Alkohol on orgaaniline ühend, mis molekulis on kas 1 või enam vesiniku aatomit asendatud hüdroksüüdrühmaga.NT: CH3OH (metanool) Karboksüülhape süsivesinikust tuletatud ühend, mis sisaldab karboksüülrühma: -COOH. NT: HCOOH (metaanhape e. Sipelghape) Metanool CH3OH (puupiiritus) vedelik,läbipaistev,põletava maitsega, Väga mürgine, lahustub vees. 2CH4 + O2 2CH3OH CO + 2H2 CH3OH Lahusti, klaasipesuvedelik,automootori kütusena Etanool CH3CH2OH = C2H5OH (piiritus) vedelik, läbipaistev, värvusetu, piirituslambi lõhnaga, lahustub vees, lahustub orgaanilisi ühendeid, pole mürgine C6H12O6 2C2H5OH + 2CO2 suhkur pannakse käärima Vein Põlemine: reag hapnikuga C2H5OH + 3O2 2CO2 + H2O Etaandiool e. Etüleenglükool OH-CH2-CH2-OHvärvusetu, läbipaistev, viskoosne, lahustub vees, on magusa maitsega. Mürgine pole aga on kahjulik. -Automootori jahutusvedelik(dosool). Propaantriool e. Glütserool OH-CH2-CH-CH2-OH värvusetu, läbipaistev, viskoosne, magusa...
Metaanhape Metaanhape ehk sipelghape keemiline valem HCOOH või CH2O2 värvuseta, söövitav, vees lahustuv vedelik. kõige lihtsam karboksüülhape Metaanhape esineb looduslikult sipelga- ja mesilasmürgi sees, sellest ka rahvapärane nimetus sipelghape. Hea redutseerija Tootmine: Aastal 2009 toodeti maailmas 720 000 tonni metaanhapet. Kaubanduses esineb enamjaolt 85–99% lahuseid. 2010. aasta seisuga on metaanhappe hind olnud keskmiselt 650 €/tonn Lääne-Euroopas ja 1000 €/tonn USA-s. Leidumine: Metaanhapet esineb looduslikult kuuse- ja männiokastes, mesilaste mürgis kui ka sipelgate eritises, sellest ka rahvapärane nimetus sipelgape. Füüsikalised omadused: Terava lõhnaga, vedel, läbipaistev, söövitav, terava maitsega, hüdrofiilne sööbiv aine. Teistest karboksüülhapetest tugevam. Sisaldab kahe aineklassi omadusi- nii aldehüüd- kui ka karboksüülrühma. Kasutamine:
KTkarbonüülühendidaldehüüdid ja ketoonid,karboksüülhapped ja aminohapped,nende valemite koostamine,nimetuste andmine,füüsikalised ja keemilised omadused(võrrandid),metanaali,etanaali,metaanhappe ja etaanhappe omadused ja kasutamine. Karbonüülühendid: ühendid, mis sisaldavad karbonüülrühma. Aldehüüdid: ühendid, mis sisaldavad karbonüülrühma ja aldehüüdrühma. Ketoonid: ühendid, mis sisaldavad karbonüülrühma ja ketorühma. (Füüsikalisised omadused: kergesti lenduvad vedelikud,vees lahustuvad hästi, narkootilise toimega, kesknärvisüsteem) Metanaal: HCHO (gaasilises olekus, lahustub vees ja mürgine )( desifintseerimisvahend, anatoomilised preparaadid, vaikude tootmisel) Etanaal: CH3CHO ( kergesti keev vedelik (21'C) , mürgine, tekib organismis etanooli oksüdeerumisel) (kasutatakse vajalik aine keemiatööstustes) Metaanhape ehk sipelghape (mürgine, terava lõhna ja toimega ) ( Kasutatakse keemiatööstustes ja ka sipelgate kahjuritõrvek...
kütus? Välitermomeetrid 3. Etanooli tootmine? toodetakse kahel viisil- kas naftast eraldatud eteeni ja vee vahelisel reaktsioonil või siis tärklisest ja tselluloosist. Nende lagunemissaadus glükoos kääritakse. Destilleerimise abil puhastatakse sellest etanool. 4. Karboksüülhappe tunnusrühm? COOH 5. Tuntumad karboksüülhapped? Metaanhappe Etaanhappe Molekuli valem HCOOH CH3COOH Rahvapärane nimetus Sipelgahappe Äädikhappe Värvus Värvusetu Värvusetu Lõhn Teravalõhnaga Teravalõhnaga Kasutamine Keemia-tekstiili ja keraamika -tööstus Söögi valmistamiseks 6. Oblikhape? ehk etaanihappe
Alkoholid on sellised süsivesinikest tuletatud ühendid, milles üks või enam vesiniku aatomit on asendatud ühe või enama hüdroksüülrühmaga. Tähtsamad alkoholeon metanool ja etanool. Metanool: · CHOH · Suurim süsinikuühendite rühma - alkoholide kõige lihtsam esindaja. · Metanooli võib saada metaan oksüdeerimisel. · Lihtsam on metanooli saada CO redutseerumisel. · Metanool on värvitu, põletava maitsega mürgine vedelik. · Keemis temperatuur 65° · Seguneb veega igasuguses vahekorras. · Metanooli väiksemate koguste sisse võtmisel võib see põhjustada pimedaks jäämist jt raskeid tervisehäireid. · Metanooli kasutatakse tööstuses lahustina, mootorikütusena ja mitmesuguste ainete valmistamiseks. Etanool: · CHCHOH · Tähtsaim ja tuntuim alkohol. · Saadakse pärmseenekeste toimel suhkrute lahusele, seda nimetatakse alkoholi käärimiseks. · Etanool on...
Arvutused: näitena on toodud arvutuskäik, kui C=0,1n 1) Lahuse erijuhtivus S/m 2) Lahuse ekvivalentjuhtivus 3) Dissotsiatsiooniaste (nõrkade elektrolüütide korral f=1) 4) Näiline dissotsiatsioonikonstant Näiliste dissotsiatsioonikonstantide keskmine Katsevea arvutus: Käsiraamatus on metaanhappe dissotsiatsiooni konstant K=1,772 · 10 -4 , seega on minu leitud tulemuse suhteline viga 107-100=7% Järeldus ja hinnang: Arvutuste põhjal leitud dissotsiatsioonikonstant on küllalt lähedane kirjandusest leitud konstandile, seega võib lugeda katse õnnestunuks.
OH O Cl O + CH4 Cl O + H2 O ONa Cl O + NaOH Cl O + CH3OH 31. 50 cm3 vees lahustati 5 cm3 metaanhapet (= 1,22 g/cm3). Leia tekkinud lahuse protsendiline kontsentratsioon. 32. Segati 10 g 80 %-list ja 40 grammi 5 %-list metaanhappe lahust. Arvutada tekkinud lahuse %-line kontsentratsioon. 33. Kui suur ruumala vett tuleb lisada 20 grammile 50 %-lisele etaanhappe lahusele et saada 15%-line lahus? 34. Mitu grammi sidrunhapet tuleb lisada 30 grammile 5 %-lisele lahusele et saada 20 %-line lahus? 35. Mitu grammi 10 %-list naatriumhüdroksiidi lahust kulub 1,0 cm3 metaanhappe (= 1,22 g/cm3) neutraliseerimiseks? 36. Mitu grammi propüületanaati tekib 10 cm3 propaan-1-ooli (= 0,804 g/cm3) reageerimisel 20 cm3
Karbonüül ja karboksüülühendid Kirjuta karbonüülühenditele iseloomulikud rühmad, nimetuste lõpud 3. Karbonüülrühmad, aldehüülrühmad, ketorühmad. Aldehüüdide nimetuste tunnuslõpuks on liide- aal,mis lisatakse tüviühendi nimetusele. Iseloomustada metanaali ( valem, 40% vesilahus, omadused, kasutusalad) HCHO-värvitu ja terava lõhnaga, väga mürgine gaas, lahustub vees ja vesilahust nimetatakse formaliiniks. Kasutatakse värvides, lakkides jne. Iseloomusta etanaali (valem, omadused, kasutamine) CH3CHO- värvitu, omapärase lõhnaga ning madala keemistemperatuuriga vedelik. Lahustub hästi vees, etanoolis ja benseenis. Väga mürgine aine mis kahjustab siseelundeid, eriti maksa. Iseloomusta propanooni (valem, rahvapärane nimetus, omadused, kasutamine) CH3 CO CH3 rahvapärane nimetus: atsetoon, meeldiva lõhnaga kergesti süttis vedelik, keemis temperatuur on 56oC , lahustub hästi vees ja on ise heaks lahustiks paljude orgaanilistele ainetele, ka...
Materjalteaduse instituut TTÜ Füüsikalise keemia õppetool 8FK Töö pealkiri: Esterdamise reaktsiooni tasakaalukonstandi määramine Üliõppilane: Õpperühm: YASB-41 Töö teostatud: 18.04.2012 Arvestatud: Töös määratakse tasakaalukonstant lahuses toimuvale reaktsioonile CH3COOH + C2H5OH CH3COOC2H5 + H2O. Katse käik: 50 ml mahuga klaaskorgiga suletatavatesse täiesti kuivadesse kolbidesse pipeteeritakse esimene segu ja vastavalt praktikumi õppejõu korraldusele osad lahustest 2-7: 1. 5 ml 3n HCl + 5 ml vett 2. 5 ml 3n HCl + 5 ml etüületanaati 3. 5 ml 3n HCl + 4 ml etüületanaati + 1 ml vett 4. 5 ml 3n HCl + 2 ml etüületanaati + 3 ml vett 5. 5 ml 3n HCl + 4 ml etüületanaati + 1 ml etanooli 6. 5 ml 3n HCl + 4 ml etüületanaati + 1 ml etaanhapet 7. 5 ml 3n HCl + 4 ml...
Joonis Arvutused on tehtud MS Excelis; ümardasin tulemused pareminiloetavaks MS Word'is ARVUTUSKÄIK (tabeli esimese rea alusel) 1) Lahuse erijuhtivus S/m 2) Lahuse ekvivalentjuhtivus 3) Dissotsiatsiooniaste (nõrkade elektrolüütide korral f=1) 4) Näiline dissotsiatsioonikonstant Näiliste dissotsiatsioonikonstantide keskmine Käsiraamatus on metaanhappe dissotsiatsiooni konstant K=1,772 · 10-4 Suhteline viga KOKKUVÕTE Katseviga tuli päris väike, mis tähendab, et lahjendused olid õigesti tehtud ja antud meetodit saab kasutada aine dissotsiatsioonikonstandi määramiseks.
29. Mis on alkeenid, alkadieenid ja alküünid? Alkeenid süsivesinik (koosneb Cst ja Hst) , milles on kakskikside Alkadieenid süsivesinik, milles on kaks kaksiksidet. Alküünid süsivesinik, milles on kolmikside. 30. Nitreerimine, Zinini reaktsioon ja esterdamine. Nitreerimine kui ühendisse viia nitrorühm NO2 Zinini reaktsioon e aniliini saamine- Esterdamine alkohol+karboksüülhape võrdub ester+vesi. 31. Mis on seebid? Seebid on rasvhapete soolad 32. Metaanhappe omadused ja kasutamine. Valem. H-COOH metaanhape ehk sipelghape · Terava lõhanga · Värvuseta · Vedelik · Kontsentreeritult nahale sattudes põletab a) Eemaldab katlakivi b) Lahusti c) Tekstiilitööstuses kangaste värvimisel d) konserveerimisel 33. Estrite füüsikalised omadused. · Meeldiva lõhnaga · Narkootilise toimega · Vedelad või tahked · Veest kergemad 34. Rasvade leidumine.
Etanool: C6H12O6 -> 2CH3CH2OH + 2CO2 5) Võrdle alkaanide ja alkoholide struktuuride valemeid. Alkaan on süsivesinik, mille molekul sisaldab vaid üksiksidemeid aga alkoholil on üks või enam vesiniku aatomit asendatud ühe või enama hüdroksüülrühmaga ( -OH -rühmaga.) 6) Mis on alkoholide ja karboksüülhapete tunnus? Alkoholide tunnus on OH ja karboksüülhapete tunnus on COOH 7) Kirjuta reaktsioonvõrrand aluse ja etaanhappe vahel. 8) Millised on metaanhappe ja etaanhappe omadused? Metaanhape on väga terava hapu lõhnaga söövitav ja mõnevõrra mürgine vedelik, mis seguneb veega. Etaanhape on iseloomuliku hapu lõhnaga söövitav vedelik , mis tahkub toatemperatuuri lähedal (17 °C) ning seguneb veega. See pole mürgine, lahja lahusena kasutatakse seda toidu maitsestamiseks ja konserveerimiseks (marineerimiseks). 9) Iseloomusta süsihapet (valem, omadused) Süsihape ja etaanhape on väga sarnased
2 0,308 98,5 0,324 0,00105 0,0260 0,000214 3 0,385 94 0,340 0,000883 0,0218 0,000187 Arvutused Näitan arvutuskäigu tabeli esimese veeru alusel: 1) Lahuse erijuhtivus 2) Lahuse ekvivalentjuhtivus 3) Dissotsiatsiooniaste (nõrkade elektrolüütide korral f=1) 4) Näiline dissotsiatsioonikonstant Näiliste dissotsiatsioonikonstantide keskmine Käsiraamatus on metaanhappe dissotsiatsiooni konstant K=1,772 · 10-4 5) Suhteline viga Järeldus Määrasin elektrolüüdi vesilahuste elektrijuhtivust ja molaarset elektrijuhtivust real kontsentratsioonidel, milleks mõõtsin juhtivusnõus elektroodide vahel paikneva lahusekihi takistuse. Kõige täpsem tulemus käsiraamatust saadud dissotsiatsioonikonstandiga tuli kolmanda lahjenduse korral. Saime siis, et K = 0,000187, käsiraamatus aga on, et K=0,0001772. Katseviga tuli 15%.
tahked ained. Väikese süsiniku aatomite arvuga happed on veest tihedamad. Süsinikahela pikenedes tihedus kahaneb ning happed on veest ,,kergemad". Samas suunas väheneb ka lahustuvus vees. KHte toksilisus on eelkõige seotud nende happelisusega. o Asendamata KHd Metaanhape ehk sipelghape on terava lõhna, ärritava toimega mürgine vedelik, mida kasutatakse keemiatööstuses. Mesinikud tarvitavad seda kahjuritõrjeks. Nõgesekõrvetus ja sipelgahammustus. Metaanhappe eripäraks on see, et ta ilmutab ka aldehüüdide omadusi (nt on hea redutseerija). Etaanhape ehk äädikhape (anioon: atsetaat) pole üldse mürgine. Veiniäädikas (veini käärimisel õhu käes oksüdeerub etanool etaanhappeks), lahusti tööstuses, keemiasaaduste valmistamine, sisaldub ka toiduäädikas. Veevaba äädikhape külmub +16C juures ning moodustab jäätaolisi läbipaistvaid kristalle, sellepärast nimetatakse kontsentreeritud äädikhapet (üle 99,5%) ka jää-äädikhappeks.
4. KT materjal Karbonüülühendid: aldehüüdid ja ketoonid II kursus Aldehüüdid Ketoonid Kui karbonüülrühm CO on seotud 1H ja Kui karbonüülrühm CO on seotud kahe C 1C aatomiga on aatomiga on tunnusrühmaks aldehüüdrühm -CHO tunnusrühmaks ketorühm -CO- rühm ketoonide üldvalem on R-CO-R (R on süsivesinikrühm) H H+1 H C C+1 = O-2 CH3 - CO - CH3 H Nimetuse tunnuslõpuks -aal Nimetuse tunnuslõpuks -oon Tuntumad ained on metanaal ja Tuntum aine on atsetoon etanaal Aldehüüdide nimetused tuletatakse süsivesinike nimetusest, kus eesliide näitab C aatomite arvu valemis. Metanaal HCHO Etanaal CH3CHO Propanaal C2H5CHO Buta...
44 5) Mitu grammi oktaani tekib 34 grammi okta2,4,6trieeni hüdrogeenimisel kui protsessi saagis on 45 %? 6) Mitu grammi bensoehapet saadakse 13 grammi tolueeni oksüdeerimisel? 7) Kui palju vesinikkloriidhapet tekkis 35 grammi benseeni alküülimisel 56 grammi 1klorobutaaniga? 8) Kui palju etanaali on vaja võtta 34 grammi 67 %se etaanhappe valmistamiseks? 9) Kui palju soola tekkis 50 %se metaanhappe reageerimisel 23 grammi 5 %se baariumhüdroksiidiga?
44 5) Mitu grammi oktaani tekib 34 grammi okta2,4,6trieeni hüdrogeenimisel kui protsessi saagis on 45 %? 6) Mitu grammi bensoehapet saadakse 13 grammi tolueeni oksüdeerimisel? 7) Kui palju vesinikkloriidhapet tekkis 35 grammi benseeni alküülimisel 56 grammi 1klorobutaaniga? 8) Kui palju etanaali on vaja võtta 34 grammi 67 %se etaanhappe valmistamiseks? 9) Kui palju soola tekkis 50 %se metaanhappe reageerimisel 23 grammi 5 %se baariumhüdroksiidiga?
44 5) Mitu grammi oktaani tekib 34 grammi okta2,4,6trieeni hüdrogeenimisel kui protsessi saagis on 45 %? 6) Mitu grammi bensoehapet saadakse 13 grammi tolueeni oksüdeerimisel? 7) Kui palju vesinikkloriidhapet tekkis 35 grammi benseeni alküülimisel 56 grammi 1klorobutaaniga? 8) Kui palju etanaali on vaja võtta 34 grammi 67 %se etaanhappe valmistamiseks? 9) Kui palju soola tekkis 50 %se metaanhappe reageerimisel 23 grammi 5 %se baariumhüdroksiidiga?
1. ELEMENTIDE RÜHMITAMISE PÕHIMÕTTED 1.1. Elementide jaotus IUPAC’i süsteemis Reeglid ja põhimõtted, kohaldatuna eesti keelele: Karik, H., jt. (koost.) Inglise-eesti-vene keemia sõnaraamat Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus, 1998, lk. 24-28 Rühmitamine alanivoode täitumise põhjal 2. ELEMENDID Vesinik Lihtsaim, kergeim element Elektronvalem 1s1, 1 valentselektron, mille kergesti loovutab → H+-ioon (prooton, vesinik(1+)ioon) võib ka siduda elektroni → H- (hüdriidioon, esineb hüdriidides) Perioodilisusesüsteemis paigutatakse (tänapäeval) 1. rühma 2.1.1. Üldiseloomustus Gaasiline vesinik – sai esimesena Paracelsus XVI saj. – uuris põhjalikult H.Cavendish, 1776 – elementaarne loomus: A.Lavoisier, 1783 Elemendina: mõõduka aktiivsusega, o.-a. 1, 0, -1 3 isotoopi: 1 H – prootium (“taval.” vesinik) 2 H = D – deutee...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
