Aldehüüdid on orgaanilised ained, mis sisaldavad funktsionaalse rühmana CHO rühma. Keemilised omadused: ( 1) Astuvad liitumis reaktsiooni H2 ga HCHO + H2 -> H3C-OH (metanool) 2) Võivad oksüdeeruda Ag2O ja CuO toimel HCHO + Ag2O -> HCOOH + 2Ag (metaanhape) 3) Reageerivad alkoholidega andes poolatsetaali lõpuks atsetaali 4) Aldehüüdid reageerivad fenoolida moodustades vaikusd, millest saab toota plastmasse Füüsikalised omadused: lahustub vees, lenduvad vedelikud, narkootilise toimega, mürgised Kasutamine: pisargaas, kosmeetikas, ravimid, vaigu tootmine, keemiliste mürkainete tootmine,... Ketoonid on keemilised ühendid, milles karbonüülrühm (C=O) on seotud kahe süsiniku aatomiga. Nt. 2-propanoon ehk atsetoon CH3COC Ketoonid on karbonüülrühma sisaldavad ühendid
KARBONÜÜLÜHENDID O II Karbonüülühendid ühendid, milles esineb funktsionaalne rühm C 1. Aldehüüdid ja ketoonid · Karbonüülühendid ühendid, mis sisaldavad karbonüülrühma C=O / · Aldehüüdrühm karbonüülrühm on seotud ühe süsiniku ja ühe vesiniku aatomiga. O // RC H · Aldehüüdid aldehüüdrühma sisaldavad ained. · Ketorühm karbonüülrühm on seotud kahe süsiniku aatomiga. O II RCR
Aromaatsed nitroühendid moodustavad nitreerimisreaktsiooni saadustena. Enamik nitroühendeid on mürgised. Polünitroühendid on plahvatusohtlikud. Üks enim kasutatud lõhkeaine on triniitrotolmen. Erandi nimetust väärivad aromaatsed halogeeniühendid. O Karboksüülühendid sisaldavad karboksüülrühma. C- see rühm on CO. Kui karboksüülrühm on ühendatud ühelt poolt vasinikuga, siis sisaldab ta aldehüüd rühma. R-C-H -C-H ehk CHO = aldehüüd. Siis nimetadakse neid ühendeid aldehüüdideks. Aldehüüdide homoloogiline rida on HCHO- metanaal üldvalem R-CHO CH3CHO- etanaal C2H5CHO- propanaal C3H7CHO- butanaal Aldehüüdid on karbonaalühendid, mis sisaldavad aldehüülrühma. Ketoonideks nim org ühendid milles karboksüülrühm CO on seotud radikaaliga. O R-C-R CH3- CO-CH3 (ketoon) atsetoon Aldeküülide nim lõpp on aal
aatomite veel mõne teise elemendi aatom (tavaliselt hapniku, väävli või lämmastiku aatom). Olenevalt funktsionaalsete rühmade sisaldusest jaotatakse orgaanilised ühendid klassidesse. Tähtsamad orgaaniliste ühendite klassid on: 1) süsivesinikud (sisaldavad molekulis ainult süsinikku ja vesinikku) CxHy, 2) süsivesinike halogeeniderivaadid (nende molekulide koostisse kuulub veel halogeen), 3) alkoholid ja fenoolid (sisaldavad molekulis hüdroksüülrühma OH), 4) aldehüüdid (sisaldavad molekulis aldehüüdrühma CHO), 5) karboksüülhapped (sisaldavad molekulis karboksüülrühma COOH), 6) nitroühendid (sisaldavad molekulis nitrorühma NO2), 7) amiinid (sisaldavad molekulis rühmitusi NH2, = NH või N), 8) eetrid ( sisaldavad molekulis rühmitust O ), 9) sulfoonhapped (sisaldavad molekulis rühmitust SO3H), 10) estrid (sisaldavad molekulis rühmitust CO O )
aatomite veel mõne teise elemendi aatom (tavaliselt hapniku, väävli või lämmastiku aatom). Olenevalt funktsionaalsete rühmade sisaldusest jaotatakse orgaanilised ühendid klassidesse. Tähtsamad orgaaniliste ühendite klassid on: 1) süsivesinikud (sisaldavad molekulis ainult süsinikku ja vesinikku) CxHy, 2) süsivesinike halogeeniderivaadid (nende molekulide koostisse kuulub veel halogeen), 3) alkoholid ja fenoolid (sisaldavad molekulis hüdroksüülrühma OH), 4) aldehüüdid (sisaldavad molekulis aldehüüdrühma CHO), 5) karboksüülhapped (sisaldavad molekulis karboksüülrühma COOH), 6) nitroühendid (sisaldavad molekulis nitrorühma NO2), 7) amiinid (sisaldavad molekulis rühmitusi NH2, = NH või N), 8) eetrid ( sisaldavad molekulis rühmitust O ), 9) sulfoonhapped (sisaldavad molekulis rühmitust SO3H), 10) estrid (sisaldavad molekulis rühmitust CO O )
Kõik üksiksidemed e side Üks kaksikside, sellest 1 ja Üks kolmikside: 1 ja 2 teine sidet Cn H2n Cn H2n Cn H2n +2 H aat -2 H aat 2. Anna nimetused 3. Koosta sru, ligt ja graaf valemid Hapniku sisaldavad orgaanilised ained(seni ainult alkohole ja R-O-R) Aldehüüdid Karboksüülhapped Üldvalem RCHO RCOOH R-süsivesiniku radikaal O O -COOH e C O H -CHO e -C - H O O N1 H-C-H H-C-O-H HCNO metanaal H COOH metaanhape e sipelghape
Eetrid lõppliide butaan-2-ool CH3CH(OH)CH2CH3 sidemeid ka oma molekulide C-de vahel O -eeter CH3OCH2CH3 etüülmetüüleeter vahel: kõrgem keemis- temperatuur kui alkaanidel. KAR Aldehüüdid O R-CHO metanaal HCHO H C BO karbonüülrühm lõppliide -aal * omavahel vesiniksidemeid ei NÜÜL ahela lõpus H eesliide okso- etanaal CH3CHO anna, ÜHEN Ketoonid R-O-R' propanoon CH3COCH3 vähesel määral polaarsuse tõttu
4. KT materjal Karbonüülühendid: aldehüüdid ja ketoonid II kursus Aldehüüdid Ketoonid Kui karbonüülrühm CO on seotud 1H ja Kui karbonüülrühm CO on seotud kahe C 1C aatomiga on aatomiga on tunnusrühmaks aldehüüdrühm -CHO tunnusrühmaks ketorühm -CO- rühm ketoonide üldvalem on R-CO-R (R on süsivesinikrühm) H H+1 H C C+1 = O-2 CH3 - CO - CH3
) kuumalt: CH2=CH22HCHO (etanaal) Aineklass, üldvalem, Funkt- Näited Füüsika- Leidumine, Keemilised omadused mõiste sionaal- lised saamine, ne rühm omadused kasutamine Karbonüül- ühendid -CHO -aal HCHO Madalamadkarbonüül- 40%-line metanaali lahus on Kuna aldehüüdrühmas oleva süsiniku ühendid on kergesti formaliin, mis on o.-a. on +I, siis aldehüüdid võivad nii Metanaal lenduvad ja vees desinfits.vahend Metanaali oksüdeeruda (o.-a. suureneks) kui ka Aldehüüdi -CO- -oon
Kõige lihtsam • aromaatne amiin on aniliin (aromaatse tuuma küljes üks aminorühm). • Aromaatsed amiinid on alused. π- elektronpilv on delokaliseeritud nagu fenoolidelgi. Aromaatsed amiinid nagu kõik amiinid regeerivad hapetega ja oksüdeeruvad kergesti. Karbonüülühendid • Karbonüülühendid – ühendid, mis sisaldavad karbonüülrühma • Aldehüüdrühm – karbonüülrühm on seotud ühe süsiniku ja ühe vesiniku aatomiga. • Aldehüüdid – aldehüüdrühma sisaldavad ained. • Ketorühm – karbonüülrühm on seotud kahe süsiniku aatomiga. • Ketoonid – ained, mis sisaldavad ketorühma. Aldehüüdid ja ketoonid on karbonüülühendid. Nad on funktsiooniderivaadid. Nimetamine • Aldehüüdide tunnuseks on järelliide aal. • See liide lisatakse tüviühendi nime lõppu. Näide: CH3 – CH2 – CH2 – CHO (propanaal), CH3 – CHO (etanaal). • Ketoonide tunnuseks on järelliide – oon
Aldehüüdid on keemilised ühendid, mis sisaldavad aldehüüdrühma (CHO). Tähistus -CHO rõhutab, et hapniku ja vesiniku aatom pole omavahel seotud (erinevalt alkoholist (R OH)). Lihtsaim aldehüüd on metanaal, mille 37-protsendine vesilahus on formaliin. Kaks kõige levinumat aldehüüdi on metanaal HCHO ja etanaal CH3CHO. Sõna "aldehüüd" leiutas Justus von Liebig lühendina ladina sõnadest "alcohol dehydrogenatus" ('alkohol, millest on vesinik eemaldatud'). Nimi viitab sellele, et vastava alkoholiga võrreldes on aldehüüdi molekulis üks vesiniku aatom vähem. Aldehüüdide omadused on mitmekesised. Väiksemad aldehüüdid lahustuvad vees paremini. Lenduvad aldehüüdid on kirbe lõhnaga. Õhu käes aldehüüdid pikapeale lagunevad autoksüdeerumiseks nimetatava protsessi abil.
Põlemisel oksüdeerub lõpuni ( oksüdatsiooniastmeni +IV) CH4 + 2O2 = CO2 + 2H2O Katalüsaatorite manulusel saab metaani oksüdeerida ka osaliselt -IV -II 0 +II +IV CH4 CH3- OH H CHO H COOH CO2 Metaan metanool metanaal metaanhape alkohol) (aldehüüd) (karboksüülhape) Looduslikku gaasi kasutatakse kütusena. Tal on kõrge kütteväärtus ja põlemisel ei teki eriti kahjulikke jääke. Puuduseks on plahvatusoht. Katalüütilisel oksüdeerimisel võib toota näiteks metanooli 2CH4 + O2 = 2CH3OH (sobib vedelkütuseks) või metanaali CH4 + O2 = HCHO + H2O , millest saab liime, plastmasse... Metaani pürolüüs
Põlemisel oksüdeerub lõpuni ( oksüdatsiooniastmeni +IV) CH4 + 2O2 = CO2 + 2H2O Katalüsaatorite manulusel saab metaani oksüdeerida ka osaliselt -IV -II 0 +II +IV CH4 à CH3- OH à H CHO à H COOH à CO2 Metaan metanool metanaal metaanhape alkohol) (aldehüüd) (karboksüülhape) Looduslikku gaasi kasutatakse kütusena. Tal on kõrge kütteväärtus ja põlemisel ei teki eriti kahjulikke jääke. Puuduseks on plahvatusoht. Katalüütilisel oksüdeerimisel võib toota näiteks metanooli 2CH4 + O2 = 2CH3OH (sobib vedelkütuseks) või metanaali CH4 + O2 = HCHO + H2O , millest saab liime, plastmasse... Metaani pürolüüs
tootmiseks. Etüün 5) Oksüdeerumine Alkadieene sisaldab looduslik Sõltuvalt tingimustest tekivad väga erinevad saadused kautsuk ja alkadieene kasut CH3-CH2-CºCH (alkoholid, aldehüüdid jne) sünteetilise kautsuki tootmiseks. 1-butüün a) täielik põlemine (but-1-üün) CH2=CH2 + 3O2 → 2CO2 + 2H2O b)Mitteäielik põlemine CHºC-CH=CH2 CH2=CH2 + 2O2 → C + CO2 + 2H2O
Tähistus CHO tähendab, et hapniku ja vesiniku aatom pole omavahel seotud. Üldvalem: Sõna "aldehüüd" leiutas Justus Von Liebig lühendina ladina sõnadest "alcohol dehydrogenatus" ('alkohol, millest on vesinik eemaldatud'). Nimi viitab sellele, et vastava alkoholiga võrreldes on aldehüüdi molekulis üks vesiniku aatom vähem. · Aldehüüdide nimi koosneb süsivesinikku vastava nimestusest ja sõnalõppust AAL HCHO Metanaal CH3CHO Etanaal C2H5CHO Propanaal C3H7CHO Butanaal C4H9CHO Pentanaal C5H11CHO Heksanaal C6H13CHO Heptanaal C7H15CHO Oktanaal C8H17CHO - Nonanaal C9H19CHO Dekanaal Aldehüüdide omadused on mitmekesised. Füüsikalised omadused · Väiksemad aldehüüdid lahustuvad vees paremini. · Kergesti lenduvad ühendid · Lenduvad aldehüüdid on kirbe lõhnaga · Aldehüüdide keemis temperatuur kasvab molekulaarmassiga suurenemisega. · Päris mürgised
Ande Andekas-Lammutaja Keemia - Karbonüülühendid Karbonüülühendeid (>C=O; karbonüülrühm) jaotatakse kaheks. Aldehüüdide (RH>C=O) tunnusrühmaks on CHO, nimetuse lõpuks aal (metanaal HCHO, etanaal CH3CHO, propanaal C2H5CHO jne.). Ketoonide (RR>C=O) tunnusrühmaks on -CO (asub tavaliselt valemi keskel), nimetuse lõpuks oon (propanoon CH3COCH3). Aldehüüdid on ketoonidest veidi aktiivsemad. Süsiniku arvu kasvuga muutub agregaatolek (ainult metanaal on gaas, edasi vedelikud ja C 20 juures juba tahked ained), lahustuvus vees väheneb, keemis- ja sulamistemperatuur ning tihedus suurenevad. Sama süsiniku arvuga aldehüüdidel on keemistemperatuurid alkoholidest veidi
Karbonüülühendid- ühend, mille molekulid esineb karbonüülrühm aldehüüdid- orgaanilised hapnikuühendid, mis sisaldavad aldehüüdrühma O -aal // R-CHO // R C H metanaal HCHO etanaal CH3CHO ketoonid- orgaanilised hapnikuühendid, mis sisaldavad ketoonrühma. -ketoon // -oon // R CO R // R C R O etüülpropüülketoon C3H7 CO - C2H5 a) oksüdeeruvad karboksüülhappeks hõbepeegli reaktsioon: CH3CHO + Ag2O -> CH3COOH + Ag b) hüdrogeenimine: CH3CHO + H2 -> C2H5OH karboksüülhapped- orgaanilised hapnikuühendid, mis sisaldavad karboksüülrühma
Karbonüülühendid · Sisaldavad karbonüülrühma C=O · C on elektrofiilne tsente(+)r, reageerib nukleofiilsega · H on nukleofiilne tsenter(-), reageerib elektrofiiliga · KETOONID o Ahela keskel o OON · ALDEHÜÜDID o Ahela alguses või lõpus o AAL o Metanaal on 40% vesilahus ehk formaliin · Omadused: o Vedel, Tahke, Lõhnab, Elektrit ei juhi, Värvusetu, Vees lahustuvad väikse molekulmassiga 1-3, o Keemistemp. (madalamad, kui alkoholidel, sest molekulide vahelised jõud suuremad , aldehüüdidel väiksemad.) · METANAAL o Ehk formaldehüüd HCHO o Terava lõhnaga mürgine gaas, lahustub hästi vees ja orgaanilistes lahustes, desinfitseerimisvahend, kasutatakse keemiatoodete valmistamiseks · ETANAAL o Atseetaldehüüd CH3CHO
päevalilleseemnetes kuni 24%. Leidub igas loomas ja inimeses. Puhaste rasvade omadused- energiarikkad toitained, värvita, lõhnata, maitseta, veest kergemad, maismaaloomades tahkena ja mereloomades vedelad. Rasvade hüdrolüüüs- seebi saamine. Kasutusalad- seebi saamine, värnits, lakid, värvid, steariin, propaantriool, salvid, preparaadid, nahahooldusvahendid. NaOH- seebikivi Kordamine Valemid Metaanhappe sipelghape HCOOH Etaanhape äädikhape CH3COOH Aldehüüdid CHO HCHO metanaal gaas tapvalt mürgine formaliin CH3CHO etanaal Ekstrahheerimine- ainete eraldamise viis mis põhineb nende lahustumisel erinevates keskkondades. Räästumine rasvade riknemine õhu käes seistes. Rasvade energeetiline väärtus-2 korda rohkem kui sahhariididiel või valkudel. Puhaste rasvade omadused- energiarikkad toitained, värvita, lõhnata, maitseta, veest kergemad, maismaaloomades tahkena ja mereloomades vedelad. Steariin- tahkete rasvhapete segu. NaOH- seebikivi.
Alkoholide üldvalem on CnH2n+1OH , lõppliide ool. Alkoholile nime andmisel antakse OH rühmale väiksem koha number. Isomeeria- võid muuta OH asukohta, tuua sisse metüülrühma. Alkoholide keemilised omadused a) Põlemine 2C3H7OH+ 902 = 6CO2+ 8H2O b)reaktsioon aktiivse metalliga 2C3H7OH+ Na = 2C3H7ONa+ H2 , tekib alkoholaat rühm. (naatriumpropanolaat). c) Alkoholid oksüdeeruvad aldehüüdiks CH3CH2OH +O2 = 2CH3CHO + 2H2O ehk C2H5OH + O2 = CH3CHO + H2O Metanool e puupiiritus , saadakse CO+2H 2=CH3OH on piirituse lõhnaga , mürgine vedelik. Kasutatakse : 1) lahustina 2) metanaali tootmiseks . Metanooli mürgitust põhjustab tema oksüdatsioonil tekkiv metanaal, mida ravitakse etanooliga , sest kui organismis on koos metanool ja etanool , siis eelistatult oksüdeerub etanool. Etanool saadakse C6H10O6= 2C2H5OH + 2CO2 on iseloomuliku lõhna ja maitsega , värvuseta vedelik
KEEMIA 1. Mõisted · Aldehüüdid on keemilised ühendid, mis sisaldavad funktsionaalse rühmana aldehüüdrühma (-CHO). Nt. formaldehüüd ehk metanaal HCHO. · Ketoonid on keemilised ühendid, milles karbonüülrühm (C=O) on seotud kahe süsiniku aatomiga. Nt. 2-propanoon ehk atsetoon CH3COCH3. · Karboksüülhapped on orgaanilises keemias happed, mis sisaldavad karboksüülrühma (COOH). Nt. etaanhape CH3COOH. · Dihapped tuntuim on etaandihape ehk oblikhape (HOOCCOOH). Looduses palju. · Aldehüüdrühm karbonüülrühm on seotud ühe süsiniku ja ühe vesiniku aatomiga.
· Aromaatsed amiinid aromaatse tuumaküljes on aminorühm. Kõige lihtsam aromaatne amiin on aniliin (aromaatse tuuma küljes üks aminorühm). · Aromaatsed amiinid on alused. elektronpilv on delokaliseeritud nagu fenoolidelgi. · Aromaatsed amiinid nagu kõik amiinid regeerivad hapetega ja oksüdeeruvad kergesti: 22 KARBONÜÜLÜHENDID 1. Aldehüüdid ja ketoonid · Karbonüülühendid ühendid, mis sisaldavad karbonüülrühma · Aldehüüdrühm karbonüülrühm on seotud ühe süsiniku ja ühe vesiniku aatomiga. · Aldehüüdid aldehüüdrühma sisaldavad ained. · Ketorühm karbonüülrühm on seotud kahe süsiniku aatomiga. · Ketoonid ained, mis sisaldavad ketorühma. · Aldehüüdid ja ketoonid on karbonüülühenid. Nad on
· Aromaatsed amiinid aromaatse tuumaküljes on aminorühm. Kõige lihtsam aromaatne amiin on aniliin (aromaatse tuuma küljes üks aminorühm). · Aromaatsed amiinid on alused. elektronpilv on delokaliseeritud nagu fenoolidelgi. · Aromaatsed amiinid nagu kõik amiinid regeerivad hapetega ja oksüdeeruvad kergesti: 22 KARBONÜÜLÜHENDID 1. Aldehüüdid ja ketoonid · Karbonüülühendid ühendid, mis sisaldavad karbonüülrühma · Aldehüüdrühm karbonüülrühm on seotud ühe süsiniku ja ühe vesiniku aatomiga. · Aldehüüdid aldehüüdrühma sisaldavad ained. · Ketorühm karbonüülrühm on seotud kahe süsiniku aatomiga. · Ketoonid ained, mis sisaldavad ketorühma. · Aldehüüdid ja ketoonid on karbonüülühenid. Nad on
· Aromaatsed amiinid aromaatse tuumaküljes on aminorühm. Kõige lihtsam aromaatne amiin on aniliin (aromaatse tuuma küljes üks aminorühm). · Aromaatsed amiinid on alused. elektronpilv on delokaliseeritud nagu fenoolidelgi. · Aromaatsed amiinid nagu kõik amiinid regeerivad hapetega ja oksüdeeruvad kergesti: 22 KARBONÜÜLÜHENDID 1. Aldehüüdid ja ketoonid · Karbonüülühendid ühendid, mis sisaldavad karbonüülrühma · Aldehüüdrühm karbonüülrühm on seotud ühe süsiniku ja ühe vesiniku aatomiga. · Aldehüüdid aldehüüdrühma sisaldavad ained. · Ketorühm karbonüülrühm on seotud kahe süsiniku aatomiga. · Ketoonid ained, mis sisaldavad ketorühma. · Aldehüüdid ja ketoonid on karbonüülühenid. Nad on
Füüsikalised omadused- enamik aldehüüde ja ketoone on kergesti lenduvad vedelikud, madalad esindajad(metanaal,etanaal..) lahustuvad vees väga hästi, pikema süsinikahelaga aga mitte nii hästi. Keemilised omadused- Kui reageerivad alkoholiga, tekib poolatsetaal. Alkoholi liia korral reageerib tekkinud poolatsetaal omakorda alkoholiga ja tekib atsetaal(dieeter) Füsioloogilised omadused- narkootilise toimega, kahjsutavad kesknärvisüsteemi. Limaskestadele mõjuvad ärritavalt. Aldehüüdid on üldiselt mürgisemad. Nahale sattudes tekitavad aldehüüdid põletikke, organismist eralduvad väga aeglaselt. Metanaal e formaldehüüd(HCHO)- värvitu mürgine gaas. Terava lõhnaga. Lahustub hästi vees ja orgaanilistes lahustes. Leidub metsatulekahju suitsus, autode heitgaasis. Kasutatakse valkude valmistamisel. Metanaali vesilahus formaliin on üks desinfitseerimisvahend. Kasutatakse ka konserveerimisel. Etanaal atseetaldehüüd(CH3CHO)- keeb juba toatemperatuuril
Keemia KT Karbonüülühendid ja Karboksüülhapped 1. Aldehüüdide, ketoonide, karboksüülhapete võrdlus, valemid, eristamine Aldehüüdide, ketoonide ja karb.hapete nimetamine ja valemite koostamine Aldehüüd Ketoon Karb.hape R-CHO R-CO-R R-COOH Lõpp -aal Lõpp -oon Lõpp -hape CH3CHO - CH3COCH3 - CH3COOH - etanaal etanoon etaanhape 2. Reaktsioonid karbonüülühenditega o Oksüdeerumine 2CH3CHO + O2 → CH3COOH o Dehüdrogeenimine CH3CH3 → CH2=CH2 + H2↑ o Aldehüüdi saamine Alkohol + O2 2CH3CH2OH + O2 → 2CH3CHO + 2H2O 3. Keemilised nimetused, valemid, kasutamine
alkoksürühmaga. · Sümmeetriliste eetrite puhul lubatakse kasutada nimetust eeter ja nimetada süsivesiniku radikaali abil. CH3 O CH3 metoksümetaan, dimetüüleeter CH3CH2 O CH2CH3 etoksüetaan, dietüüleeter 8. ALDEHÜÜDID · Aldehüüdide üldvalem: R CHO. · Funktsionaalrühm: CHO. · Aldehüüdide nimetused tuletatakse süsivesiniku nimetusest, millel on niisama palju süsiniku aatomeid, liite aal abil. HCHO metanaal CH3CHO etanaal CH3CH2CH2CHO butanaal 9. KETOONID · Ketoonide üldvalem: R CO R. · Funktsionaalrühm: CO. · Ketoonide nimetus tuletatakse süsivesiniku nimetusest, lõpu oon abil. CH3COCH2CH3 2-butanoon CH2 = CH CH2 CO CH3 4-penteen-2-oon · Ketooni võib nimetada ka funktsionaalnomenklatuuri järgi, loetledes süsivesinikradikaali ja lisades liite ketoon.
Ketoonid (struktuuril ja nimetamisel peatuda väga lühidalt) Ketoonid on orgaanilises keemias ühendid, milles karbonüülrühm (C=O) on seotud kahe süsiniku aatomiga. Kaksikside karbonüülrühmas eristab ketoone alkoholidest ja eetritest. Lihtsaim ketoon on 2-propanoon ehk atsetoon (CH3COCH3). Aldehüüdid (struktuuril ja nimetamisel peatuda väga lühidalt) Aldehüüdid on keemilised ühendid, mis sisaldavad aldehüüdrühma (CHO). Lihtsaim aldehüüd on metanaal, mille 37-protsendine vesilahus on formaliin. Kaks kõige levinumat aldehüüdi on metanaal HCHO ja etanaal CH3CHO. Metanaal Metanaal on värvitu, terava lõhnaga, väga mürgine gaas, lahustub vees. Vesilahust nimetatakse formaliiniks. Kasutatakse värvides, lakkides jne. Tema tihedus on 1,38 g/cm³, sulamistemperatuur on 92 °C jakeemistemperatuur on 21 °C. Tema leekpunkt on +64 °C ja isesüttimistemperatuur on +430 °C.
Karbonüülühendid on ühendid, mis sisaldavad karbonüülrühma,ning nende struktuuris esineb kaksikside süsiniku ja hapniku vahel. Aldehüüdid on enamasti narkootilise mõjuga ja kesknärvisüsteemi kahjustava toimega,üldvalem: R-CHO või OHC-R. Metanaal e formaldehüüd HCHO värvusetu,mürgine gaas,vees lahustub hästi,terava lõhnaga, desifitseerivad omadused kasutusala:plasmasstoodete,kilematerjalide laagrite tehiskiu lõhnainete ja värvainete tootmisel,nahkade parkimisel, mikroorganismide hävitamisel,desifitseerimiseks viljaseemnetes,ruumides,rõivastel põlemine- HCHO+O2->CO2+H2O oksüd./tõest. 1) (hõbep. reak..) HCHO+Ag2O->HCOOH+2Ag 2) - HCHO+2CuO- >HCOOH+Cu2O redut.- HCHO+H2->CH3OH (metanool) Etanaal e atseetaldehüüd CH3CHO-mürgine
Näited. Sulgudes on -oon liitega ja eespool on -ketoon liitega. Kergema peate enda tunde järgi leidma , aga soovitan kasutada sulgudes olevat ,aga siis peate arvestama sellega ,et peate ära nimetama ketoonrühmad , millise C juures nad asuvad nagu allpool näites 2. O 1)CH3CCH2CH3 või CH3COCH2CH3 > metüületüülketoon (butanoon) 2)CH3COCH2COCH3 > trimetüülketoon (pentaan -2,4-dioon) Lõpuks sisi ka ühe muundumise rea. etaan bromoetaan etanool etanaal 1)etaan bromoetaan CH3CH3 + Br2 CH3CH2BR + HBR 2)bromoetaan etanool CH3CH2Br + KOH CH3CH2OH + Kbr 3)etanool etanaal CH3CH2OH CH3CHO +Hs2O
eeter. Kasutatakse rohkem sümmeetrilise ehitusega eetrite puhul. Näiteks CH3-CH2-O-CH2-CH3 -dietüüleeter (aga võib ka etoksüetaan) CH3 -- CH2 -- CH2 -- O -- CH2 -- CH3 -etüülpropüüleeter 1-etoksü-3-kloropropaan (ehk etüül-3-kloropropüüleeter) 1,2-dimetoksüetaan tsüklopentüületüüleeter butüülmetüüleeter 1.2. Aldehüüdid Aldehüüdid on ained, milles karbonüülrühm on seotud vähemalt ühe vesiniku aatomiga. Aldehüüdid sisaldavad funktsionaalse rühmana kahevalentset oksorühma (karbonüülrühma) >C=O. Aldehüüdid sisaldavad aldehüüdrühma - karbonüülrühm on seotud ühe süsiniku ja ühe vesiniku aatomiga. ehk lihtsustatult CHO. Aldehüüdi üldvalem: R-CHO, CnH2nO Aldehüüdide nimetamisel kasutatakse lõppliidet aal. See liide lisatakse tüviühendi nime lõppu.
R -O-- H+ .....O-H2 Vesiniksidemed mõjutavad oluliselt füüsikalisi omadusi - aldehüüdide molekulide vahel neid pole CH3CH2OH On OH (või NH) side Etanool M = 46 Keeb Lahustub Seega vesiniksidemed on Alkohol 78,150 vees olemas piiramatult CH3CHO Pole OH (või NH) sidet, Etanaal M = 44 210 piiramatult seega vesiniksidemed Aldehüüd võimatud Homoloogilises reas muutuvad füüsikalised omadused (näiteks keemistemperatuurid) korrapäraselt Võrreldud on alkoholide ja neile vastavate aldehüüdide keemistemperatuure (siin oli üks suht mõttetu graafik keemistemperatuuride kohta, mis võttis liiga palju ruumi veidu) Alkoholid ei ole alused (valemi sarnasus hüdroksiididega on petlik)
vastavaid soolasid. Soola nimetus tuletatakse metalli ja vastava happe nimetusest, asendades lõpu –hape uue lõpuga –aat Etaanhapet kasutatakse toiduvalmistamisel toitude maitsestamiseks ja marinaadide tegemiseks, samuti köögviljade, seente ja liha konserveerimiseks. Peale selle leiab etaanhape kasutamist ka atsetaatsiidi, mittesüttiva filmilindi, värvainete, ravimite(nt aspiriin) ja estrite valmistamisel. Aldehüüdid Fn rühm –CHO 2 üldcalem R-CHO H-CHO metanaal Esimeste aldehüüdide valemid HCHO metanaal CH3CHO etanaal C2H5CHO propanaal C3H7CHO butanaal C4H9CHO pentanaal C5H11CHO heksanaal 5. Metanaal valem HCHO füüsikalised omadused Värvitu, terava lõhnaga, vees hästi lahustuv gaas, vesilahus kannab nimetust formaliin 6. etanaal CH3CHO värvitu, õuna lõhnaga, keemis temp +21“C, vedelik, lahustub hästi vees.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
