korraldas 1917. aastal Oktroobrirevolutsiooni. Ta oli arhitekt ning teda mäletatakse kommunistliku partei, Nõukogude Liidu asutaja ning esimese juhina. Kui enamlased lõpuks võitsid kodusõja, asutatigi Nõukogude Liit 1922. aastal ning see oli esimene kommunistlik riik maailmas. Ta polnud rahul senise poliitilise ning majandusliku korraldusega mille tõttu asutaski ta Nõukogude Liidu selleks et toimuks sotsialistlik revolutsioon, mis vabaneks senisest kapitalistlikust korrast. Lenin hindas kõrgelt Marxi, Saksamaa marksistlikku liikumist ning selleaegse Saksamaa tööstust ja tehnoloogiat, mis oli eeskujuks Venemaale ja tema ideed marksismi ja kommunismi kohta said ka tuntuks kui leninism. (BBC; Leo Leonidov) . Lenini portree: http://dic.academic.ru/dic.nsf/ruwiki/186 3 Lenini perekond ja haridustee Vladimir Iljitš Uljanov (ehk Lenin) sündis 22
Esiteks juba seetõttu, et vangi sattumise tagas talle ka purjus peaga Künka Otto tapmine. See omakorda tekitas teistes küla elanikes hirmu, mis omakorda viis selleni, et kõik tõrjusid Villut ja ta sotsiaalelu hävines. Suurt segadust külvas veel Anna naasmine oma kodutallu. Kohtudes meenus neile mõlemale nende lapsepõlvearmastus, mis süttis uuesti leegitsema. Nende kahe inimese kooselu vastu seisid aga mitmed asjaolud, alustades tolleaegsest kapitalistlikust ühiskonnast ja lõpetades nende kahe talu vahelise vana vihavaenuga. Ühiskonnas oli sel ajal nägemus, et kellegil ei sobi liiga tõsiselt suhelda oma klassist madalamatega ja kuna Katku talu oli palju väiksem ja väärtusetum, kui Kõrboja, oli Anna ka klassi poolest Villust ülem. Samuti oli Annal linnas omandatud haridus, kuid Villu oli vaid maakas. Vihavaenu tõttu ei soositud Villu Kõrbojale peremeheks minekut, kartes, et kui ta saab ka
lemuse ja alluva roll pole enam nii rangelt mratud. SOTSIAALTEADLASED TSTUSHISKONNAST (nende phimtted) Adam Smith ( 1723-1790) - vabaturumajandusest Propageeris kujunevaid turumajandussuhteid, olles veendunud nende paremuses. Rhutas, et vrtusi loob majanduses inimt (nn. t-vrtusteooria). Vabaturumajanduse toetajad vitsid, et turg juhib majandust. Mistsid hukka vliskaubanduse piirangud ja riikliku protektsionismi ning toetasid vabakaubandust. Karl Marx (1818-1893) - kapitalistlikust tootmisest ja klassisuhetest Kapitalism thendas Marx'i jaoks niisugust tstushiskonda, kus tootmisvahendid (masinad jne.) ja toodang kuuluvad he klassi - kapitalistide ehk kodanluse eraomandisse. Oma phiteoses ,,Kapital'' ti ta vlja kapitalistliku tootmise kaks phijoont - vltimatu vajaduse: * toota kasumit * psida konkurentsis
Külma sõja lõpetas ametlikult Gorbatšov. Ta ütles lõplikult lahti senini käibel olnud Nõukogude arusaamast, mille kohaselt vägivald, mida kasutatakse ellu viimaks kommunistlikku utoopiat, on igati õigustatud. Tegu oli tohutu murranguga, kuna kogu NSV Liit, kaasaarvatud idablokk, oli rajatud ning kontrollitud läbi terrori. Samuti oli oluliseks aspektiks mõistmine, et senine, sotsialistlik majandusmudel ei olnud end õigustanud. Moskva oli langenud sõltuvusse kapitalistlikust Läänest. Riigisised majandusraskused väljendusid üleüldises elatustaseme languses. Külma sõda on nimetatud ka ajaloo pikimaks rahuperioodiks. Hirm tuumapommide ees hoidis ära sõjalised väljaastumised suuriikide vahel. Näiteks „tuumasõõr“ Kuuba ümbruses. Sellele vaatamata võisteldi omavahel väiksemates kriisikolletes, mis haarasid kõrvalisemaid piirkondi. Selleks oli ideaalne Vietnami sõja puhkemine. USA ja NSVL kasutasid
Kaasaegases anarhistlikus mótlemises on tóenäoliselt mitmeid uusi voolusid, aga Barbara Goodwini on viidanud konkreetsemalt just 2 uuele lahknevale anarhismi voolule tänapäeval: Anarhokapitalismile jar 60-70nadatel väljakujunenud liikumisele, mis idealiseerib inimese isiklikku pógenemist arenenud kapitalistlikust ühiskonnast ja tema nn vaimset vabanemist. Anarhokapitalism on iseenest huvitav teooria - kuigi on natuke raske ette kujutada kuidas ta täpsemalt aitaks kaasa inimühiskonna arengule saavutamaks sóltumatust, vabadust, vórdsust ja likvideeriks róhumist? :-) Loojaks peetakse Murray Rothbardi kes jóudis selleni, ühendades omavahel klassikalise liberalismi (mis taotleb reziimi kus oleksid tagatud óigused vórdsusele,
tootmisviis jõudsamalt kui katoliiklikes või mittekristlikes maades. · Protestantlikud väärtused soosivad tööarmastust, kokkuhoidlikust, ausust ning arvepidamist. · Kapitalismi juhtmõtteks oli rikkuse kogumine, enesedistipiin ja ratsionaalsus. · Kapitalist ei naudi töö tulemust, vaid paigutab selle uuesti tootmisesse, et jõukust veelgi suurendada. 7. Iseloomusta K.Marxi arvamust kapitalistlikust tootmisest ja klassisuhetest · Kapitalism tähendas Marxi jaoks niisugust tööstusühiskonda, kus tootmisvahendid ja toodang kuuluvad ühte klassi kapitalistide e kodanluse eraomandisse · Teine ühiskonna põhiklass töölised e proletariaat on vaba küll õiguslikult, kuid mitte majanduslikult · Kuigi Marx kritiseeris teravalt proletariaadi olukorda oli ta kapitalismi tugev pooldaja 8
efektid erin. riftid mitmevrviline tekst vrvil. Paber vms geom. Kujundid(tekstina) tagajrjed ei aploteeritud, neid ei mistetud vastuseis fa.(itaalias) ja bol. (venemaal) smpaatia riigi poolt rakeelamine thtsus ebatradits. Phimtted kirjanduses uued tehnikad(montaa, kollaa), mis mjutab ka 20. Saj. kirjandust VLADIMIR MAJAKOVSKI Looming Alust, futuristliku luulega, pooldas revolutsiooni, nukogude vimu leolek kapitalistlikust maailmast, ka ameerikast Palju thelepanu leninile(poeeme, luuletusi) Kriitika, satiir Nidendid(Lutikas) Armastus inimkonna vastu NB! Majakovski trepp(vrsid kirjutas niimoodi) Srrealism- unenolisus, alateadvus, hallutsinatsioonid, ei ole loogikat. Prantsusmaal 1919 Miste : Appollinaire Juht: andre breton S. Freud: loomingu lhtealuseks on alateadvus, unenod, ngemused Eesmrk elunhtuste kaose vastuvtmine ja edasiandmine
korraldamises),vabameelsus inimsuhetes, heaoluühiskond, inimõigused, ÜK sektorite eristatavus ja seotus 3. Tööstusühiskonda käsitlevad teooriad: nimeta kuulsamad teoreetikud ja kirjelda nende teooriat4tk · Adam Smith vabaturumaj; rõhutas et väärtusi loob majanduses inimtöö.Indiviidid peavad oma kasu suurendamiseks osutama üksteisele teenuseid, ostma ja müüma kaupa või tööjõudu. · Karl Marx kapitalistlikust tootmisest klassisuhetest; Kapitalism tähendas Marxi jaoks niisugust tööstusühiskonda, kus tootmisvahendid ja toodang kuuluvad ühte klassi- kapitalistide e kodanike eraomandisse. Kapitalistliku tootmise kaks põhijoont: toota kasumit ja püsida konkurentsis. · Max Weber kapitalistliku tootmisviisi vaimsetest eeldustest; · Emile Durkheim solidaarsuse ja väärtusnormide rollist ÜKs; . Ühtviisi ohtlikud on nii
rahvusvaheline sünnitunnistus ka VSFNV-le. Nimelt oli VSFNV moodustis, mida keegi maailmas riigina ei tunnustanud ja mis oli igast küljest ümber piiratud. Tollane riigijuht Lenin on vaimus- tusega kirjeldanud "läbimurret kapitalistlikust piiramisrõn- gast", mida VSFNV-le tähen- dasid lepinguga saadud Eesti-poolne de iure tunnustus ja vaba koridor Venemaa suht- lemiseks ja kaubavahetuseks muu maailmaga. Kasutatud materjale: 1. http://www.hot.ee/vabadussoda/ 2. http://www.wikipedia.ee/w/index.php?title=Eri%3AOtsimine&search=vabaduss %C3%B5da 3. http://www.google.ee/webhp?sourceid=navclient&ie=UTF-
teeme. 2. Metafoorsete mõistete süsteemsus Metafoor on oma olemuselt kogemuslik ja kultuuriline. Me ei kasuta väljendeid millestki rääkimiseks juhuslikult, vaid nende tähenduse tõttu ja kuna metafoorne mõiste on loomult süsteemne, on süsteemne ka keelekasutus, mida me mõiste teatud aspektist kõnelemiseks kasutame. Metafoorist ,,AEG ON RAHA" tuleneb, et AEG ON PIIRATUD RESSURSS ning sellest omakorda, et AEG ON HINNALINE VARA. Aja seletamine raha kaudu tuleneb meie kultuurist - kapitalistlikust süsteemist - kus aeg on piiratud ressurss eelkõige tänu töö seostamisega selle sooritamiseks kuluva - mõõdetava ajaga, millelt makstakse palka.. Need on liigendusmetafoorid - raha liigendab aja tähendust jaotab osadeks, selgitab. Keelelised metafoorid on süstemaatiliselt seotud metafoorsete mõistetega, saame metafoorseid keeleväljendeid kasutada metafoorsete mõistete uurimiseks ning sel kombel saada selgust ka oma tegevuste metafoorsest loomusest. 3
eluviis. Töö tegemine muutus lihtsamaks ning tootmine masinate abil kiiremaks ja efektiivsemaks. Massiline tehaste rajamine 7. Võrdle industriaalset ja postindustriaalset ühiskonda Erinevalt industriaalsest ühiskonnast kasutatakse postindustriaalses ühiskonnas kõrgtehnoloogiat ning tähtsal kohal pole enam lihttöölised, vaid kõrgelt haritud spetsialistid 8. Iseloomusta Karl Marxi arvamust kapitalistlikust tootmisest ja klassisuhetest K. Marx näitas, et toote väärtus on määratud tööjõuga, mis selle tootmiseks on kulunud. Kuna töölised ei saa oma töö eest võrdset palka toote müügihinnaga, siis kapitalist saab kasu tööliste arvelt ja ekspluateerib töölisi. Kapitalistlik kord ei lase õiglasel jaotusel tekkida. Mõte on õige ning nii on väitnud ka Adam Smith ja David Ricardo, olles Marxiga samadel seisukohtadel
masstarbimine heaoluühiskonna teke(inimeste sotsiaalsed garantiid on tagatud) kõige olulisemaks saab keskklass TEADMUSÜHISKOND teadmiste ja teaduse rakendamine tehnoloogiates ühiskonna hüvanguks I infoühiskond kus info kättesaadavus on viidud täieduseni ja info valdamisest sõltub sinu käekäik ühiskonnas Sotsiaalteadlased tööstusühiskonnast Adam Smith Karl Marx Max Weber Emilé Durkheim Vabaturumajandusest Kapitalistlikust Kapitalistluku Sotsioloogiateaduse propageeris tootmisest ja tootmisviisi rajaja. turumajandussuhteid, klassisuhetest. vaimsetest Tööjaotuse rõhutas et väärtusi Uskus, et tunnete eeldustest. põhifunktsioon on loob majanduses ja traditsioonide Saksa nimekaim sotsiaalse inimtöö asemele peab sotsioloog solidaarsuse
nõuab suhteliselt vähem kapitali ja annab kiiremini kasumit. Kui kergetööstuses on juba kasum tulemas, algab rasketööstuse arendamine. Sotsialistlikes riikides seisneb industrialiseerimine suurtööstuse, esmajoones rasketööstuse ja selle südamiku – masinatööstuse plaanipärases arendamises. See kindlustab sotsialistlikku korda, tagab riigi tehnilise ja majandusliku sõltumatuse kapitalistlikust maailmast. NVSL alustas industrialiseerimist 1926. aastal. Sundkollektiviseerimine. 1920. aastate lõpul tekkisid NSVLs raskusi viljavarumisega. Riik aga vajas vilja kasvava tööliskonna ja sõjaväe toitmiseks. Stalin asus tarvitama vägivalda. Talupoegadelt konfiskeeriti jõuda kõik viljatagavarad, vilja varjamise eest ähvardas surmanuhtlus. Selle tulemusena puhkes NSV Liidus 1932. aastal suur nälg
Külma sõja lõpp Külma sõja lõpetas Gorbatsov. Kõige olulisem oli, et peasekretär ütles lahti senisest Nõukogude arusaamast, et vägivald, mida rakendatakse kommunistliku utoopia elluviimiseks, on igal juhul õigustatud. Tegu oli tohutu murranguga, sest kogu NSV Liit ühes selle ,,välise impeeriumiga" Euroopas (idablokk) oli üles ehitatud terrorile. Teiseks oluliseks faktoriks oli tõdemus, et sotsialistlik majandusmudel ei olnud end õigustanud ning Moskva oli langenud sõltuvusse kapitalistlikust Läänest. 9 Aastal 1980, Külm sõda jõudis dramaatilise lõpuni. Riik oli majandusega raudse eesriide taga hädas. Venemaal oli pikk rida inimesi, kes ootasid, et osta toitu. Neil pidid olema kupongid valitsuse jaoks selleks, et osta sokke. Mõned ajaloolased usuvad, et triljoneid dollareid, et nii USA ja NSVL-s oldud tuumarelvade ja tavaliste armeed oli põhjustanud probleeme Venemaal. Seal oli ka palju nõudlusi vabaduse elanike raudse eesriide taga.10
kes eraelus alluvad kehtivatele moraali- jms. normidele. Foucault pakub vastukaaluks välja "esteetilise eneseloome" taktika, toetudes hellenistliku ajastu eneseloometehnikatele ja lähtudes nietzschelikust nägemusest maailmast, mis "loob end nagu kunstiteost". Foucault kirjeldused distsiplinaarühiskonnast vaid kinnitavad Lääne marksistide juba 1960. aastatel esitatud väidet, et Nõukogude "sotsialistlik" ühiskond ei erine õigupoolest kuigivõrd oma raudse eesriide tagusest kapitalistlikust sõsarast. Juba tunduvalt viljakam on Foucault' tees, et võim toodab inimesi ja teadmist ning vastupidi--teadmine ja inimesed toodavad omakorda võimu. Selle hüpoteesi rakendamine nõukogude aja uurimisele peaks välistama senised liigteravad opositsioonid keskvõimust ning seda toetavaist institutsioonidest lähtuva ametliku "reaalsuse" ja indiviidide argielu tegelikkuse vahel ning muutma analüüsi nüansseeritumaks, "pehmemaks" ja dünaamilisemaks. Niisamuti sobib
tarbekaupade tootmise. Nõukogude Liit pidi muutuma industriaal-agraarmaaks. · Tõsteti järsult elanikkonna maksukoormat · Riigilaenukampaaniad rahvale täiendavaks maksukoormaks · 70% kerge- ja toiduainetööstuse kapitalimahust paigutati ümber rasketööstusesse · Tööstuses nähti ette indrustrialiseerimise jätkamist eesmärgiga tagada jäädavalt N. Liidu majanduslik iseseisvus ja kõrvaldada majanduslikku sõltuvusse sattumise oht kapitalistlikust maailmast. · N. Liit saavutas rahva kannatuste arvel olulise edasimineku tööstuses. Väljavedu hakkas ületama sissevedu ning väliskaubandus hakkas andma kasumit. Põllumajanduse kollektiviseerimine · Suur maksukoorem, vilja rekvireerimised ning põllumajanusliku inventari sundmüük kurnas jõuka talupoja majanduslikult välja · Kulaku kui klassi likvideerimine
Näiteks Saksamaale määrati 7 reparatsioonideks 132 miljardit kuldmarka (Reimer). Sellest 52% sai endale Prantsusmaa, Briti impeerium 22%, Itaalia 10 % , Belgia 8 % ja ülejäänud jagunes teiste rahulepingule alla kirjutanud riikide vahel. Väga oluliseks Esimese maailmasõja tulemuseks oli ka, et suur Nõukogude Liidu impeerium ütles lahti kapitalistlikust süsteemist, mis tähendas rahvusvahelise turu kahanemist. (Krinal 1995: 22-25) Kagu-Idas ja Kagu- Aasias haaras Jaapan endale suuri turge. Jaapani väliskaubandus kasvas sõjaeelse perioodiga võrreldes kolm korda ja tööstus- toodangu väärtus üle viie korra. Sõda oli Jaapani ettevõtjatele tõeliseks kullavihmaks. (Krinal 1995: 159) 1.3 Maailmamajandus peale esimest maailmasõda 1920-ndate alguses tahtsid enamik inimesi pärast raskeid sõja aastaid elu nautida, see soodustas
Revolutsioonide tulemusena vähenes kaubanduse osatähtsus üldises majanduses ja suurenes tööstuskapitali osatähtsus. Esindajate eesmärgiks oli sotsiaalne teooria, kus esitatakse väärtusi ja tavasid ideaalse riigina või ühiskonnana. More idee oli, kus kõik tootmisvahendid kuuluvad kogu rahvale. 11) Kuidas areneb kapitalistlik ühiskond Karl Marxi käsitluses ja kuhu see areng välja viib? Marksismi olemus Pidas tähtsaks töölisklassi. Ta räägib kodanlikust ehk kapitalistlikust ühiskonnast mis koosneb järgmistest klassidest: 1.töölised (tööjõud) 2.kapitalistid (tootmisvahendid) Kapitalistid rikastuvad tööliste arvelt (nende higist ja vaevast). Marxile ei meeldinud et nii sotsiaalne ebavõrdsus suureneb ( rikkad saavad rikkamaks ja vastupidi, et lõhe suureneb eri kihtide vahel). Marxi nägemuse kohaselt peab tekkima sotsialism, et tootmisvahendid kuuluvad ühiskondlikku omandisse. Kapitalism vastupidi põhineb eraomandil.
Moemajas ringlesid ka Moskva saadetud instruktsioonid ja moeprognoosid,kuid nende vastu väga suurt huvi ei tuntud. Tallinna moemaja hea maitse oli pigem Moskvas väga hinnatud. Soome mood Põhiline mõju oli televisioon, mille põhjal tehti Silueti kompiltsioonid. Lenita Airistolt võeti jäljendust tänavamoe jaoks. Lenita on Helsinki ajakirjanik ja ettevõtja, kes käis kohal Tallinna moemajas et pildistada ja leida ideoloogiliselt õigeid rõivastuid, mis oleks vaba kapitalistlikust kommertspainest ja elitaarstusest. Lääne-ja Ida-Euroopa moetööstus Ida-Euroopa põhimõte oli teha koostööd suurte rõivatööstuse ettevõtetega. Seega ka Nõukogude Liidu moemajad olid sunnitud valmistama igal aastal suure hulga mudeleid suurtootmise tarbeks,mille viljad kujutasid polettidele jõudes nii kangavalikuid, kui ka moejoone poolest kahjuks vaid demonstratsioonidel näidatud unelmate lahjendatud versioone
andmata, saada ühiskonnalt mitmesuguseid hüvesid. Kui töövõimeline inimene elab ja sööb, kuid ei tööta, siis tähendab see, et ta ,,sööb" võõra töö tulemusi [...] Kommunistliku ühiskonda saab üles ehitada ainult kõigi nõukogude inimeste vaba ja kohusetruu tööga. Kommunism ja töö on omavahel lahutamatud. Kuigi sotsialistlikus ühiskonnas ei olnud tööpuudust ja kõik pidid töötama, jäädi majanduslikult kapitalistlikust süsteemist järjest rohkem maha? Miks? Sotsialistlik süsteem garanteeris kõigile töö. Kas sellega kaasnes ka inimeste varanduslik võrdsus ja vaesuse puudumine? Kas kapitalistlikus ja turumajanduslikus süsteemis on tööpuudus paratamatu? Kas selles süsteemis kõik tahavad töötada? Põhjenda. Kui inimene ei taha tööl käia ja tal on ka piisavalt raha sellise eluviisi jaoks (näiteks sai päranduse), kas siis tuleb temasse suhtuda kui muidusööjasse ja parasiiti, kes
A majanduskasvu seiskumine A krahh. Lahendus: vabamajandus. Tõestas, et rahvusvaheline tööjaotus ja spetsialiseerumine on kasulik kõikidele riikidele ja rahvastele. Näitas, et piiranguid kehtestav riik kahjustab eelkõige iseennast. Töötas välja suhtelise eelise seaduse. Teemad 13 ja 14 Marksism ja Karl Marx Marksismi olemus Pidas tähtsaks töölisklassi. Ta räägib kodanlikust ehk kapitalistlikust ühiskonnast mis koosneb järgmistest klassidest: 1.töölised (tööjõud) 2.kapitalistid (tootmisvahendid) Kapitalistid rikastuvad tööliste arvelt(nende higist ja vaevast). Marxile ei meeldinud et nii sotsiaalne ebavõrdsus suureneb( rikkad saavad rikkamaks ja vastupidi, et lõhe suureneb eri kihtide vahel). Marxi nägemuse kohaselt peab tekkima sotsialism, et tootmisvahendid kuuluvad ühiskondlikku omandisse. Kapitalism vastupidi põhineb eraomandil.
Diktatuuri teke. Eraomand likvideeritud. Sotsialismist peab edasi saama kommunism, kus kõigile antakse vastavalt vajadustele (klassivaba ühiskond, kõik võrdsed). 19 saj keskel tegelikkuses domineeris tsentraalsus ja teoreetilises suunas esines turumajandus. 20 saj lõpus on seis sisuliselt sama. 22) Marksismi olemus? Püüa selgitada marksismi suurt mõjuvõimu 19. sajandi II poolel? Marksismi olemus Pidas tähtsaks töölisklassi. Ta räägib kodanlikust ehk kapitalistlikust ühiskonnast mis koosneb järgmistest klassidest: 1.töölised (tööjõud) 2.kapitalistid (tootmisvahendid) Kapitalistid rikastuvad tööliste arvelt (nende higist ja vaevast). Marxile ei meeldinud et nii sotsiaalne ebavõrdsus suureneb ( rikkad saavad rikkamaks ja vastupidi, et lõhe suureneb eri kihtide vahel). 23) Milles seisnesid K. Marxi õpetuse põhilised vead? Marxi maailmakirjelduse kõige ilmsem viga puudutab klasse. Marx ei näinud ette seda, mida
keiserriigi ihus..." Timo otsustas jääda oluline verstapost eestlaste kultuurielus · Kross kirjutas väga poliitilisi teoseid Tal ja naisel palju võimalusi ringi reisida ja teha, mis soovisid, palju privileege Proosa Nõukogude Eestis Kehtiv suund sotsialistlik-realism Kuj. Kommunistliku ülesehitust kirjandusnõuded Inimesed teel kommuntistliku suuna poole (tegelased) Teose alguses inimene läbi imbunud kapitalistlikust... Lõpus saab aru, et kommunism õigem ja hakkab seda juurutama Alles 60ndatest hakkab Eesti kirjandus uuesti mõju avaldama, F.Kafka Kultuuur saab suuremat mõju kapitalistlikest riikides Kafka-kõige paremini tabanud 20. Sajandi olemuse, väga realistlik, tekib juhistatus, mis viib kõik absurdini nagu unenägu, Nihestatusega tuleb esile uus põlvkond kirjanikke 60ndatel ARVO VALTON 1935 63'l kirjandusse ,,Veider soov"- novelli kogu
loobumine ja olmelistele küsimustele keskendumine just äärmiselt produktiivse ,,kogu-ja- hoia" mentaliteedi domineerimisele, mis on kapitalistliku vaimsuse alustalaks. Siinkohal tuleb taas meelde M. Foucault, kes lähtub samast põhimõttest, uurides seksuaalsuse diskursuse õhutamist ja perverssuste juurutamist läbi nende eitamise ja represseerimise. Weberil oli väga tugev ühiskondlik närv ja ta tegutses vahelduva intensiivsusega ka poliitilisel rindel. Hoolimata oma kapitalistlikust ilmahoiakust toetas ta kahel käel streike ja ametiühinguid. Weber on eelkõige keskklassi ideoloog. Demokraatiat nägi ta vahendina tugevate karismaatiliste liidrite esilekerkimiseks, kes kui ,,demagoogid suruksid massidele peale oma tahte". Annus mirabilis ja Einstein Oleme semiootika sünniloo lahti harutamisel jõudnud aastasse 1905, mis on ajalukku läinud annus mirabilise nime all. Nüüd ning mitte kuidagi teistmoodi ei või me puudutamata
- masstarbimine - heaoluühiskonna teke(inimeste sotsiaalsed garantiid on tagatud) - kõige olulisemaks saab keskklass TEADMUSÜHISKOND teadmiste ja teaduse rakendamine tehnoloogiates ühiskonna hüvanguks I infoühiskond- kus info kättesaadavus on viidud täieduseni ja info valdamisest sõltub sinu käekäik ühiskonnas Sotsiaalteadlased tööstusühiskonnast Adam Smith Karl Marx Max Weber Emilé Durkheim Vabaturumajandusest Kapitalistlikust Kapitalistluku Sotsioloogiateaduse propageeris tootmisest ja tootmisviisi rajaja. turumajandussuhteid, klassisuhetest. vaimsetest eeldustest. Tööjaotuse rõhutas et väärtusi Uskus, et tunnete ja Saksa nimekaim põhifunktsioon on loob majanduses traditsioonide sotsioloog sotsiaalse inimtöö
Oluline on vabaneda identiteedist ja luua selle uusi vorme. Tuleb luua uusi subjektiivsuse vorme, paljust, pluralismi ja keskmetust identiteedi asemel. Teatud mõttes peavad kapitalismi ülimaks — ühiskondlikud voolud on dekodeeritud (võrreldes primitiivse eel- ja despootliku keskajaga). D ja G on sarnased Marxi ja Marcusega, kelle arvates kapitalism vabastab ahelatest, et veelgi enam nendesse köita. Skisofreenia on printsiip, mille kaudu subjekt põgeneb kapitalistlikust reaalsusest ja mis on emantsipatsiooni alus. D ja G propageerivad väikseid võitlusi fašismi ehk totalitaarsete koodide omaksvõtu vastu. Skisoanalüüs on sarnane Nietzshe võimuiha, Lacani libidinoosse ja Foucault` võimu kui produktiivse teguri kontseptsioonidele. 10. Lacan ja Zizek. Miks näeb maailma rikkaim mees Bill Gates välja nagu äbarik naabrimees? - Žižek ütleb, et see on refleks sellele, et enne on juba igasugused hästiistuvas ülikonnas
Tuleb luua uusi subjektiivsuse vorme, paljust, pluralismi ja keskmetust identiteedi asemel. Teatud mõttes peavad kapitalismi ülimaks ühiskondlikud voolud on dekodeeritud (võrreldes primitiivse eel ja despootliku keskajaga). Siiski kõikjal DETERRITORIALISATSIOON RETERRITORIALISATSIOON ja D ja G on sarnased Marxi ja Marcusega, kelle arvates kapitalism vabastab ahelatest, et veelgi enam nendesse köita. Skisofreenia on printsiip, mille kaudu subjekt põgeneb kapitalistlikust reaalsusest ja mis on emantsipatsiooni alus. D ja G propageerivad väikseid võitlusi faismi ehk totalitaarsete koodide omaksvõtu vastu. Skisoanalüüs on sarnane Nietzshe võimuiha, Lacani libidinoosse ja Foucault` võimu kui produktiivse teguri kontseptsioonidele. Oluline on D ja G ihavabastusprojketis uute mõistete loomine juur, juurestik, risoom, noom, platoo. Võõrandumine on erinevalt muudest sotsiaalpsühholoogia suundumustest D ja G l positiivne mõiste, I H A dekodeerimine.
Teleoloogia. Tööga inimene aktualiseerib oma potentsiaalsust aktualiseerib oma liigiolemust. 103 Võõrandumine: Inimeselt võetakse ära tema töö produkt. Inimene võõrandub oma tööst, liigiolemusest, kaasinimestest, maailmast ja iseendast. Võõrandumine pole individuaalne hälve, vaid ühiskondlik nähtus, mida reguleerivad tootlikud jõud ja majandussuhted. Tuleneb kapitalistlikust majandusest. Töö on saanud "vaenulikuks ja võõraks". Inimese sotsiaalne loomus Inimese tehnilised oskused tulenevad sotsiaalsest õppimisest. Inimeste ettevõtmised, töö, käitumine, eesmärgid on sotsiaalsed. Keskkonnas, kus töö on võõrandunud, kus inimesi sunnitakse eelistama omakasu ühiskasu asemel, murdub sotsiaalne solidaarsus, mis tekib ühiste eesmärkide nimel tehtava loomupärase koostöö näol. Lisaväärtusteooria Vaid töö määrab toote väärtuse
riigivõimu säilitamisele ja huvide realiseerimisele) ja teiseks ühiskonna poolt tunnustatud legitiimsuseks. Legitiimsus seadus peab olema saanud ühiskonnapoolse tunnustuse ja järgimist väärivuse. Legitiimsuskriis riigi põhilise kohustusena nähakse majandusliku kasvu kindlustamist, tootmise kooskõlla viimist ühiskondlike vajadustega ja sotsiaalse ebavõrdsuse vähendamist. Probleemiks on, et riik peab neid kohustusi täitma arenenud kapitalismi tingimustes, s.t olles sõltuvuses kapitalistlikust majandusest ja samas sekkuma majandustegevusse. Siit aga saab alguse arusaam tänapäeva kapitalistliku ühiskonna legitiimsuskriisist ühiskondlike nõudmiste taseme suurenemine on proportsionaalne legitiimsusvajaduste kasvuga. Kohe, kui riik ei suuda täita endale võetud kohustusi, väheneb rahva toetus riigi tegevusele ja riigis tekib legitiimsuskriis. 6. Õiguse ühiskonnakeskse legitimeerimise arengud. NB! ei tea kas see sobib siia!
annaabi.ee 
