Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Mõistete sõnaraamat
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge
Kapillaarsus on vedeliku taseme muutumine peenikestes torudes ( läbimõõduga 2 mm ja vähem ) - kapillaarides ja poorides. (Joon. 3). Toru seina märgava vedeliku tase tõuseb ja mittemärgava vedelikutase langeb.
Kapillaarsus - vee liikumine mööda kitsaid märguvaid struktuure Vee ülesanded: Reguleerib keha temperatuuri Transpordib aineid kehasse Rakkude sisekeskkond, täidab rakuvaheruumi Tagab raku siserõhu Reguleerib soojust Fotosünteesi lähteaine Vajalik organismide paljunemiseks
Kapillaarkromatograafia – täidise osakeste läbimõõt on samas suurusjärgus kolonni läbimõõduga. Kapillaari läbimõõt < 0,2 mm. Pikkus 10-30 mm. Kui proovi ruumala on väga väike (vedelikkromatograafia, harvem) või tegemist on väga keerukate segudega (gaaskromatograafia). 3) õhukesekihikromatograafia e. planaarkromatograafia – sorbent on kantud õhukese kihina plaadile. Vedelik (liikuv faas) liigub mööda liikumatu faasi ristlõikepindala.
Kapillaarsus — nähtus, mis seisneb vedelikutaseme tõusus või languses peenikestes torudes, võrreldes vedelikutasemega jämedates torudes ja suuremates anumates, millega peenikesed torud on ühendatud.
Kapillaarnähtusteks nimetatakse märgamisega seotud nähtusi peentes torudes (märgav aine tõuseb, mittemärgav langeb). Kapillaarideks nimetatakse peeni torusid, milles tuleb arvestada kapillaarnähtustega (ka taimede vartes). Mida peenem toru on, seda enam püüab vedelik saada toru seintega kokkupuudet ja seda suurem on kapillaarsus.
Kapillaarsus – nähtus, kus vedelik pindpinevusjõu tõttu tõuseb või langeb peenikestes torudes ­  kapilaarides
Kapillaartõusu kõrgus on väike. Põhjaveetaseme alandamine võib põhjustada kuival perioodil veepuudust. Teisest küljest tehniliste lahendustega on seda võimalik korvata (altniisutuse kasutamine).Sügavad piirdekraavid alandavad põhjavee taset ka kuivendavat territooriumi ümbritseval alal.
Kapillaarvesi - vaba vesi • Hygroskoopne vesi-imendub raku seintesse • Keemiliselt seotud vesi-ainete koostises • Puidu veesisaldus võib olla tiesti varjeeruv, kui puid raiutakse siis võib see jääda 80-100% juurde, kui puit on seisnud vees, siis võib see jääda 200% juurde.
Kapillaar on täidetud taustelektrolüüdiga ning selle mõlemad otsad asuvad taustelektrolüüdi anumates. Proov sisestatakse hüdrostaatiliselt st rõhu abil või elektrokineetiliselt st pinge rakendamisel, asendades anoodi poolse taustelektrolüüdi anuma proovi
Kapillaarid - väikseimad veresooned, ühekihiline rakusein(hõlbustab ainete vahetust), toimub gaasi, toit-ja jääkainete vahetus, võrgustik on väga tihe, veri voolab väga aeglaselt, toimub vere ja keharakkude vahel ainevahetus.
Kapillaarsed ehk peenemad poorid, milles vesi jääb pidama 2. mittekapillaarsed poorid Mulla füüsikalismehhaanilised omadused Mulla plastilisus – mullaomadus vastu panna mehhaanilistele mõjutustele ilma purunemata.
Kapillaar – üks rakukiht, lihaskiht puudub, liikuma paneb süda ja lihased, liigub südamesse ja südamest eemale, rõhk väga madal, kiirus väga aeglane, ül gaasi ja toitainete vahetus kudede ja vere
Kapillaaride valendik on muutuv, keskmiselt 7,5 μm, pikkus kuni 0,3 mm. Reaalne veres transporditavate ainete vahetus vere ja kudede vahel leiab aset õhukeseseinalistes ja ülipeenekestes kapillaarides.
Kapillaarid - * Ühekihiline endoteel, ei kontrahheeru * Ühineb veenuliteks (130 miljonit) * Voolukiirus 0,05 cm/sek *Keskmine rõhk 18 mm/Hg * Vahetusveresooned (difusioon, filtratsioon)
Kapillaarsus on füüsikast tuntud vedaliku omadus tõusta peentes torudes vōi piludes pindpinevuse mõjul üle vaba veepinna taseme. Seda muidugi juhul kui vedelik märgab anuma seinu.
Kapillaarkolonn on täidiseta pikk metall-, klaas- või kvartstoru läbimõõduga 0,2–0,6 mm, mille sisepinnale on kantud õhuke vedelikukiht, milles toimub ainete lahutumine.
Kapillaaride ülesanne on viia hapnikurikas veri kõigisse keharakkudesse ja see on võimalik tänu kapillaarsusele- veri liigub ka alt üles (arteesia kaevu põhimõte).
Kapillaarid on üherakulise seinaga väikesed veresooned, mille kaudu toimub ainevahetus: hapnik ja toitained rakkudesse, jääkained veresoontesse.
Kapillaarsus – vedeliku üles liikumine mööda peenikest toru, sel on tähtis osa taimede jaoks niiskuse ja toitainete kättesaamisel mullast.
Kapillaarid - ühendavad arterid veenidega Suure vereringe tähtsus: Viia O2 ja toitained kehasse,tuua CO2 ja jääkained kehast välja.
Kapillaarides on ühendumine. Kopsudes on alveoolid, milles on respiratoorne membraan, millekaudu toimub hapniku omastamine.
Kapillaarne veemahutavus – Wk. Kapillaarvöötmes olev toetuva kapillaarvee hulk. 7. Täielik ehk maksimaalne veemahutavus – Wmaks.
Kapillaarsus – Kapillaarsus on märgamisest tingitud vedeliku tõusmine või langemine peenikeses torus – kapillaaris.
Kapillaartõuse on võimalik reguleerida kui muuta pindpinevust või kui muuta pinnaenergiat ehk muuta adhesiooni jõudusid.
Kapillaarveega on seotud mitmesugused probleemid teedeehituses meil ja muldade sooldumisega niisutatavatel kõrbealadel.
Kapillaarsed nähtused on väga tähtsad bioloogias: kapillaarjõud aitab kaasa ksüleemimahla liikumisele taimede juhtsoontes.
Kapillaarid - veenid- lõpeb õõnesveenidega, mis suubuvad PK, kannab arteriaalset verd kõikidesse elunditesse.
Kapillaarides on rõhk ~15 mmHg ja langeb edasi veelgi, kuni õõnesveeni suubumiskohal on rõhk isegi negatiivne.
Kapillaarsus – nähtus, kus peenikestes torudes (kapillaarides) tõuseb vedelik kõrgemale üldisest tasemest.
Kapillaarsus - peenike toru, mida vedelik märgab, siis tõuseb vedelik torus kõrgemale vedeliku pinnas anumas.
Kapillaarsus on nähtus, mis seisneb vedeliku tõusmises või langemises peenikestes torudes- kapillaarides.
Kapillaarid – ainevahetus vere ja koerakkude vahel, - ülipeenikesed; - moodustavad võrgustiku kudedes.
Kapillaarelektroforees on lahutusmeetod, kus uuritavad ained lahutatakse elektroforeetiliselt kapillaarkolonnis.
Kapillaar –  Kõige peenem veresoon, mis varustab kudesid hapniku ja  toitainetega.
Kapillaar - kujutavad endast kõige peenemaid veresooni, mis on nähtavad ainult mikroskoobi
Kapillaarsus – nähtus, mis seisneb vedeliku tõusmises või langemises peenikestes torudes.
Kapillaarsus on nähtus, kus vedelik pindpinevusjõu tõttu tõuseb (või langeb) peenikestes
Kapillaarides on kogu aeg vähem hapnikku, sest keha (veri) seob hapniku ning toimub ringlus.
Kapillaarne imandumine - toimub peenikeste kanalite abil, milles vesi iseeneslikult edasi pürgib.
Kapillaarkolonnis - mobiilse faasi kiiruse paraboolne jaotus eluendi laminaarsel voolamisel.
Kapillaarsed ehk peenemad poorid, milles vesi jääb pidama 2. mittekapillaarsed poorid
Kapillaarid – Peenikesed ja õhukesed veresooned, mis ühendavad arterid veenidega.
Kapillaarvesi - kergesti liikuv,põhjaveest vahekorrast.MULLA ORGAANILISE AINE ISELOOM.
Kapillaarvesi – on mullavesi, mis püsib või liigub mullas kapillaarjõudude toimel.
Kapillaarjõud on põhjuseks, miks niiske liiv ja hulgast, ka vedeliku viskoossusest.
Kapillaaride ülesanne on ainete vahetused vere ja ümbritsevate rakkude kudede vahel.
Kapillaarvesi – vesi, mis liigub ja püsib mullas kapillaarjõudude varal.
Kapillaarsus – pinnaenergia arvelt tõuseb märgav vedelik torus üles.
Kapillaar – ükskõik mis materjalist ja suvalise kujuga peen toru.
Kapillaarne veemahutavus – Wk. Kapillaarvöötmes olev toetuva kapillaarvee hulk.
Kapillaarsus – vedelike tõstmine ja laskumine peenikestes torudes.
Kapillaarne poorsus - poorsuse see osa, mis esineb kapillaarsete õõntena.
Kapillaar - ja hügroskoopne vesi eemaldatakse kuivatamise teel.
Kapillaarkondensatsioon – See nähtus esineb poorsete adsorbentide korral.
Kapillaarideks ehk juussoonteks ning veenideks ehk tõmbsoonteks.
Kapillaarsus – Vedelike tõusumine,laskumine peentes torudes.
Kapillaarid on peenimad veresooned, läbimõõt 6-7 mikronit.
Kapillaaristikku - verekapillaaristik ja sapijuhakeste võrgustik.
Kapillaarid on peened veresooned üherakukihiliste seintega.
Kapillaarid on veresooned, mis ühendavad arterid veenidega.
Vote UP
-1
Vote DOWN
Kapillaarsus on nähtus, kus vedelik pindpinevuse tõttu tõuseb (või langeb) peenikestes torudes – kapillaarides. Kui vedeliku molekulid tõmbuvad kapillaari seintega tugevamini kui teineteisega, siis vedelik märgab toru ja ronib toru seinu mööda üles.
Kapillaar kolonn - statsionaarne faas on kolonni siseseinal.
Kapillaarsus on nähtus, mis esineb peenikestes torudes.
Kapillaarsusn2htused on seotud peenikeste torude ja m2rgamisega.
Kapillaarideks nim. Väga väikese diameetriga torukesi.
Kapillaartõusu kõrgus on seda suurem, mida peenemad on poorid.
Kapillaarne poorsus – ebakorrapärased peened käigud.
Kapillaarsus - vedelikutaseme tõus või langus.
Kapillaarjõud on võrdeline tera läbimõõduga.
Kapillaaride diameeter on veel väiksem kui punaliledel.
Kapillaar - (sõrmeotsa) või veeniverest.
Kapillaarid - Ühendavad artereid veenidega.
Kapillaarid on väga peenikesed veresooned.
Kapillaarne vesi - eraldub temperatuuri toimel
Kapillaarset verejook - tab, tugevasti vastu luud.
Kapillaar – KÕIGE PEENEM VERESOON
Kapillaar - ja mehaaniline jõud.
Vote UP
-1
Vote DOWN
Kapillaarsuseks nimetatakse vedelikutaseme muutumist peenikestes torudes (kapillaarides). Kui vedelikku asetada sellisest materjalist peenike toru, mida vedelik märgab, siis tõuseb vedelik torus kõrgemale vedeliku pinnast anumas.
Vote UP
-1
Vote DOWN
Kapillaarsus on nähtus, mis põhjust molekulaarjõudude mõju tasakaalus oleva või liikuva vedeliku vabale pinnale, mittesegunevate vedelike lahustuvus pinnale või taha ja vedela aine piirpinnale.
Vote UP
-1
Vote DOWN
Kapillaarjõud – mõjuvad siis, kui pulbris on vedelikku Pulbrite omadused jaotatakse 3 gruppi: I grupp: keemiline koostis, struktuurne koostis, geomeetrilised parameetrid, autoadhesioon ja
Vote UP
-1
Vote DOWN
Kapillaarjõud on põhjuseks, miks niiske liiv halvasti tiheneb võrreldes kuivaga ja miks pärast läbikaevamist liiva maht
Vote UP
-2
Vote DOWN
Kapillaarsus - Kapillaarsus on vedelike tõusmine või langemine peenikestes torudes ehk kapilaaridest. Vedeliku tõusu või langust leitakse valemist h = 2 σ / ρgr   r –toru raadius, g­  10 m/s(ruudus) ,  ρ- vedeliku tihedus (kg/m (kuubis) )                            
Vote UP
-1
Vote DOWN
Kapillaarsus - nähtus, mis seisneb vedelikutaseme tõusus või languses peenikestes torudes
Vote UP
-1
Vote DOWN
Kapillaarsus on füüsikast tuntud vedaliku omadus tõusta peentes torudes vōi
Vote UP
-2
Vote DOWN
Kapillaarne hemangioome on kahte tüüpi, maasikaneevus, mis on kaasasündinud või varases lapseeas ilmnev erepunane ja nahapinnast eralduv angioomi tüüp, mis tavaliselt iseenesest kaob mõne aja jooksul.



Tulemused kuvatakse siia. Otsimiseks kirjuta üles lahtrisse(vähemalt 3 tähte pikk).
Leksikon põhineb AnnaAbi õppematerjalidel(Beta).

Andmebaas (kokku 683 873 mõistet) põhineb annaabi õppematerjalidel, seetõttu võib esineda vigu!
Aita AnnaAbit ja teata vigastest terminitest - iga kord võid teenida kuni 10 punkti.

Suvaline mõiste



Kirjelduse muutmiseks pead sisse logima
või
Kasutajanimi/Email
Parool

Unustasid parooli?

või

Tee tasuta konto

UUTELE LIITUJATELE KONTO AKTIVEERIMISEL +10 PUNKTI !


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun