜDISÜHISKOND Ühiskond on suurte inimhulkade kooselu korrastatud viis ÜHISKONNA MUDEL ASUSTUS MAJANDUSE ERIPÄRA Küttide ühiskond ajutine jaht Nomaadide ühiskond ajutine karjakasvatamine Agraarühiskond püsiv, küla hajali, linnad kui kõige olulisem on maaomand halduskeskused Industriaalühiskond püsiv, suurlinnad masstootmine, tootmisvahendid Postindustriaalühiskond püsiv, metropol, tööjõu vaba teenused, oskused liikumine
1. NÜÜDISÜHISKOND Ühiskond on suurte inimhulkade kooselu korrastatud viis ÜHISKONNA MUDEL ASUSTUS MAJANDUSE ERIPÄRA Küttide ühiskond ajutine jaht Nomaadide ühiskond ajutine karjakasvatamine Agraarühiskond püsiv, küla hajali, linnad kui kõige olulisem on maaomand halduskeskused Industriaalühiskond püsiv, suurlinnad masstootmine, tootmisvahendid Postindustriaalühiskond püsiv, metropol, tööjõu vaba teenused, oskused liikumine
armulaud piht viimne võidmine preestriks pühitsemine. 16. sajandil oli Eestis 97 kihelkonda. Kihelkonna keskuseks oli kihelkonna kirik. Kihelkonna kaugemates osades asus kabel. KLOOSTRID Tsiterlaste ordu: Tegevusala: põlluharimine, aiandus, karjakasvatamine. Loodi 11. sajandil Prantsusmaal. Kloostrid Tartu lähedal Kärknas ja Padisel. Naistekloostrid Tallinnas, Tartus ja Lihulas. Valged munga/nunnarüüd. Dominiiklaste kerjamisordu: jutlustajavennad pidid oskama kohaliku keelt. Kloostid Tallinnas, Tartus ja Narvas. Tallinnas tegutses kloostri juures kool. HARIDUSE PROPAGEERIMINE! Mustad rüüd. Augustiinlaste ordu: segaklooster Pirital (1407) pühendatud Pühale Birgitale ja Neitsi Maarjale. Tolleaegne keskus asus Rootsis. Must rüü valgega.
ristiusustamise alguseks. Vürst Vladimir võttis vastu ristiusu. Venemaa on olnud juba üle 1000 aasta õigeusu maa. Nad võtsid üle vana slaavi tähestiku. Aastal 1030 tungisid venelased Eesti aladele ja rajasid siis oma tugipunkti. Aastal 1060 ajasid eestlased venelased välja ja Jurjevi asemele tuli Tartu. 11) Islam muhamed, teke, põhiõpetus Araablased kuulusid semiidi rahva hulka. Nende elukohaks oli Araabia poolsaar. Peamisteks tegevusaladeks olid karjakasvatamine (beduiinid olid rändkarja kasvatajad), kaubandus ja põlluharimine (oaasides ehk kõrbesaartes). Kõrbes liiguti kaamelitega. Araablaste kõige tähtsamaks linnaks oli Meka. Kõige tähtsamaks templiks oli Kaaba tempel. Araablaste kaubateed ulatusid Indiasse, Euroopasse ja Aafrikasse. Islami usu rajaja oli Abu al-Quasim Muhammed Ibn Abd Allah Ibn Abd al-Muttalib (Muhamed). Aastal 570 sündis Meka linnas Muhamed. Teda peetakse islami usu rajajaks ja Jumala prohvetiks. Teda kasvatas üles tema
Tekkis kunst: koopamaal ning pisiskulptuur. Esimene metall, mida tundma õpiti, oli vask, mis oli aga pehme. Hiljem lisati vasele tina ja saadi pronks umbes 2500aastat e.Kr. Umbes 1300 e.Kr. hakkasid hetiidid rauda tootma. Metallide kasutamine võimaldas toota rohkem, kui endal tarvis. Hakkas kujunema varanduslik ebavõrdsus. 1.2. Tsivilisatsiooni teke Tsivilisatsioon tähendab, et ühiskond on hästi korraldatud ja kõrge skulptuuri tasemega. Tunnused: 1) Põlluharimine, karjakasvatamine 2) Varanduslik kihistumine 3) Riik 4) Kiri 5) Arenenud religioon (usk), kirjandus ja teadus Esimesed tsivilisatsioonid tekkisid suurte jõgede äärde. 2. Idamaad 2.1. Muistne Egiptus Egiptus jagunes Alam- ja Ülem-Egiptuseks. Lõuna poole jäi Nuubea. Niiluse org on väga kitsas. Idast ja Läänest ümbritsevad Egiptust kõrbed. Põlluharimine oli võimalik ainult tänu Niiluse korrapärastele üleujutustele
Sotsioloogia alused Liina Käär Korilus 20-60 inimeselistes rühmades inimesed elatusid sellest, toidu hankimine, korjates seda säilitamiseks valmiskujul. Jahindusühiskond oli prganiseeritud mitmest perest koosnevasse hõimudesse, naised korjasid ainult oma pere rahvale, jahisaak aga jagati kõigi laagripaigas olijatele. Karjakasvatamine lisandus loomatalitus ja kasvatus, aiandusega käis kaasas taimede tundmaõppimine, maaharimine ja saagikogumine. Asumid suuremad. Kasvas tegevusalade hulk ja mitmekesisus, naaberkultuurist laenati või leiutati uusi oskusi, punumine, pottsepatöö, kudumine. Maaharimine kaasnes kündmine ja niisutamine, kindlamad toiduvarud.kaubavahetuse areng teistesse ühiskondadesse. 21. Mille poolest erinevad omavahel traditsiooniline, industriaalne ja postindustriaalne ühiskond?
Tänu tarastamisele vaesus suur hulk Inglismaa talupoegi ( suurenes järsult kerjuste hul ) ja nad kolisid linna lootes leida sealt tulusat teenistust . *pangandus. Tekkisid pankurite perekonnad. Fuggerid suguvõsad, mis tegelesid pangandusega. Medicid tegelesid pangandusega Itaalias. Pilet 12. 1) Islam muhamed, teke, põhiõpetus (11) Araablased kuuluvad semiidi rahvuste hulka. Nende elualaks oli araabia poolsaar. Peamised tegevusalad olid karjakasvatamine ( beduiinid ), kaubandus, oaasides ( kõrbesaar, veerikkas, viljakas koht kõrbed ) tegeleti ka põlluharimisega. Peamised loomad olid kaamelid ( kõrbelaevad ). Araablaste kõige tähtsamaks linnaks oli Meka linn. Kõige tähtsamaks templiks oli Kaaba tempel. Araablaste kaubateed ulatusid Indiasse, Aafrikasse ja Euroopasse. Abu al- Quasim Muhammad Ibn Abd Allah Inb Abd al- Muttalib Ibn Hasim Muhamed ( Islami usu rajaja ). Muhamed sündis umbes 570 aastal Meka linnas
geograafilise asukoha (põhjamaade ühiskonnad jms) või tootmisviiside (korilus-, agraar jms) alusel. Primitiivne või tsiviliseerimata ühiskond. Korilus 20-60 inimeselistes rühmades inimesed elatusid sellest, toidu hankimine, korjates seda säilitamiseks valmiskujul. Jahindusühiskond oli prganiseeritud mitmest perest koosnevasse hõimudesse, naised korjasid ainult oma pere rahvale, jahisaak aga jagati kõigi laagripaigas olijatele. Karjakasvatamine lisandus loomatalitus ja kasvatus, aiandusega käis kaasas taimede tundmaõppimine, maaharimine ja saagikogumine. Asumid suuremad. Kasvas tegevusalade hulk ja mitmekesisus, naaberkultuurist laenati või leiutati uusi oskusi, punumine, pottsepatöö, kudumine. Maaharimine kaasnes kündmine ja niisutamine, kindlamad toiduvarud.kaubavahetuse areng teistesse ühiskondadesse. ÜHISKONDI ON VÕIMALIK KLASSIFITSEERIDA RELIGIOONI,
Ka sama piirkonna haudades on väga palju pronksist panuseid. Ka kuldesemed. Pronkskirveste standardvormid ja pronksitükikesed võisid olla kasutusel raha asendajana kaubanduses ja vahetuses. Kesk-Saksa aladel eristatakse omaette allkultuurina Leubingeni kultuuri (Tüüringi aladel kuni Kesk-Elbeni). Kujunes u 17. saj eKr. Aluseks kohalikud neoliitilised hõimud ja Unetice kultuuripiirkonnast tulnud inimesed. Majanduse aluseks karjakasvatamine. Puuduvad tugeva kultuurkihiga asulakohad. Metallist ehteid, relvi, tööriistadest vaid kirveid. Algul metallesemeid vähe. U 16. saj eKr matustele palju metallesemeid kaasa. Maahauad ja suured kääpad sisekonstruktsiooniga ja rikkalike panustega. Hauapanused tihti haudades: savinõud, luust tööriistu, pistodad; pandi kaasa ka liha; üksikuid pronksesemeid (nõelad, pronksrõngad). Kääbaste ehitamine ühiskond diferentseeritud. Suured kääpad paiknesid tavaliselt üksikult
Rahva etteotsa saab Iunius Brutus, tema eestvedamisel saadeti kuningas välja. Brutus tähistas rahvale türannitapjat. Roomlaste jaoks oli eksiil kõige rängem karistus, rängem kui surm, sp et varasemates ühiskondades ei saanud üksikisik eksisteerida, ta pidi kuuluma kogukonda. 3. võimalus ja kõige tõenäolisem, et oli aristrokraatlik vandenõuga. Oli keskse kuningavõimu vastu. Etruskide kultuur oli urbaanne kultuur. Latiinid ja sabiinid. Nende põhitegevus karjakasvatamine. Nende keskused olid linnad. Tänapäeva etruuria. Campania vallutamine, oli viljakas piirkond. Latium jäi nö tee peale ette, seal elasid latiinid ja sabiinid. Lindude vaatlemine on etruskide komme ja seda nimetatakse auspicium, ennustamiseks. 1)Vaadeldi juhuslikke linde, lennusuunda, missugused nad olid. Hiljem olid roomas pühad kanad, jälgiti nende söömist. Mida aeg edasi, seda rohkem hakati seda vaatlemist umbusaldama. 2) linna telgede määramine
annaabi.ee 
