·masinad ja seadmed (1/3 defitsiidist) ·transpordivahendid (1/5 defitsiidist) 2008 a. seisuga on Eestisse tehtud välismaiseid otseinvesteeringuid üle $ 13000 elaniku kohta. 12 Lembit Viilup, Ph.D, Eesti IT Kolledz Eesti väliskaubandusbilanss 13 Lembit Viilup, Ph.D, Eesti IT Kolledz Finants- e. kapitalikonto Kapitalikonto kajastab finantskapitali liikumist üle rahvusvaheliste piiride. Paljud kapitalikonto kirjed on laenud ja maksed vastavalt jooksva konto kirjetele. Positiivne saldo tähendab, et mingi riik on laenanud raha partneritele, et viimased saaksid osta laenajalt kaupa. Samas võib jooksva konto defitsiit sundida riike laenama raha, et maksta impordi eest. Kapitalikonto protseduurid on analoogsed teistega Kreeditisse kantakse sissetulev finantskapital.
välisinvesteeringud eestisse, eesti investeeringud välismaale, tulude ja kulude bilanss turismis, transpordis ning muudes majandusvaldkondades. Kõigile nimetatud probleemidele peabki vastuse andma maksebilanss. Maksebilansi võib jagada kolmeks osabilansiks: 1) Jooksev konto sellest kajastatakse kaupade, teenuste ja tulude eksporti ja importi ning erinevaid ühepoolseid ülekandeid (annetused, kingitused, välisabi, stipendiumid, rahvusvahelised preemiad jne) 2) Kapitalikonto - mis kajastab kapitali eksporti ja importi, mis toimub peamiselt investeeringute, laenude, deposiitide ja teiste finantsinstrumentide kaudu. 3) Reservid - Mis sisaldab muutusi keskpanga kulla ja välisvaluuta varudes. Analüüsides maksebilanssi ei käsitleta seda tavaliselt tervikuna vaid hinnatakse üksikute osabilansside seisu. Jooksva ja kapitalikonto hindamisel räägitakse selle ülejäägist kui eksport ületab importi, ning puudujäägist vastupidisel juhul.
seoses ettevalmistusega eurosüsteemiga ühinemiseks. · Eesti majanduse koguvälisvõlg alanes aastaga 5% ning moodustas aasta lõpus 16,6 mld eurot, olles 14% suurem kui SKP. Võlakoormuse vähenemise peamine allikas ülejäägiga jooksevkonto kõrval oli krediidiasutuste kohustusliku reservimäära vähenedes vabanenud varade paigutamine välismaale ja võetud laenude tagasimaksmine. 4. Jooksevkonto saldo peab alati võrduma kapitalikonto + ametlike reservide konto saldole, kuna maksebilanss konstrueeritakse kui arvestuslik üksus. Juhul kui maksebilansis on infopuudusel kajastamata jäänud deebet ja kreeditkirjeid, siis kasutatakse selleks maksebilansi rida vead ja täpsustused, sest statistiliselt peab maksebilanss alati olema tasakaalus (JK+FK+R+vead ja täpsustused= 0). Eesti maksebilansis oli 2010. aastal viga -51,3 mln eurot. 5. Autonoomsed tehingud võetakse ette kommertseesmärkidel, et saada kasu
· See on suhtarv %-des · = töötute arv: tööjõu arvuga*100% · Tööjõud = töötavad + aktiivsed tööd otsivad inimesed. · Intress on tasu raha kasutamise eest. · Mida kõrgem risk seda suurem intress INTRESS · Kodulaen 5-10%, pikk, tagatis maja · Krediitkaart 16-20% aastas · SMS laen( jube intress) aastas. 15. Maksebilanss näitab kui palju raha tuli riiki sisse ja kui palju läks välja. · Jaguneb : jooksevkonto (kaupade / teenuste muutus) ja kapitalikonto (raha liikumine) · Jooksevkonto ülejäägiga või puudujäägiga (defitsiit) · Vahetuskurss on ühe valuuta hind teise suhtes. · * Kaup* 12 LVL (Läti Latt). Mitu eurot? · Kurss 0,7409 · Eurodes = 12: 0,7409= 16. SKP arvutamine (kulumeetod) · SKP= C+I+G+ (X-M) · C- kodumajapidamiste kulutused · I- kodumaised koguinvesteeringud · G- avaliku sektori tarbimiskulutused · X (ekspert) M (import) = netoeksport 17. Tegevusvaltkonnad
d. halveneb pärast devalveerimist, kuid hiljem paraneb 10. Monetaarpoliitika: a. on poliitikute väljamõeldis oma tegevusetuse õigustamiseks b. lähtub ühest selgest lõppeesmärgist c. lähtub ühest või mitmest vaheeesmärgist d. tugineb rahandusministeeriumi tegevusele 11. Maksebilansi põhiosad on: a. kaupade eksport ja import b. kaubandusbilanss ja välisinvesteeringud c. jooksevkonto, kapitalikonto ja reservkonto d. ülekannete bilanss ja teenuste bilanss 12. Kitsendav fiskaalpoliitika on: a. majandustegevuse kitsendamine maksude suurendamise ja avaliku sektori kulutuste vähendamise teel b. majanduse iseregulatsiooni eitav c. majanduspoliitika, mis surub alla igasugused kõrvalekaldumised optimaalsest d. majanduse kitsendamine maksude vähendamise ja avaliku sektori kulutuste suurendamise teel 13
krediidiasutustele; 8) sanktsioonide rakendamine raharingluse kohta kehtestatud eeskirjade rikkujate suhtes. 16.03.2010 5 Valuutakomitee süsteem Valuutakomitee süsteemi tunnused: · fikseeritud vahetuskurss ankurvaluuta suhtes; · kogu keskpanga (Eesti Panga) poolt emiteeritud raha peab olema tagatud välisvaluutareservidega; · valuuta on täielikult konverteeritav nii jooksev- kui ka kapitalikonto tehingutes 16.03.2010 6 2 16.03.2010 Diskussioon · Mis on devalveerimine? · Kas Eestile oleks kasuks (olnud) devalveerimine? Põhjenda! 16.03.2010 7 Maksud ja vara · Riiklikud maksud, koormised, lõivud, trahvid ja
puudub igasugune erialane ettevalmistus voi on ta siis sellise erialase ettevalmistusega, mida antud piirkonnas ei vajata, kull aga mujal? *a. loomulikult tootu [strukt + frikts] b. heidutatud tootaja c. friktsionaalselt tootu d. struktuurselt tootu ----------------------------------------------------------------------------- --- Question 28 (1 point) Jooksevkonto olulise defitsiidiga kaasneb reeglina: a. kapitalikonto defitsiit b. ekspordi suurenemine c. valisinvestorite ettevaatlik suhtumine ja valisinvesteeringute juurdetuleku vahenemine d. valisinvesteeringute kasv ning uute valisinvestorite sisenemine turule ----------------------------------------------------------------------------- --- Question 29 (1 point) "Likviidsusloks" Keynesi kasitluses tahendab *a. situatsiooni, kus volakirjadelt makstavad intressid on nii madalad, et investoritel puudub huvi oma rahaga turule tulla b
ja ülekannete bilansist kaubandusbilanss=kaupade eksport-kaupade import teenuste bilanss= teenuste eksport teenuste import tulude bilanss=tulud välismaalt- tulud välismaale ülekannete bilanss = ülekanded välismaalt- ülekanded välismaale *kapitali ja finantskontod Kajastatakse kapitali eksporti ja importi( investeeringud, laenud, väärtpaberitehingud, hoiused) Bilanss=finantsvarade sissevoog- finantsvarade väljavoog *kapitalikonto ja jooksevkonto Kapitali liikumise majanduslikku mõju saab iseloomustada Y=C+I+G+(X-M) Seega Y-C=S+T=I+G+X-M ja siit (S-I)+(T+G)=(X-M) Devalveerimine- raha kursi langetamine välisvaluutade või kulla suhtes Revalvatsioon- rahvusvaluuta ametliku hinna tõstmine teiste valuutade suhtes *Üldjuhul kaubandusbilanss devalveerimise tõttu paraneb, erandjuhul halveneb. Võlakiri- väärtpaber mis sisaldab laenuvõtja kohustust maksta laen kokkulepitud
Teenuste bilanss 9 575 10 160 Kreedit 25 486 28 867 Deebet -15 911 -18 706 Tulude bilanss -3 483 -4 926 Ülekannete bilanss 1 959 2 660 KAPITALI- JA FINANTSKONTO 7 512 5 507 Kapitalikonto 279 90 Finantskonto 7 234 5 417 Otseinvesteeringud 5 601 6 901 Välismaal -1 043 -3 528 Eestis 6 645 9 430 Portfelliinvesteeringud 1 855 1 629 Nõuded 573 229
Finantsinspektsiooniga. Mis on valuutakomitee süsteem ja kuidas see toimib? Valuutakomitee süsteem on rahasüsteem, kus riigi keskpangal on väga piiratud võimalused teostada rahapoliitikat. Valuutakomitee süsteemi tunnused: 1. fikseeritud vahetuskurss ankurvaluuta suhtes; 2. kogu keskpanga (Eesti Panga) poolt emiteeritud raha peab olema tagatud välisvaluutareservidega; 3. valuuta on täielikult konverteeritav nii jooksev- kui ka kapitalikonto tehingutes. Kas te pooldate Eestis teostatavat maksupoliitikat (pean silmas kõigepealt seda, et üksikisiku tulumaksu määra on viimaste aastate jooksul vähendatud ja on plaanid veelgi vähendada)? Põhjendage oma arvamust! Usaldan riigi tegevust piisavalt, et olen nõus nende otsustega tulumaksu määra vähendada või mitte. Muidugi, eks raske on, aga tuleb hakkama saada kõigega. Kuidas inflatsioon mõjutab erinevaid ühiskonnakihte? Kas kõiki ühesuguselt? Põhjendage
rahapoliitika baseerum valuutakommitee süsteemil: fikseeritud vahetuskurss akurvaluuta Alkoholi-,tubaka-,pakendi-,elektri- ja kütuseaktsiis. Raskeveokimaks-maksustatakse Eesti suhtes,kogu Eesti Panga poolt emiteeritud raha peab olema tagatud kulla- ja liiklusregistrisse kantud veoste vedamiseks ettenähtud 12-tonnise või suurema registrimassiga välisvaluutareservidega,valuuta on täielikult konvereteeritav nii jooksev- kui ka kapitalikonto veoautosid või autoronge.Maksu maksav veoki omanik. Riiklik maks. Kohalikud maksud tehinguteks. kehtestatakse valla- või linnavolikogu määrusega vastavalt kohalike maksude seaduses sätestatud tingimustele. Maksud laekuvad kohalikku eelarvesse
A. friktsionaalselt töötu 0% B. struktuurselt töötu 100% C. heidutatud töötaja 0% D. loomulikult töötu 0% 25. Jooksevkonto olulise defitsiidiga kaasneb reeglina: Student Response Value Correct Answer A. kapitalikonto defitsiit 0% B. ekspordi suurenemine 0% Student Response Value Correct Answer C. välisinvestorite ettevaatlik suhtumine ja 100% välisinvesteeringute juurdetuleku vähenemine D. välisinvesteeringute kasv ning uute välisinvestorite 0% sisenemine turule 26. "Likviidsuslõks" Keynesi käsitluses tähendab
netoväljavool kahekordistus. Tulukonto saldole avaldas positiivset mõju tööjõutulude ülejäägi 40% kasv. Eesti residentide poolt välisriikides teenitud tulu ületas Eestis välistööjõule makstavat tulu 45 mln euro võrra, mis kinnitab välismaal töötamise hoogustumist. Esimeses kvartalis laekus jooksev- ja kapitaliülekannetena kokku 194 mln eurot ehk 2,5 korda enam kui aasta varem. Põhiline osa laekus kapitalikonto kaudu Euroopa Liidu abifondidest taristuinvesteeringuteks ja immateriaalse vara (saastekvootide) realiseerimisest. Kapitali netoväljavool finantskontol moodustas 72 mln eurot. Kui otse- ja portfelliinvesteeringute puhul toimus kapitali netosissevool, siis muude investeeringute puhul oli tegu netoväljavooluga. 6 Otseinvesteeringute sissevool ületas väljavoolu 232 mln euro võrra
25. Deflatsioon on inflatsiooni vastandprotsess. Selle käigus raha väärtus suureneb, mis väljendub hindade alanemises. 26. Nõudluse inflatsioon, kuluinflatsioon. Nõudlusinflatsioon– inflatsiooni tekitab suurenev nõudlus, rohkem raha kui kaupa Kuluinflatsioon – ettevõtjate kulutused tõusevad, siis tõusevad ka hinnad 27. Maksebilanss, jooksevkonto, finantskonto, kapitalikonto. Maksebilanss on riigi residentide ja mitteresidentide vahelisi majandustehinguid kajastav register. Jooksevkonto on tasakaaluarvestussüsteem eksporditavate ja imporditavate kaupade ja teenuste rahalise väärtuse vahel teatud ajaperioodil. Maksebilansi kapitali ja finantskonto kajastab pika- ja lühiajaliste investeeringute ning voogusid üle riigipiiri. 28. Suhtelise eelise mõiste väliskaubanduses.
Likviidsus o Reservid o Emissioonitulu võime ignoreerida maksebilanssi puudujääke, ilma, et see valuuta väärtust palju mõjutaks Usaldus kui stabiilne on kurss Maksebilanss Tehingud riigi ja välismaalima vahel Jooksevkonto kauplemine, Eestis ülejäägis (teenuste eksport) o Jooksvad tehingud: kaubanduse puudu- ja ülejääk; Intressid ja dividendid Kapitalikonto o Finantstehingud: laenud, investeeringud Vastandlikud eesmärgid Trilemma sul on valik kolme asja vahel, mida sa kõike tahad aga ei saa kõike, vaid ainult kaks o Mundell (1963) ja Fleming (1962) Osised o Usaldus, stabiilsus, kursid o Kohanemine, tasakaal, iseseisvus o Likviidsus, efektiivsus, kapitalivood 1. fix.kurs 2. Poliitika 3. Vood valida saab ainult kahevahel
valuutakomitee süsteemi olemus-fikseeritud kursi süsteem, mille puhul raha pakkumine ei s6ltu riigi keskpangast ning kogu ringlev paberraha on täielikult kaetud kulla. konverteeritava valuuta (ankurvaluuta) vm varaga 3 ühisjoont: 1) ankurvaluuta suhtes fikseeritud vahetuskurss 2) valuutakomitee kohustused-sularaha ja hoiused-on täielikult kaetud intressikandvate ja k6rgekvaliteediliste välisvaluutareservidega 3) valuuta on täielikult konverteeritav nii jooksev-kui ka kapitalikonto tehinguteks 21. Rahaühiku devalvatsiooni eesmärgid Rahaühiku devalvatsiooni eesmärk on suurendada välisturul oma maa kaupade konkurentsi võimet, piirata sissevedu ja stabiliseerida rahvuslikku valuutat. 22. Erinevus avatud ja suletud rahasüsteemi vahel Avatud rahasüsteemis rahamärgid täidavad oma funktsioone ka väljaspool oma maa piire, suletud mitte. 23' * Inflatsioon - üldise hinnataseme t6us või surve selleks, millega kaasneb raha väärtuse vähenemine 24
19. valuutakomitee süsteemi olemus Valuutakomitee põhimõtetele tuginev rahapoliitika on kõige otsesem ja läbipaistvam võimalus kohaliku valuuta sidumiseks rahapoliitiliselt domineeriva riigi valuutaga. Ankurvaluuta suhtes fikseeritud vahetuskurss. Valuutakomitee kohustuse sularaha ja hoiused on täielikult kaetud intressikandvate ja kõrgkvaliteediliste välisvaluutareservidega. Valuuta on täielikult konverteeritav nii jooksev- kui ka kapitalikonto tehinguteks. 20. rahaühiku devalvatsiooni eesmärgid Raha väärtuse vähendamine teiste valuutade suhtes, ekspordi soodustamine. 21. erinevus avatud ja suletud rahasüsteemi vahel Raha kehtib ka väljaspool oma riigi piire. Suletud: raha kehtib rangelt ühe riigi piires. 22. inflatsiooni mõiste ... on hindade teatav kasv, mille tulemuseks on ostukulude suurenemine pakutava kauba suhtes. Väljendub ka töötasu kasvus ja toodangu kallinemises ning raha ostujõu languses. 23
d. viletsuse indeks(töötusmäär + inflatsioonimäär) majanduses kasvab. 21. Ülekandemehhanism rahateoorias analüüsib: a. Rahapesu likvideerimise võimalusi ülekannete kontrolli tõhustamise teel b. rahvusvaheliste rahaülekannete turvaliseks muutmise võimalusi e-posti abil c. majandusliku aktiivsuse ja raha pakkumise muutuste vahelisi seoseid d. raha kasutamisest loobumist ning ülemineku võimalusi plastrahale 22. Jooksevkonto olulise defitsiidiga kaasneb reeglina: a. kapitalikonto defitsiit b. välisinvestorite ettevaatlik suhtumine ja välisinvesteeringute juurdetuleku vähenemine c. välisinvesteeringute kasv ning uute välisinvestorite sisenemine turule d. ekspordi suurenemine 23. Rahaturul on võimalik raha pakkumist reguleerida: a. kaotades kõik piirangud majanduse b. maksumäärade ja riiklike kulutuste optimeerimisega c. kommertspankade reservimäära normatiivi muutmisega d. valitsuse kontrolliga ettevõtete palga ja tootluse suhte üle 24
aastateni 24. Kaubavahetuse defitsiit väheneb: a. välisinvesteeringute puudumise tõttu b. kui suurenevad kulutused söjalistele kulutustele c. kui SKP väärtus suureneb d. * kui sissetulekud vähenevad 25. Monetaarpoliitika: a. lähtub ühest selgest lõppeesmärgist b. lähtub ühest või mitmest vaheeesmärgist c. * tugineb rahandusministeeriumi tegevusele d. on poliitikute väljamõeldis oma tegevusetuse õigustamiseks 26. Maksebilansi põhiosad on: a. * jooksevkonto, kapitalikonto ja reservkonto b. kaupade eksport ja import c. ülekannete bilanss ja teenuste bilanss d. kaubandusbilanss ja välisinvesteeringud 27. Kitsendav fiskaalpoliitika on: a. majanduspoliitika, mis surub alla igasugused kõrvalekaldumised optimaalsest b. * majandustegevuse kitsendamine maksude suurendamise ja avaliku sektori kulutuste vähendamise teel c. majanduse iseregulatsiooni eitav d. majanduse kitsendamine maksude vähendamise ja avaliku sektori kulutuste suurendamise teel 28
b. * töötajatele makstakse kõrgemat palka kui konkurentide juures c. töötajate palka korrigeeritakse hinnaindeksiga d. töötajad maksavad vähem tulumaksu Question 74 (1 point) Aastane inflatsioon oli 4,8 %. Kui suur peaks olema järgmisel aastal makstav indekseeritud pension, kui jooksval aastal oli see1500 krooni? a. 1431 krooni b. 1548 krooni c. * 1572 krooni d. 1612 krooni Question 75 (1 point) Millised on kapitalikonto allkontod? *ei tea a. otseinvesteeringud, kaudsed investeeringud ja kavandatavad investeeringud b. otseinvesteeringud, portfellinvesteeringud ja muud investeeringud c. piirefektiivsed investeeringud, kasulikud investeeringud ja ülejäänud investeeringud d. seisevkonto, hoiukonto ja reservkonto. Question 76 (1 point) Avaliku sektori peamised tuluallikad on: a. ainult kõikvõimalikud annetused b. * maksud omandilt c. eraettevõtete kasumid d. avaliku sektori ettevõtete kasumid
majanduskasv pidurdub ja SKT võib väheneda. Paljud ettevõtted pankrotistuvad. Kuna tööd ei ole, siis on ka tarbimine piiratud, elatustase on madal. Majandustõus: Majanduse toibumisperiood. Tajudes tingimuste paranemist, hakkavad ettevõtted oma tegevust laiendama. Tööpuudus väheneb, sest uusi ressursse on tootmisse jälle vaja. Enamik majanduskasvu perioode kestab vähemalt kolm aastat. 29. Maksebilanss, jooksevkonto, finantskonto, kapitalikonto Maksebilanss dokument, mis fikseerib mingil perioodil riiki sisse tulnud ja riigist välja läinud rahavood. Koosneb jooksevkontost ning kapitali ja finantskontost Jooksevkonto maksebilansi osa ; dokument, mis kajastab kaupade ja teenuste ning tulude ja ülekannete liikumist üle riigipiiri Kapitali ja finantskonto maksebilansi osa; dokument, mis kajastab pika- ja lühiajaliste investeeringute ning laenude voogusid üle riigipiiri. 30
Vahel võib olla vajadus ka kaitsta oma turgu sellise importtoodangu eest, mille hind on kunstlikult madalale tasemele langetatud, nt importtootja valitsuse dotatsioonide tõttu. 6.3. Maksebilanss Maksebilanss on mingi konkreetse riigi ja välismaailma vaheliste majandustehingute aruanne teatud ajavahemiku jooksul (näiteks kuu, kvartal või aasta). Maksebilansi osad on jooksevkonto, kapitalikonto, finantskonto ja reservide konto. Nagu tabelis 2 näidatakse, saab jooksevkonto omakorda jagada neljaks erinevaks osaks. Kaupade ja teenuste kontol kajastuvad kaupade ja teenuste müügist saadavad tulud ja ostmisel tekkivad kulud, mis sisuliselt langeb kokku netoekspordiga rahvamajanduse arvepidamise võrrandis. Tulude konto näitab tootmistegurite, nt tööjõu ja kapitali,
Teenuste krediiti kogusumma oli 93 miljardit US$ ning deebet 17,1 miljardit US$. Järgmises tabelis on Brasiilia maksebilanss kirjas USA dollarites ja maksebilansi järgi mille teatas IMF 2001-sel aastal. Brasiilia Arvelduskonto -23211 Kaupade saldo 2645 Teenuste tasakaal -7750 Saldo tulu -19745 Jooksevülekanded 1639 Kapitalikonto -36 Finantskonto 20079 Otseinvesteeringud välismaal 2259 Otseinvesteeringud Brasiilias 22636 Portfelliinvesteeringute varad -796 Portfelliinvesteeringute kohustused 873 Muud varad investeeringutelt -6284 Muud kohustused investeeringutelt 1862 Neto vead ja vahed -250 Reserv ja seonduvad tooted 3418 (HTTP://WWW
a) Õige b) Vale VIII test Avatud majandus 1. Maksebilanss on statistiline aruanne, mis summeerib konkreetse riigi poolt teatud perioodi jooksul sooritatud majandustehingud ülejäänud maailmaga. Perioodiks on tavaliselt kuu, kvartal või aasta. a) Õige b) Vale 2. Kuna maksebilanss kajastab tehinguid teatud ajahetkel, siis on maksebilansi kirjete väärtused varumuutujad. a) Õige b) Vale 3. Maksebilansi jooksev- ja kapitalikonto näitavad mittefinantstehinguid ja netolaenuvõtmise või -andmise vajadust, finantskonto aga näitab, kuidas seda vajadust finantseeritakse. a) Õige b) Vale 4. Joonis 4.1 (vt lk 50) iseloomustab maksebilansi ja rahvusvahelise investeerimispositsiooni seost. Rahvusvaheline investeerimispositsioon kajastab riigi kui terviku välisnõudeid ja -kohustusi. a) Õige b) Vale 5. Maksebilansi jooksevkonto iseloomustab välismajandustegevusest saadava sisemajanduse
Perioodiks on tavaliselt kuu, kvartal või aasta. 58. Mida kajastatakse maksebilansi erinevatel kontodel? Jooksevkonto kaupade ja teenuste eksport ja import, tootmistegurite kasutamisega seotud tulud, otse-, portfelli- ja muudelt investeeringutelt saadud tulud, ülejäänud majandustehingud, mis on seotud residentide poolt kasutada oleva kogutulu kujunemisega, kuid ei sisaldu muudel jooksevkonto kirjetel. Maksud, toetused, annetused, kahjutasud jm Kapitalikonto mitmesugused maksed rahvusvahelistest fondidest infrastruktuuriobjektide ehituse finantseerimiseks; mittetootmislike mittefinantsiliste immateriaalsete varade (intellektuaalomandi) soetamine ja müük (frantsiisid, müügiõigused, kaubamärgid, tööstusprotsessid jms); võlgade tagastamine Finantskonto - rahvusvahelised investeeringud, otsesed välisinvesteeringud üle 10% osa-või aktsiakapitalist,
Kaupade, teenuste ja väärtpaberite eksport on peamine kreeditsisend. kaubanduskonto on jooksva konto allkonto, nimetatakse kaubandusbilansiks, on ekspordi ja impordi vahe. Jooksevkonto defitsiiti põhjustab reeglina just väliskaubanduse puudujääk Sisuliselt on tähendab jooksevkonto defitsiit võlgu elamist ja iga võlg tuleb kunagi tagasi maksta. Eesti liitus Euroopa Liiduga 01.mai 2004. Eesti liitus Eurotsooniga 01.jaanuar 2011 Kapitalikonto kajastab finantskapitali liikumist üle rahvusvaheliste piiride. Kui valuuta väärtus langeb, siis import väheneb ja eksport tõuseb. See annab juurde töökohti, kuid põhjustab ka inflatsiooni. Kui kapitali lenduvuse tagajärjeks on majanduslangus, siis kaasneb sellega ka inflatsioon. LOENG 17 TÖÖTURG JA TÖÖPUUDUS Neoklassikud (liberaalid) väidavad: Tööturgu võib vaadelda pakkumise ja nõudluse turuna nagu iga teist turgu. Tööjõu liigne pakkumine põhjustab tööpuuduse.
ning fikseeritud kursi ja valuutakomitee nõrgad küljed (Kelder 1997, lk. 61-67, 101- 112). 2.2 Valuutakomitee seosed Eesti rahasüsteemiga Eesti rahasüsteem rajaneb tänaseni valuutakomitee põhimõtetele, mille kolm kindlat põhitunnust on: fikseeritud vahetuskurss ankurvaluuta suhtes, keskpanga poolt ringlusesse lastud raha (baasraha) täielik tagatus vabalt konverteeritava välisrahaga ja valuuta täielikult vaba vahetatavus nii jooksev- kui kapitalikonto tehingutes. Põhi- tingimustest tuleneb veel mitmeid täiendavaid nõudeid, sealhulgas tasakaalustatud eel- arve ja reservide olemasolu, mis võivad realiseeruda mitmel erineval viisil. Eesmärgiks on : 1. Tagada fikseeritud kursile kindel "ankur"; 2. Välistada võimalus sisemise emissioonimehhanismi kaudu inflatsiooni ergutada; 3. Luua kattevara lisareserv maailmaturul toimuvatele kursimuutustele reageerimiseks jm võimalike manöövrite läbiviimiseks; 4
Eesti kroon on alates 1992. aastast olnud fikseeritud Saksa marga suhtes kursiga 1 Saksa mark = 8 krooni. Alates 1999. aastast, kui Saksa marga kurss fikseeriti euro suhtes, on Eesti krooni kurss fikseeritud euroga: 1 euro = 15,64664 Eesti krooni. Kogu Eesti Panga poolt emiteeritud raha peab olema tagatud kulla- ja välisvaluutareservidega. See tähendab, et kogu käibelolev Eesti kroonide hulk on tagatud välisvaluutaga. Valuuta on täielikult konverteeritav nii jooksev- kui ka kapitalikonto tehinguteks, st et Eesti krooni on võimalik vabalt vahetada igal ajahetkel välisvaluuta vastu. Valuutakomitee on rahasüsteem, kus riigi keskpangal on väga piiratud võimalused teostada rahapoliitikat. Valuutakomitee tähendab, et Eesti Pank ei saa ulatuslikult muuta raha pakkumist, kuna raha hulga majanduses määrab välisvaluutareserv. Ka intresse ei ole Eesti Pangal võimalik muuta, sest fikseeritud vahetuskursi säilitamiseks tuleb lähtuda Saksamaa keskpanga, alates 1999
(kirjendatakse investeerimisobjekti omakapitali koosseisus). Nendeks on aktsia(osa) kapitali tehtud portfellinvesteeringud ning reinvesteeritud tulud (eelmise aasta jaotamata kasum/kahjum, reservid ning fondiemissioon). Välisvõla koosseisu ei arvata ka keskpanga kullavarusid ja osalust Rahvusvahelises Valuutafondis (SDRid). MAJANDUSTEADUSE ALUSED 57 Kapitalikonto ja jooksevkonto Kapitali liikumise (juhul kui võetud laenud mõjutavad raha pakkumist) majanduslikku mõju saab iseloomustada järgmise tuntud identsusvõrrandi abil: Y = C + I + G + (X - M ) , kus Y, C, I ja G on vastavalt sisemajanduse koguprodukt, eratarbimine, erainvesteeringud ja valitsuse kulutused. X-M on kaupade ja teenuste bilansi ülejääk. Sissetulek mida ei tarbita (Y-C), kas säästetakse (S) või makstakse maksudeks (T), seega: Y -C = S +T = I +G + X - M ,
Konto on kahepoolne tabel, mille vasakut poolt nimetatakse deebet(lad. k. debetta võlgneb) ja paremat poolt kreedit(lad. k. creditta usaldab). Deebettehingute käigus sooritakse makse välismaale/ deebet( ); Kreedittehingute käigus saadakse makse välismaalt/ kreedit( +); Saldo on kontojääk ehk konto ühe poole käive miinus teise poole käive. Maksebilansi osad on: · jooksevkonto, kajastab välismajandus-tegevusest saadavate tulude kujunemist; · kapitalikonto, kus kirjendatakse peamiselt immateriaalse varaga seotud tehingud ; · finantskonto, mis kajastab välisinvesteeringuid; · reservid, mille all näidatakse riigi keskpanga kulla- ja välisvaluuta reservide muutumist. Maksebilansi ülejääk (sufitsiit) -kaupade ja teenuste ekspordist saadavate vahendite, tulude ning ülekannete summa, millele on liidetud välisriikide investeeringud (st raha sissevoog), on suurem kui
Tulude konto kajastatakse tootmistegurite (tööjõud, kapital) kasutamisega ja kasutada andmisega seotud tulusid-kulusid (kompensatsioonid töötajatele, dividendid jne). Ülekannete konto kajastatakse kõiki ülejäänud välismajandustehinguid, mis on seotud kogutulu kujunemisega (annetused, pärandused, liikmemaksud, EL-i abirahasid jne) ja mis ei samastu kapitalikontol kajastatavate tehingutega. Kapitali- ja finantskonto Kapitalikonto kajastatakse peamiselt immateriaalse varaga seotuid tehinguid (intellektuaalomandi ostmine-loovutamine), võlgade andeksandmisi ja muid kogutulu kujunemisega mitteseotud rahvusvahelisi kapitaliülekandeid. Finantskonto kajastatakse välisinvesteeringuid (otseinvesteeringud, portfelliinvesteeringud). Reservid - Reservide all näidatakse keskpanga kulla ja välisvaluutareservi muutumist. Maksebilansi defitsiit ja ülejääk Statistiliselt tasakaalustatakse maksebilanss keskpanga reservidega
annaabi.ee 
